Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

1905. aasta revolutsioon

Index 1905. aasta revolutsioon

Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.

Sisukord

  1. 156 suhted: Aarne Ruben, Aggio Bachmann, Alavere mõis, Aleksandr Möller-Zakomelski, Alem-i Nisvan, Alma Ostra-Oinas, Anatoli Lunatšarski, Anatoli Podtšekajev, Andrei Võšinski, Andrejs Priedkalns, Andrioniškis, Anija mõis, Anna Filosofova, Argentina, Aserbaidžaan, Aspazija, August Rei, Augusts Kirhenšteins, Ļaudona piiskopilinnus, Üliõpilaskorporatsioon, Daujėnai, David Ben-Guriyyon, Dundaga piiskopilinnus, Eesti ajalugu, Eesti Aleksandrikool, Eesti kommunistliku liikumise ajalugu, Eesti näitekirjandus, Eesti Rahvameelne Eduerakond, Eesti uusaeg, Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, Elmar Pärna, Ester Mägi, Fēlikss Cielēns, Friedebert Tuglas, Gaston Leroux, Georgi Mihhailovski, Gottlieb Ast, Grīzenbergi mõis, Grīziņkalns, Grīziņkalnsi park, Gustavs Zemgals, Hans Martinson, Haridus Tallinnas, Hugo Reiman, Ihunuhtlus, Ilja Ehrenburg, Ivan Rabtšinski, Ivan Udaltsov, Jaan Koort, Jaan Raamot, ... Laienda indeks (106 rohkem) »

Aarne Ruben

Aarne Ruben, 2009 Aarne Ruben (sündinud 17. juulil 1971 Tallinnas) on eesti kirjanik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Aarne Ruben

Aggio Bachmann

Aggio Bachmann (õieti August Bachmann; 3. aprill 1897 Aaduhansu talu, Sooaluste küla, Järvakandi vald (praegu Kehtna vald), Harjumaa – 19. juuni 1923 Tartu) oli eesti lavastaja, näitleja ja teatrilooja.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Aggio Bachmann

Alavere mõis

Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Alavere mõis

Aleksandr Möller-Zakomelski

Parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (vene keeles Александр Николаевич Меллер-Закомельский, saksa keeles Alexander Möller-Sakomelsky, läti keeles Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis) (1. (ukj 13.) november 1844 Peterburi – 14. aprill 1928 Nice) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Aleksandr Möller-Zakomelski

Alem-i Nisvan

Alem-i Nisvan (krimmitatari keeles عالمنسوان, eesti keeles Naiste maailm) oli krimmitatari ajakiri, mis oli suunatud naistele ja ilmus aastatel 1906–1912.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Alem-i Nisvan

Alma Ostra-Oinas

Alma Ostra-Oinas Alma Rosalie Ostra-Oinas (16. september (vkj 4. september) 1886 Sillaotsa talu, Padari küla, Vastse-Kuuste vald, Tartumaa – 2. november 1960 Inta, Komi ANSV) oli Eesti poliitikategelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Alma Ostra-Oinas

Anatoli Lunatšarski

Anatoli Lunatšarski (1925) Anatoli Vassiljevitš Lunatšarski (vene keeles Анатолий Васильевич Луначарский; 23. november (11. november vkj) 1875 Poltava, Venemaa – 26. detsember 1933 Menton, Prantsusmaa) oli Vene revolutsionäär, nõukogude riigi- ja haridustegelane, kirjanik, tõlkija, publitsist, kriitik ja kunstiteadlane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Anatoli Lunatšarski

Anatoli Podtšekajev

Anatoli Podtšekajev (vene keeles Анатолий Алексеевич Подчекаев; kasutas Eestis erinevaid nimekujusid, nt: Podtschekajew, Podčekajev; translitereerituna Anatolij Podčekaev; 26. jaanuar 1879 Opotška – 7. mai 1938 Tartu) oli Venemaa ja Eesti arhitekt.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Anatoli Podtšekajev

Andrei Võšinski

Andrei Võšinski 1940. aastal Andrei Võšinski (vene Андрей Януарьевич Вышинский, poola Andrzej Wyszyński; 10. detsember (vkj 28. november) 1883 Odessa, Venemaa Keisririik – 22. november 1954 New York, USA) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, jurist ja diplomaat.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Andrei Võšinski

Andrejs Priedkalns

Andrejs Priedkalns Andrejs Priedkalns (28. november 1873 Tirza vald, Valga kreis – 1. aprill 1923 Riia) oli Läti arst ja poliitik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Andrejs Priedkalns

