Sisukord
164 suhted: Albu mõis, Ale, Alutaguse kihelkond, Araabia kohvipuu, Aru mõis (Ambla), Aruvalla mõis, Atsalama mõis, August Matthias Hagen, Öör, Dunteni mõis, Eestimaa konsistoorium, Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eikla mõis, Foogtikohus, Haavassoo, Häädemeeste kihelkond, Hundivõrk, Jaanika mõis, Jälgimäe mõis, Järvajõe mõis, Jõõpre mõis, Jõgisoo mõis, Joala mõis, Jootme mõis, Juminda kalmistu, Kaapkübar, Kadaka (Tallinn), Kadrioru park, Kalina mõis, Kamber (taluarhitektuur), Kapamaa, Kassisaba (Tallinn), Kastna mõis, Katleri, Kautjala mõis, Käblamõisa mõis, Kädva mõis, Kärevere mõis (Äksi), Kärkna klooster, Kõrgessaare mõis, Keskküla mõis, Kiideva mõis, Kiltsi mõis, Kindad, Kintspüksid, Kiriku tänav, Kloodi mõis, Kodijärve mõis, Koidula tänav (Narva), Koolimaja, ... Laienda indeks (114 rohkem) »
Albu mõis
Kunagise Albu mõisa peahoone Albu ja mõis 2021. aasta juulis Albu mõis, 01.02.2021 Ait Albu mõis (saksa keeles Alp) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Albu mõis
Ale
Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.
Vaata 17. sajand Eestis ja Ale
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata 17. sajand Eestis ja Alutaguse kihelkond
Araabia kohvipuu
Araabia kohvipuu (Coffea arabica) on madaraliste sugukonda kohvipuu perekonda kuuluv puittaimede liik.
Vaata 17. sajand Eestis ja Araabia kohvipuu
Aru mõis (Ambla)
Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Aru mõis (Ambla)
Aruvalla mõis
Aruvalla mõis (saksa keeles Arrowall) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Aruvalla mõis
Atsalama mõis
Atsalama mõis (ka Hagemäe mõis; saksa keeles Agginal) oli eramõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Atsalama mõis
August Matthias Hagen
August Matthias Hagen (23. veebruar 1794, Vijciems, Läti – 2. detsember 1878, Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik, Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja.
Vaata 17. sajand Eestis ja August Matthias Hagen
Öör
1 Rootsi öör, 1873 Öör on Rootsi (öre), Norra, Taani (mõlemal øre) ja Islandi (eyrir) peenrahaühik, varem ka münt.
Vaata 17. sajand Eestis ja Öör
Dunteni mõis
Dunteni mõis (saksa keeles Duntenhof) oli suvemõis Tallinnas Tondil.
Vaata 17. sajand Eestis ja Dunteni mõis
Eestimaa konsistoorium
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919.
Vaata 17. sajand Eestis ja Eestimaa konsistoorium
Eestimaa kubermangu kohtukorraldus
Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusemõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.
Vaata 17. sajand Eestis ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus
Eikla mõis
Eikla mõis (saksa keeles Euküll) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Eikla mõis
Foogtikohus
Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.
Vaata 17. sajand Eestis ja Foogtikohus
Haavassoo
Haavas(s)oo on paikkond Saare maakonnas Saaremaa vallas Koimla küla alal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Haavassoo
Häädemeeste kihelkond
Häädemeeste kihelkond (lühend Hää) oli kihelkond Pärnumaal, Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Vaata 17. sajand Eestis ja Häädemeeste kihelkond
Hundivõrk
Hundivõrk oli võrk, mida minevikus kasutati huntide püüdmiseks ajujahil.
