Sisukord
274 suhted: Aakre, Aaspere mõis, Aidu vald, Alavere mõis, Aleksander Eenpere, Alexandra von Grünewaldt, Alfred Kalm, Anija, Are mõis, Aru mõis (Ambla), Arved Varep, Asundus, Asundustalu, Asunik, Asutav Kogu, Austla, Avanduse mõis, Avinurme vald (Torma kihelkond), Ääsmäe mõis, Õisu mõis, Berend von Wetter-Rosenthal, Edise mõis, Edise vasallilinnus, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti Maakrediitselts, Eesti majandus, Eesti põllumajandus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Eesti Vabadussõja kronoloogia, Einmanni mõis, Erra mõis, Esna mõis, Eugen Kartenbeck, Felix von Berg, Fideikomiss, Haaslava mõis, Haava mõis, Habaja mõis, Harku mõis, Harry von Pistohlkors, Hüüru mõis, Hõreda mõis, Helme mõis, Hiiumaa majandus, Holdre mõis, Hulja mõis, Iigaste mõis, Ilmatsalu mõis, Jaan Raamot, ... Laienda indeks (224 rohkem) »
Aakre
Aakre (kohakääne Aakresse)Eesti kohanimeraamat, lk.
Vaata 1919. aasta maareform ja Aakre
Aaspere mõis
Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis (saksa keeles Kattentack või Kattentaken) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Vaata 1919. aasta maareform ja Aaspere mõis
Aidu vald
Aidu vald (saksa keeles Aidenhof) oli vald Viljandimaal Paistu kihelkonnas aastatel 1866–1937.
Vaata 1919. aasta maareform ja Aidu vald
Alavere mõis
Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Alavere mõis
Aleksander Eenpere
Aleksander Eenpere (perekonnanimi kuni 1938. aastani Einberg; 24. veebruar 1876 Vao vald, Väike-Maarja kihelkond – 17. september 1963 Risti) oli eesti õpetaja, põllumees, kaitseliitlane ja omavalitsustegelane.
Vaata 1919. aasta maareform ja Aleksander Eenpere
Alexandra von Grünewaldt
Alexandra von Grünewaldt (neiupõlves Aleksandra Voinovna Rimski-Korsakov; 12. juuli 1868 – 7. veebruar 1945 Pförten, teistel andmetel 1942 Tallinn) oli Eestimaa aadlik, Mäo mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Vaata 1919. aasta maareform ja Alexandra von Grünewaldt
Alfred Kalm
Alfred Kalm (14. märts 1883 Udeva vald, Järvamaa – 1. jaanuar 1959 Los Patios, Santa Barbara, USA) oli eesti agronoom, tööstur ja reeder.
Vaata 1919. aasta maareform ja Alfred Kalm
Anija
Anija on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Anija
Are mõis
Are mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Are mõis
Aru mõis (Ambla)
Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Aru mõis (Ambla)
Arved Varep
Arved Gerhard Peter Varep (17. jaanuar (vkj)/ 29. jaanuar 1893 Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 20. november 1942 Tallinn) oli Eesti agronoom ja riigiametnik, 1919. aasta maareformi üks läbiviijaid.
Vaata 1919. aasta maareform ja Arved Varep
Asundus
Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.
Vaata 1919. aasta maareform ja Asundus
Asundustalu
Asundustalu (ka asunikutalu, asunduskoht) oli Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu.
Vaata 1919. aasta maareform ja Asundustalu
Asunik
Asunik (ka kolonist) on inimene, kes on majapidamise rajanud alale, mis varem oli ülesharimata.
Vaata 1919. aasta maareform ja Asunik
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Vaata 1919. aasta maareform ja Asutav Kogu
Austla
Austla (saksa keeles Haustla) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Austla
Avanduse mõis
Avanduse mõis vallamajana suvel 2007 Avanduse mõisa ait 2008. aastal Avanduse mõis on rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Avanduse mõis
Avinurme vald (Torma kihelkond)
Avinurme vald (saksa keeles Awwinorm; varem ka Avinurme metsavald ehk Metsa-Avinurme vald (saksa keeles Awwinorm-Waldgemeinde)) oli vald Tartumaal Torma kihelkonnas (vaadatud 23.02.2016) (1920. aastast Avinurme kihelkonnas).
Vaata 1919. aasta maareform ja Avinurme vald (Torma kihelkond)
Ääsmäe mõis
Ääsmäe mõisa peahoone Ääsmäe mõis (saksa keeles Essemäggi) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Ääsmäe mõis
Õisu mõis
Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Õisu mõis
Berend von Wetter-Rosenthal
Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal (venepäraselt Boris von Wetter-Rosenthal; 8. november 1874 Tallinn – 10. märts 1940 Wartheland) oli Eesti advokaat ning ettevõtja.
Vaata 1919. aasta maareform ja Berend von Wetter-Rosenthal
Edise mõis
Edise mõis (saksa keeles Schloss Etz) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Edise mõis
Edise vasallilinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Edise vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Etz) oli vasallilinnus Edise külas Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Edise vasallilinnus
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Eesti
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Eesti ajalugu
Eesti Maakrediitselts
Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.
Vaata 1919. aasta maareform ja Eesti Maakrediitselts
Eesti majandus
Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.
Vaata 1919. aasta maareform ja Eesti majandus
Eesti põllumajandus
Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Vaata 1919. aasta maareform ja Eesti põllumajandus
Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend ESRP) oli 1917.
Vaata 1919. aasta maareform ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Eesti Vabadussõja kronoloogia
Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919.
Vaata 1919. aasta maareform ja Eesti Vabadussõja kronoloogia
Einmanni mõis
Einmanni mõisa peahoone esikülg Einmanni mõisa peahoone portikus Einmanni mõis (saksa keeles Korps) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Einmanni mõis
Erra mõis
Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Erra mõis
Esna mõis
Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Esna mõis
Eugen Kartenbeck
Eugen Leopold Eduard Kartenbeck (21. juuni (vkj) 1864 Lizums − 30. jaanuar 1940 Köslin) oli baltisaksa põllumees ja viimane Vorbuse mõisnik.
Vaata 1919. aasta maareform ja Eugen Kartenbeck
Felix von Berg
Felix Johannes von Berg (24. juuni (ukj 6. juuli) 1868 – 18. veebruar 1932) oli põllumees ja mõisnik.
Vaata 1919. aasta maareform ja Felix von Berg
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata 1919. aasta maareform ja Fideikomiss
Haaslava mõis
Mõisasüda vanal postkaardil Haaslava mõis (saksa keeles Haselau) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Haaslava mõis
Haava mõis
Haava mõis (saksa keeles Hawa) oli Vesneri mõisa kõrvalmõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Haava mõis
Habaja mõis
Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Habaja mõis
Harku mõis
Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Harku mõis
Harry von Pistohlkors
Heinrich (Harry) Nikolai Alexander von Pistohlkors (27. juuni (vkj) 1870 Rutikvere − 3. november 1947) oli baltisaksa päritolu põllumees, mõisaomanik ja toimetaja.
Vaata 1919. aasta maareform ja Harry von Pistohlkors
Hüüru mõis
Kunagise Hüüru mõisa peahoone Hüüru mõis (saksa keeles Huer) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Hüüru mõis
Hõreda mõis
Kunagise Hõreda mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Hõreda mõis
Helme mõis
Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Helme mõis
Hiiumaa majandus
Hiiumaa kaart Hiiu maakonna majandust on eelkõige kujundanud väike territoorium (1023 km²) ja saareline asend.
Vaata 1919. aasta maareform ja Hiiumaa majandus
Holdre mõis
Härrastemaja Härrastemaja (2012) Holdre mõis (saksa keeles Hollershof, varem Morsel Ilmus) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Holdre mõis
Hulja mõis
Hulja mõis (saksa keeles Huljel) oli rüütlimõis Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Hulja mõis
Iigaste mõis
Iigaste mõis (saksa keeles Igast) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Iigaste mõis
Ilmatsalu mõis
Ilmatsalu mõisa peahoone 2006. aastal Ilmatsalu mõis (saksa keeles Ilmazahl) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Ilmatsalu mõis
Jaan Raamot
Jaan Raamot (vene keeles Рамот Иван Матвеевич) VR III/1 (28. juuli vkj/ 9. august 1873 Vigala vald, Vigala kihelkond, Läänemaa – 5. jaanuar 1927 Jäneda) oli Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jaan Raamot
Jakob von Uexküll
Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jakob von Uexküll
Jäärja mõis
Jäärja mõis (saksa keeles Saarahof, Gerger) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jäärja mõis
Jäärja vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Jäärja vald (saksa keeles Saarahof) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jäärja vald
Jädivere mõis
Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jädivere mõis
Jälgimäe mõis
Jälgimäe mõisa peahoone 2009. aastal Jälgimäe mõis (saksa keeles Jelgimeggi) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jälgimäe mõis
Jäneda mõis
Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Droonivideo Jäneda mõisast ja pargist 2021. aasta juulis Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jäneda mõis
Järlepa mõis
Mõisa peahoone. Järlepa mõis (saksa keeles Jerlep) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Järlepa mõis
Jõepere mõis
Jõepere mõisa viinavabriku varemed Jõepere mõis (saksa keeles Joemper) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jõepere mõis
Jõhvi mõis
Jõhvi mõisahoone 1930. aastatel Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jõhvi mõis
Jootme mõis
Jootme mõisa peahoone (jaanuar 2019) Jootme mõisa peahoone (oktoober 2018) Jootme mõisa park (oktoober 2018) Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Jootme mõis
Juuru kirikumõis
Juuru kirikumõis (saksa keeles Pastorat Jörden) oli kirikumõis Juuru kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Juuru kirikumõis
Kaagvere mõis
Kaagvere mõisa härrastemaja Kaagvere mõis (saksa keeles Kawershof) oli mõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kaagvere mõis
Kaarepere mõis
Kaarepere mõis (saksa keeles Kersel, varem Waltershof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kaarepere mõis
Kabala mõis (Viru-Nigula)
Mõisa kõrvalhoone varemed Kabala mõis (saksa keeles Kappel, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Vinni valla Kabala asula territooriumil.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kabala mõis (Viru-Nigula)
Kadri Tael
Kadri Tael (sündinud 22. septembril 1984 Põltsamaal) on eesti aja- ja koduloolane.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kadri Tael
Kalamaja talu kalmistu
Kalamaja talu kalmistu on kalmistu Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Vorbuse külas Tartu vallas Tartu maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kalamaja talu kalmistu
Karaski mõis
Karaski mõis (saksa keeles Karrasky) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Karaski mõis
Karinu mõis
Karinu mõisa peahoone Karinu mõisa peahoone Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Karinu mõis
Karl Adam Eduard von Stackelberg
Karl Adam Eduard von Stackelberg (ka Charles Adam Eduard; 9. aprill 1863 – 16. aprill 1928) oli Stackelbergide aadlisuguvõsast pärit baltisaksa parun, kes oli ka viimane Abja mõisnik.
Vaata 1919. aasta maareform ja Karl Adam Eduard von Stackelberg
Karl Kaddak
Karl Friedrich Kaddak (24. detsember 1859 – 8. september 1940, maetud Simuna kirikuaeda) oli eesti ärimees ja tööstur.
Vaata 1919. aasta maareform ja Karl Kaddak
Karula mõis (Karula)
Karula mõis (saksa keeles Karolen) oli rüütlimõis Karula kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Karula mõis (Karula)
Kastre mõis
Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Kastre mõis
Kaunispe mõis
Kaunispe mõis (saksa keeles Kaunispäh) oli rüütlimõis Saaremaal Jämaja kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kaunispe mõis
Kautjala mõis
Kautjala mõisa peahoone (november 2010) Kautjala (linna)mõis (saksa keeles Kautel) oli linnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Kautjala mõis
Külmoja veski
Külmoja veski oli vesiveski Põltsamaa kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väike-Kamari külas Põltsamaa vallas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Külmoja veski
Kõljala mõis
Kõljala mõisa peahoone (2005) Kõljala mõis (saksa keeles Köljall) oli mõis Saaremaal Püha kihelkonnas, mis jääb nüüdisajal Saaremaa valla territooriumile.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kõljala mõis
Keava mõis
Kunagise Keava mõisa peahoone talvel Keava mõisa peahoone (vaadatud 11.07.2021) Keava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Keava mõis
Keedika mõis
Keedika mõis (saksa keeles Kedik) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Keedika mõis
Keeni mõis
Keeni mõis (saksa keeles Könhof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Keeni mõis
Keeri mõis
Keeri mõis (saksa keeles Kehrimois) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Keeri mõis
Keila mõis
Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Keila mõis
Keila-Joa mõis
Mõisa peahoone (september 2018) Droonivideo Keila joast, mõisast ja ümbruskonnast (juuni 2022) Keila-Joa mõis (saksa keeles Schloß Fall) oli rüütlimõis (1844. aastast fideikomiss) Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Keila-Joa mõis
Keskvere mõis
Keskvere mõisa peahoone Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Keskvere mõis
Kiikla mõis
Kunagise Kiikla mõisa peahoone 2007. aasta detsembris Kiikla mõis (saksa keeles Kiekel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kiikla mõis
Kiltsi vasallilinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaated 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Vaade mõisahoonele ja linnuse tornile Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Schloß Aß) oli vasallilinnus Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kiltsi vasallilinnus
Kingli mõis
Kingli mõis, varem Rehemäe mõis (saksa keeles Müllershof, varem Rehhemeggi) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kingli mõis
Kodasema mõis
Kodasema mõis (saksa keeles Koddasem) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kodasema mõis
Kodijärve mõis
Kodijärve mõis (saksa keeles Gothensee, aastani 1881 Kodjerw) oli rüütlimõis (aastast 1881 fideikomiss) Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Kodijärve mõis
Kohala mõis
Mõisa peahoone (august 2012) Kohala mõis (saksa keeles Tolks) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Kohala mõis
Koigi (Haljala)
Koigi oli küla Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Koigi (Haljala)
Koigi mõis
Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Koigi mõis
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kolga mõis
Kolu mõis (Kadrina)
Mõisa peahoone Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kolu mõis (Kadrina)
Konrad von Brasch
Konrad Siegmund von Brasch (5. (ukj 16. märts) 1779 Tartu − 20. juuli (ukj 1. august) 1835 Ahja) oli baltisaksa põllumees ja mõisaomanik.
Vaata 1919. aasta maareform ja Konrad von Brasch
Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus
Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus oli ametis 27.
Vaata 1919. aasta maareform ja Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus
Konuvere mõis
Konuvere mõis, ka Konovere mõis (saksa keeles Konofer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Konuvere mõis
Koonu mõis
Koonu mõis (saksa keeles Kono) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Koonu mõis
Kooraste mõis
Kooraste mõis (saksa keeles Korast) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Kooraste mõis
Kose mõisa kalmistu
Kose mõisa kalmistu on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi aadressiga Rummu tee 3d Pirita linnaosas Tallinnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kose mõisa kalmistu
Kriimani mõis
Kriimani mõisa peahoone esikülg 2017. aastal Kriimani mõisa peahoone tagakülg 2017. aastal Kriimani mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kriimani mõis
Kudjape mõis
Kudjape mõis ehk Kudjapäe mõis (saksa keeles Kudjapäh) oli rüütlimõis Saaremaal Kaarma kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kudjape mõis
Kuigatsi mõis
Kuigatsi mõisa peahoone Kuigatsi mõis (saksa keeles Löwenhof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kuigatsi mõis
Kukruse mõis
Kukruse mõis (saksa keeles Kuckers) oli rüütlimõis (fideikomiss) Virumaal Jõhvi kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kukruse mõis
Kulina mõis
Kulina mõis (saksa keeles Kullina) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kulina mõis
Kurista mõis
Mõisa tall-tõllakuur Kurista mõisa kabeli varemed Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kurista mõis
Kuru mõis
Kuru mõis (saksa keeles Kurro) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Kuru mõis
Kuusiku mõis
Kuusiku mõisa peahoone (vaadatud 28.05.2022) Kuusiku mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Kuusiku mõis
Laagna mõis
Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses Laagna mõisa kõrvalhoonete varemed (märtsis 2008) Laagna mõis (saksa keeles Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele.
