Sisukord
246 suhted: Aasta, Abstraktne objekt, Aeg (täpsustus), Aegrida, Aegruum, Aegruumi meetriline tensor, Aja mõõtmine, Ajaühik, Ajafilosoofia, Ajageograafia, Ajajuhtimine, Ajapunkt, Ajaränd, Ajavahemik, Albert Einstein, Aleksandr Levitš, Algus, Analüütiline filosoofia, Andmepunktide lähendamine, Animeeritud kaart, Aprioorsus, Apriorism, Aquino Thomas, Arthur Prior, Asi iseeneses, Astromeetria, Astronoomia mõisteid, Atmosfäär, Augustinus, Autopant, Üheaegsus, Ühtlaselt kiirenev liikumine, Üksindus, Ööpäev, Bakuloviirused, Brahman, Burušaski keel, CGS-süsteem, Charles Dunan, Christopher Nolan, Das Kausalgesetz und seine Grenzen, Dateerimine, David Lewis, De fide orthodoxa, Dekonstruktsioon, Determinism, Dimensionaalanalüüs, Dimensioon, Diskreetne Fourier' teisendus, Doppleri efekt, ... Laienda indeks (196 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Aeg ja Aasta
Abstraktne objekt
Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.
Vaata Aeg ja Abstraktne objekt
Aeg (täpsustus)
Sõna "aeg" kasutatakse mitmes tähenduses.
Vaata Aeg ja Aeg (täpsustus)
Aegrida
Aegrida on rida kronoloogiliselt järjestatud (indekseeritud) andmetest.
Vaata Aeg ja Aegrida
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Vaata Aeg ja Aegruum
Aegruumi meetriline tensor
Aegruumi meetriline tensor, sageli lihtsalt meetrika, (inglise keeles metric tensor in general relativity; vene keeles Метрика пространства-времени) on fundamentaalne uurimisobekt üldrelatiivsusteoorias.
Vaata Aeg ja Aegruumi meetriline tensor
Aja mõõtmine
Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.
Vaata Aeg ja Aja mõõtmine
Ajaühik
Ajaühik on mõõtühik, millega mõõdetakse aega.
Vaata Aeg ja Ajaühik
Ajafilosoofia
Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.
Vaata Aeg ja Ajafilosoofia
Ajageograafia
Ajageograafia või aeg-ruumi geograafia on arenev transdistsiplinaarne lähenemine selliste ruumiliste ja ajaliste protsesside ja sündmuste uurimiseks nagu sotsiaalne interaktsioon, ökoloogiline interaktsioon, sotsiaalne ja keskkondlik muutuvus ning üksikisiku biograafia.
Vaata Aeg ja Ajageograafia
Ajajuhtimine
Ajajuhtimine on aja kulutamise teadlik kavandamine, et suurendada tõhusust ja/või tootlikkust.
Vaata Aeg ja Ajajuhtimine
Ajapunkt
Ajapunkt (inglise keeles time point, saksa keeles Zeitpunkt) ehk hetk (inglise keeles instant) ehk moment on muusika matemaatiline mudel, mille abil on võimalik omistada teatud hetkele arvuline väärtus.
Vaata Aeg ja Ajapunkt
Ajaränd
Ajaränd on hüpoteetiline ränd ajas edasi või tagasi analoogiliselt rändamisega ruumis.
Vaata Aeg ja Ajaränd
Ajavahemik
Ajavahemik on aja osa, mida on võimalik kirjeldada ajapunktide "algus" ja "lõpp" ning ajalõigu "kestus" abil.
Vaata Aeg ja Ajavahemik
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Aeg ja Albert Einstein
Aleksandr Levitš
Aleksandr Petrovitš Levitš (vene Александр Петрович Левич; 17. juuli 1945 – 28. märts 2016) oli vene bioloogiateoreetik ja temporoloog.
Vaata Aeg ja Aleksandr Levitš
Algus
Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.
Vaata Aeg ja Algus
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Vaata Aeg ja Analüütiline filosoofia
Andmepunktide lähendamine
pmid.
Vaata Aeg ja Andmepunktide lähendamine
Animeeritud kaart
India ookeanis 2004. aastal toimunud tsunami animatsioon Animeeritud kaart ehk animakaart on dünaamiline kaart, mis kujutab mõne nähtuse muutust teatud dimensioonis.
Vaata Aeg ja Animeeritud kaart
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Vaata Aeg ja Aprioorsus
Apriorism
Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.
Vaata Aeg ja Apriorism
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Vaata Aeg ja Aquino Thomas
Arthur Prior
Arthur Norman Prior (4. detsember 1914 Masterton – 6. oktoober 1969 Trondheim) oli Uus-Meremaa päritolu filosoof ja loogik.
Vaata Aeg ja Arthur Prior
Asi iseeneses
Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).
Vaata Aeg ja Asi iseeneses
Astromeetria
Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.
Vaata Aeg ja Astromeetria
Astronoomia mõisteid
Siin on loetletud astronoomia mõisteid.
Vaata Aeg ja Astronoomia mõisteid
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Aeg ja Atmosfäär
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Aeg ja Augustinus
Autopant
Autopant on asjaõiguslik instituut Eesti õiguses (antud juhul registerpant), vallasvara tagatis.
Vaata Aeg ja Autopant
Üheaegsus
Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.
Vaata Aeg ja Üheaegsus
Ühtlaselt kiirenev liikumine
Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega.
Vaata Aeg ja Ühtlaselt kiirenev liikumine
Üksindus
Üksindus on eraldatuse või isolatsiooni seisund, mis viitab kontakti puudumisele teiste inimestega.
Vaata Aeg ja Üksindus
Ööpäev
Ööpäev on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik.
Vaata Aeg ja Ööpäev
Bakuloviirused
Bakuloviirused (Baculoviridae) on viiruste sugukond, kelle looduslikud peremeesorganismid kuuluvad lülijalgsete, liblikaliste, kiletiivaliste, kahetiivaliste ja kümnejalaliste hulka.
Vaata Aeg ja Bakuloviirused
Brahman
Brahman (sanskriti keeles ब्रह्मन) on india ja hinduismi filosoofias ja teoloogias kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas.
Vaata Aeg ja Brahman
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Vaata Aeg ja Burušaski keel
CGS-süsteem
CGS-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik sentimeeter, massiühik gramm ja ajaühik sekund.
Vaata Aeg ja CGS-süsteem
Charles Dunan
Charles Stanislas Dunan (22. november 1849 Nantes – 1931 Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof.
Vaata Aeg ja Charles Dunan
Christopher Nolan
Christopher Edward Nolan (sündinud 30. juulil 1970 Londonis) on Briti filmilavastaja, stsenarist ja produtsent.
Vaata Aeg ja Christopher Nolan
Das Kausalgesetz und seine Grenzen
"Das Kausalgesetz und seine Grenzen" ("Põhjuslik seadus ja selle piirid") on Philipp Franki filosoofiline raamat.
Vaata Aeg ja Das Kausalgesetz und seine Grenzen
Dateerimine
Dateerimine on aja kindlaks määramine.
Vaata Aeg ja Dateerimine
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Vaata Aeg ja David Lewis
De fide orthodoxa
"De fide orthodoxa" (ladina keeles 'ortodokssest usust') ehk "Ortodoksse usu täpne esitus" (kreekakeelse originaali pealkiri Έκδοσις ακριβής της ορθοδόξουπίστεως Ékdosis akribès tēs orthodóxou písteōs) on teos, mille autor on Johannes Damaskusest.
Vaata Aeg ja De fide orthodoxa
Dekonstruktsioon
Dekonstruktsioon (tarindi eemaldamine) on tekstis oleva tõlgendussüsteemi koost lahti võtmine, mis võimaldab ligi pääseda jutustuse vaikivate eelduste juurde.
Vaata Aeg ja Dekonstruktsioon
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Vaata Aeg ja Determinism
Dimensionaalanalüüs
Dimensionaalanalüüs ehk ühikanalüüs on füüsikaliste suuruste vaheliste seoste leidmise meetod, mis põhineb nende suuruste dimensioonidel.
Vaata Aeg ja Dimensionaalanalüüs
Dimensioon
Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega.
Vaata Aeg ja Dimensioon
Diskreetne Fourier' teisendus
accessdate.
Vaata Aeg ja Diskreetne Fourier' teisendus
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Vaata Aeg ja Doppleri efekt
Efemeriidiaeg
Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev aeg, mille alusel koostatakse efemeriidid ehk astronoomilised kalendrid.
Vaata Aeg ja Efemeriidiaeg
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Vaata Aeg ja Elektrienergia
Elektriline konstant
Elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Vaata Aeg ja Elektriline konstant
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Vaata Aeg ja Elektrivoolu tugevus
Elektrokardiogramm
Elektrokardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise e elektrokardiograafia tulemusena saadud graafiline kujutis.
Vaata Aeg ja Elektrokardiogramm
Elektronmuusika mõisteid
Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".
Vaata Aeg ja Elektronmuusika mõisteid
Emanatsioon
Emanatsioon (ladina sõnast emanatio 'väljavoolamine') on teatud usundite ja filosoofiate järgi madalama iseeneslik tekkimine kõrgemast, mis jätab kõrgema puutumata.
Vaata Aeg ja Emanatsioon
Emotsioonisõnavara
Emotsioonisõnavara koosneb leksikaalsetest üksustest (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele.
Vaata Aeg ja Emotsioonisõnavara
Enchiridion (Augustinus)
Enchiridion ad Laurentium (Käsiraamat Laurentiusele) ehk De fide, spe et caritate (Usust, lootusest ja armastusest) on Augustinuse teos.
Vaata Aeg ja Enchiridion (Augustinus)
Energia jäävuse seadus
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).
Vaata Aeg ja Energia jäävuse seadus
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Vaata Aeg ja Entroopia
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Aeg ja Epistemoloogia
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Aeg ja Erirelatiivsusteooria
Esimene meditatsioon
Esimene meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" esimene peatükk.
Vaata Aeg ja Esimene meditatsioon
Eternism
Eternism ehk eternalism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt aeg on samasugune reaalsuse mõõde nagu ruumi kolm mõõdet, mistõttu minevik, olevik ja tulevik on kõik ühevõrra reaalsed.
Vaata Aeg ja Eternism
Ethics: Inventing Right and Wrong
"Ethics: Inventing Right and Wrong" ("Eetika: õige ja väära leiutamine") on John Mackie filosoofiline raamat.
