Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aeg (keeleteadus)

Index Aeg (keeleteadus)

Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).

34 suhted: Abitegusõna, Aeg, Aeg (täpsustus), Ajafilosoofia, Albaania keel, Öeldis, Ergatiiv-absolutiivne keel, Finiitfraas, Grammatiline kategooria, Grammatilised vahendid, Hausa keel, Imperfektiivne aspekt, Inari saami keel, Infiniitfraas, Islandi keel, Kado keeled, Keeleteaduse mõisteid, Kesksõna, Koosa keel, Määruslause, Minevik (keeleteadus), Ngambai keel, Ngäbere keel, Nuubia keel, Rundi keel, Semi keeled, Seriaalkonstruktsioon, Sindhi keel, Sranani keel, Tarind (keeleteadus), Tegusõna, Tegusõna pöördelised vormid, Toimumisaega näitav määrus, Tulevik (keeleteadus).

Abitegusõna

Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Abitegusõna · Näe rohkem »

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Aeg · Näe rohkem »

Aeg (täpsustus)

Sõna "aeg" kasutatakse mitmes tähenduses.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Aeg (täpsustus) · Näe rohkem »

Ajafilosoofia

Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »

Albaania keel

Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Albaania keel · Näe rohkem »

Öeldis

Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Öeldis · Näe rohkem »

Ergatiiv-absolutiivne keel

Ergatiiv-absolutiivne joondus Ergatiiv-absolutiivne keel ehk ergatiivkeel on keel, milles intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause objekt on samas vormis, kuid transitiivse lause subjekt on markeeritud teisiti.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Ergatiiv-absolutiivne keel · Näe rohkem »

Finiitfraas

Finiitfraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Finiitfraas · Näe rohkem »

Grammatiline kategooria

Grammatiline kategooria on hulk üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mis vastanduvad üksteisele ja mida väljendatakse kindlate vormiüksuste ehk tarinditega.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Grammatiline kategooria · Näe rohkem »

Grammatilised vahendid

Grammatilised vahendid on keelelised vahendid, mis seovad leksikaalsed vahendid üheks funktsionaalseks tervikuks - lauseks või lause moodustajaks.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Grammatilised vahendid · Näe rohkem »

Hausa keel

Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Hausa keel · Näe rohkem »

Imperfektiivne aspekt

Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Imperfektiivne aspekt · Näe rohkem »

Inari saami keel

Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Inari saami keel · Näe rohkem »

Infiniitfraas

Infiniifraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm, näiteks.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Infiniitfraas · Näe rohkem »

Islandi keel

Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Islandi keel · Näe rohkem »

Kado keeled

Kado keeled moodustavad keelkonna Põhja-Ameerikas, mis 20. sajandi alguseks jagunes viieks keeleks.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Kado keeled · Näe rohkem »

Keeleteaduse mõisteid

Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »

Kesksõna

Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Kesksõna · Näe rohkem »

Koosa keel

Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Koosa keel · Näe rohkem »

Määruslause

Määruslause on kõrvallause, mis on pealause moodustaja vaba laiend.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Määruslause · Näe rohkem »

Minevik (keeleteadus)

Minevik on keeles ajakategooria liige.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Minevik (keeleteadus) · Näe rohkem »

Ngambai keel

Ngambai keel on Niiluse-Sahara hõimkonda Kesk-Sudaani keelkonda kuuluv keel.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Ngambai keel · Näe rohkem »

Ngäbere keel

Ngäbere keel ehk guaimi keel (ingl Ngäbere, Guaymí, Chiriqui, Valiente, Ngobere) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb põlisrahvas Ngäbe Panamas ja Costa Ricas.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Ngäbere keel · Näe rohkem »

Nuubia keel

Nuubia keel on Niiluse-Sahara keelkonda Ida-Sudaani rühma kuuluv keel.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Nuubia keel · Näe rohkem »

Rundi keel

Rundi keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on Ida-Aafrikas asuva Burundi Vabariigi rahvuskeeleks (koos prantsuse keelega).

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Rundi keel · Näe rohkem »

Semi keeled

Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Semi keeled · Näe rohkem »

Seriaalkonstruktsioon

Seriaalkonstruktsioonideks nimetatakse lausemalle tingivaid ning liitöeldisena käsitletavaid finiitverbiühendeid – üksik- ja perifrastilisi verbe ning mõningaid liikumisverbide ühendeid (eelkõige minema-verbi ühendid).

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Seriaalkonstruktsioon · Näe rohkem »

Sindhi keel

Sindhi keel (Sindhī, सिन्धी) on indoeuroopa keelkonna India ehk indoaaria rühma Sindhi alarühma kuuluv keel, mida kõneldakse põhiliselt Pakistanis Sindhi provintsi kaguosas ja Indias.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Sindhi keel · Näe rohkem »

Sranani keel

Sranani keel on inglispõhine Atlandi kreoolkeel.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Sranani keel · Näe rohkem »

Tarind (keeleteadus)

Tarind ehk grammatiline konstruktsioon ehk konstruktsioon on keeleüksus, milles konventsionaliseerunud fonoloogiline ja/või morfosüntaktiline mall on seotud spetsiifilise semantilise ja/või pragmaatilise sisuga.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Tarind (keeleteadus) · Näe rohkem »

Tegusõna

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Tegusõna · Näe rohkem »

Tegusõna pöördelised vormid

Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »

Toimumisaega näitav määrus

Toimumisaega näitav määrus on määrus, mis märgib lauses situatsiooni toimumise aega.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Toimumisaega näitav määrus · Näe rohkem »

Tulevik (keeleteadus)

Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.

Uus!!: Aeg (keeleteadus) ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aeg (keel), Grammatiline aeg, Tempus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »