Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 382 suhted: A meta-analytic examination of assumed properties of child sexual abuse using college samples, A. H. Tammsaare, Adam Smith, Ado Grenzstein, Adolf von Harnack, Aeg, Aili Paju, Ain Kaalep, Ain Kalmus, Ajaloofilosoofia, Ajalugu ja loodusteadus, Akadeemia, Akadeemiake, Albert Einstein, Albert Schweitzer, Aleksander Aspel, Aleksander Kesküla, Aleksander Looring, Aleksander Pulver, Alexander Sangernebo, Alfred Koort, André Breton, Andres Dido, Andres Kuusk, Andres Saal, Anneli Kaasa, Anomaalne monism, Ansomardi, Anti Selart, Antipsühhiaatria, Anton thor Helle, Antroopsusprintsiip, Ants Oras, Armastus, Armin Tuulse, Arno Raag, Arnold J. Toynbee, Arthur Conan Doyle, Artur Rinne, August Annist, August Leps, Ülar Allas, Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit, Õiglus, Bardesanes, Baski kirjandus, Bertrand Russell, Biheiviorism, Boris Kumm, Boris Mirov, ... Laienda indeks (332 rohkem) » « Kahaneb indeks

A meta-analytic examination of assumed properties of child sexual abuse using college samples

"A meta-analytic examination of assumed properties of child sexual abuse using college samples" ('Laste seksuaalse kuritarvitamise eeldatavate omaduste metaanalüütiline uuring kolledživalimite abil') on Bruce Rindi, Philip Tromovitchi ja Robert Bausermani artikkel, mis äratas suurt avalikkuse tähelepanu.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja A meta-analytic examination of assumed properties of child sexual abuse using college samples

A. H. Tammsaare

A.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja A. H. Tammsaare

Adam Smith

raamita Adam Smith (ristitud 16. juuni (vkj 5. juuni) 1723 Kirkcaldy – 17. juuli 1790 Edinburgh) oli šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Adam Smith

Ado Grenzstein

Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ado Grenzstein

Adolf von Harnack

Adolf von Harnack Adolf von Harnack (kuni 1914 Adolf Harnack) (7. mai 1851 Tartu, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 10. juuni 1930 Heidelberg, Saksamaa) oli baltisaksa päritolu teoloog ja kirikuloolane, keda on peetud tähtsaimaks protestantlikuks teoloogiks, kirikuloolaseks ning teadustöö organisaatoriks 19.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Adolf von Harnack

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Aeg

Aili Paju

Aili Paju 2009. aastal Aili Paju (sündinud 8. septembril 1938 Tartus) on eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor, kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Aili Paju

Ain Kaalep

Ain Kaalep (4. juuni 1926 Tartu – 9. juuni 2020 Tartu) oli eesti filoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ain Kaalep

Ain Kalmus

Ain Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd; 8. juuni 1906 Hiiumaa, Emmaste kihelkond Tilga küla – 15. november 2001 Amherst, Massachusetts) oli eesti kirjanik ja baptisti vaimulik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ain Kalmus

Ajaloofilosoofia

Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ajaloofilosoofia

Ajalugu ja loodusteadus

"Ajalugu ja loodusteadus" ("Geschichte und Naturwissenschaft") oli Wilhelm Windelbandi kõne Straßburgi ülikooli rektori ametisse astumise puhul 1. mail 1894.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ajalugu ja loodusteadus

Akadeemia

Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Akadeemia

Akadeemiake

Akadeemiake on õpilaste uurimistöid avaldav eestikeelne teadusajakiri.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Akadeemiake

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Albert Einstein

Albert Schweitzer

Albert Schweitzer (umbes 1955) Albert Schweitzer (Arthur William Heintzelmani gravüür) Ludwig Philipp Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Saksa keisririik, Elsass-Lotring, Kaysersberg, tänapäeval Haut-Rhin – 4. september 1965 Gabon, Lambaréné) oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Albert Schweitzer

Aleksander Aspel

Aleksander Aspel (10. juuni 1908 Mustvee – 21. märts 1975 Iowa City) oli eesti kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Aleksander Aspel

Aleksander Kesküla

Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang – 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Aleksander Kesküla

Aleksander Looring

Aleksander Looring (28. aprill 1910 Vigala – 27. aprill 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja jurist, mag.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Aleksander Looring

Aleksander Pulver

Aleksander Pulver 1994. aastal Aleksander Pulver (sündinud 5. jaanuaril 1956) on eesti psühholoog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Aleksander Pulver

Alexander Sangernebo

Alexander Sangernebo (18. aprill 1852 vkj Vana-Pornuse mõisas Halliste kihelkonnas – 22. jaanuar 1930) oli Eestist pärit ameerika kujur, kes on tuntud peamiselt oma Indianapolise esindushoonete fassaade kaunistavate terrakotast valmistatud taiestega.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Alexander Sangernebo

Alfred Koort

Alfred Koort (1920) Alfred Koort (16. mai (vkj)/ 29. mai 1901 Viljandi – 28. september 1956 Tartu) oli eesti filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Alfred Koort

André Breton

André Breton 1924. aastal André Breton (19. veebruar 1896 – 28. september 1966) oli prantsuse proosakirjanik ja luuletaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja André Breton

Andres Dido

Andres Dido (ka Tiido; 1. september 1855 Riidaja vald – 29. august 1921 Pariis) oli eesti haridustegelane ja diplomaat.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Andres Dido

Andres Kuusk

Andres Kuusk (sündinud 26. oktoobril 1947 Vändras) on eesti atmosfäärifüüsik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Andres Kuusk

Andres Saal

Andres Saal (Selja (Kaseküla) – 23. juuni 1931 Los Angeles, USA) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Andres Saal

Anneli Kaasa

Anneli Kaasa (sündinud 1. märtsil 1975) on eesti sotsiaalteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Anneli Kaasa

Anomaalne monism

Anomaalne monism on vaimufilosoofias keha ja vaimu probleemile pakutud lahendus, mille kohaselt iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega, kuid vaimusündmustena kirjeldatuna ei allu nad rangetele füüsilistele loodusseadustele.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Anomaalne monism

Ansomardi

Peäro August Pitka 1891. aastal Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa – tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene tsaariarmee alampolkovnik ja lastekirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ansomardi

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Anti Selart

Antipsühhiaatria

Antipsühhiaatria on liikumine, mis käsitleb psühhiaatriat võimuinstrumendina ning leiab, et psüühikahäirete ravi on patsiendile sageli pigem kahjulik kui kasulik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Antipsühhiaatria

Anton thor Helle

Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Anton thor Helle

Antroopsusprintsiip

Antroopsusprintsiip (inglise keeles anthropic principle) on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Antroopsusprintsiip