Vaata 1919. aasta maareform ja Laagna mõis
Laatre mõis (Ruhja)
Laatre mõis ehk Plātere mõis (saksa keeles Moiseküll, läti keeles Plāteres muiža, ka Lātres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Laatre mõis (Ruhja)
Laekvere mõis
Laekvere mõis (saksa keeles Ladigfer, Laydickfer) oli Moora mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas, tänapäeva Laekvere aleviku lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Laekvere mõis
Laeva mõis
Laeva mõis (saksa keeles Laiwa) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Laeva mõis
Lagedi mõis
Lagedi mõis (saksa keeles Laakt, Holsteinsruh) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Lagedi mõis
Laimetsa mõis
Laimetsa mõis (saksa keeles Laimetz) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Laimetsa mõis
Laimjala mõis
Laimjala mõis (saksa keeles Laimjall, varem Gustavstahl) oli riigimõis, a-st 1793 rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Laimjala mõis
Laitse mõis
Laitse mõisa peahoone Laitse mõisa peahoone Mõisa park Laitse mõis oli rüütlimõis Harjumaal Nissi kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Laitse mõis
Lasila mõis
Lasila mõisa peahoone 2012. aastal Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Lasila mõis
Lauamõis
Lauamõis (ka elatismõis) (saksa keeles Tafelgut) oli mõis, mille sissetulekud läksid teatud isikute (valitseja, komandant, piiskop) või institutsioonide (klooster, toomkapiitel, rüütelkond) ülalpidamiseks.
Vaata 1919. aasta maareform ja Lauamõis
Laulasmaa mõis
Laulasmaa mõis (saksa keeles Laulasma) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeval Lääne-Harju valla, Laulasmaa külas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Laulasmaa mõis
Lõve vald
Lõve vald (saksa keeles Lauenhof) oli vald Valgamaal) Helme kihelkonnas ja Valga maakonnas. Eesti haldusjaotus 1925. aastal Valla pindala oli 42 km² ja elanikke oli 823 (1934.
Vaata 1919. aasta maareform ja Lõve vald
Lehola mõis
Lehola mõis, ka Kulna mõis (vaadatud 17.05.2020) (saksa keeles Lehhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 17.05.2020), tänapäeva Lehola küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Lehola mõis
Linnamäe mõis
Linnamäe mõisa peahoone Mõisa tall-tõllakuuri varemed Linnamäe mõis (saksa keeles Linnamäggi) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Linnamäe mõis
Linnape mõis
Linnape mõis (saksa keeles Linnapäh) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Linnape mõis
Lohu mõis
Lohu mõisa peahoone Lohu mõis (2007) Lohu mõis (saksa keeles Loal) oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas Lohu külas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Lohu mõis
Lokuta mõis
Lokuta mõis (saksa keeles Tecknal) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Lokuta mõis
Lustivere vald (Põltsamaa kihelkond)
Lustivere vald (saksa keeles Lustifer; varasem nimi Lustivere-Kalliküla vald) oli vald Viljandimaal Põltsamaa kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Lustivere vald (Põltsamaa kihelkond)
Maareform
320x320px Maareform ehk radikaalne maasuhete muutus on maaomandite ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundus.
Vaata 1919. aasta maareform ja Maareform
Maaseadus
Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.
Vaata 1919. aasta maareform ja Maaseadus
Maidla mõis (Lüganuse)
Kunagise Maidla mõisa härrastemaja Kunagise Maidla mõisa härrastemaja Maidla mõisa härrastemaja Maidla mõis (saksa keeles Wrangelstein, varem Maidel) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Viru kreisis, tänapäeval Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Maidla mõis (Lüganuse)
Massu mõis
Massu mõisa peahoone Massu mõis (saksa keeles Massau) oli mõis Läänemaal Hanila kihelkonnas, mis rajati arvatavasti 16.
Vaata 1919. aasta maareform ja Massu mõis
Mäe mõis (Äksi)
Mäe mõis (saksa keeles Maehof, ka Mähof, Marienburg, Marienberg ja Marienhof, varem Mäomois) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Mäe mõis (Äksi)
Mõisakool
Mõisakool (luteri usu mõisakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni Eestis tegutsenud madalama astme talurahvakool, mille ülalpidajaks oli mõis.
Vaata 1919. aasta maareform ja Mõisakool
Mõniste mõis
Mõniste mõis (saksa keeles Menzen) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Mõniste mõis
Meeri mõis
Meeri mõis, varem Mõisaküla mõis (saksa keeles Meyershof, varem Moiseküll) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Meeri mõis
Meremõisa mõis
Mõisa uue peahoone varemed. Elizabeth Eastlake-Rigby, 1838–1841, trükitud 1842 Mõisa uue peahoone varemed (juuli 2011) Meremõisa mõis (saksa keeles Merremois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Meremõisa mõis
Meriküla mõis (Vaivara)
Meriküla mõis (saksa keeles Merreküll) oli poolmõis Virumaal Vaivara kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Meriküla mõis (Vaivara)
Metsandus
Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.
Vaata 1919. aasta maareform ja Metsandus
Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev
Mihhail Valentinovitš Šahhovskoi (1864. aastast Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Михаил Валентинович Шаховской-Глебов-Стрешнев; 22. september 1836 – 2. veebruar 1892 Aachen) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata 1919. aasta maareform ja Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev
Mooste mõis
Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Mooste mõis
Munalaskme mõis
Munalaskme mõis (saksa keeles Munnalas) oli rüütlimõis Harjumaal Nissi kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Munalaskme mõis
Muraste mõis
pisi Muraste mõis (saksa keeles Morras) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Muraste mõis
Muuga mõis
Muuga mõis (saksa keeles Münkenhof) oli mõis Simuna kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Muuga mõis
Nõmmküla mõis
Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömmküll, varem Kluttorp) oli rüütlimõis, hiljem Riguldi kõrvalmõis Läänemaal Noarootsi kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Nõmmküla mõis
Nõmmküla mõis (Ambla)
Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömküll) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Nõmmküla mõis (Ambla)
Nõo vald
Nõo vald on 2.