Vaata 17. sajand Eestis ja Hundivõrk
Jaanika mõis
Jaanika mõis (saksa keeles Janik, Jounick, Jaunack) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Jaanika mõis
Jälgimäe mõis
Jälgimäe mõisa peahoone 2009. aastal Jälgimäe mõis (saksa keeles Jelgimeggi) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Jälgimäe mõis
Järvajõe mõis
Järvajõe mõis (saksa keeles Jerwajöggi) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016), tänapäeva Järvajõe küla lähedal Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Järvajõe mõis
Jõõpre mõis
Jõõpre mõis (saksa keeles Jaepern) oli riigimõis Audru kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Jõõpre mõis
Jõgisoo mõis
Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Jõgisoo mõis
Joala mõis
Joala mõis (saksa keeles Joala) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Joala mõis
Jootme mõis
Jootme mõisa peahoone (jaanuar 2019) Jootme mõisa peahoone (oktoober 2018) Jootme mõisa park (oktoober 2018) Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Jootme mõis
Juminda kalmistu
Juminda kalmistu on kalmistu Harju maakonnas Kuusalu vallas Juminda külas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Juminda kalmistu
Kaapkübar
Kaapkübar (Saaremaal lakk) on endisaegne kõrge rummuga ja vildist tehtud peakate.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kaapkübar
Kadaka (Tallinn)
Kadaka on Tallinna Mustamäe linnaosa loode- ja läänepoolseim asum, mis koosneb 9 kvartalist.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kadaka (Tallinn)
Kadrioru park
Kadrioru park ja Fahle aed kaardil Kadrioru park on park Tallinnas Kadriorus.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kadrioru park
Kalina mõis
Kalina mõis (saksa keeles Kallina) oli Mäetaguse mõisa kõrvalmõis, u 1867.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kalina mõis
Kamber (taluarhitektuur)
Kamber oli eesti rehielamus ruum, kus vanasti ainult suviti ja rehepeksu ajal elati.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kamber (taluarhitektuur)
Kapamaa
Kapamaa (rootsi keeles kappland, soome keeles kapanala) on endisaegne Rootsi päritolu pinnaühik.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kapamaa
Kassisaba (Tallinn)
Kassisaba on asum Tallinnas Kesklinna linnaosa läänealal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kassisaba (Tallinn)
Kastna mõis
Kastna mõis (saksa keeles Kastna) oli linnamõis (teistel andmetel rüütlimõishttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 06.03.2016)) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kastna mõis
Katleri
Katleri on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Katleri
Kautjala mõis
Kautjala mõisa peahoone (november 2010) Kautjala (linna)mõis (saksa keeles Kautel) oli linnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Kautjala mõis
Käblamõisa mõis
Käblamõisa mõis (ka Kablamõisa mõis (vaadatud 16.01.2018); saksa keeles Kebbelhof) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Käblamõisa mõis
Kädva mõis
Kädva mõis (saksa keeles Kedwa) oli 1876.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kädva mõis
Kärevere mõis (Äksi)
Kärevere mõis (saksa keeles Kerrafer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Kärevere mõis (Äksi)
Kärkna klooster
Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kärkna klooster
Kõrgessaare mõis
Kõrgessaare mõis (saksa keeles Hohenholm) oli rüütlimõis Hiiumaal Reigi kihelkonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kõrgessaare mõis
Keskküla mõis
Keskküla mõis (saksa keeles Kesküll) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Keskküla mõis
Kiideva mõis
Kiideva mõis (saksa keeles Kiwidepäh) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Kiideva mõis
Kiltsi mõis
Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010 Vaade härrastemajale paremalt Vaade härrastemajale vasakult Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kiltsi mõis
Kindad
Nahast kindad Kindad on käekatted, mis kaitsevad käsi nt külma eest.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kindad
Kintspüksid
Kintspüksid on kitsad põlvpüksid, mida kanti endisaegses meesteriietuses (praegu kasutusel rahvariietuses).
Vaata 17. sajand Eestis ja Kintspüksid
Kiriku tänav
Kiriku tänav Kiriku tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis Toompea allasumis.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kiriku tänav
Kloodi mõis
Mõisa peahoone (august 2012) Kloodi mõis (saksa keeles Peuth) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kloodi mõis
Kodijärve mõis
Kodijärve mõis (saksa keeles Gothensee, aastani 1881 Kodjerw) oli rüütlimõis (aastast 1881 fideikomiss) Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Kodijärve mõis
Koidula tänav (Narva)
Koidula tänava ja Suure tänava ristmik Tuleviku tänav, Koidula tänava algus Vestervalli tänava ristmikul Koidula tänav on tänav Narva vanalinnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Koidula tänav (Narva)
Koolimaja
Kernu Põhikooli hoone Koolimaja (lühemalt ka: kool) on hoone (maja), kus tegutseb kool.