Ants Oras

Ants Oras Ants Oras (nime eestistamiseni Hans Gottfried Oras; 8. detsember 1900 Tallinn – 21. detsember 1982 Gainesville, Florida) oli eesti tõlkija ja kirjandusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ants Oras

Armastus

Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Armastus

Armin Tuulse

Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Armin Tuulse

Arno Raag

Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Arno Raag

Arnold J. Toynbee

Arnold Joseph Toynbee (14. aprill 1889 – 12. oktoober 1975) oli Suurbritannia ajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Arnold J. Toynbee

Arthur Conan Doyle

Doyle'i raamatu "Kadunud maailm" põhjal valminud tummfilm 1925. aastast Sir Arthur Ignatius Conan Doyle (22. mai 1859 Edinburgh, Šotimaa – 7. juuli 1930 Crowborough, Ida-Sussex, Inglismaa) oli Šoti proosakirjanik, luuletaja ja arst.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Arthur Conan Doyle

Artur Rinne

Artur Rinne haud Metsakalmistul Artur Rinne (25. september 1910 Narva – 31. jaanuar 1984 Tallinn) oli eesti laulja, lavastaja ja telerežissöör.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Artur Rinne

August Annist

Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja August Annist

August Leps

August Julius Leps (21. detsember 1895 (vkj)/ 2. jaanuar 1896 Puiatu, Adavere vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 26. veebruar 1972 Uppsala) oli Eesti advokaat ja poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja August Leps

Ülar Allas

Ülar Allas (sündinud 1. novembril 1977) on eesti molekulaarbioloog, publitsist ja DJ.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ülar Allas

Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit

Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit oli Eesti üliõpilasorganisatsioon.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit

Õiglus

Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Õiglus

Bardesanes

Bardesanes (154–222) oli teadaolevalt üks esimesi süüriakeelseid kirjanikke Edessas.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Bardesanes

Baski kirjandus

Baski kirjandus on baski keeles kirjutatud ilukirjandus.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Baski kirjandus

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Bertrand Russell

Biheiviorism

Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Biheiviorism

Boris Kumm

Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Boris Kumm

Boris Mirov

Boris Mirov (11. juuni 1929 Tartu – 14. detsember 1996 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Boris Mirov

Brentano tees

Brentano tees on Franz Brentano raamatus "Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist", 1874) esitatud tees: "...

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Brentano tees

Bruno Mölder

Bruno Mölder 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Bruno Mölder

Buuri sõda

Buurid tegevuses (1881) Buuri sõda (ka Inglise-Buuri sõda) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja hollandi päritolu Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda, kus viimased üritasid kaitsta oma riikide (Transvaali ja Oranje Vaba Riik) iseseisvust.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Buuri sõda

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Carl von Linné

Chargiertenconvent

Chargiertenconvent (Ch!C!) oli Tartu korporatsioonide eestseisuste esinduskogu, mille kätte oli 19. sajandil koondunud võim üliõpilaskonna üle.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Chargiertenconvent

Christopher Gauker

Christopher Gauker (sündinud 1956) on filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Christopher Gauker

Cicero

Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Cicero

Claus Høxbroe

Claus Høxbroe (sündinud 1980. aastal) on taani luuletaja, kes on ise nimetanud end biitpoeediks (beatpoet).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Claus Høxbroe

Cosmoglotta

Cosmoglotta 2011. aasta detsembrinumbri esikaas Cosmoglotta on ajakiri, mida annab välja tehiskeele interlingue (varem oktsidentaal) propageerimiseks loodud Interlingue-Union.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Cosmoglotta

Czesław Miłosz

Czesław Miłosz Czesław Miłosz (30. juuni 1911 Šeteniai – 14. august 2004 Kraków) oli poola kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Czesław Miłosz

Daniel Palgi

Daniel Palgi kalm Elva kalmistul, august 2012 Daniel Palgi (2. märts 1899 Võõpsu, Võrumaa – 18. jaanuar 1988 Elva) oli eesti kirjandusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Daniel Palgi

David Herbert Lawrence

David Herbert Lawrence (11. september 1885 Eastwood, Nottinghamshire – 2. märts 1930 Vence, Kagu-Prantsusmaa) oli inglise kirjanik, kes kirjutas romaane, luulet, lühiproosat, näidendeid ja esseesid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja David Herbert Lawrence

David Lewis

David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja David Lewis

David Rothenberg

David Rothenberg (sündinud 1962) on ameerika ökofilosoof, zoomusikoloog ja muusik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja David Rothenberg

Demarkatsiooniprobleem

Demarkatsiooniprobleem on filosoofiline probleem, mis seisneb raskuses leida kriteeriumid, mille järgi saab teadust eristada mitteteadusest, eriti pseudoteadusest.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Demarkatsiooniprobleem

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Demokraatia

Denis Diderot

Denis Diderot (5. oktoober 1713 Prantsusmaa, Langres – 31. juuli 1784 Pariis) oli prantsuse filosoof ja kirjanik, entsüklopedist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Denis Diderot

Dialektika

Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Dialektika

Edmund Gettier

Edmund L. Gettier (31. oktoober 1927 Baltimore – 23. märts 2021) oli USA filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Edmund Gettier

Edmund Husserl

Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Edmund Husserl

Eduard Bakis

Eduard Bakis (21. mai 1900 Eesti – 4. jaanuar 1970 Ameerika Ühendriigid) oli Eesti rakenduspsühholoog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eduard Bakis

Eduard Laaman

Gori šarž Eduard Laamanist Eduard Laaman (31. jaanuar vkj/12. veebruar 1888 Beregovoje (Samruki) küla, Tauria kubermang, Krimm – 1. september 1941 Kirovi vangla, Kirovi oblast) oli eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eduard Laaman

Edward Said

Edward Wadie Said (1. november 1935, Jeruusalemm – 25. september 2003, New York) oli tuntud Palestiina päritolu ameerika kirjandusteoreetik, kriitik ning poliitilise aktivistina Palestiina riigi pooldaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Edward Said

Edzard Schaper

Edzard Schaper (30. september 1908 Ostrów Wielkopolski – 29. jaanuar 1984 Bern) oli saksa kirjanik ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Edzard Schaper

Eerik Laid

Eerik Laid (kuni 1922 Erich Arthur Ostrov; 17/30. november 1904 Meeri mõis, Tartumaa – 15. september 1961 Västmanland) oli eesti arheoloog ja etnoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eerik Laid

Eero Medijainen

Eero Medijainen esinemas Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamisel Tartus, 20. august 2012 Eero Medijainen (sündinud 1. detsembril 1959) on eesti ajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eero Medijainen

Eesti ajakirjade loend

Siin on loetletud Eestis praegu välja antavaid või varem välja antud ajakirju ning väljaspool Eestit välja antavaid või välja antud eestikeelseid ajakirju.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti ajakirjade loend

Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat

Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat on ainus Eestis ilmuv perioodiline teaduslik väljaanne, mis avaldab artikleid orientalistika eri valdkondadest.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti keele ajalugu

Eesti Kirjanduse Selts

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond EKS embleem kõvaköitelise raamatu ümbrispaberi seljal Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti Kirjanduse Selts

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Kirjanike Liit (lühend EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti Kirjanike Liit

Eesti kultuuriajakirjade loend

Siin on loetletud Eesti kultuuriajakirju.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti kultuuriajakirjade loend

Eesti luule

Eesti luule on eesti keeles või Eestis kirjutatud luule.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti luule

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti Põllumajandusmuuseum

Laut-ekspositsioonihoone Eesti Põllumajandusmuuseum Eesti Põllumajandusmuuseum loodi 1968.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti Põllumajandusmuuseum

Eesti Taassünni auhind

Eesti Taassünni auhind on Jakob von Uexkülli asutatud auhind.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti Taassünni auhind

Eesti vapp

Suur riigivapp Väike riigivapp Günther Reindorffi Eesti Vabariigi vapi kavand, 1922. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eesti vapp

Eetika ja filosoofia piirid

"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eetika ja filosoofia piirid

Eeva Niinivaara

Eeva Niinivaara (sündinud Pedriks; 7. detsember (vkj) / 20. detsember 1900; Siimusti, Kurista vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 29. oktoober 2000 Helsingi) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane ning luuletaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Eeva Niinivaara

Elmar Kirotar

Elmar Johann Kirotar VR II/3 (22. aprill 1899 Loona vald – 17. september 1985 Solna, Rootsi) oli Eesti diplomaat.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Elmar Kirotar

Emil Cioran

Emil Cioran pisi pisi Emil Cioran (8. aprill 1911 Rășinari – 20. juuni 1995 Pariis) oli rumeenia filosoof ja kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Emil Cioran

Epifenomenilised kvaalid

"Epifenomenilised kvaalid" (Epiphenomenal Qualia) on Frank Jacksoni üks tuntumaid artikleid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Epifenomenilised kvaalid

Erich Auerbach

Erich Auerbach (11. september 1892 Berliin – 13. oktoober 1957 Wallingford, Connecticut) oli Saksa filoloog, võrdlev kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Erich Auerbach

Erich Fromm

Erich Fromm Erich Fromm (23. märts 1900 Frankfurt Maini ääres – 18. märts 1980 Locarno) oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Erich Fromm

Ernest Gellner

Ernest Gellner Ernest André Gellner (9. detsember 1925 Pariis – 5. november 1995 Praha) oli juudi filosoof, sotsioloog ja sotsiaalantropoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ernest Gellner

Ernesto Laclau

Ernesto Laclau Ernesto Laclau (6. oktoober 1935 Buenos Aires, Argentina – 13. aprill 2014 Sevilla, Hispaania) oli Argentina poliitteoreetik ja diskursusanalüüsi Essexi koolkonna rajaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ernesto Laclau

Erni Hiir

Erni Hiir (kodanikunimega Ernst Hiir 29. märts (16. märts Juliuse kalendri järgi) 1900 Karjatnurme, Taagepera vald – 27. oktoober 1989) oli eesti luuletaja, ajakirjanik, kriitik ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Erni Hiir

Ernst Cassirer

Ernst Cassirer Ernst Alfred Cassirer (28. juuli 1874 Breslau – 13. aprill 1945 New York) oli juudi päritolu Saksa filosoof, kultuuriteoreetik ja semiootik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ernst Cassirer

Ernst Mayr

Ernst Mayr, 1994 Ernst Walter Mayr (5. juuli 1904 Kempten, Saksamaa – 3. veebruar 2005 Bedford, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid) oli 20. sajandi üks juhtivaid evolutsioonibiolooge.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ernst Mayr

Ervin Roos

Ervin Roos (13. september 1908 Tartu – 25. juuni 1962 Lund) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane, klassikaline filoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ervin Roos

Erwin Schrödinger

Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Erwin Schrödinger

Essee

Essee on mittefiktsioonilise kunstilise proosa žanr, milles esitatakse üldarusaadavaid arutlusi filosoofistel, poliitilistel, teaduslikel, religioossetel jm üldhuvitavatel teemadel isikupärasest, subjektiivsest vaatenurgast ja ilukirjandusele omases nõudlikus stiilis.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Essee

Evald Hermaküla

Evald Hermaküla (6. detsember 1941 Jõelähtme vald – 16. mai 2000 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja näitejuht.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Evald Hermaküla

Evald Tõnisson

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Evald Tõnisson

Fact, Fiction, and Forecast

"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Fact, Fiction, and Forecast

Fanny de Sivers

Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Fanny Isak; 26. oktoober 1920 Pärnu – 22. juuni 2011 Eaubonne, Prantsusmaa) oli eesti keeleteadlane ja esseist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Fanny de Sivers

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

Fjodor Raskolnikov

Fjodor Fjodorovitš Raskolnikov (vene Фёдор Фёдорович Раскольников, tegelikult Fjodor Fjodorovitš Iljin (Фёдор Фёдорович Ильин); 28. jaanuar 1892 Peterburi — 12. september 1939 Nice, Prantsusmaa) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, diplomaat, sõjaväelane, kirjanik ja ajakirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Fjodor Raskolnikov

François Mauriac

François Charles Mauriac (11. oktoober 1885 Bordeaux – 1. september 1970 Pariis) oli prantsuse kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja François Mauriac

Francesco Petrarca

Maal pärineb Andrea di Bartolo di Bargilla (u 1423–1457) tsüklist "Kuulsad mehed ja naised", u 1450. 247 × 153 cm. Uffizi kunstigalerii, Firenze, Itaalia Francesco Petrarca (20. juuli 1304 – 19. juuli 1374) oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Francesco Petrarca

Franz Kafka

Franz Kafka 1906. aastal Franz Kafka (1923) Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linn Austrias) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Franz Kafka

Friedrich Pacius

Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Friedrich Pacius

Genius loci

Genius loci ehk kohavaim ehk paiga vaim on mingile paigale iseloomulik vaimne atmosfäär.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Genius loci

Georg Brandes

Peder Severin Krøyeri maal (1900) Georg Brandesest Georg Morris Cohen Brandes (4. veebruar 1842 Kopenhaagen – 19. veebruar 1927 Kopenhaagen) oli taani kirjandusteadlane ja kriitik, kes romantismivastasena ning realismi ja naturalismi pooldajana saavutas rahvusvahelise mõju.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Georg Brandes