Vaata 1919. aasta maareform ja Nõo vald
Nõva mõis
Nõva mõis (saksa keeles Newe) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Nõva mõis
Norrby (Noarootsi)
Norrby (`norbi, rootsi `norbü, kohalikus pruugis Norrbi) on tänapäevase Lääne-Nigula valla territooriumil asunud küla.
Vaata 1919. aasta maareform ja Norrby (Noarootsi)
Oisu mõis
Oisu mõis (saksa keeles Oiso) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 26.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Oisu mõis
Ontika mõis
Ontika mõisa härrastemaja Ontika mõis (saksa keeles Ontika) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Ontika mõis
Oti mõis
Oti mõis, ka Pöide mõis (saksa keeles Peudehof) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal; Saaremaa üks vanemaid mõisaid (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Oti mõis
Paasiku
Paasiku on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Paasiku
Pagari mõis
Pagari mõisa peahoone 2012. aastal Pagari mõis (saksa keeles Paggar) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Pagari mõis
Paju mõis (Kihelkonna)
Paju mõis, ka Pajumõisa (saksa keeles Pajomois) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Paju mõis (Kihelkonna)
Pajumõisa
Pajumõisa on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Pajumõisa
Palmse mõis
Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.
Vaata 1919. aasta maareform ja Palmse mõis
Palu mõis
Palu mõis (saksa keeles Pallo) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Palu mõis
Pati vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Pati vald (saksa keeles Pattenhof) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Pati vald
Patküla mõis
Patküla mõis (saksa keeles Owerlack) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Patküla mõis
Päärdu mõis
Päärdu mõis (varem Kose mõis) (saksa keeles Kosch) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Päärdu mõis
Päidla mõis
Päidla mõis (saksa keeles Samhof, varem Krowelshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartumaal Otepää kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Päidla mõis
Pöögle mõis
Pöögle mõis (saksa keeles Böcklershof) oli rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Pöögle mõis
Põhjaka mõis
Põhjaka mõisahoone, 2010 Põhjaka mõis (saksa keeles Pochjak) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Põhjaka mõis
Põllküla mõis
Põllküla mõis (saksa keeles Pöllküll) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Põllküla mõis
Põltsamaa saksa kalmistu
Põltsamaa saksa kalmistu on kalmistu Põltsamaa linnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Põltsamaa saksa kalmistu
Põlula mõis
Põlula mõis (saksa keeles Poll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Põlula mõis
Peter Stenbock
Krahv Peter Stenbock (vene Петр Михайлович Стенбок; 11. aprill 1869 Peterburi Venemaa keisririik – 31. juuli 1931 Kolga mõis) oli Venemaa sõjaväelane (kindralmajor).
Vaata 1919. aasta maareform ja Peter Stenbock
Pilkuse mõis
Pilkuse mõis (saksa keeles Bremenhof) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Pilkuse mõis
Pindi mõis
Pindi mõis (saksa keeles Bentenhof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Pindi mõis
Poka mõis
Poka mõis (saksa keeles Heidohof, varem Buckenhof ja Nachtel) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Poka mõis
Polli mõis
Polli mõisa peahoone Polli mõisa peahoone 2022. aasta kevadel Polli mõis (saksa keeles Pollenhof) oli endisaegne rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnu kreisis.
Vaata 1919. aasta maareform ja Polli mõis
Polli mõis (Kadrina)
Polli mõis (saksa keeles Kurrisaar) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Polli mõis (Kadrina)
Pruuna mõis
Pruuna mõis (saksa keeles Tois, ka Corbenorm, Tois und Porrick) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Pruuna mõis
Puiatu mõis
Puiatu mõis (saksa keeles Pujat) oli rüütlimõis Kõpu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Puiatu mõis
Purtse mõis
Purtse mõisa kindlustatud peahoone – Purtse vasallilinnus Purtse mõis (saksa keeles Alt-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Purtse mõis
Putkaste mõis
Putkaste mõisa peahoone (2012) Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Hiiumaal (vaadatud 30.07.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Putkaste mõis
Rahkla mõis (Simuna)
Rahkla mõis (saksa keeles Rachküll) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016), tänapäeva Rahkla küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Rahkla mõis (Simuna)
Rahula mõis
Rahula mõis (saksa keeles Rahhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Rahula mõis
Rannu mõis
Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Rannu mõis
Rasina mõis
Rasina mõis (saksa keeles Rasin) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Rasina mõis
Ravila mõis
Ravila mõisa härrastemaja Ravila mõis (saksa keeles Meks) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Ravila mõis
Räni mõis
Räni mõis (varem Seamõisa) (saksa keeles Renningshof, varem Zeamoise) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Räni mõis
Räsna mõis
Räsna mõis (saksa keeles Resna) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Räsna mõis
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata 1919. aasta maareform ja Rüütlimõis
Rõuge mõis
Rõuge mõis (saksa keeles Rauge) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Rõuge mõis
Restu mõis
Restu mõisa peahoone 2014. aastal Restu mõis (saksa keeles Rösthof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Restu mõis
Riidaja mõis
Riidaja mõis (saksa keeles Morsel-Podrigel) oli rüütlimõis (alates 1822. aastast fideikomiss) Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Riidaja mõis
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata 1919. aasta maareform ja Riigimõis
Riigistamine
Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.
Vaata 1919. aasta maareform ja Riigistamine
Riisipere mõis
Riisipere mõis ehk Uue-Riisipere mõis oli mõis Harjumaal Nissi kihelkonnas, tänapäeva Vilumäe küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Riisipere mõis
Roela mõis
Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Roela mõis
Roodevälja mõis
Roodevälja mõis (saksa keeles Rodewal) oli poolmõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Roodevälja mõis
Roodi mõis
Roodi mõis (saksa keeles Sallentack, varem Ertzmann) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Roodi mõis
Rooküla mõis
Rooküla mõis (saksa keeles Rohküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Rooküla mõis
Ropka mõis
Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Ropka mõis
Rummu mõis
Rummu mõis (saksa keeles Rumm) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas (mõnedes allikates Kuusalu kihelkonnas) Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Rummu mõis
Rutikvere mõis
Rutikvere mõis (saksa keeles Ruttigfer, varem Zweifelshof ja Gutmansbeck) oli rüütlimõis Viljandimaal ja Pärnu kreisis Põltsamaa kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Rutikvere mõis
Saadjärve mõis
Saadjärve mõisa peahoone Saadjärve mõis (saksa keeles Sadjerw, varem Brackelshof) oli rüütlimõis Tartumaal Äksi kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Saadjärve mõis
Saare mõis (Noarootsi)
Saare mõisa härrastemaja, 2009 Saare mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Saare mõis (Noarootsi)
Saarnakõrve mõis
Saarnakõrve mõis (saksa keeles Sarnakorb) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Saarnakõrve mõis
Saastna mõis
Saastna mõisa varemed Saastna mõis (saksa keeles Sastama) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Saastna mõis
Saiakopli mõis
Saiakopli mõis (saksa keeles Neuhof) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Saiakopli mõis
Saku mõis
Saku mõisa peahoone Saku mõis (saksa keeles Sack; Sack in Kirchspiel Kegel, Harrien) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Saku mõis
Sangaste mõis
Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Sangaste mõis
Sarakuste mõis
Sarakuste mõis (saksa keeles Sarrakus) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Sarakuste mõis
Saru mõis
Saru mõis (saksa keeles Saara) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Saru mõis
Saue mõis
Mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ait Park Valitsejamaja Saue mõis (saksa keeles Friedrichshof) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Saue mõis
Saumetsa mõis
Saumetsa mõis (saksa keeles Saumetz) oli poolmõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Saumetsa mõis
Sause kalmistu
Sause kalmistu on kalmistu Lihula kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Vagivere külas Lääneranna vallas Pärnu maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Sause kalmistu
Sauste mõis
Sauste mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Sauste mõis
Söderby (Noarootsi)
Söderby (sööderbi, rootsi sö́ödär`büü, kohalikus pruugis Sedurbi) on tänapäevase Lääne-Nigula valla territooriumil asunud küla.
Vaata 1919. aasta maareform ja Söderby (Noarootsi)
Sõmerpalu mõis
Sõmerpalu mõis (saksa keeles Sommerpahlen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Sõmerpalu mõis
Seli mõis
Mõisa peahoone Seli mõis (saksa keeles Sellie) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Seli mõis
Seli sanatoorium
Seli mõisa peahoone Seli sanatoorium oli tervishoiuasutus (sanatoorium) Rapla maakonnas Seli külas Seli mõisa peahoones.
Vaata 1919. aasta maareform ja Seli sanatoorium
Sikassaare mõis
Sikassaare mõisa peahoone Sikassaare mõis (saksa keeles Siksar) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Sikassaare mõis
Soonlepa mõis
Soonlepa mõis (saksa keeles Soonlep) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Hiiumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Soonlepa mõis
Soorinna
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Soorinna
Soosaare mõis
Soosaare mõis (saksa keeles Soosaar) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Soosaare mõis
Sutlema mõis
Sutlema mõis (saksa keeles Sutlem) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Sutlema mõis
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata 1919. aasta maareform ja Suur reduktsioon
Taagepera mõis
Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõis (saksa keeles Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Taagepera mõis
Tabivere mõis
Tabivere mõis, ka Voldi mõis (saksa keeles Tabbifer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Tabivere mõis
Tagavere mõis
Tagavere mõis (saksa keeles Tackfer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Tagavere mõis
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Vaata 1919. aasta maareform ja Talu
Tammiste mõis
Tammiste mõis (saksa keeles Tammist) oli rüütlimõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Tammiste mõis
Tammistu mõis
Tammistu mõisa peahoone Tammistu mõis oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Tammistu mõis
Tamsalu mõis
Tamsalu mõis (saksa keeles Tamsal) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Tamsalu mõis
Tarakuse mõis
Tarakuse mõis (saksa keeles Tarrakus) oli poolmõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Tarakuse mõis
Tarvastu mõis
Linnusevaremete juurde püstitati 1825. aastal mõisaomanike von Mensenkampffide matusekabel Tarvastu mõis (saksa keeles Tarwast) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Tarvastu mõis
Tasuta maa
Tasuta maa oli Eesti esimese vabariigi ajal Eesti riiklikust maatagavarast autasuna antud maa Vabadussõjaga otseselt (oli sõjas) või kaudselt (sõjas hukkunu pereliikmed) seotud isikutele.
Vaata 1919. aasta maareform ja Tasuta maa
Tähe tänav (Keila)
Tähe tänav on tänav Keila linnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Tähe tänav (Keila)
Tohisoo mõis
Tohisoo mõisa peahoone (juuli 2010) Tohisoo park (september 2014) Tohisoo mõis (saksa keeles Tois) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Tohisoo mõis
Toolamaa mõis
Toolamaa mõis, ka Ruusa mõis (saksa keeles Tolama) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Toolamaa mõis
Trilli mõis
Trilli mõis (saksa keeles Lilienberg) oli Saiakopli mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Trilli mõis
Tumala mõis
Tumala mõis (saksa keeles Thomel) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).Tumala mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas (eelmise haldusjaotuse järgi Orissaare vallas).
Vaata 1919. aasta maareform ja Tumala mõis
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Udriku mõis
Uhtna mõis
Uhtna mõisa peahoone Uhtna mõis (saksa keeles Uchten) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Uhtna mõis
Ulvi mõis
Ulvi mõis (saksa keeles Oehrten, Oerten) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Ulvi mõis
Undla mõis
Undla mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Undla mõisa viinavabrik Undla mõis (saksa keeles Undel, vene keeles Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Undla mõis
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata 1919. aasta maareform ja Ungern-Sternberg
Uue-Varbla mõis
Uue-Varbla mõisa peahoone Uue-Varbla mõis (saksa keeles Neu-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Uue-Varbla mõis
Uuemõisa mõis (Ridala)
Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Uuemõisa mõis (Ridala)
Vaabina mõis
Vaabina mõis (saksa keeles Uelzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Vaabina mõis
Vaeküla mõis
Vaeküla mõisa peahoone (2023. aasta mais) Vaeküla mõis (harvem ka Vaiküla mõis; saksa keeles Wayküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vaeküla mõis
Vaivara mõis
Vaivara mõis (saksa keeles Waiwara, teised nimed Siivertsi, Siewershof) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Vaivara mõis
Valguta mõis
Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Valguta mõis
Vana-Puka mõis
Vana-Puka mõis (saksa keeles Alt-Bockenhof, varem Bockenhof, Buxhövdenshof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vana-Puka mõis
Vana-Saaluse mõis
Vana-Saaluse mõis (saksa keeles Waldhof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Vana-Saaluse mõis
Vana-Sõtke mõis
Vana-Sõtke mõis (saksa keeles Alt-Sötküll) oli mõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 1919. aasta maareform ja Vana-Sõtke mõis
Vanamõisa mõis (Keila)
Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Vanamõisa küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vanamõisa mõis (Keila)
Vao mõis
Tornlinnus Vao mõis oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vao mõis
Vara mõis
Vara mõis (saksa keeles Warrol) oli rüütlimõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vara mõis
Varbuse mõis
Varbuse mõis (saksa keeles Warbus) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Varbuse mõis
Vardi mõis (Paistu)
Vardi mõis (saksa keeles Schwarzhof) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vardi mõis (Paistu)
Vasalemma mõis
Kunagise Vasalemma mõisa peahoone Mõisa park Vasalemma mõis (saksa keeles Wassalem) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vasalemma mõis
Vastse-Kambja mõis
Vastse-Kambja mõis, ka Väike-Kambja mõis (saksa keeles Neu-Kamby, ka Klein-Kamby) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Vastse-Kambja mõis
Vastse-Koiola mõis
Vastse-Koiola mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh-Koiküll) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vastse-Koiola mõis
Vastse-Kuuste mõis
Vastse-Kuuste mõis (saksa keeles Neu-Kusthof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Vastse-Kuuste mõis
Vastseliina mõis
Paljud Vastseliina mõisa hooned on tänaseks hävinud. Säilinud on aga näiteks Vastseliina mõisa kabel Vastseliina mõis (saksa keeles Schloß Neuhausen) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vastseliina mõis
Vääna mõis
Vääna mõisa peahoone Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis Vääna tõllakuuri sammaskäik Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vääna mõis
Võhmuta mõis
Võhmuta mõisa peahoone (mai 2014) Võhmuta mõis (saksa keeles Wechmuth) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Võhmuta mõis
Vesneri mõis
Vesneri mõis (saksa keeles Wesslershof) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Vesneri mõis
Viimsi mõis
Viimsi mõisahoone Viimsi mõisahoone tagakülg Viimsi mõis (saksa keeles Wiems) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Viimsi mõis
Viinavabrik
Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.
Vaata 1919. aasta maareform ja Viinavabrik
Viisu mõis
Viisu mõis (saksa keeles Wieso) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Viisu mõis
Viljandi mõis
Viljandi mõisa peahoone Viljandi mõisa ait Mõisa peahoone aastal 1906 Viljandi mõis (saksa keeles Schloß Fellin) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Viljandi mõis
Villem Maaker
Villem Maaker Villem Maaker (1. mai 1891 Palivere vald, Lääne-Nigula kihelkond, Läänemaa – 29. oktoober 1966 Norrköping, Rootsi) oli Eesti poliitik ja põllumees.
Vaata 1919. aasta maareform ja Villem Maaker
Visusti mõis
Visusti mõis (saksa keeles Wissust) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1919. aasta maareform ja Visusti mõis
Viti mõis
Endine mõisa peahoone Viti mõis, ka Pöövli mõis (saksa keeles Wittenpöwel) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Viti küla lähedal Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Viti mõis
Vodja mõis
Vodja mõis Vodja mõisa kavaleridemaja 2009. aastal Vodja mõisa tagakülg Vodja mõis peegelpildis Vodja mõis (saksa keeles Wodja) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vodja mõis
Vohnja mõis
Vohnja mõis (saksa keeles Fonal, vene keeles Фоналъ) oli Virumaal Kadrina kihelkonnas asunud mõis.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vohnja mõis
Volkonski
Volkonski suguvõsa vürstivapp Volkonski (vene keeles Волконский, saksa keeles Wolkonski) on Venemaa aadlisuguvõsa.
Vaata 1919. aasta maareform ja Volkonski
Vorbuse mõis
Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Vaata 1919. aasta maareform ja Vorbuse mõis
Weymarn
Weymarn (varem Weimar) (vene keeles Веймарн) on Lübeckist pärit linnakodaniku- ja aadlisuguvõsa.