Vaata 17. sajand Eestis ja Koolimaja
Koolme mõis
Koolme mõis (saksa keeles Kohlma) oli eramõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Koolme mõis
Koppelmaa mõis
Koppelmaa mõis (saksa keeles Koppelmann) oli kuni 1864.
Vaata 17. sajand Eestis ja Koppelmaa mõis
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kuressaare
Kuressaare mõis
Kuressaare mõis (ka Kuresaare mõis; saksa keeles Kurresaar) oli riigimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Kuressaare mõis
Kuru mõis
Kuru mõis (saksa keeles Kurro) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Kuru mõis
Laekvere mõis
Laekvere mõis (saksa keeles Ladigfer, Laydickfer) oli Moora mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas, tänapäeva Laekvere aleviku lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Laekvere mõis
Laeva mõis
Laeva mõis (saksa keeles Laiwa) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Laeva mõis
Laiuse kirikumõis
Laiuse kirikumõis, 17. sajandil ka Woymali kirikumõis (saksa keeles Pastorat Lais), oli Laiuse kihelkonnas asunud kirikumõis.
Vaata 17. sajand Eestis ja Laiuse kirikumõis
Laiuse mustlased
Laiuse mustlased olid Laiuse kihelkonnas elanud mustlased; olid osa Eesti mustlastest.
Vaata 17. sajand Eestis ja Laiuse mustlased
Laugu mõis
Laugu mõis (saksa keeles Laugo) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Laugu mõis
Lüübnitsa kalmistu
Lüübnitsa kalmistu on endine kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonnas Setomaa vallas Lüübnitsa külas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Lüübnitsa kalmistu
Lõhavere mõis
Lõhavere mõis (saksa keeles Lehowa) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Lõhavere mõis
Lehetu mõis
Lehetu mõis (saksa keeles Lehhet) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.03.2016), tänapäeva Lehetu küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Lehetu mõis
Lindamägi
Lindamägi on haljasala (park) Tallinna Kesklinnas Vanalinna asumis Falgi tee ja Hirvepargi vahelisel alal, Toompeast edelasuunal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Lindamägi
Linnape mõis
Linnape mõis (saksa keeles Linnapäh) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Linnape mõis
Loode mõis
Loode mõis (saksa keeles Lodenhof) oli eramõis Püha kihelkonnas Saaremaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Loode mõis
Luusika mõis
Luusika mõis (ka Luusiku mõis, Lusike mõis; saksa keeles Lusik) oli Venevere mõisa karjamõis Simuna kihelkonnas Virumaal (vaadatud 17.08.2016), tänapäeva Luusika küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Luusika mõis
Maarjamäe suvemõis
Maarjamäe loss mererannaga, postkaardil Maarjamäe suvemõis oli suvemõis praeguse Tallinna Tallinna Kadrioru asumi territooriumil.
Vaata 17. sajand Eestis ja Maarjamäe suvemõis
Mäe mõis (Valjala)
Mäe mõis (saksa keeles Mäemois) oli Lööne mõisa kõrvalmõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Mäe mõis (Valjala)
Metsküla mõis
Metsküla mõis (saksa keeles Metzküll) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Metsküla mõis
Munalaskme mõis
Munalaskme mõis (saksa keeles Munnalas) oli rüütlimõis Harjumaal Nissi kihelkonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Munalaskme mõis
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Vaata 17. sajand Eestis ja Narva ajalugu
Narva bastionid
Fortuna Narva bastionid on Narva linna ümbritsevad Narva muldkindlustusvööndi kaitseehitised, mis peaasjalikult ehitati 17. sajandil Rootsi ajal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Narva bastionid
Narva kindlus
Narva kindlus oli Narva linna kaitseehitis, enne seda eraldatud Narva Hermanni linnuse ja Narva vanalinna, Narva linnamüüri kaitserajatiste edasiarendus.
Vaata 17. sajand Eestis ja Narva kindlus
Narva Peetri kirik
Narva Peetri kiriku mälestusmärk Narva Peetri kirik oli luterlik kirik Narvas Vestervalli ja Valge tänava nurgal, Fama bastioni lõunaküljel.