Georg Hackenschmidt

Georg Hackenschmidt Georg Karl Julius Hackenschmidt (1. august (vkj 20. juuli) 1877 Tartu – 19. veebruar 1968 London) oli eesti maadleja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Georg Hackenschmidt

Georg Müller

Georg (Jurgen) Müller (umbes 1570, arvatavasti Tallinn – 10. juuli 1608, Tallinn) oli vaimulik ja kirjamees.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Georg Müller

Georg von Rauch

Georg Alexander Cornelius Erich von Rauch (13. august 1904 Pihkva – 17. oktoober 1991 Kiel) oli baltisaksa ajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Georg von Rauch

Georg Wilhelm Friedrich Hegel

Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel

George Berkeley

George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja George Berkeley

George Edward Moore

George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja George Edward Moore

Gettieri probleem

Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gettieri probleem

Gianni Vattimo

Gianni Vattimo Gianteresio Vattimo (ka Gianni Vattimo; 4. jaanuar 1936 Torino – 19. september 2023) oli Itaalia filosoof ja poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gianni Vattimo

Giórgos Seféris

Giórgos Seféris (ka Yiórgos Sepherēs, Jorgos Seferis; kreeka keeles Γιώργος Σεφέρης; tegelikult Seferiádis; kreeka keeles Σεφεριάδης; 13. märts 1900 Smyrna – 20.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Giórgos Seféris

Gilbert Keith Chesterton

Gilbert Keith Chesterton Gilbert Keith Chesterton (29. mai 1874 – 14. juuni 1936) oli 20.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gilbert Keith Chesterton

Gilbert Ryle

Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gilbert Ryle

Google

Google Inc. Logo Google LLC on hargmaine tehnoloogiaettevõte, mille asutasid 1998 Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Google

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gottfried Wilhelm Leibniz

Gotthold Ephraim Lessing

Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz – 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa kirjanik, filosoof ja publitsist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gotthold Ephraim Lessing

Gottlob Benjamin Jäsche

Gottlob Benjamin Jäsche, 1837 Gottlob Benjamin Jäsche (ka Gottlieb Benjamin Jaesche) (15. juuli 1762 Wartenberg (Syców), Sileesia – 3./15. september 1842 Tartu) oli saksa filosoof, Immanuel Kanti õpilane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gottlob Benjamin Jäsche

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gottlob Frege

Gustav Teichmüller

Gustav Teichmüller Gustav Teichmüller (19. november 1832 Braunschweig – 22. mai 1888 Tartu) oli saksa filosoof ja filosoofiaajaloolane, kes töötas Eestis.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gustav Teichmüller

Gustave Flaubert

Gustave Flaubert Gustave Flaubert (12. detsember 1821 – 8. mai 1880) oli prantsuse proosakirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Gustave Flaubert

Hannah Arendt

Hannah Arendt (14. oktoober 1906 Linden, Hannoveri lähedal – 4. detsember 1975 New York) oli juudi päritolu Saksa politoloog, keda sageli nimetatakse filosoofiks, kuigi ta ise ennast selleks ei pidanud.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hannah Arendt

Hans Frohwein

Hans Frohwein 26. veebruaril 1936 Hans Frohwein (8. aprill 1887 – 5. august 1956) oli Saksa diplomaat.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hans Frohwein

Hans Kruus

Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hans Kruus

Hans Trass

Hans Trass 24. novembril 2009 Tartu Ülikooli botaanikaaias näituse "Eestikeelse botaanika algus ülikoolis" avamisel Hans-Voldemar Trass (2. mai 1928 Tallinn – 14. veebruar 2017) oli eesti botaanik (lihhenoloog), Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1975).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hans Trass

Hans-Dietrich Genscher

Hans-Dietrich Genscher (1978) Hans-Dietrich Genscher (21. märts 1927 Reideburg – 31. märts 2016 Wachtberg) oli Saksamaa poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hans-Dietrich Genscher

Hans-Georg Gadamer

Hans-Georg Gadamer (umbes 2000) Hans-Georg Gadamer Hans-Georg Gadamer (11. veebruar 1900 Marburg – 13. märts 2002 Heidelberg) oli saksa filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hans-Georg Gadamer

Harald Keres

Harald Keres (15. november (vkj. 2. november) 1912 Pärnu – 26. juuni 2010 Tartu) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Harald Keres

Haridus (ajakiri)

Haridus oli Eestis ilmuv pedagoogikaajakiri.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Haridus (ajakiri)

Hawaii saared

Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis Hawaii saared Krabi O'ahu saare rannal Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hawaii saared

Hellar Grabbi

Hellar Grabbi ja Jaak Urmet 2001. aastal Rahvusraamatukogus Hellar Grabbi (22. september 1929 Tallinn – 28. juuli 2018) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja; kolonel Herbert Grabbi vanem poeg.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hellar Grabbi

Hendrik Prants

Hendrik Prants (ka Hindrik Prants, 28. veebruar (vkj)/ 12. märts 1858 Loosi vald, Vastseliina kihelkond, Võrumaa – 17. november 1932 Tallinn) oli Eesti ajakirjanik ja ajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hendrik Prants

Henri Bergson

Henri-Louis Bergson (18. oktoober 1859 – 4. jaanuar 1941) oli prantsuse filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Henri Bergson

Henri Poincaré

Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Henri Poincaré

Henrik Koppel

Henrik Koppel Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Henrik Koppel

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Henriku Liivimaa kroonika

Henry David Thoreau

Henry David Thoreau (sünninimi David Henry Thoreau; 12. juuli 1817 – 6. mai 1862) oli USA kirjanik ja filosoof, transtsendentalismi esindajaid, ökofilosoofia rajajaid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Henry David Thoreau

Henry W. Antheil

Henry W. Antheil Henry W. Antheil Jr. (23. september 1912 Trenton, New Jersey – 14. juuni 1940 Tallinna laht) oli USA diplomaat.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Henry W. Antheil

Hermann von Keyserling

Hermann Keyserling. Krahv Hermann Alexander von Keyserling (20. juuli 1880 Kõnnu mõis – 26. aprill 1946 Innsbruck) oli baltisaksa filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hermann von Keyserling

Hiljar Tammela

Hiljar Tammela (sündinud 25. detsembril 1982) on eesti ajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hiljar Tammela

Holodomor

Suurim näljahäda mustaga tähistatud aladel. A – teravilja tarbiv piirkond, B – teravilja tootev piirkond, C ja C1 – endiste kasakate piirkond. 3. Karjala, 7. Moskva oblast, 10. Valgevene, 11. Kesk-Mustmulla oblast, 12. Ukraina, 13. Kesk-Volga oblast, 14. Tatarstan, 15.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Holodomor

Hugo Raudsepp

Nikolai Triigi joonistus) Otto Krusteni šarž Hugo Raudsepast Viktor Paul Hugo Raudsepp (varjunimi Milli Mallikas, 10. juuli 1883 Vaimastvere mõis, Tartumaa – 15. september 1952 Ozjorlag, Irkutski oblast) oli eesti kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hugo Raudsepp

Hugo Treffner

Hugo Treffner. Johann Köleri maal, 1886 Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (5. juuli (vkj) / 17. juuli 1845 Kanepi kihelkond, Võrumaa – 29. veebruar (vkj)/ 13. märts 1912 Tartu) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Hugo Treffner

Idealism (eluhoiak)

Tavakeeles nimetatakse idealismiks ehk aatelisuseks kõrgete ideaalide omamist, eriti kui need ideaalid on teostamatud või tavaarusaama kohaselt ebapraktilised.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Idealism (eluhoiak)

Ignatius Loyola

pisi Íñigo (Ignatius) López de Loyola (1491 – 31. juuli 1556) oli jesuiitide ordu asutaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ignatius Loyola

Ilmar Talve

Ilmar Talve 8. juunil 2004 Tartu Kirjanike Majas oma raamatu "Eesti kultuurilugu" esitlusel Ilmar-Aleksander Talve (1936. aastani Thalfeldt; 17. jaanuar 1919 Mga alev, Petrogradi kubermang – 21. aprill 2007 Turu) oli peamiselt Rootsis ja Soomes tegutsenud eesti kirjanik ja etnoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ilmar Talve

Ilmar Tõnisson

Ilmar Hans Tõnisson (6. jaanuar 1911 Tartu – 10. oktoober 1939 Tartu) oli Eesti poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ilmar Tõnisson

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ilu

Ilya Prigogine

Ilya Prigogine (1977) Ilya Prigogine (vene keeles Илья Романович Пригожин Ilja Romanovitš Prigožin; 25. jaanuar 1917 Moskva – 28. mai 2003 Brüssel) oli vene päritolu Belgia füsikokeemik ja teadusfilosoof, Nobeli auhinna laureaat.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ilya Prigogine

Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Immanuel Kant

Indrek Paavle

Indrek Paavle (26. septembril 1970 – 27. aprill 2015 Kambja vald) oli eesti ajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Indrek Paavle

Indrek Reiland

Indrek Reiland (sündinud 18. jaanuaril 1984 Tallinnas) on eesti filosoof, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on keelefilosoofia ja vaimufilosoofia.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Indrek Reiland

Indrek Ude

Indrek Ude on eesti ajakirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Indrek Ude

Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Intentsionaalsus

Intsest

Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Intsest

Isidor Levin

Isidor Levin (20. september 1919 Daugavpils, Läti – 24. juuli 2018) oli juudi soost Eesti rahvaluuleteadlane, orientalist ja teoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Isidor Levin

Jaan Einasto

Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1981.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaan Einasto

Jaan Isotamm

Jaan Isotamm (luuletajanimi Johnny B. Isotamm; 19. oktoober 1939 Tartu – 2. juuni 2014) oli eesti luuletaja ja toimetaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaan Isotamm

Jaan Kangilaski

Jaan Kangilaski Eesti filosoofia aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Jaan Kangilaski (sündinud 10. novembril 1970) on eesti filosoof, üks Tartu Analüütilise filosoofia seminari liikmeid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaan Kangilaski

Jaan Lahe

Jaan Lahe mais 2010 Jaan Lahe (sündinud 31. mail 1971 Tallinnas) on eesti religiooniloolane, teoloog (piibliteadlane), vaimulik, tõlkija ja esseist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaan Lahe

Jaan Roos

Jaan Roos (21. jaanuar 1888 Mõrtsi küla, Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond) – 5. juuli 1965 Põltsamaa lähedal) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaan Roos

Jaan Ross

Jaan Ross esinemas ettekandega Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi talveseminaril 3. detsembril 2010 Jaan Ross (sündinud 5. aprillil 1957 Tartus) on eesti muusikateadlane ja psühholoog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaan Ross

Jaan Sootak

Jaan Sootak (sündinud 16. juulil 1948 Tallinnas) on eesti õigusteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, kriminaalõiguse professor ja Riigikohtu nõunik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaan Sootak

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaan Tõnisson

Jaanus Sooväli

Jaanus Sooväli (sündinud 1. novembril 1982) on eesti filosoof ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jaanus Sooväli

Jacques Derrida

Jacques Derrida (15. juuli 1930 El Biar – 8. oktoober 2004 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jacques Derrida

Jacques Lacan

Jacques-Marie-Émile Lacan (13. aprill 1901 – 9. september 1981) oli prantsuse psühhoanalüütik, psühhiaater ja arst, kes kujundas välja omanimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jacques Lacan

Jakob von Uexküll

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jakob von Uexküll

James Frazer

Sir James George Frazer (1. jaanuar 1854 Glasgow – 7. mai 1941 Cambridge) oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja James Frazer

James Joyce

James Joyce Dublinis O'Connelli tänaval James Joyce (täisnimi James Augustine Aloysius Joyce; 2. veebruar 1882 Dublin – 13. jaanuar 1941 Zürich) oli iiri rahvusest ingliskeelne kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja James Joyce

Jan Amos Komenský

Jan Amos Komenský (tänapäeva tšehhi pruugis ekslikult ka Jan Ámos Komenský; ladinapäraselt Comenius; 28. märts 1592 Uherský Brod – 15. november 1670 Amsterdam) oli tšehhi õpetaja ja kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jan Amos Komenský

Jürgen Habermas

Jürgen Habermas (sündinud 18. juunil 1929 Düsseldorfis) on saksa filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi filosoofiakoolkonna teise laine väljapaistvamaid filosoofe.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jürgen Habermas

Jüri Talvet

Jüri Talvet 10. novembril 2011 Tartu Ülikooli aulas Maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonial pärast audiplomi vastuvõtmist Jüri Talvet (sündinud 17. detsembril 1945 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija, luuletaja ja esseist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jüri Talvet

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jüri Uluots

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jüriöö ülestõus

Jean de La Fontaine

Jean de La Fontaine Jean de La Fontaine'i "Fables de La Fontaine", prantsuse keeles Jean de La Fontaine (8. juuli 1621 – 13. aprill 1695) oli prantsuse kirjanik, tuntuim prantsuse valmikirjanik ja üks tuntumaid valmikirjanikke üldse ning on üks loetavamaid XVII sajandi prantsuse luuletajaid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jean de La Fontaine

Jenaro Talens

Jenaro Talens (sündinud 14. jaanuaril 1946 Tarifas) on hispaania kirjandusteadlane, luuletaja ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jenaro Talens

Jerry Fodor

Jerry Fodor (2007) Jerry Alan Fodor (22. aprill 1935 New York – 29. november 2017) oli ameerika filosoof ja kognitiivteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Jerry Fodor

Johann Gottlieb Fichte

Johann Gottlieb Fichte Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Johann Gottlieb Fichte

Johann Wolfgang von Goethe

"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Johann Wolfgang von Goethe

John Deely

John Deely Eestis 2009. aastal John Nathaniel Deely (26. aprill 1942 Chicago – 7. jaanuar 2017 Latrobe, Pennsylvania) oli ameerika semiootik ja filosoof, üks juhtivaid Ameerika semiootikuid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja John Deely

John Dewey

John Dewey John Dewey (20. oktoober 1859 – 1. juuni 1952) oli ameerika filosoof, psühholoog ja haridusreformi edendaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja John Dewey

John Langshaw Austin

John Langshaw Austin (26. märts 1911 – 8. veebruar 1960) oli inglise filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja John Langshaw Austin

John McTaggart Ellis McTaggart

John McTaggart Ellis McTaggart (sünninimi John McTaggart Ellis; 3. september 1866 London – 18. jaanuar 1925 London) oli briti filosoof, üks briti idealistidest.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja John McTaggart Ellis McTaggart

John Milton

John Milton Tundmatu kunstniku portree John Miltonist (umbes 1629) John Milton (9. detsember 1608 London – 8. november 1674 London) oli inglise luuletaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja John Milton

John Searle

John Searle (2005) John Rogers Searle (sündinud 31. juulil 1932 Denveris) on Ameerika Ühendriikide keele-, teadvus- ja sotsiaalfilosoof, kes töötab California Ülikoolis Berkeleys.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja John Searle

Joseph Conrad

Joseph Conrad (sünninimega Józef Teodor Konrad, 3. detsember 1857 – 3. august 1924) oli poola päritolu Inglise kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Joseph Conrad

Juhan Aare

Juhan Aare (20. veebruar 1948 Tallinn – 6. oktoober 2021) oli Eesti ajakirjanik ja poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Juhan Aare

Juhan Smuul

Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Juhan Smuul

Juri Lotman

Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd – 28. oktoober 1993 Tartu) oli vene päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaid, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Juri Lotman

Kaarel Liidak

Kaarel Liidak (kuni 1936 Karl Liidemann, 12. november 1889 Sindi Pärnumaa – 16. jaanuar 1945 Karksi-Nuia Pärnumaa) oli Eesti agronoom ja poliitik, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige ja esimees 1944.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kaarel Liidak

Kaarina Rein

Kaarina Rein (kuni 1999 Kaarina Krull; sündinud 17. märtsil 1973 Tartus) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kaarina Rein

Kadi Liis Saar

Kadi Liis Saar (sündinud 9. mail 1992) on eesti keemiainsener, biofüüsik ja tennisist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kadi Liis Saar

Kaia Otstak

Kaia Otstak (sündinud 1987 Tallinnas) on eesti kunstnik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kaia Otstak

Kalev Katus

Kalev Katus (29. oktoober 1955 Tallinn – 11. juuni 2008) oli eesti rahvastikuteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kalev Katus

Kaleva (lennuk)

Kaleva 1930. aastatel Kaleva (registritunnusega OH-ALL) oli Soome lennufirma Aero Junkers Ju 52/3m tüüpi reisilennuk, mis lendas liinil Tallinn–Helsingi ning mille Nõukogude Liidu sõjalennukid 1940.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kaleva (lennuk)

Kalevi Kull

Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kalevi Kull

Kaljo Villako

Kaljo Villako (19. mai 1919 Tartu – 22. oktoober 2001 Tartu) oli eesti arstiteadlane ja arst, kes töötas gastroenteroloogia ja radioloogia alal.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kaljo Villako

Kalle Hein

Kalle Hein (sündinud 1963) on eesti tõlkija ja toimetaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kalle Hein

Kalle Kasemaa

Kalle Kasemaa esinemas seminaril "Juudi elu Eestis" Tallinna sünagoogis oktoobris 2009 Kalle Kasemaa Kalle Kasemaa (sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus) on eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kalle Kasemaa

Karl Adamson

Karl Adamson (31. august 1935 Helme kihelkond, Valgamaa – 4. märts 2018 Haapsalu) oli Eesti NSV komsomoli-, partei- ja riigitegelane ning Eesti koolijuht.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Karl Adamson

Karl Ast

Karl Ast (kirjanikunimi Karl Rumor; 19. veebruar 1886 Orava vald, Võrumaa – 9. juuli 1971 New York) oli Eesti kirjanik ja poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Karl Ast

Karl August Hindrey

Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Karl August Hindrey

Karl Aun

Karl Aun (15. mai 1914 Vaimastvere vald – 21. märts 1995 Toronto) oli eesti õigusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Karl Aun

Karl Eduard Sööt

„K. E. Söödi portree“, Aleksander Uurits, 1915, õli lõuendil. Karl Eduard Sööt (26. detsember 1862 Lohkva küla – 1. september 1950 Tartu) oli eesti luuletaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Karl Eduard Sööt

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Karl Ernst von Baer

Karl Muru

Karl Muru (1. jaanuar 1927 Kaarepere vald – 30. mai 2017) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Karl Muru

Kasvu piirid

"Kasvu piirid" (originaalpealkiri "The Limits to Growth") on Rooma Klubi poolt ilmunud raamat aastast 1972, kokkuvõte Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi uuringust inimkonna võimalike arengute kohta aastatel 1900–2100.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kasvu piirid

Katre Pärn

Katre Pärn (sündinud 25. aprillil 1982) on eesti semiootik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Katre Pärn

Kavatsus

Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kavatsus

Kavatsuslikkus

Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kavatsuslikkus

Kärt Hellerma

Kärt Hellerma (sünninimi Kärt Tõnisson; sündinud 9. novembril 1956) on eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kärt Hellerma

Käsu Hans

Mälestuskivi Käsu Hansule Puhja kiriku aias. Käsu Hans (ka Hans Kes või Kess; surnud arvatavasti 1715. või 1734. aasta paiku Puhjas) oli eesti luuletaja ja kooliõpetaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Käsu Hans

Käsu Hansu nutulaul

Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu (Hans Käsk, Hans Kess) 1708.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Käsu Hansu nutulaul

Kõne Tallinna juutkonnale

Kõne Tallinna juutkonnale oli 29.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kõne Tallinna juutkonnale

Kirjandusarhiiv

Kirjandusarhiiv on blogiformaadis ilmuv veebiajakiri, mis avaldab peamiselt enne II maailmasõda Eestis ilmunud kirjanduslikku kriitikat, esseistikat, ajaloolisi artikleid ja kirjandustutvustusi.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kirjandusarhiiv

Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel

"Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel: skeptikute ja ateistide vastu" on iiri filosoofi ja teoloogi George Berkeley 1713.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel

Kolm maailma

"Kolm maailma" on Karl Popperi Michigani Ülikoolis 7.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kolm maailma

Kommunistlik riik

Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kommunistlik riik

Kultuuriteooria

Kultuuriteooria on kultuuri uurivate teaduste teoreetiline ühisosa.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kultuuriteooria

Kultuuriteooria tippkeskus

Kultuuriteooria tippkeskus (Centre of Excellence in Cultural Theory, CECT) oli aastatel 2008–2015 tegutsenud kultuuriteooriale keskenduv Eesti uurimisrühmade konsortsium.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kultuuriteooria tippkeskus

Kurt Gödel

Kurt Gödel Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Kurt Gödel

Laur Tamm

Laur Tamm (kuni aastani 1933 Adolf Tamm; 6. august 1911 Pilve talu, Kargoja küla, Kavastu vald, Tartumaa – 2. november 1998 Tartu) oli eesti luuletaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Laur Tamm

Lauri Kulpsoo

Lauri Kulpsoo (sündinud 21. juunil 1978) on eesti fotograaf ja trummar.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Lauri Kulpsoo

Leo Luks

Leo Luks (vasakul) Leo Luks (sündinud 13. novembril 1976 Tallinnas) on eesti filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Leo Luks

Leopold von Schroeder

Leopold von SchroederLeopold Alexander von Schroeder (Tartu – 8. veebruar 1920 Viin) oli baltisaksa indoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Leopold von Schroeder

Lewis Carroll

Lewis Carroll (õieti Charles Lutwidge Dodgson; 27. jaanuar 1832 – 14. jaanuar 1898) oli Briti kirjanik, matemaatik ja fotograaf.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Lewis Carroll

Libertaarimperatiiv

Libertaarimperatiiv on Undo Uusi sõnastatud filosoofiline norm.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Libertaarimperatiiv

Liia Lüdig

Liia Lüdig-Algvere (sündinud 16. mail 1950 Hiiumaal) on eesti maalikunstnik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Liia Lüdig

Linnud (Aristophanes)

Relvastatud öökulli kujutav, antesteeriaks valmistatud punasefiguuriline ''oinochoe'', umbes aastaist 410–390 eKr. Louvre'i kogus "Linnud" (kreeka keeles Ὄρνιθες Ornithes, traditsiooniline ladinakeelne pealkiri Aves) on Aristophanese komöödia 5.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Linnud (Aristophanes)

Loomeliitude ühispleenum

1988.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Loomeliitude ühispleenum

Louis Althusser

Louis Pierre Althusser (16. oktoober 1918 – 22. oktoober 1990) oli marksistlik filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Louis Althusser

Ludwig Feuerbach

Ludwig Feuerbach Ludwig Andreas Feuerbach (28. juuli 1804 Landshut – 13. september 1872 Rechenberg) oli saksa filosoof, kes mõjutas suuresti marksistliku materialismi ja religioonikriitika arengut.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ludwig Feuerbach

Mailis Põld

Mailis Põld on Itaalias elav eesti tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mailis Põld

Marek Tamm

sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Marek Tamm

Maret Kark

Maret Kark (sündinud 10. veebruaril 1954) on eesti orientalist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Maret Kark

Mari Murdvee

Mari Murdvee kõnelemas konverentsil "Studia classica rediviva", 2. detsember 2000, Tartu Mari Murdvee "Vanakreeka kirjanduse antoloogia" esitlusel, 19. jaanuar 2007, Tartu Mari Murdvee (sünninimi Mari Elken; 24. august 1959 Tartu – 21. märts 2008 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija, lavastaja, näitleja ja laulja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mari Murdvee

Marju Lepajõe

Marju Lepajõe 2012. aastal Tartu Ülikooli katusel. Foto: Lauri Kulpsoo Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 Tartu – 4. juuli 2019) oli eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Marju Lepajõe

Mart Niklus

Mart-Olav Niklus (sündinud 22. septembril 1934 Tartus) on eesti dissident ja vabadusvõitleja, Balti apelli üks koostajaid ja allkirjastajaid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mart Niklus

Mart Normet

Mart Normet Mart Normet (sündinud 10. märtsil 1979) on eesti ajakirjanik ja produtsent.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mart Normet

Mart Orav

Mart Orav kesk Tartut, mai 2022. Mart Orav (sündinud 8. juunil 1958 Tartus) on eesti kirjandusloolane ja toimetaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mart Orav

Mart Siiroja

Mart Siiroja (7. aprill 1958 – 15. detsember 1995) oli eesti ajaloolane ja afrikanist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mart Siiroja

Mati Hint

Mati Hint 2009. aastal Mati Hint (28. august 1937 – 5. detsember 2019) oli eesti keeleteadlane, ühiskonnategelane ja poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mati Hint

Maurice Merleau-Ponty

Maurice Merleau-Ponty Maurice Merleau-Ponty (14. märts 1908 – 4. mai 1961) oli prantsuse filosoof, fenomenoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Maurice Merleau-Ponty

Max Laosson

Max Laossoni haud Max Laosson (10. august 1904 Tarvastu vald – 4. september 1992 Tallinn) oli eesti kirjanduskriitik, publitsist ja NLKP funktsionäär.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Max Laosson

Max Planck

Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Max Planck

Max Weber

Max Weber (1894) Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt – 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Max Weber

Maximilien Robespierre

Maximilien Robespierre (umbes 1793). Autor teadmata Maximilien François Marie Isidore Robespierre (6. mai 1758 – 28. juuli 1794) oli Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Maximilien Robespierre

Mäng

Mäng on süsteem, mille eripäraks on tingliku ja reaalse samaaegsus ning mängus osalejate teadlikkus sellest.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mäng

Märts 2009

Märts 2009, kroonika 2009.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Märts 2009

Märtsipleenum

Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Märtsipleenum

Meditatsioonid esimesest filosoofiast

"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Meditatsioonid esimesest filosoofiast

Miguel de Unamuno

Miguel de Unamuno y Jugo (29. september 1864 Bilbao – 31. detsember 1936 Salamanca) oli hispaania romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Miguel de Unamuno

Mihkel Kampmaa

Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mihkel Kampmaa

Milton Friedman

Milton Friedman (31. juulil 1912 – 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks olulisimaks majandusteadlaseks 20.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Milton Friedman

Mis tunne on olla nahkhiir?

"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Mis tunne on olla nahkhiir?