Andrioniškis

Andrioniškise kirik Andrioniškis on alev Leedus Anykščiai rajoonis, Andrioniškise valla halduskeskus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Andrioniškis

Anija mõis

Anija mõisa härrastemaja Anija mõisa park Anija mõisa moonakamaja Anija mõisa aednikumaja Anija mõis oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Anija mõis

Anna Filosofova

Anna Pavlovna Filosofova (17. august (vkj 5. august) 1837 – 30. märts (vkj 17. märts) 1912 ) oli Vene filantroop ja feminist.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Anna Filosofova

Argentina

Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Argentina

Aserbaidžaan

Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Aserbaidžaan

Aspazija

Aspazija Aspazija (õieti Elza Pliekšāne, sünninimi Johanna Emīlija Lizete Rozenberga, ka Elza Rozenberga; 16. märts 1865 – 5. november 1943) oli läti luuletaja ja näitekirjanik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Aspazija

August Rei

August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Kurla, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja August Rei

Augusts Kirhenšteins

Augusts Kirhenšteins (18. september (vkj. 6. september) 1872 Mazsalaca – 3. november 1963 Riia) oli läti mikrobioloog ja Nõukogude Liidu ning Läti NSV riigitegelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Augusts Kirhenšteins

Ļaudona piiskopilinnus

Ļaudona piiskopilinnus (eesti Laudoni, saksa Laudon, Laudohn, läti nimekuju 1926. aastani Liograde, Lijogrāde, vene Левдань) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Laudoni vallas (Ļaudonas pagasts), Ļaudona asulas, Svētupe (Laudohne) jõe vasakkaldal, selle jõe kääru poolt moodustatud poolsaarel, u 400 meetrit Svētupe suubumisest lõuna pool voolavasse Aiviekste (Ewst) jõkke.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Ļaudona piiskopilinnus

Üliõpilaskorporatsioon

Üliõpilaskorporatsioon (lühemalt: korporatsioon, mille lühend: korp!) on enamasti vaid üliõpilastest koosnev organisatsioon.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Üliõpilaskorporatsioon

Daujėnai

thumb Daujėnai on alev Leedus Pasvalysi rajoonis, Daujėnai valla halduskeskus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Daujėnai

David Ben-Guriyyon

David Ben-Guriyyon (kasutatakse ka nimekuju David Ben-Gurion; heebrea דָּוִד בֶּן-גּוּרִיּוֹן‎; sünninimi David Grün; 16. oktoober 1886 Płońsk, Kongressi-Poola, Venemaa Keisririik – 1. detsember 1973, Tel-HaShomer, Iisrael) oli Iisraeli esimene peaminister.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja David Ben-Guriyyon

Dundaga piiskopilinnus

Vaade linnusele üle tiigi Dundaga piiskopilinnus (läti keeles Dundagas pils, saksa keeles Schloß Dondangen) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Dundaga piiskopilinnus

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Eesti ajalugu

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Eesti Aleksandrikool

Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on ülevaade Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise tegevusest 20.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

Eesti näitekirjandus

Eesti näitekirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud näitekirjandus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Eesti näitekirjandus

Eesti Rahvameelne Eduerakond

Eesti Rahvameelne Eduerakond (lühend ERE) oli 1905.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Eesti Rahvameelne Eduerakond

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Eesti uusaeg

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Elmar Pärna

Elmar Pärna (18. detsember (vkj 6. detsember) 1878 Rannu, Tartumaa – 15. detsember (vkj 3. detsember) 1916 Mustamäe sanatoorium, Soome) oli eesti geoloog-paleontoloog.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Elmar Pärna

Ester Mägi

Ester Mägi (10. jaanuar 1922 Tallinn – 14. mai 2021) oli eesti helilooja.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Ester Mägi

Fēlikss Cielēns

Fēlikss Cielēns (7. veebruar 1888 Alderi – 10. juuli 1964 Stockholm) oli Läti jurist, poliitik, kirjanik ja ühiskonnategelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Fēlikss Cielēns

Friedebert Tuglas

Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; vkj 18. veebruar / ukj 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Friedebert Tuglas

Gaston Leroux

"Kollase toa saladus" prantsuse keeles, esimene peatükk Gaston Louis Alfred Leroux (6. mai 1868 – 15. aprill 1927) oli prantsuse ajakirjanik ja kriminaalromaanide autor.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Gaston Leroux

Georgi Mihhailovski

Georgi Mihhailovski (1906) Georgi Pavlovitš Mihhailovski (28. aprill 1870 (vkj 10. mai) Singurõ, Žitomiri maakond, Volõõnia kubermang, Venemaa – 18. detsember (vkj. 31. detsember) 1912 Tartu) oli vene geoloog, Tartu Ülikooli geoloogia professor 1905–1912.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Georgi Mihhailovski