Vaata 17. sajand Eestis ja Narva Peetri kirik
Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik
Narva Mihkli kirik 1856. aastal Narva Mihkli kirik 1900. aastate alguses Narva Mihkli kirik 1900. aastate alguses Narva Püha Miikaeli kirik ehk Narva Püha Mihkli kirik ehk Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik oli rootsi-soome luterlik kirik Narvas aastatel 1805–1944Villu Jürjo (koostaja).
Vaata 17. sajand Eestis ja Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik
Narva sild
Narva ja Jaanilinna vahel on Narva ajaloos olnud üle Narva jõe mitu silda.
Vaata 17. sajand Eestis ja Narva sild
Nöörimaa
Nöörimaa oli ajalooliselt küla kogukondlikus maakasutuses olev põllu- või heinamaa osa.
Vaata 17. sajand Eestis ja Nöörimaa
Nõmmküla mõis (Ambla)
Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömküll) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Nõmmküla mõis (Ambla)
Nõva mõis
Nõva mõis (saksa keeles Newe) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Nõva mõis
Niibi mõis
Niibi mõis (saksa keeles Niby) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Niibi mõis
Nurtu mõis
Nurtu mõis (saksa keeles Nurms) oli eramõis Vigala kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Nurtu mõis
Oeküla mõis
Oeküla mõis (saksa keeles Hoyküll) oli mõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Oeküla mõis
Ohtra Jürgen
Ohtra Jürgen (? – ?) oli 16. ja 17. sajandil Liivimaal tegutsenud eesti talupoeg, kes juhtis Liivi ja Rootsi-Poola sõjas Rootsi-meelseid eesti talupoegadest koosnevaid väesalkuSulev Vahtre, 1997.
Vaata 17. sajand Eestis ja Ohtra Jürgen
Oonurme mõis
Oonurme mõis (saksa keeles Onorm) oli Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Oonurme mõis
Orgmetsa mõis
Orgmetsa mõis (saksa keeles Orgmetz) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Orgmetsa mõis
Orina mõis
Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Orina mõis
Paeküla mõis
Paeküla mõis (saksa keeles Paenküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Paeküla mõis
Pagari mõis
Pagari mõisa peahoone 2012. aastal Pagari mõis (saksa keeles Paggar) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Pagari mõis
Pahkla mõis
Pahkla mõis (saksa keeles Pachel) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Pahkla mõis
Pamma mõis
Pamma mõis (saksa keeles Herrenhof) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Pamma mõis
Pangodi mõis
Pangodi mõis (saksa keeles Spankau, varem Edes) oli riigimõis Nõo kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Pangodi mõis
Pati mõis
Pati mõis (saksa keeles Pattenhof) oli riigimõis Liivimaal Pärnu kreisis Saarde kihelkonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Pati mõis
Pärnu maantee
Viru ring ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee algus, 1996 Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5 Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Pärnu maantee
Pärnu Munamägi
Munamägi on tehislik kõrgendik Pärnu kesklinnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Pärnu Munamägi
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata 17. sajand Eestis ja Pärnumaa
Püksid
Teksapüksid Püksid (ka püks) on alakeha kattev pikkade, poolpikkade või lühikeste säärtega pealisrõivas, samuti vastav alusrõivas (ka ilma säärteta).
Vaata 17. sajand Eestis ja Püksid
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Vaata 17. sajand Eestis ja Põld
Põlgaste mõis
Mõisa peahoone (september 2014) Põlgaste mõis (saksa keeles Pölks) oli rüütlimõis Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Põlgaste mõis
Põlli mõis
Põlli mõis (ka Pölli mõis; saksa keeles Poll) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Põlli mõis
Põllküla mõis
Põllküla mõis (saksa keeles Pöllküll) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Põllküla mõis
Põlvpüksid
Põlvpüksid on põlvedeni või veidi allapoole põlve ulatuvate säärtega püksid, harilikult poiste või meeste pealisrõivana.