Vaata Aeg ja Ethics: Inventing Right and Wrong
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Vaata Aeg ja Füüsika (Aristoteles)
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Aeg ja Füüsika mõisteid
Füüsikaliste suuruste loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Vaata Aeg ja Füüsikaliste suuruste loend
Film
Film on filmikunsti salvestatud teos, mille andmekandjaks on filmilint ning kus on visuaalselt nähtav kaadrite esitus, standardsena 24 kaadrit sekundis.
Vaata Aeg ja Film
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Vaata Aeg ja Filosoofia mõisteid
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Aeg ja Footon
Fotoluminestsentsi kustutamine
söögisoola. Fotoluminestsentsi kustutamine ehk fotoluminestsentsi summutamine on nähtus, mille tulemusena väheneb valguse kiirgumine (emissioon) fluorestseeruvast või fosforestseeruvast molekulist või kristallist.
Vaata Aeg ja Fotoluminestsentsi kustutamine
Galileo (positsioneerimissüsteem)
Galileo navigatsioonisüsteemi logo Galileo on alatest 2016.
Vaata Aeg ja Galileo (positsioneerimissüsteem)
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Vaata Aeg ja Gilbert Ryle
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Vaata Aeg ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Gravitatsioonilääts
Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.
Vaata Aeg ja Gravitatsioonilääts
Gravitatsiooniline potentsiaal
Gravitatsiooniline potentsiaal (inglise keeles gravitational potential) on koordinaatide ja aja skalaarne funktsioon, mis on piisav gravitatsioonivälja täielikuks kirjeldamiseks klassikalises mehaanikas.
Vaata Aeg ja Gravitatsiooniline potentsiaal
Gravity Probe B
Gravity Probe B on Maa tehiskaaslane, mille ülesanne oli mõõta aegruumi kõverust ja seeläbi kontrollida Einsteini teooriat ruumi ja aja olemuse kohta.
Vaata Aeg ja Gravity Probe B
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Vaata Aeg ja Gustav Naan
Hajuparameeter
Hajuparameeter on tehnikas süsteemi parameeter, mis määrab süsteemi muutumise mitte ainult ajas, vaid ka ruumis.
Vaata Aeg ja Hajuparameeter
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Vaata Aeg ja Hans Reichenbach
Havai keel
Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.
Vaata Aeg ja Havai keel
Helikiirus
Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.
Vaata Aeg ja Helikiirus
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Vaata Aeg ja Helilaine
Helivältus
Helivältus ehk noodivältus ehk noodipikkus (inglise keeles Note value, saksa keeles Notenwert) on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus.
Vaata Aeg ja Helivältus
Heroes of Newerth
"Heroes of Newerth" (lühendatult HoN) on tasuta mängitav ulmeline reaalajas toimuv arvutimäng.
Vaata Aeg ja Heroes of Newerth
Hinduism
Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.
Vaata Aeg ja Hinduism
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Aeg ja Immanuel Kant
Inimgeograafia
A-hepatiidi levik maailmas. MeditsiinigeograafiaInimgeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul, regionaalsel ja maailma tasandil ruumis ja ajas.
Vaata Aeg ja Inimgeograafia
Intervall
Intervall (ld intervallum 'vahemik, kaugus') on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Aeg ja Intervall
Intervall (füüsika)
Intervall on füüsikas suurus, mis iseloomustab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis.
Vaata Aeg ja Intervall (füüsika)
ISO 8601
ISO 8601 "Andmeelemendid ja andmevahetusvormingud.
Vaata Aeg ja ISO 8601
Jakob Friedrich von Abel
Johann Wölffle. Jakob Friedrich von Abel. Kaasaegne litograafia Jakob (Jacob) Friedrich von Abel (9. mai 1751 Vaihingen an der Enz – 7. juuli 1829 Schorndorf) oli saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog.
Vaata Aeg ja Jakob Friedrich von Abel
Jiddu Krishnamurti
Jiddu Krishnamurti Jiddu Krishnamurti (telugu keeles జిడ్డు కృష్ణ మూర్తి) (ka J. Krishnamurti (జే. కృష్ణ మూర్తి); 12. mai 1895 Madanapalle, India impeerium – 17. veebruar 1986 Ojai, California) oli india (telugu) päritolu filosoof ja vaimne õpetaja.
Vaata Aeg ja Jiddu Krishnamurti
Jim Holt
Jim Holt (sündinud 30. oktoobril 1954) on ameerika filosoof, esseist ja teaduskirjanik.
Vaata Aeg ja Jim Holt
John McTaggart Ellis McTaggart
John McTaggart Ellis McTaggart (sünninimi John McTaggart Ellis; 3. september 1866 London – 18. jaanuar 1925 London) oli briti filosoof, üks briti idealistidest.
Vaata Aeg ja John McTaggart Ellis McTaggart
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Aeg ja Jumal
Jumalakogemus
"Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus" ("The Experience of God: Being, Consciousness, Bliss") on David Bentley Harti raamat.
Vaata Aeg ja Jumalakogemus
Kaasaütlev kääne
Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu, vahendit, viisi või seisundit või aega.
Vaata Aeg ja Kaasaütlev kääne
Kalevi Kull
Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020.
Vaata Aeg ja Kalevi Kull
Kapillaarsus
Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.