Gottlieb Ast

Gottlieb Ast Gottlieb Jaan Ast (2. märts 1874 Päevakese küla, Orava vald, Võrumaa – 15. detsember 1919 Tallinn) oli Eesti poliitik ja Tallinna linnapea 1919.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Gottlieb Ast

Grīzenbergi mõis

Grīziņkalnsi park Grīzenbergi mõis (Grīzenberga muiža, ka Fišera muižiņa või Grīziņmuiža) oli mõis Lätis Riia linnas Grīziņkalnsi ja Purvciemsi asumis.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Grīzenbergi mõis

Grīziņkalns

Grīziņkalnsi asend Riias Grīziņkalns on asum Lätis, Riia linna Latgale eeslinna ja Keskrajooni osa pindalaga 1,517 km².

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Grīziņkalns

Grīziņkalnsi park

Grīziņkalnsi park on Grīzenbergi mõisa pargist kujunenud avalik park Lätis Riia linnas Grīziņkalnsi asumis.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Grīziņkalnsi park

Gustavs Zemgals

Gustavs Zemgals (12. august 1871 Džūkste vald – 6. jaanuar 1939 Riia) oli Läti ajakirjanik, poliitik ja Läti teine president aastatel 1927–1930.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Gustavs Zemgals

Hans Martinson

Hans Martinson (26. august 1872 Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 25. jaanuar 1935 Rapla) oli III, IV ja V Riigikogu liige, kuhu ta valiti Harjumaalt.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Hans Martinson

Haridus Tallinnas

Tallinnas on õppetööga tegeletud alates 13. sajandist.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Haridus Tallinnas

Hugo Reiman

Hugo Karl Ferdinand Reiman (9. jaanuar 1887 Tartu – 13. jaanuar 1957 Tallinn) oli 20.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Hugo Reiman

Ihunuhtlus

Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Ihunuhtlus

Ilja Ehrenburg

Ilja Ehrenburg 1925. aastal Ilja Ehrenburg 1959. aastal Ilja Grigorjevitš Ehrenburg (Илья Григорьевич Эренбург; 14. (26.) jaanuar 1891 Kiiev – 31. august 1967 Moskva) oli Nõukogude kirjanik, ajakirjanik, revolutsionäär, sõjakorrespondent ja ühiskonnategelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Ilja Ehrenburg

Ivan Rabtšinski

Ivan Vassiljevitš Rabtšinski (vene keeles Иван Васильевич Рабчинский; 24. jaanuar 1879 Kazatino, Vinnõtsja oblast – 30. jaanuar 1950 Moskva) oli revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Ivan Rabtšinski

Ivan Udaltsov

Hauasammas Udaltsovide perekonna matmispaigas Moskvas Novodevitšje kalmistul. Sinna on maetud ka professor Ivan Udaltsov Ivan Dmitrijevitš Udaltsov (vene keeles Иван Дмитриевич Удальцов; 7. märts 1885 Moskva, Venemaa Keisririik – 30. jaanuar 1958 Moskva, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu majandusteadlane, professor, Moskva ülikooli rektor (1928–1930), Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi esimene rektor (1944), kahe Lenini ordeni kavaler.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Ivan Udaltsov

Jaan Koort

Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa – 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jaan Koort

Jaan Raamot

Jaan Raamot (vene keeles Рамот Иван Матвеевич) VR III/1 (28. juuli vkj/ 9. august 1873 Vigala vald, Vigala kihelkond, Läänemaa – 5. jaanuar 1927 Jäneda) oli Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jaan Raamot

Jaan Sarv

Jaan Sarv Jaan Sarv (21. detsembril 1877 Leeguste, Saru vald (Hargla kihelkond) – 23. august 1954 Tartu) oli eesti matemaatikaprofessor ja haridustegelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jaan Sarv

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jaan Tõnisson

Jakov Sverdlov

Jakov Sverdlov (Яков Михайлович Свердлов) (3. juuni (vkj 22. mai) 1885, Nižni Novgorod Venemaa keisririik – 16. märts 1919, Moskva) oli Vene revolutsionäär ja riigitegelane, VSDT(b)P Keskkomitee liige, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees (Nõukogude Venemaa valitsusjuht) 1917.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jakov Sverdlov

Jan Berzin

Jan Berzin (ka Jānis Bērziņš; õieti Pēteris Ķuzis, vene keeles Берзин (Беpзинь) Ян Карлович, Кюзис Петерис), hüüdnimi Vanamees «Старик»; 13.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jan Berzin

Jaunpils

Jaunpils on küla (lielciems) Lätis Tukumsi piirkonnas, Jaunpilsi valla halduskeskus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jaunpils

Jānis Čakste

Jānis Kristaps Čakste (14. september 1859 Lielsesava – 14. märts 1927 Riia) oli Läti poliitik ja jurist, Läti esimene president (1922–1927).

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jānis Čakste

Jātele

Jātele on küla (mazciems) Lätis Kuldīga piirkonnas Kurmāle vallas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jātele

Jelena Stassova

Jelena Stassova (1920) Jelena Stassova (vene keeles Елена Дмитриевна Стасова; 3. oktoober (vkj. 15. oktoober) 1873 Peterburi – 31. detsember 1966 Moskva) oli Vene ja Nõukogude poliitik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jelena Stassova

Jevgeni Passek

Jevgeni Passek Jevgeni Vjatšeslavovitš Passek (vene keeles Евгений Вячеславович Пассек; 14. detsember 1860 Ahtõri maakond, Harkovi kubermang, Vene Keisririik (tänapäeval Ukraina) – 1. oktoober 1912 Moskva) oli vene õigusteadlane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Jevgeni Passek

Joakim Puhk

Joakim Puhk, 1936 Joakim Puhk (25. mai 1888 Viljandi – 14. september 1942 Kirovi vangla, Kirovi oblast) oli Eesti avaliku elu tegelane, ettevõtja ja poliitik, Kaubandus-Tööstuskoja esimees.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Joakim Puhk

Johannes Kerg

Johannes Kerg, algselt Jaan Kerge (27. detsember 1848 Rõhu, Tähtvere vald (Nõo kihelkond) – 22. august 1926 Soore, Valga lähedal) oli eesti vaimulik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Johannes Kerg

Johannes Lindemann

Johannes Lindemann (15. märts 1874 Oisu vald, Järvamaa"Nõmme teated. Nõmme linnapea J. Lindemann 60-aastane." Päevaleht, 15. märts 1934, lk 4 – 11. august 1941 Nõmme) oli Eesti poliitik (Nõmme alevivanem ja linnapea) ning kaitseliitlane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Johannes Lindemann

Juhan Raudsepp

Juhan Raudsepp (10. detsember 1896 Lugaži vald, Läti – 15. detsember 1984 Tallinn) oli eesti skulptor.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Juhan Raudsepp

Juhan Tippo

Juhan Tippo (2. november 1874 Tallinn – 3. september 1919 Irboska) oli Eesti töölisliikumise tegelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Juhan Tippo

Kaleši

Kaleši (vanasti ka Kalešmuiža) on küla (mazciems) Lätis Talsi piirkonnas Ģibuļi valla lõunaosas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kaleši

Karistussalk

Karistussalk on väesalk, mis on moodustatud ülestõusnute või partisanide vastu võitlemiseks.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Karistussalk

Karjala ärkamisaeg

Karjalas identifitseeriti endid kuni 20.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Karjala ärkamisaeg

Karjala Vabariik (1919–1920)

Karjala Vabariik oli 1919.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Karjala Vabariik (1919–1920)

Karl Koppel (ajakirjanik)

Karl Koppel (14. oktoober 1860 Tartu vald, Sopaku – 1. aprill 1906 Viiburi) oli ehitusettevõtja, ajalehtede Postimees ja Olevik väljaandja.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Karl Koppel (ajakirjanik)

Kārlis Ulmanis

Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kārlis Ulmanis

Kliment Vorošilov

Kliment Vorošilov (Ворошилов Климент Ефремович; 4. veebruar 1881 Jekaterinoslavi kubermang Venemaa keisririik – 2. detsember 1969 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal, 1935), kahekordne Nõukogude Liidu kangelane (1956, 1968).

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kliment Vorošilov

Klubi

Klubi (inglise keeles club) on ühise huviala, maailmavaate, elukutse, seisuse, soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Klubi

Koeru

Koeru kõrtsihoone Aruküla mõisa peahoone Koeru on alevik Järva maakonnas Järva vallas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Koeru

Kolu mõis (Kadrina)

Mõisa peahoone Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kolu mõis (Kadrina)

Konstantin von Baranoff

Konstantin von Baranoff (vene Константин Алексеевич Баранов; 3. juuni (vkj 22. mai) 1859 Tallinn – 9. juuli 1936) oli Venemaa sõjaväelane (kindralmajor).

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Konstantin von Baranoff

Kontrrevolutsioon

Kontrrevolutsioon on revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kontrrevolutsioon

Kornei Tšukovski

Kornei Tšukovski (Ilja Repini maal) Kornei Tšukovski (sünninimi Nikolai Korneitšukov; 31. märts (vkj 19.) 1882, Peterburi — 28. oktoober 1969, Moskva) oli vene luuletaja, kriitik, tõlkija, ajakirjanik ja kirjandusteadlane, keda tänapäeval tuntakse eelkõige tema lasteluule poolest.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kornei Tšukovski

Korporatsioon Aestia

Korporatsioon Aestia oli 1904.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Korporatsioon Aestia

Kose

Droonivideo Kosest 2021. aasta septembris Kose on alevik Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe orus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kose

Kose ajalugu

Kose alevik See artikkel räägib Kose valla Kose aleviku ajaloost.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kose ajalugu

Kose Karskusselts "Aade"

Kose Karskusselts "Aade" oli Harjumaal Kosel 1901–1908 tegutsenud karskusselts.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kose Karskusselts "Aade"

Kristjan Jalak

Kristjan-Eduard Jalak (21. märts 1882 Kastre vald, Tartumaa – 8. september 1944 Leningrad) oli Tartu töölisliikumise tegelane 1930.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kristjan Jalak

Kuimetsa mõis

19. sajandist, kus on näha ka mõisa tolleaegne hoonestus, aed ja park. Autor: Carl Faehlmann Kuimetsa mõis (saksa keeles Kuimetz) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Kuimetsa mõis

Läti lipp

Läti lipp Läti lipp on Läti Vabariigi riigilipp ja lätlaste rahvuslipp.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Läti lipp

Lev Trotski

Lev Davidovitš Trotski (Лев Давидович Троцкий; sünnipärane nimi Leiba Davidovitš Bronštein (Лев Давидович Бронштейн); 7. november (26. oktoober vkj) 1879 Janivka, Hersoni kubermang Venemaa keisririik, tänapäeval Bereslavka, Bobrõnetsi rajoon, Kirovogradi oblast, Ukraina – 21.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Lev Trotski

Lev Tsitserošin

Lev Tsitserošin (vene keeles Лев Григорьевич Цицерошин; 2. juuli 1870 Hersoni kubermang – ?) oli Venemaa keisririigi politseiohvitser.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Lev Tsitserošin

Ludvigs Sēja

Ludvigs Sēja (2. juuni 1885 – 15. veebruar 1962 Riia) oli Läti diplomaat, Läti välisminister (1924), Läti saadik Leedus ja Ameerika Ühendriikides.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Ludvigs Sēja

Maksimalism

Maksimalism on vasakpoolne proletaarne ideoloogia, mille esindajad (maksimalistid) eraldusid sotsialistidest-revolutsionääridest 1904.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Maksimalism

Marseljees

Isidore Pils, "Claude Joseph Rouget de Lisle esmakordselt "Marseljeesi" laulmas" (1849) "Marseljees" (prantsuse keeles "La Marseillaise") on Prantsusmaa riigihümn.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Marseljees

Mõhhailo Hruševskõi

Hruševskõi noorpõlvepilt Mõhhailo Hruševskõi (ukraina keeles Михайло Сергійович Грушевський; 29. september (vana kalendri järgi 17. september) 1866 Chełm – 26. november 1934 Kislovodsk) oli ukraina ajaloolane ja poliitik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Mõhhailo Hruševskõi

Meie Mats (ajaleht)

Meie Mats oli huumori- ja satiiriajaleht, mis ilmus aastatel 1902–1922 ja 1924–1927 Tallinnas korrapäratult ja üksikute juhunumbritena.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Meie Mats (ajaleht)

Metsavennad

Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Metsavennad

Mihhail Frunze

Mihhail Frunze (vene keeles Михаил Васильевич Фрунзе; rumeenia keeles Mihail Frunză; 2. veebruar (vkj 21. jaanuar) 1885 Pišpek, Venemaa Keisririik – 31. oktoober 1925 Moskva, Nõukogude Liit) oli bolševike väejuht Vene kodusõjas ja Nõukogude riigitegelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Mihhail Frunze

Mihkel Martna

Mihkel Martna VR III/2 (17. september 1860 Veltsa vald, Paimpere – 23. mai 1934 Tallinn) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Mihkel Martna

Mossin-Nagant

Vintpüss Mossin M1891/30 pisi Mossin-Nagant (ka Mosin-Nagant, vene трёхлинейная винтовка образца 1891 года – trjohlineinaja vintovka obraztsa 1891 goda, hiljem (1924) vintovka Моsina, ka kolmeliinine vintpüss (трёхлинейка- trjohlineika)) on poltlukuga (ehk riivlukuga) vintpüss, mis oli Vene sõjaväe ja Punaarmee relvastuses 1940.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Mossin-Nagant