Vaata 17. sajand Eestis ja Põlvpüksid
Põriki mõis
Põriki mõis (saksa keeles Porrik) oli Pruuna mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Põriki mõis
Penijõe mõis
Penijõe mõisa peahoone (2009) Penijõe mõis (saksa keeles Pennijöggi) oli rüütlimõis Lihula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.06.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Penijõe mõis
Porkuni piiskopilinnus
Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Porkuni piiskopilinnus
Puiatu mõis
Puiatu mõis (saksa keeles Pujat) oli rüütlimõis Kõpu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Puiatu mõis
Putkaste mõis (Martna)
Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Putkaste mõis (Martna)
Rahula mõis
Rahula mõis (saksa keeles Rahhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Rahula mõis
Räsna mõis
Räsna mõis (saksa keeles Resna) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Räsna mõis
Rõngu Keskkool
Rõngu Keskkool on üldhariduskool Tartu maakonnas Rõngus.
Vaata 17. sajand Eestis ja Rõngu Keskkool
Roodi mõis
Roodi mõis (saksa keeles Sallentack, varem Ertzmann) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Roodi mõis
Rooküla mõis
Rooküla mõis (saksa keeles Rohküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Rooküla mõis
Roosna mõis (Lääne-Nigula)
Roosna mõis (saksa keeles Rosenhof) oli Kirimäe mõisa kõrvalmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Roosna mõis (Lääne-Nigula)
Saaremaa konsistoorium
Saaremaa konsistoorium oli 17. sajandi keskpaigast 1890.
Vaata 17. sajand Eestis ja Saaremaa konsistoorium
Saarnakõrve mõis
Saarnakõrve mõis (saksa keeles Sarnakorb) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Saarnakõrve mõis
Salajõe mõis
Salajõe mõis (saksa keeles Sallajöggi) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Salajõe mõis
Sõmeru mõis (Kose)
Sõmeru mõis (saksa keeles Sommerhof) oli Ravila mõisa kõrvalmõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Sõmeru mõis (Kose)
Selli mõis
Selli mõis, ka Seli mõis (saksa keeles Sellie) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Selli mõis
Sooniste mõis
Sooniste mõis (saksa keeles Soinitz) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Sooniste mõis
Soosaare mõis
Soosaare mõis (saksa keeles Soosaar) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Soosaare mõis
Sprinckthali suvemõis
Sprinckthali suvemõisa häärber (september, 2011) Sprinckthali suvemõis oli suvemõis, mis tänapäeval jääb Tallinna Kristiine linnaossa Tondi tänavale.
Vaata 17. sajand Eestis ja Sprinckthali suvemõis
Surju mõis
väljaanne.
Vaata 17. sajand Eestis ja Surju mõis
Suure-Ulila mõis
Suure-Ulila mõis (saksa keeles Ullila) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Suure-Ulila mõis
Tabanipäev
Tabanipäev (ka: tehvanusepäev) on 26. detsembril, kirikukalendris on see teine jõulupüha ja ühtlasi ristiusu esimese märtri Püha Stephanose mälestuspäev.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tabanipäev
Tahu mõis
Tahu mõis (saksa keeles Schottanäs) oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tahu mõis
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tallinna ajalugu
Tallinna kõrgeimad ehitised
Raekoda, taamal südalinna kõrghoonete kogu Eesti Rahvusraamatukogust avanenud vaade südalinna kõrghoonetele Tallinna kõrgehitised on vertikaalselt kõrgusse projekteeritud ja konstrueeritud Eesti Vabariigi pealinna urbanistliku ruumikeskkonna kinnisvaralised, enamjaolt paljukorruselised ning ehituskunstilised võrd- ja näidisvormid, või figuursemad hoonestuskogumid.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tallinna kõrgeimad ehitised
Tallinna sadam
Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tallinna sadam
Tallinna tänav (Kuressaare)
Tallinna tänav on tänav Kuressaares Kesklinna, Ida-Niidu, Smuuli ja Suuremõisa linnaosas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tallinna tänav (Kuressaare)
Tamme mõis (Rannu)
Tamme mõis (saksa keeles Tammenhof) oli riigimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tamme mõis (Rannu)
Tammiku mõis (Kose)
Tammiku mõis (saksa keeles Tammik) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Tammiku mõis (Kose)
Tamse mõis (Muhu)
Tamse mõis (saksa keeles Tamsal) oli riigimõis Muhu kihelkonnas Saaremaa rüütelkonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tamse mõis (Muhu)
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tartu piiskopilinnus
Tatari asum