Vaata Aeg ja Kapillaarsus
Kapillaarviskosimeeter
Ostwaldi viskosimeeter mõõdab vedeliku viskoossust kindlal tihedusel Kapillaarviskosimeeter ehk Ostwaldi viskosimeeter on viskosimeetrite liik, mis on saanud nimetuse Wilhelm Ostwaldi järgi.
Vaata Aeg ja Kapillaarviskosimeeter
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Vaata Aeg ja Kategooria (filosoofia)
Kategooriad
"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.
Vaata Aeg ja Kategooriad
Kaugtunnetus
Kaugtunnetus ehk kaugvaatlus (inglise keeles remote viewing) on isiku hüpoteetiline võime kehaliselt paigale jäädes liigutada oma teadvust (nn vaimusilma või eeter- ehk astraalkeha) ruumis ja/või ajas.
Vaata Aeg ja Kaugtunnetus
Kālī
Kolpadest kaelakeega ehitud Kālī seismas Shival. Ümbritsev maastik on kaetud kehaosadega. Brahma, Višnu ja kolmas kuju on näha pilvedelt toimuvat vaatlemas Kālī (ka Kālikā) on hindu jumalanna, keda seostatakse igavese energiaga.
Vaata Aeg ja Kālī
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Vaata Aeg ja Kell
Kell (täpsustus)
*Kell on seade aja mõõtmiseks.
Vaata Aeg ja Kell (täpsustus)
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Vaata Aeg ja Kemosorptsioon
Keskmine kiirus
Keskmine kiirus \bar v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t suhe.
Vaata Aeg ja Keskmine kiirus
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Vaata Aeg ja Kestus
Kevin Falvey
Kevin T. Falvey on USA filosoof.
Vaata Aeg ja Kevin Falvey
Kiirabi
Tartu Kiirabi sõiduk Kiirabi ehk haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi on erakorralise meditsiiniabi liik, mille puhul antakse erakorralist abi sündmuskohal, kus inimene on eluohtlikult haigestunud või haigusseisund on eluohtlikult süvenenud.
Vaata Aeg ja Kiirabi
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Vaata Aeg ja Kiirendus
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Aeg ja Kiirus
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Vaata Aeg ja Kinemaatika
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Aeg ja Klassikaline mehaanika
Klassikaline väljateooria
Klassikaline väljateooria (inglise keeles classical field theory) on füüsikateooria, mis ennustab, kuidas üks või mitu füüsikalist välja interakteeruvad ainega väljavõrrandite kaudu.
Vaata Aeg ja Klassikaline väljateooria
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Vaata Aeg ja Kohasus
Koondparameeter
Koondparameeter on tehnikas süsteemi parameeter, mis määrab küll süsteemi muutumise ajas, kuid koondununa ruumi ühte punkti.
Vaata Aeg ja Koondparameeter
Korvpall
Korvpall (kõnekeeles korv, koss) on võistkondlik pallimäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel.
Vaata Aeg ja Korvpall
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Vaata Aeg ja Kosmoloogia
Kosmoloogia (filosoofia)
Kosmoloogia on filosoofia haru, mis uurib maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu.
Vaata Aeg ja Kosmoloogia (filosoofia)
Kosmoloogiline printsiip
Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.
Vaata Aeg ja Kosmoloogiline printsiip
Kristie Miller
Kristie L. Miller on Austraalia filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Vaata Aeg ja Kristie Miller
Kulgliikumine
Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on absoluutselt jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.
Vaata Aeg ja Kulgliikumine
Kuu (kalender)
Kuu ehk kalendrikuu on aja mõõtühik, mille järgimiseks kasutatakse kalendreid.
Vaata Aeg ja Kuu (kalender)
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Aeg ja Kvantmehaanika
La Dialectique de la durée
"La Dialectique de la durée" ("Kestvuse dialektika") on Gaston Bachelardi filosoofiline teos.
Vaata Aeg ja La Dialectique de la durée
Laenamine (muusika)
Laenamine (inglise keeles borrowing) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul uues muusikas kasutatakse olemasoleva materjali või printsiipi.
Vaata Aeg ja Laenamine (muusika)
Lagrange'i keskväärtusteoreem
Lagrange'i keskväärtusteoreem on üks matemaatilise analüüsi põhilisi tulemusi.
Vaata Aeg ja Lagrange'i keskväärtusteoreem
Lagrange'i mehaanika
Lagrange'i mehaanika (inglise keeles Lagrangian mechanics) on klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest (teine on Hamiltoni mehaanika).
Vaata Aeg ja Lagrange'i mehaanika
Lagunemine
Männikjärve raba vana laudtee, mis on lagunenud Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.
Vaata Aeg ja Lagunemine
Leo Näpinen
Leo Näpinen (sündinud 17. aprillil 1948) on ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof.
Vaata Aeg ja Leo Näpinen
Lihtharmooniline võnkumine
Lihtne harmooniline võnkumine. Piki püsttelge on suunatud koordinaat ''x'' Siinusfunktsiooni (punane) ja koosinusfunktsiooni (sinine) graafikud: sin (''α'' + 90°).
Vaata Aeg ja Lihtharmooniline võnkumine
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Aeg ja Liikumine
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Vaata Aeg ja Liikumisvõrrand
Linnulaul
Linnulaul on lindude esitatud häälitsuste kogum.
Vaata Aeg ja Linnulaul
Loogikateadus
"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.
Vaata Aeg ja Loogikateadus
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Vaata Aeg ja Loogiline võimalikkus
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Vaata Aeg ja Loogilised uurimused
Loomulike ühikute süsteem
Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.
Vaata Aeg ja Loomulike ühikute süsteem
Loovtants
Loovtants on tants, mille eesmärk on õppida tantsuelementide kaudu tundma oma keha liikumisvõimalusi ja seda, kuidas neid kasutada.
Vaata Aeg ja Loovtants
Lorentzi meetrika
Lorentzi meetrika (inglise keeles Lorentzian metrics, Lorentz metric) on Minkowski ruumi pseudoeukleidiline meetrika, mida kasutatakse erirelatiivsusteoorias ja triviaalse erijuhuna üldrelatiivsusteoorias.
Vaata Aeg ja Lorentzi meetrika
Lorentzi teisendus
vaatleja kiirendab Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.
Vaata Aeg ja Lorentzi teisendus
Maailm kui tahe ja kujutlus
"Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.
Vaata Aeg ja Maailm kui tahe ja kujutlus
Maailmaaeg
Maailmaaeg (inglise keeles Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.
Vaata Aeg ja Maailmaaeg
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Vaata Aeg ja Massispektromeetria
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Vaata Aeg ja Määrsõna
Mähisjoon
Mähisjoon (inglise keeles envelope) on akustikas heli võnkekõvera tippe läbiv kõverjoon.
Vaata Aeg ja Mähisjoon
Mõõde
Matemaatikas on ruumi mõõde ehk dimensioon lihtsamal juhul koordinaatide arv, mis on vajalik punkti asukoha määramiseks selles ruumis.
Vaata Aeg ja Mõõde
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Aeg ja Mõõtühik
Mõõteriist
Kangkaal (massi mõõteriist) Pöördpool-mõõtemehhanism Multimeeter (mitme elektrilise suuruse mõõtmiseks) Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul.
Vaata Aeg ja Mõõteriist
Mehaanilise energia jäävuse seadus
Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.
Vaata Aeg ja Mehaanilise energia jäävuse seadus
Merenduse mõisteid
Siin on loetletud merenduse üldmõisteid; laevanduse mõisted on loetletud ka loendis Laevanduse mõisteid; laevu on loetletud loendis Laevade loend.
Vaata Aeg ja Merenduse mõisteid
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Aeg ja Metafüüsika
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Vaata Aeg ja Metaphysics
Mihály Csíkszentmihályi
Csikszentmihalyi 5. juunil 2010 (75-aastasena) Mihály Csíkszentmihályi (29. september 1934 – 20. oktoober 2021) oli Ungari päritolu USA psühholoogiaprofessor.
Vaata Aeg ja Mihály Csíkszentmihályi
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Vaata Aeg ja Minevik
Minkowski ruum
Minkowski ruum, ka Minkowski aegruum, (inglise keeles Minkowski space, Minkowski spacetime) on matemaatilises füüsikas kolmemõõtmelise eukleidilise ruumi ja aja kombinatsioon neljamõõtmeliseks muutkonnaks, kus kahe sündmuse vaheline intervall on sõltumatu inertsiaalsüsteemist, milles need registreeriti.
Vaata Aeg ja Minkowski ruum
Minut
Minut on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Vaata Aeg ja Minut
MKSA-süsteem
MKSA-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, ajaühik sekund ja elektrivoolu tugevuse ühik amper.
Vaata Aeg ja MKSA-süsteem
Mobiilsuse paradigma
Mobiilsuse paradigma on sotsiaalteaduste kaasaegne paradigma, mis uurib inimeste, ideede, informatsiooni ja asjade liikuvusi ning nende suhteid omavahel, aga ka laiemalt sotsiaalsete struktuuride ja ruumiliste arengutega.
Vaata Aeg ja Mobiilsuse paradigma
Muinasjutu mets
"Muinasjutu mets" on Terminaatori laul nende 1997.
Vaata Aeg ja Muinasjutu mets
Mullateadus
Mullaprofiil Mullateadus ehk mullandus on teadusharu, mis uurib mulda kui loodusvara, selle tekkimist, klassifitseerimist arenemist, koostist, omadusi, režiime, kaardistamist, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes.
Vaata Aeg ja Mullateadus
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Vaata Aeg ja Must auk
Muusikažanr
Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas heliteose või esituse kokkuleppeline kategooria.
Vaata Aeg ja Muusikažanr
Muusikaline parameeter
Muusikaline parameeter, ka aspekt, atribuut (Ross 2007: 97), dimensioon, domeen, kriteerium (Schaeffer 1966), mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi.
Vaata Aeg ja Muusikaline parameeter
Muusikaline struktuur
Muusikaline struktuur ehk muusika struktuur ehk heliehitis ehk helikooslus on muusikas väljaspool aega muusikaliste objektide kõigi seoste kogum.
Vaata Aeg ja Muusikaline struktuur
Muusikavorm
Muusikavorm ehk muusikaline vorm on muusikaline struktuur ajas.
