Kiiremini kui brauser!
78 suhted: Absorptsioon (keemia), Aine (füüsika), Aine omadused, Alkeenid, Amorfne aine, Aurumine, Aurustumine, Aurustumissoojus, Ülekriitiline fluidum, Ülijuhtivus, Bose-Einsteini kondensaat, Derivatiseerimine, Diamagnetism, Difusioon, Difusioonlimiteeritud reaktsioon, Elektrijuhtivus, Elektromagnetiline vastastikmõju, Faas (füüsikaline keemia), Faas (täpsustus), Faasidiagramm, Fermi kondensaat, Furtsellaraan, Gaas, Homogeenne süsteem, Homogeensus ja heterogeensus, Ioonne vedelik, Jaanuar 2004, Jahutamine, Jää, Katalüüs, Külm, Keemia mõisteid, Keemiline aine, Keemiline analüüs, Keemiline kineetika, Keemiline plahvatus, Keemine, Keemistemperatuur, Keetmine (laboris), Kolmikpunkt, Kondensatsioon, Koobalt, Kriitiline punkt, Kristalliseerumine, Kuiv jää, Kvark-gluuonplasma, Kvarktäht, Laava, Lahus, Latentne soojus, ..., Lämmastik, Lenduvus, Limoneen, Maavesi, Magma, Max Planck, Metaan, Mineraal, Päikesesüsteemi teke ja areng, Plahvatus, Plasma, Polümeeride pundumine, Protsessori jahutussüsteem, Seisund, Soojuskandja, Soojuskandja, Sublimeerumine, Sulamistemperatuur, Tahkis, Temperatuuriskaala, Teraviknanolitograafia, Termokeemia, Vedelik, Veeaur, Veeringe, Vesinikside, Voolis, 16. märts. Laienda indeks (28 rohkem) »
Absorptsioon (keemia)
Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises.
Uus!!: Agregaatolek ja Absorptsioon (keemia) · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Agregaatolek ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Aine omadused
Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.
Uus!!: Agregaatolek ja Aine omadused · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Agregaatolek ja Alkeenid · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Uus!!: Agregaatolek ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Uus!!: Agregaatolek ja Aurumine · Näe rohkem »
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Uus!!: Agregaatolek ja Aurustumine · Näe rohkem »
Aurustumissoojus
Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
Uus!!: Agregaatolek ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »
Ülekriitiline fluidum
Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on Ptp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega Ülekriitiliseks fluidumiks ehk ülekriitiliseks vooliseks nimetatakse ainet, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtustest kõrgemad.
Uus!!: Agregaatolek ja Ülekriitiline fluidum · Näe rohkem »
Ülijuhtivus
Materjal, mis paneb rongid lendama. Üliväike pilt üliheast juhist. Ülijuhi jaoks kõrgel, kuid tavamõistes siiski madalal temperatuuril (95 K, -178.15 0C) võib pildil kujutatud ütriumbaariumvaskoksiidi kristalle võrrelda Napoleoniga. Sõdurite asemel juhitakse siin aga elektrone ilma igasuguse takistuseta sinna kuhu vaja. Vaatamata väikestele kristallidele mikrotasandil, on YBa2Cu3O7−x makroskoopilisel tasandil suur tegija, leides kasutust nii ülijuhtivate supermagnetite kui ka ülisuurtel kiirustel (ca 600 km/h) liikuvate rongide tehnoloogiates. Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja (seda tuntakse Meissneri efektina).
Uus!!: Agregaatolek ja Ülijuhtivus · Näe rohkem »
Bose-Einsteini kondensaat
Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.
Uus!!: Agregaatolek ja Bose-Einsteini kondensaat · Näe rohkem »
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Uus!!: Agregaatolek ja Derivatiseerimine · Näe rohkem »
Diamagnetism
Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.
Uus!!: Agregaatolek ja Diamagnetism · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Agregaatolek ja Difusioon · Näe rohkem »
Difusioonlimiteeritud reaktsioon
Difusioonlimiteeritud reaktsiooni korral määrab protsessi üldise kiiruse ainete liikumine (transport) reaktsiooni keskkonnas (tavaliselt lahuses).
Uus!!: Agregaatolek ja Difusioonlimiteeritud reaktsioon · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Agregaatolek ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Agregaatolek ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Faas (füüsikaline keemia)
Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Uus!!: Agregaatolek ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »
Faas (täpsustus)
Faas on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Agregaatolek ja Faas (täpsustus) · Näe rohkem »
Faasidiagramm
sulamiskõver Vee ''pVT''-faasidiagramm (''solide'' tahke, ''liquide'' vedel, ''gaz'' gaasiline) Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut.
Uus!!: Agregaatolek ja Faasidiagramm · Näe rohkem »
Fermi kondensaat
Fermi kondensaat on identsete fermionide süsteemi ülivoolav agregaatolek ülimadalal temperatuuril.
Uus!!: Agregaatolek ja Fermi kondensaat · Näe rohkem »
Furtsellaraan
Furtsellaraan on ''Furcellaria lumbricalisest'' eraldadut hübriid β/κ-karraginaan polüsahhariid.
Uus!!: Agregaatolek ja Furtsellaraan · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Agregaatolek ja Gaas · Näe rohkem »
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Uus!!: Agregaatolek ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Uus!!: Agregaatolek ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »
Ioonne vedelik
1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.
Uus!!: Agregaatolek ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »
Jaanuar 2004
Jaanuar 2004, sündmuste kroonika.
Uus!!: Agregaatolek ja Jaanuar 2004 · Näe rohkem »
Jahutamine
Jahutamine ehk jahutus on keskkonna, eseme, materjali, seadme või selle osa temperatuuri alandamine.
Uus!!: Agregaatolek ja Jahutamine · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Agregaatolek ja Jää · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Agregaatolek ja Katalüüs · Näe rohkem »
Külm
Külm on ühele ilmaelemendile – õhutemperatuurile – antud hinnang, mis tavamõistes tähendab keskkonna temperatuuri alla 0° C kui looduses leiduva vee agregaatolek muutub vedelast tahkeks.
Uus!!: Agregaatolek ja Külm · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Agregaatolek ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Agregaatolek ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline analüüs
Automaatne tiitrimisseade (firmalt Metrohm) Keemiline analüüs tähendab ainete koostise määramist.
Uus!!: Agregaatolek ja Keemiline analüüs · Näe rohkem »
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Uus!!: Agregaatolek ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »
Keemiline plahvatus
Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.
Uus!!: Agregaatolek ja Keemiline plahvatus · Näe rohkem »
Keemine
Vee aururõhu sõltuvus temperatuurist (760 torri.
Uus!!: Agregaatolek ja Keemine · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Agregaatolek ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Keetmine (laboris)
Laboratoorne lihtdestillatsiooni seade Keetmine on keemistemperatuuril toimuva keemisprotsessi eesmärgipärane rakendamine, kusjuures tänu soojendamisele toimub aine üleminek vedelast faasist gaasilisse.
Uus!!: Agregaatolek ja Keetmine (laboris) · Näe rohkem »
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Uus!!: Agregaatolek ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Uus!!: Agregaatolek ja Kondensatsioon · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Agregaatolek ja Koobalt · Näe rohkem »
Kriitiline punkt
Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.
Uus!!: Agregaatolek ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Agregaatolek ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Uus!!: Agregaatolek ja Kuiv jää · Näe rohkem »
Kvark-gluuonplasma
Kvark-gluuonplasma (inglise keeles quark–gluon plasma) on kõrge energia füüsikas ja osakestefüüsikas aine agregaatolek, milles hadronaine läheb üle olekusse, mis sarnaneb olekuga, kus elektronid ja ioonid asuvad tavalises plasmas.
Uus!!: Agregaatolek ja Kvark-gluuonplasma · Näe rohkem »
Kvarktäht
Kvarktäht (inglise keeles quark star) on kompaktne eksootilise tähe hüpoteetiline tüüp, mis koosneb kvarkainest.
Uus!!: Agregaatolek ja Kvarktäht · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Agregaatolek ja Laava · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Agregaatolek ja Lahus · Näe rohkem »
Latentne soojus
Latentne soojus on soojusenergia, mis neelatakse või vabastatakse aine faasisiirdel.
Uus!!: Agregaatolek ja Latentne soojus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Agregaatolek ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Uus!!: Agregaatolek ja Lenduvus · Näe rohkem »
Limoneen
''D''-limoneeni struktuur Limoneen on süsivesinik, mis liigitatakse tsükliliste monoterpeenide alla.
Uus!!: Agregaatolek ja Limoneen · Näe rohkem »
Maavesi
Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.
Uus!!: Agregaatolek ja Maavesi · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Agregaatolek ja Magma · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Agregaatolek ja Max Planck · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Agregaatolek ja Metaan · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Agregaatolek ja Mineraal · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Uus!!: Agregaatolek ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Agregaatolek ja Plahvatus · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Agregaatolek ja Plasma · Näe rohkem »
Polümeeride pundumine
Pundumiseks (inglise keeles Polymer Swelling) nimetatakse lahusti neeldumist polümeeri, mille käigus kasvavad selle mass ja ruumala ning toimub polümeeri omaduste muutus.
Uus!!: Agregaatolek ja Polümeeride pundumine · Näe rohkem »
Protsessori jahutussüsteem
Protsessori jahutussüsteemi ülesanne on juhtida soojust eemale keskseadmest ja graafikaprotsessorist, et nad üle ei kuumeneks.
Uus!!: Agregaatolek ja Protsessori jahutussüsteem · Näe rohkem »
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Uus!!: Agregaatolek ja Seisund · Näe rohkem »
Soojuskandja
Soojuskandja on suvalises agregaatolekus aine, millega soojus mingisse süsteemi sisestatakse, seal edastatakse või sealt väljastatakse.
Uus!!: Agregaatolek ja Soojuskandja · Näe rohkem »
Soojuskandja
Soojuskandja on suvalises agregaatolekus aine, millega soojus mingisse süsteemi sisestatakse, seal edastatakse või sealt väljastatakse.
Uus!!: Agregaatolek ja Soojuskandja · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Agregaatolek ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Agregaatolek ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Agregaatolek ja Tahkis · Näe rohkem »
Temperatuuriskaala
Temperatuuriskaala on temperatuuri mõõtmise astmik.
Uus!!: Agregaatolek ja Temperatuuriskaala · Näe rohkem »
Teraviknanolitograafia
Klassikaline DPN mehhanism. Molekulaarne tint difundeerub nanomõõtmetes teravikult alusele läbi veemeniski Teraviknanolitograafia (Dip pen nanolithography, DPN) on skaneeriva kiire nanolitograafia meetod, mille puhul kasutatakse aatomijõumikroskoobi (AFM) teravikku, et sadestada mustreid erinevate materjalide pinnale.
Uus!!: Agregaatolek ja Teraviknanolitograafia · Näe rohkem »
Termokeemia
Termokeemia füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste protsesside ja faasimuutuste soojusefekte.
Uus!!: Agregaatolek ja Termokeemia · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Agregaatolek ja Vedelik · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Agregaatolek ja Veeaur · Näe rohkem »
Veeringe
Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnase, veekogude ja atmosfääri vahel.
Uus!!: Agregaatolek ja Veeringe · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Agregaatolek ja Vesinikside · Näe rohkem »
Voolis
Voolis on gaasilise ja vedela agregaatolekuga ainete ühisnimetus.
Uus!!: Agregaatolek ja Voolis · Näe rohkem »
16. märts
16.
Uus!!: Agregaatolek ja 16. märts · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Agrekaatolekud ja faasid, Aine olek.