Tatari asum on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tatari asum
Türsamäe mõis
Türsamäe mõis (saksa keeles Türsel) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Türsamäe mõis
Tõstamaa kalmistu
Tõstamaa kalmistu on kalmistu Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tõstamaa alevikus Pärnu linnas Pärnu maakonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tõstamaa kalmistu
Tohisoo mõis
Tohisoo mõisa peahoone (juuli 2010) Tohisoo park (september 2014) Tohisoo mõis (saksa keeles Tois) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Tohisoo mõis
Toila gümnaasium
Toila gümnaasium on gümnaasium, mis asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Toila asulas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Toila gümnaasium
Toila mõis
Toila mõis (saksa keeles Toila) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Toila mõis
Tori mõis (Türi)
Tori mõis (saksa keeles Torri) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 26.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Tori mõis (Türi)
Tuudi mõis
Tuudi mõisa härrastemaja Tuudi mõisa jääkelder Tuudi mõis (saksa keeles Tuttomäggi) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Tuudi mõis
Uue-Antsla mõis
Uue-Antsla mõis (saksa keeles Neu-Anzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Uue-Antsla mõis
Uus tänav (Tallinn)
Vaade Vana-Viru tänavalt hoonele Uus 2 // Vana-Viru 11a taamal Vaade Uuele tänavale Uus tänav on tänav Tallinna vanalinnas, kesklinna linnaosas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Uus tänav (Tallinn)
Vahastu mõis
Vahastu mõis (saksa keeles Wahhast) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Vahastu mõis
Vaikna mõis
Vaikna mõis (saksa keeles Waikna) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Vaikna mõis
Valguta mõis
Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Valguta mõis
Vana Tallinn (raamatusari)
"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 1936–1939 ning uuesti 1991.
Vaata 17. sajand Eestis ja Vana Tallinn (raamatusari)
Vana-Koiola mõis
Vana-Koiola mõis (saksa keeles Alt-Koiküll-Kirrumpäh) oli riigimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Vana-Koiola mõis
Vana-Suislepa mõis
Vana-Suislepa mõis (saksa keeles Alt-Suislep) oli riigimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Vana-Suislepa mõis
Vana-Viru tänav
Vana-Viru tänav Uue ja Viru tänava vahel Vana-Viru tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Vana-Viru tänav
Vanamõisa mõis (Keila)
Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Vanamõisa küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.
Vaata 17. sajand Eestis ja Vanamõisa mõis (Keila)
Varudi mõis
Varudi mõis (saksa keeles Wardes, Wartz, Portenthacken, Neuwartz) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Varudi mõis
Vastse-Kambja mõis
Vastse-Kambja mõis, ka Väike-Kambja mõis (saksa keeles Neu-Kamby, ka Klein-Kamby) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 17. sajand Eestis ja Vastse-Kambja mõis
Vastse-Kasaritsa mõis
Vastse-Kasaritsa mõis (saksa keeles Neu-Kasseritz) oli riigimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Vastse-Kasaritsa mõis
Vatla asulakoht
Vatla asulakoht (ka Vatla Ainuvälja asulakoht) on asulakoht Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Vatla külas Ainuvälja talu maal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Vatla asulakoht
Väike-Öötla mõis
Väike-Öötla mõis (saksa keeles Klein-Oethel) oli eramõis Peetri kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 26.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Väike-Öötla mõis
Väike-Kullamaa mõis
Väike-Kullamaa mõis (saksa keeles Klein-Goldenbeck) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 18.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Väike-Kullamaa mõis
Vee mõis
Vee mõis (saksa keeles Wehof) oli riigimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Vee mõis
Voorepere mõis
Voorepere mõis (ka Voorepera mõis; saksa keeles Worroper) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Voorepere mõis
Vooru mõis
Vooru mõis (saksa keeles Worroküll) oli riigimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 17. sajand Eestis ja Vooru mõis
Voose mõis
Voose mõis (saksa keeles Wosel) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 17. sajand Eestis ja Voose mõis
1657
1657.
Vaata 17. sajand Eestis ja 1657
17. sajand
17.
Vaata 17. sajand Eestis ja 17. sajand
18. sajand Eestis
18.
Vaata 17. sajand Eestis ja 18. sajand Eestis