Vaata Aeg ja Muusikavorm
Nafaanra keel
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Aeg ja Nafaanra keel
Nangijaala
Nangijaala on väljamõeldud maailm, kuhu Astrid Lindgreni raamatus "Vennad Lõvisüdamed" satuvad pärast surma vennad Lõvisüdamed (Karl ja Joonatan Lõvisüda).
Vaata Aeg ja Nangijaala
Naturalism (filosoofia)
Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.
Vaata Aeg ja Naturalism (filosoofia)
Nikolai Kozõrev
Nikolai Aleksandrovitš Kozõrev (vene Николай Александрович Козырев; 2. september (vana kalendri järgi 20. august) 1908 Peterburi – 27. veebruar 1983) oli vene astronoom.
Vaata Aeg ja Nikolai Kozõrev
Noetheri teoreem
Emmy Noether, matemaatik, kelle järgi on teoreem nime saanud Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale mingi jäävusseadus.
Vaata Aeg ja Noetheri teoreem
Olemine ja aeg
"Olemine ja aeg" (saksa keeles "Sein und Zeit", 1927) on Saksa filosoofi Martin Heideggeri raamat.
Vaata Aeg ja Olemine ja aeg
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Vaata Aeg ja Olev
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Vaata Aeg ja Olevik
Omastavaline täiend
Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto.
Vaata Aeg ja Omastavaline täiend
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Vaata Aeg ja Parameeter
Paul Halpern
Paul Halpern (2015) Paul Halpern (sündinud 15. jaanuaril 1961 Philadelphias Pennsylvanias) on ameerika füüsik ja teaduskirjanik.
Vaata Aeg ja Paul Halpern
Pöördenurk
Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul.
Vaata Aeg ja Pöördenurk
Periood (täpsustus)
Periood on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Aeg ja Periood (täpsustus)
Peter Bieri
Peter Bieri (kirjanikunimega Pascal Mercier; 23. juuni 1944 Bern – 27. juuni 2023 Berliin) oli Šveitsi filosoof ja kirjanik.
Vaata Aeg ja Peter Bieri
Philolaos
Philolaos ehk Philolaos Krotonist (vanakreeka Φιλόλαος, ladina Philolaus; u 480...475 eKr – u 405...385 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes arvatakse pütaagorlaste ja Sokratese-eelsete filosoofide hulka.
Vaata Aeg ja Philolaos
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Vaata Aeg ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Vaata Aeg ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach
Plancki aeg
Plancki aeg on aja mõõtühik Plancki loomulike ühikute süstemis ja kirjeldab väikseimat võimalikku ajavahemikku, mille kohta veel kehtivad teadaolevad füüsikaseadused.
Vaata Aeg ja Plancki aeg
Plancki ühikud
Plancki ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi, mille esitas 1901.
Vaata Aeg ja Plancki ühikud
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Vaata Aeg ja Plancki konstant
Poliitikaanalüüs
Poliitikaanalüüs (inglise keeles policy analysis) on analüüsimeetod keerukate poliitiliste alternatiivide süsteemseks uurimiseks, mis aitab otsustajatel määramatuse tingimustes valida avaliku sektori tegevuse eelissuunda.
Vaata Aeg ja Poliitikaanalüüs
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Vaata Aeg ja Protsess
Psilotsübiin
Psilotsübiin Psilotsübiin on psühhedeelne aine, mida sisaldab üle 180 seeneliigi.
Vaata Aeg ja Psilotsübiin
Puu vanus
Puu vanus defineeritakse kui aeg, mis on möödunud seemne idanemisest, võrse või pistoksa kasvamahakkamisest.
Vaata Aeg ja Puu vanus
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Vaata Aeg ja Rahandus
Rajav kääne
Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.
Vaata Aeg ja Rajav kääne
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Aeg ja Reaktsiooni kiirus
Realism (filosoofia)
Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.
Vaata Aeg ja Realism (filosoofia)
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Aeg ja Relatiivsusteooria
Rentaablus
Rentaabel tähendab tulutoovat, tulukat, tasuvat.
Vaata Aeg ja Rentaablus
Ruumiandmed
Ruumiandmed (inglise keeles geospatial data, geographic information) on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.
Vaata Aeg ja Ruumiandmed
Saav kääne
Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega.
Vaata Aeg ja Saav kääne
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Aeg ja Saksa keel
Samaariumi-neodüümi meetod
Samaariumi-neodüümi meetod on isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümi isotoobiks 143Nd.
Vaata Aeg ja Samaariumi-neodüümi meetod
Satelliitnavigatsioon
Orbiidil liikuvad satelliidid, mis aitavad navigeerida Satelliitnavigatsioon on raadionavigatsioon, mille korral navigatsioonisignaali edastavad raadiomajakad paiknevad ümber Maa tiirlevatel tehiskaaslastel ‒ satelliitidel.
Vaata Aeg ja Satelliitnavigatsioon
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Vaata Aeg ja Sümmeetria
Sündmuste horisont
Lähtuvalt Einsteini üldrelatiivsusteooriast, on sündmuste horisont kosmoses aegruumi koht, millest kaugemal/sügavamal toimuvad sündmused ei mõjuta sündmuse vaatlejat.
Vaata Aeg ja Sündmuste horisont
Segali seadus
Segali seadus on ütlus: Ütluse meeleolu on irooniline.
Vaata Aeg ja Segali seadus
Seksiostjad
Seksiostjad on mehed või naised, kes ostavad prostituutide teenuseid.
Vaata Aeg ja Seksiostjad
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Aeg ja SI
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Vaata Aeg ja SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi põhiühikud
SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.
Vaata Aeg ja SI-süsteemi põhiühikud
Signaal (tehnika)
Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse muut.
Vaata Aeg ja Signaal (tehnika)
Simulatsioon
Tehase simulatsioon FlexSimis Simulatsioon on reaalmaailma protsessi või süsteemi jäljendamine ajas.
Vaata Aeg ja Simulatsioon
Skalaar
Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.
Vaata Aeg ja Skalaar
Space and Time
"Space and Time" on Richard Swinburne'i filosoofiline raamat.
Vaata Aeg ja Space and Time
Stopper
Mehaaniline stopper Stopper on ajavahemike mõõtmise seade, mida saab soovitud ajal käivitada ja seisata.
Vaata Aeg ja Stopper
Stringiteooria
Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.
Vaata Aeg ja Stringiteooria
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Vaata Aeg ja Suur Pauk
Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik ja selle naabruses asuv kortermaja (enne renoveerimist). Tartu Jaani kirik on keskaegne tellisgootika stiilis kirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.
Vaata Aeg ja Tartu Jaani kirik
Tüdruk, kes hüppas läbi aja
"Tüdruk, kes hüppas läbi aja" (jaapani keeles 時をかける少女 Toki o Kakeru Shōjo) on jaapani ulmeline joonisfilm (anime), mis räägib 17-aastasest tütarlapsest Makoto Konnost, kes avastab endas võime hüpata läbi aja.
Vaata Aeg ja Tüdruk, kes hüppas läbi aja
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Aeg ja Teadus
Teadusfilosoofia mõisteid
Siin on loetletud teadusfilosoofia mõisteid.
Vaata Aeg ja Teadusfilosoofia mõisteid
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Vaata Aeg ja Teadusrevolutsioonide struktuur
Teadvuse voolu tehnika
Teadvuse voolu tehnika (inglise stream of consciousness) – ei kirjeldata tegelikkust, reaalseid sündmusi, vaid inimese teadvust, mõtteid ja tundeid – teadvuse vool.
Vaata Aeg ja Teadvuse voolu tehnika
Teepikkus
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Vaata Aeg ja Teepikkus
Tempo
Tempo (itaalia keeles tempo, ladina keeles tempus "aeg", "ajavahemik") on muusika esituse kiirus.
Vaata Aeg ja Tempo
Temporoloogia
Temporoloogia on teadusharu, mis tegeleb aja fenomeni interdistsiplinaarse uurimisega.
Vaata Aeg ja Temporoloogia
Terence McKenna
Terence McKenna Terence Kemp McKenna (16. november 1946 Paonia, Colorado – 3. aprill 2000 San Rafael, California) oli ameerika etnobotaanik, filosoof, psühhonaut, lektor, kirjanik ja müstik, kes kõneles ja kirjutas paljudel teemadel, näiteks inimese teadvus, keel, psühhedeelikumid, taimsed enteogeenid, tsivilisatsioonide areng, universumi päritolu ja lõpp, alkeemia ja maavälised olendid.
Vaata Aeg ja Terence McKenna
The Unreality of Time
"The Unreality of Time" ("Aja mittereaalsus" või "Aja ebareaalsus") on John McTaggart Ellis McTaggarti tähtis aja filosoofia alane artikkel, mis ilmus ajakirjas Mind 1908.
Vaata Aeg ja The Unreality of Time
Time, Tense and Causation
"Time, Tense and Causation" on Michael Tooley filosoofiline raamat.
Vaata Aeg ja Time, Tense and Causation
Traditsioon
Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.
Vaata Aeg ja Traditsioon
Transpordigeograafia
Veondus Dhakas Transpordigeograafia ehk veonduse geograafia on majandusgeograafia haru, mis uurib inimeste, kaupade ja informatsiooni ruumilisi vahekordasid.
Vaata Aeg ja Transpordigeograafia
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Vaata Aeg ja Tsükkel
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Vaata Aeg ja Tulevik
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Vaata Aeg ja Tund
Ulmefilm
Koloreeritud lühifilm "Au pays de l'or" (Kullakaevanduste maa) 1908. aastast Ulmefilm on üks filmikunsti žanre, milles kujutatakse maailma teadlikult sellisena, nagu see tegelikkuses pole.
Vaata Aeg ja Ulmefilm
Vabatahtlik
Vabatahtlik on inimene, kes pakub oma aega, energiat või oskusi vabast tahtest ja tasu saamata.
Vaata Aeg ja Vabatahtlik
Väin
Väin ehk merekitsus on maailmamere eri osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.
Vaata Aeg ja Väin
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Vaata Aeg ja Võimsus
VHDL
VHDL-i summaatori lähtekood VHDL (lühend sõnadest VHSIC Hardware Description Language ehk väga kiirete integraallülituste riistvara kirjeldamise keel) on riistvarakirjelduskeel, mida kasutatakse elektroonilise disaini automatiseerimisel (EDA ehk Electronic Design Automation) selleks, et kirjeldada digitaalseid ja segasignaalide süsteeme, näiteks väliprogrammeeritavaid väravamassiive (FPGA) ja integraallülitusi.