Vaata 1919. aasta maareform ja Weymarn
1919
1919.
Vaata 1919. aasta maareform ja 1919
20. sajand Eestis
20.
Vaata 1919. aasta maareform ja 20. sajand Eestis
Tuntud ka kui 1919. aasta maareform Eestis, 1919. aasta mõisate riigistamine, 1919. aasta mõisate võõrandamine.
, Jakob von Uexküll, Jäärja mõis, Jäärja vald, Jädivere mõis, Jälgimäe mõis, Jäneda mõis, Järlepa mõis, Jõepere mõis, Jõhvi mõis, Jootme mõis, Juuru kirikumõis, Kaagvere mõis, Kaarepere mõis, Kabala mõis (Viru-Nigula), Kadri Tael, Kalamaja talu kalmistu, Karaski mõis, Karinu mõis, Karl Adam Eduard von Stackelberg, Karl Kaddak, Karula mõis (Karula), Kastre mõis, Kaunispe mõis, Kautjala mõis, Külmoja veski, Kõljala mõis, Keava mõis, Keedika mõis, Keeni mõis, Keeri mõis, Keila mõis, Keila-Joa mõis, Keskvere mõis, Kiikla mõis, Kiltsi vasallilinnus, Kingli mõis, Kodasema mõis, Kodijärve mõis, Kohala mõis, Koigi (Haljala), Koigi mõis, Kolga mõis, Kolu mõis (Kadrina), Konrad von Brasch, Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus, Konuvere mõis, Koonu mõis, Kooraste mõis, Kose mõisa kalmistu, Kriimani mõis, Kudjape mõis, Kuigatsi mõis, Kukruse mõis, Kulina mõis, Kurista mõis, Kuru mõis, Kuusiku mõis, Laagna mõis, Laatre mõis (Ruhja), Laekvere mõis, Laeva mõis, Lagedi mõis, Laimetsa mõis, Laimjala mõis, Laitse mõis, Lasila mõis, Lauamõis, Laulasmaa mõis, Lõve vald, Lehola mõis, Linnamäe mõis, Linnape mõis, Lohu mõis, Lokuta mõis, Lustivere vald (Põltsamaa kihelkond), Maareform, Maaseadus, Maidla mõis (Lüganuse), Massu mõis, Mäe mõis (Äksi), Mõisakool, Mõniste mõis, Meeri mõis, Meremõisa mõis, Meriküla mõis (Vaivara), Metsandus, Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Mooste mõis, Munalaskme mõis, Muraste mõis, Muuga mõis, Nõmmküla mõis, Nõmmküla mõis (Ambla), Nõo vald, Nõva mõis, Norrby (Noarootsi), Oisu mõis, Ontika mõis, Oti mõis, Paasiku, Pagari mõis, Paju mõis (Kihelkonna), Pajumõisa, Palmse mõis, Palu mõis, Pati vald, Patküla mõis, Päärdu mõis, Päidla mõis, Pöögle mõis, Põhjaka mõis, Põllküla mõis, Põltsamaa saksa kalmistu, Põlula mõis, Peter Stenbock, Pilkuse mõis, Pindi mõis, Poka mõis, Polli mõis, Polli mõis (Kadrina), Pruuna mõis, Puiatu mõis, Purtse mõis, Putkaste mõis, Rahkla mõis (Simuna), Rahula mõis, Rannu mõis, Rasina mõis, Ravila mõis, Räni mõis, Räsna mõis, Rüütlimõis, Rõuge mõis, Restu mõis, Riidaja mõis, Riigimõis, Riigistamine, Riisipere mõis, Roela mõis, Roodevälja mõis, Roodi mõis, Rooküla mõis, Ropka mõis, Rummu mõis, Rutikvere mõis, Saadjärve mõis, Saare mõis (Noarootsi), Saarnakõrve mõis, Saastna mõis, Saiakopli mõis, Saku mõis, Sangaste mõis, Sarakuste mõis, Saru mõis, Saue mõis, Saumetsa mõis, Sause kalmistu, Sauste mõis, Söderby (Noarootsi), Sõmerpalu mõis, Seli mõis, Seli sanatoorium, Sikassaare mõis, Soonlepa mõis, Soorinna, Soosaare mõis, Sutlema mõis, Suur reduktsioon, Taagepera mõis, Tabivere mõis, Tagavere mõis, Talu, Tammiste mõis, Tammistu mõis, Tamsalu mõis, Tarakuse mõis, Tarvastu mõis, Tasuta maa, Tähe tänav (Keila), Tohisoo mõis, Toolamaa mõis, Trilli mõis, Tumala mõis, Udriku mõis, Uhtna mõis, Ulvi mõis, Undla mõis, Ungern-Sternberg, Uue-Varbla mõis, Uuemõisa mõis (Ridala), Vaabina mõis, Vaeküla mõis, Vaivara mõis, Valguta mõis, Vana-Puka mõis, Vana-Saaluse mõis, Vana-Sõtke mõis, Vanamõisa mõis (Keila), Vao mõis, Vara mõis, Varbuse mõis, Vardi mõis (Paistu), Vasalemma mõis, Vastse-Kambja mõis, Vastse-Koiola mõis, Vastse-Kuuste mõis, Vastseliina mõis, Vääna mõis, Võhmuta mõis, Vesneri mõis, Viimsi mõis, Viinavabrik, Viisu mõis, Viljandi mõis, Villem Maaker, Visusti mõis, Viti mõis, Vodja mõis, Vohnja mõis, Volkonski, Vorbuse mõis, Weymarn, 1919, 20. sajand Eestis.