Mustsada

Ajakirjas "Illustrated London News" 1905. aastal avaldatud pilt Odessa tänavast, kus monarhile lojaalsed demonstrandid kannavad riigilippe ja Nikolai teise portreed pärast tema 17. oktoobri manifesti Mustsada (vene keeles: чёрная сотня) oli 1905.–1907. aasta revolutsiooni ajal Venemaal tekkinud paremäärmuslik liikumine.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Mustsada

Naiste valimisõigus

Naiste valimisõigus Ameerika sufražetid meeleavaldusel 1913. aasta veebruaris Naiste valimisõigus on naiste õigus osaleda rahvaesindajate valimistel nii valijate kui ka valitavatena.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Naiste valimisõigus

Narodniklus

Narodniklus oli vasakpoolne sotsiaalpoliitiline ja revolutsiooniline liikumine Venemaal, eriti 19. sajandil.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Narodniklus

Nautrēni vald

Nautrēni vald (läti keeles Nautrēnu pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Nautrēni vald

Nõmme

Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Nõmme

Nõukogude kongressid

Nõukogude kongressid (vene keeles Всероссийский Съезд Советов, Съезд Советов рабочих, крестьянскихи солдатскихдепутатов) oli 20. sajandi aluses Euroopas ja Venemaa keisririigis tekkinud rahvaesinduste – nõukogude esindajate kõrgeim kogu, mida peeti ebakorrapäraselt vastavalt poliitilisele olukorrale.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Nõukogude kongressid

Nurmiži mõis

Nurmiži mõis (saksa keeles Nurmis, varem Normishof, läti keeles Nurmižu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Nurmiži mõis

Odziena mõis

Odziena mõis (saksa keeles Odensee, läti keeles Odzienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Odziena mõis

Otepää Gümnaasium

Nuustaku progümnaasiumi hoone aadressil Koolitare 7. Tänapäeval tegutseb majas Otepää Muusikakool, muuseum ja kunstikodu. Otepää Gümnaasium on üldhariduskool Valga maakonnas Otepääl.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Otepää Gümnaasium

Otto Strandman

Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Otto Strandman

Otto Wille Kuusinen

Otto Wilhelm (Wille) Kuusinen (4. oktoober 1881 Laukaa, Soome – 17. mai 1964 Moskva) oli Soome päritolu nõukogude poliitik ja luuletaja.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Otto Wille Kuusinen

Paul von Rennenkampff

Paul Georg Edler von Rennenkampff (Venemaal tuntud kui Pavel Karlovitš, vene keeles Павел Карлович Ренненкампф) (7. aprill 1854 Konuvere mõis, Eestimaa – 1. aprill 1918 Taganrog, Venemaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Paul von Rennenkampff

Peeter Speek

Peeter Aleksander Speek (USA-s ka Peter; 16. juuni 1873 Lipardi, Pangodi vald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 17. juuni 1968 Arlingtoni maakond, Virginia, Ameerika Ühendriigid) oli eesti ajakirjanik, poliitik ja ühiskonnategelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Peeter Speek

Peeter Tarvel

Peeter Tarvel (süsi) Peeter Tarvel (kuni 1935 Peeter Treiberg; 11. juuli 1894 Koduvere (hiljem Metsiku) – 19. oktoober 1953 Omsk) oli eesti ajaloolane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Peeter Tarvel

Peru kool

Peru kool oli õppeasutus Vigala kihelkonnas Märjamaa vallas, mis toimis aastatel 1841–1969.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Peru kool

Peterburg

"Peterburg" ("Петербург") on Andrei Belõi sümbolistlik romaan, mis ilmus aastatel 1913–1914 ning ümbertöötatuna ja lühendatuna 1922.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Peterburg

Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu

Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, ka Petrogradi Nõukogu (lühend Petrogradi TSN või TSSN; vene keeles Петроградский совет рабочихи солдатскихдепутатов, Петросовет), oli Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu

Pjotr Durnovo (1845−1915)

Pjotr Durnovo Pjotr Nikolajevitš Durnovo (vene keeles Пётр Николаевич Дурново) (12. märts (ukj 24. märts 1845 Moskva kubermang – 11. september (ukj 24. september) 1915 Petrograd) oli Venemaa keisririigi riigitegelane. Aastatel 1905–1906 oli Venemaa keisririigi siseminister.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Pjotr Durnovo (1845−1915)

Priidik Prooso

Priidik Prooso (3. veebruar 1877 – 9. november 1952) Geni (vaadatud 4.10.2019).

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Priidik Prooso

Proletkult

Proletkult (sulandnimi venekeelsetest sõnadest Пролетарская культура; pikemalt Пролетарские культурно-просветительные организации) oli NSV Liidus aastatel 1917–1932 tegutsenud proletaarne kirjandus- ja kultuuriorganisatsioon, mis eitas klassikalist kultuuripärandit ning seadis eesmärgiks proletaarse kultuuri loomise.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Proletkult

Revolutsioon

Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Revolutsioon

Riiginõukogu (Venemaa keisririik)

Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik)

Robert Astrem

Robert Astrem (ka Robert Aström; 24. jaanuar 1887 Narva – 8. veebruar 1941 Tallinn) oli eesti ajakirjanik, riigiametnik ja poliitik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Robert Astrem

Rosa Luxemburg

Rosa Luxemburg Rosa Luxemburg (5. märts 1871 Zamość, Varssavi kindralkubermang, Venemaa keisririik – 15. jaanuar 1919 Berliin, Saksamaa) oli juudist Poola ja Saksamaa poliitik, marksist ja revolutsionäär.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Rosa Luxemburg

Sabile

Viinamägi Sabiles Sabile on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Sabile

Salutaguse mõis

Salutaguse mõis (saksa keeles Sallentack) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Salutaguse mõis

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Stanislav Tjutjukin

Stanislav Vassiljevitš Tjutjukin (vene keeles Станислав Васильевич Тютюкин; 29. september 1935 Moskva, Nõukogude Liit – 26. oktoober 2019) oli vene ajaloolane, ajaloodoktor, professor (2006).

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Stanislav Tjutjukin

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Tallinn

Tallinna linnavalitsus

Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Tallinna linnavalitsus

Tallinna raekoda

Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Tallinna raekoda

Teataja

Teataja oli aastail 1901–1905 Tallinnas ilmunud sotsiaaldemokraatlik päevaleht.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Teataja

Toomas Karjahärm

Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Toomas Karjahärm

Tuulte pöörises

"Tuulte pöörises" on August Kitzbergi esimene väljapaistev draama, millest sai ka 1906.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Tuulte pöörises

Uudised

Uudised oli Eesti ajaleht, mis ilmus aastatel 1903–1906 Tartus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Uudised

Vabadussammas (Riia)

Vabadussammas Tipnev skulptuur Vabadussammas (läti keeles Brīvības piemineklis 'vabaduse monument', kõnekeeles Milda) on monument Riias Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Vabadussammas (Riia)

Valgevene kirjandus

Valgevene kirjandus on Valgevenes või valgevene keeles kirjutatud kirjandus.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Valgevene kirjandus

Valgevene Rahvavabariik

Valgevene Rahvavabariik (valgevene keeles Беларуская Народная Рэспубліка (БНР)) oli 25. märtsil 1918 Minskis välja kuulutatud vabariik, mis taotles rahvusriigi loomist valgevenelastega asustatud aladel.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Valgevene Rahvavabariik

Vassili Šulgin

Vassili Šulgin, 1965 Vassili Šulgin (vene keeles Васи́лий Вита́льевич Шульги́н; 1./13. jaanuar 1878 – 15. veebruar 1976) oli Venemaa poliitik ja publitsist.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Vassili Šulgin

Vassili Sollogub

Vassili Sollogub (1899) Vassili Sollogub (poola keeles Wasilij Sołłogub, vene keeles Василий Устинович (Иустинович) Соллогуб; 23. august 1848 – 1. veebruar 1917 Petrograd) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Vassili Sollogub

Vērene mõis

Vērene mõisa peahoone Vērene mõisa kõrvalhooned Vērene mõis (saksa keeles Fehren, läti keeles Vērenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Vērene mõis

Veckalsnava

Veckalsnava on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Kalsnava vallas.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Veckalsnava

Vene-Jaapani sõda

Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Vene-Jaapani sõda

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Venemaa

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Venemaa ajalugu

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Venemaa Keisririik

Verine pühapäev

Verine pühapäev oli intsident 22. jaanuaril (vana kalendri järgi 9. jaanuaril) 1905, mille käigus sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Verine pühapäev

Viapori ülestõus

Viapori ülestõus ehk Sveaborgi mäss oli 30.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Viapori ülestõus

Viktor von zur Mühlen

Victor Moritz Karl von zur Mühlen (23. märts 1879 Võisiku – 1950 Bautzen) oli baltisaksa päritolu põllumees, Eesti ohvitser (kapten), Balti pataljoni ja Saksa-Balti erakonna poliitik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Viktor von zur Mühlen

Villem Buk

Villem Buk (ka Willem Buck; 6. aprill (vkj 25. märts) 1879 Kambja vald – 1941) oli eesti proletaarne kirjanik ja õpetaja.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Villem Buk

Vladimir Aleksandrovitš

Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Владимир Александрович, 22. aprill (10. aprill vkj) 1847 Peterburi – 17. veebruar (4. veebruar vkj) 1909 Peterburi) oli Venemaa suurvürst, Aleksander II kolmas poeg.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Vladimir Aleksandrovitš

Vladimir Džunkovski

Vladimir Džunkovski Vladimir Fjodorovitš Džunkovski (vene keeles Джунковский, Владимир Фёдорович; 7. vkj 19. september 1865 Peterburi – 21. veebruar 1938 Butovo polügoon, Moskva, NSV Liit) oli Venemaa keisririigi riigiametnik ja sõjaväelane (kindralleitnant) ning Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poliitilise politsei Sandarmi Üksikkorpuse juht aastail 1913–1915.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Vladimir Džunkovski

Voldemārs Zāmuēls

Voldemārs Zāmuēls Voldemārs Roberts Zāmuēls (22. mai 1872 Dzērbene vald – 16. jaanuar 1948 Ravensburg) oli Läti poliitik ja jurist.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja Voldemārs Zāmuēls

William von Blanckenhagen

Johann Heinrich William von Blanckenhagen (23. november (vkj) 1863 − 4. jaanuar 1919 Riia) oli Liivimaa põllumees ja mõisaomanik.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja William von Blanckenhagen

17. oktoobri manifest

pisi 17.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja 17. oktoobri manifest

19. detsember

19.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja 19. detsember

1905. aasta revolutsioon Eestis

1905.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja 1905. aasta revolutsioon Eestis

1919. aasta maareform

1919.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja 1919. aasta maareform

22. jaanuar

22.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja 22. jaanuar

3. november

3.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja 3. november

30. oktoober

30.

Vaata 1905. aasta revolutsioon ja 30. oktoober

Tuntud ka kui 1905. a revolutsioon, I Vene revolutsioon.

, Jaan Sarv, Jaan Tõnisson, Jakov Sverdlov, Jan Berzin, Jaunpils, Jānis Čakste, Jātele, Jelena Stassova, Jevgeni Passek, Joakim Puhk, Johannes Kerg, Johannes Lindemann, Juhan Raudsepp, Juhan Tippo, Kaleši, Karistussalk, Karjala ärkamisaeg, Karjala Vabariik (1919–1920), Karl Koppel (ajakirjanik), Kārlis Ulmanis, Kliment Vorošilov, Klubi, Koeru, Kolu mõis (Kadrina), Konstantin von Baranoff, Kontrrevolutsioon, Kornei Tšukovski, Korporatsioon Aestia, Kose, Kose ajalugu, Kose Karskusselts "Aade", Kristjan Jalak, Kuimetsa mõis, Läti lipp, Lev Trotski, Lev Tsitserošin, Ludvigs Sēja, Maksimalism, Marseljees, Mõhhailo Hruševskõi, Meie Mats (ajaleht), Metsavennad, Mihhail Frunze, Mihkel Martna, Mossin-Nagant, Mustsada, Naiste valimisõigus, Narodniklus, Nautrēni vald, Nõmme, Nõukogude kongressid, Nurmiži mõis, Odziena mõis, Otepää Gümnaasium, Otto Strandman, Otto Wille Kuusinen, Paul von Rennenkampff, Peeter Speek, Peeter Tarvel, Peru kool, Peterburg, Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Pjotr Durnovo (1845−1915), Priidik Prooso, Proletkult, Revolutsioon, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Robert Astrem, Rosa Luxemburg, Sabile, Salutaguse mõis, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Stanislav Tjutjukin, Tallinn, Tallinna linnavalitsus, Tallinna raekoda, Teataja, Toomas Karjahärm, Tuulte pöörises, Uudised, Vabadussammas (Riia), Valgevene kirjandus, Valgevene Rahvavabariik, Vassili Šulgin, Vassili Sollogub, Vērene mõis, Veckalsnava, Vene-Jaapani sõda, Venemaa, Venemaa ajalugu, Venemaa Keisririik, Verine pühapäev, Viapori ülestõus, Viktor von zur Mühlen, Villem Buk, Vladimir Aleksandrovitš, Vladimir Džunkovski, Voldemārs Zāmuēls, William von Blanckenhagen, 17. oktoobri manifest, 19. detsember, 1905. aasta revolutsioon Eestis, 1919. aasta maareform, 22. jaanuar, 3. november, 30. oktoober.