Vaata Aeg ja VHDL
Viini ring
Moritz Schlick, Viini ringi asutaja Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.
Vaata Aeg ja Viini ring
Virnatäiuse koefitsient
Virnatäiuse koefitsient on nullist suurem ja ühest väiksem murdarv, millega korrutatakse läbi puidu virna mõõtmete põhjal leitud virna maht ruumimeetrites, et leida selles oleva puidu maht tihumeetrites.
Vaata Aeg ja Virnatäiuse koefitsient
William De La Mare
William De La Mare (ka William de La Mare, Gulielmus de la Mare, Gullielmus de La Mare; sündinud arvatavasti Inglismaal, suri umbes 1285–1290) oli inglise filosoof ja teoloog.
Vaata Aeg ja William De La Mare
1970
1970.
Vaata Aeg ja 1970
, Efemeriidiaeg, Elektrienergia, Elektriline konstant, Elektrivoolu tugevus, Elektrokardiogramm, Elektronmuusika mõisteid, Emanatsioon, Emotsioonisõnavara, Enchiridion (Augustinus), Energia jäävuse seadus, Entroopia, Epistemoloogia, Erirelatiivsusteooria, Esimene meditatsioon, Eternism, Ethics: Inventing Right and Wrong, Füüsika (Aristoteles), Füüsika mõisteid, Füüsikaliste suuruste loend, Film, Filosoofia mõisteid, Footon, Fotoluminestsentsi kustutamine, Galileo (positsioneerimissüsteem), Gilbert Ryle, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gravitatsioonilääts, Gravitatsiooniline potentsiaal, Gravity Probe B, Gustav Naan, Hajuparameeter, Hans Reichenbach, Havai keel, Helikiirus, Helilaine, Helivältus, Heroes of Newerth, Hinduism, Immanuel Kant, Inimgeograafia, Intervall, Intervall (füüsika), ISO 8601, Jakob Friedrich von Abel, Jiddu Krishnamurti, Jim Holt, John McTaggart Ellis McTaggart, Jumal, Jumalakogemus, Kaasaütlev kääne, Kalevi Kull, Kapillaarsus, Kapillaarviskosimeeter, Kategooria (filosoofia), Kategooriad, Kaugtunnetus, Kālī, Kell, Kell (täpsustus), Kemosorptsioon, Keskmine kiirus, Kestus, Kevin Falvey, Kiirabi, Kiirendus, Kiirus, Kinemaatika, Klassikaline mehaanika, Klassikaline väljateooria, Kohasus, Koondparameeter, Korvpall, Kosmoloogia, Kosmoloogia (filosoofia), Kosmoloogiline printsiip, Kristie Miller, Kulgliikumine, Kuu (kalender), Kvantmehaanika, La Dialectique de la durée, Laenamine (muusika), Lagrange'i keskväärtusteoreem, Lagrange'i mehaanika, Lagunemine, Leo Näpinen, Lihtharmooniline võnkumine, Liikumine, Liikumisvõrrand, Linnulaul, Loogikateadus, Loogiline võimalikkus, Loogilised uurimused, Loomulike ühikute süsteem, Loovtants, Lorentzi meetrika, Lorentzi teisendus, Maailm kui tahe ja kujutlus, Maailmaaeg, Massispektromeetria, Määrsõna, Mähisjoon, Mõõde, Mõõtühik, Mõõteriist, Mehaanilise energia jäävuse seadus, Merenduse mõisteid, Metafüüsika, Metaphysics, Mihály Csíkszentmihályi, Minevik, Minkowski ruum, Minut, MKSA-süsteem, Mobiilsuse paradigma, Muinasjutu mets, Mullateadus, Must auk, Muusikažanr, Muusikaline parameeter, Muusikaline struktuur, Muusikavorm, Nafaanra keel, Nangijaala, Naturalism (filosoofia), Nikolai Kozõrev, Noetheri teoreem, Olemine ja aeg, Olev, Olevik, Omastavaline täiend, Parameeter, Paul Halpern, Pöördenurk, Periood (täpsustus), Peter Bieri, Philolaos, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Plancki aeg, Plancki ühikud, Plancki konstant, Poliitikaanalüüs, Protsess, Psilotsübiin, Puu vanus, Rahandus, Rajav kääne, Reaktsiooni kiirus, Realism (filosoofia), Relatiivsusteooria, Rentaablus, Ruumiandmed, Saav kääne, Saksa keel, Samaariumi-neodüümi meetod, Satelliitnavigatsioon, Sümmeetria, Sündmuste horisont, Segali seadus, Seksiostjad, SI, SI-süsteemi ühikud, SI-süsteemi põhiühikud, Signaal (tehnika), Simulatsioon, Skalaar, Space and Time, Stopper, Stringiteooria, Suur Pauk, Tartu Jaani kirik, Tüdruk, kes hüppas läbi aja, Teadus, Teadusfilosoofia mõisteid, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teadvuse voolu tehnika, Teepikkus, Tempo, Temporoloogia, Terence McKenna, The Unreality of Time, Time, Tense and Causation, Traditsioon, Transpordigeograafia, Tsükkel, Tulevik, Tund, Ulmefilm, Vabatahtlik, Väin, Võimsus, VHDL, Viini ring, Virnatäiuse koefitsient, William De La Mare, 1970.