Molotovi-Ribbentropi pakt

Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Molotovi-Ribbentropi pakt

Moraali genealoogiast

"Moraali genealoogiast.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Moraali genealoogiast

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Must auk

Nelson Goodman

Henry Nelson Goodman (7. august 1906 Somerville, Massachusetts – 25. november 1998 Needham, Massachusetts) oli USA filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Nelson Goodman

Nicolaus Cusanus

pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Nicolaus Cusanus

Nikolai Anderson

Nikolai Anderson Nikolai Karl Adolf Anderson (24. september 1845 Kulina – 9. märts 1905 Narva) oli baltisaksa filoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Nikolai Anderson

Nikolai Berdjajev

Nikolai Berdjajev (Николай Александрович Бердяев; 18. aprill, vana kalendri järgi 6. aprill 1874 Kiiev – 24. märts 1948 Clamart, Prantsusmaa) oli vene poliitiline ja religioosne filosoof, üks eksistentsialismi alusepanijaid Venemaal.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Nikolai Berdjajev

Nikolai Konrad

Nikolai Konrad (vene Николай Иосифович Конрад; 13. märts (vkj 1. märts) 1891 Riia – 30. september 1970 Moskva) oli baltisaksa päritolu vene sinoloog, japanoloog ja ajaloofilosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Nikolai Konrad

Nils Bernhard Sachris

Nils Bernhard Sachris (9. detsember 1923 Tartu – 21. august 2014) oli eesti arst ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Nils Bernhard Sachris

Noam Chomsky

Avram Noam Chomsky (sündinud 7. detsembril 1928) on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Noam Chomsky

Novalis

Novalis Novalis, sünninimega Georg Philipp Friedrich von Hardenberg (2. mai 1772, Oberwiederstedt – 25. märts 1801, Weißenfels) oli saksa vararomantiline luuletaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Novalis

Olaf Langsepp

Olaf Langsepp (25. oktoober 1930 Tallinn – 24. oktoober 2021) oli eesti museoloog, teadur, kehakultuuri ajalugu käsitlev ajakirjanik ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Olaf Langsepp

Olaf Prinits

Olaf Prinits (3. september 1924, Türi – 14. aprill 2006) oli eesti matemaatikadidaktik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Olaf Prinits

On Denoting

"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja On Denoting

Ontoloogiline jumalatõestus

Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ontoloogiline jumalatõestus

Oswald Spengler

Oswald Spengler (29. mai 1880 Blankenburg (Harz) – 8. mai 1936 München) oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Oswald Spengler

Otto Tief

Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Otto Tief

Otto Wilhelm Masing

Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing (8. november 1763 Lohusuu – 15. märts (3. märts vkj) 1832 Äksi) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Otto Wilhelm Masing

Paul Ariste

Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Paul Ariste

Paul Johansen

Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Paul Johansen

Paul Ricœur

Paul Ricœur (27. veebruar 1913 – 20. mai 2005) oli prantsuse filosoof, kes on tuntud tänu oma fenomenoloogilist kirjeldust ja hermeneutilist kirjeldust siduvatele töödele.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Paul Ricœur

Paul Tillich

Paul Tillich. James Rosati portree Paul Johannes Tillich (20. august 1886 Starzeddel, Saksamaa – 22. oktoober 1965 Chicago USA) oli saksa-ameerika teoloog ja kristlik eksistentsiaalne filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Paul Tillich

Paul Viiding

Paul Viiding (22. mai 1904 Valga – 27. juuni 1962 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Paul Viiding

Põhjaeesti hõimumurre

Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Põhjaeesti hõimumurre

Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Põhjaeesti murded

Peet Lepik

Peet Lepik (sündinud 23. veebruaril 1935 Tallinnas) on eesti semiootik ja kultuuriteoreetik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Peet Lepik

Peet Vallak

Peet Vallak (kodanikunimega Peeter Pedajas; 23. juuni 1893 Männiku talu, Suitsuküla (tänapäevane Väljaküla), Voltveti vald (hilisem Tihemetsa), Saarde kihelkond, Pärnumaa – 17. märts 1959 Tartu) oli eesti prosaist ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Peet Vallak

Peeter Tulviste

Peeter Tulviste (28. oktoober 1945 Tallinn – 11. märts 2017) oli Eesti psühholoog ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1994) ning Tartu Ülikooli rektor ja professor.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Peeter Tulviste

Perioodika (kirjastus)

Kirjastus Perioodika oli 1940–1941 ja 1944–1996 Tallinnas tegutsenud kirjastus, mis toimis aastani 2004.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Perioodika (kirjastus)

Pierre Vidal-Naquet

Pierre Emmanuel Vidal-Naquet (23. juuli 1930 Paris – 29. juuli 2006 Nice) oli prantsuse ajaloolane, kes tegeles peamiselt Vana-Kreeka, aga ka tänapäeva ajalooga.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Pierre Vidal-Naquet

Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Platon

Platsentofaagia

Platsenta enne söömist Platsentofaagia on imetajate platsenta söömine pärast sünnitust.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Platsentofaagia

Plotinos

Plotinos Plotinos (Πλωτίνος või Πλωτῖνος; umbes 204/205 – 270) oli Vana-Kreeka filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Plotinos

Postmodernism

barokseid rõivaid Postmodernism (ladina keeles post, pärast, järel) on globaalne kultuuriline hoiak, mis konkureerib modernismiga.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Postmodernism

Priit Põhjala

Ave Maria Mõistlik, 12. november 2008 Priit Põhjala (sündinud 22. septembril 1982 Tallinnas) on eesti semiootik, kirjastaja ja toimetaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Priit Põhjala

Priiuse põlistumise päev

Priiuse põlistumise päev oli tähtpäev 27. märtsil 2013, mil tähistati tõsiasja, et sel päeval oli iseseisvusaeg alates Eesti Vabariigi taastamisest 20. augustil 1991 kestnud kauem kui esimene iseseisvusaeg aastatel 1918–1940.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Priiuse põlistumise päev

Progress

Progress on millegi edu, areng, muutuva süsteemi kindlasuunaline kvalitatiivne teisenemine (arenemine).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Progress

Pronkssõdur

Pronkssõdur Kaitseväe kalmistul juunis 2007 Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллинна; kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Pronkssõdur

Pseudo-Dionysios Areopagita

Pseudo-Dionysios Areopagita (ka Dionysios Pseudo-Areopagita) on nimi, mille õpetlased on andnud kristlikule teoloogile ja filosoofile, kes elas 5.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Pseudo-Dionysios Areopagita

Pseudoteadus

Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu (teaduslikkuse kriteeriumid võivad seejuures olla erinevad).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Pseudoteadus

Raefondi preemia

Raefondi preemia on 1997.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Raefondi preemia

Rainer Maria Rilke

Rainer Maria Rilke, Emil Orliku joonistus 1917 Rainer Maria Rilke (4. detsember 1875 – 29. detsember 1926) oli Austria kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Rainer Maria Rilke

Rüdiger von der Goltz

Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Rüdiger von der Goltz

Rein Kelpman

Rein Kelpman (sündinud 13. aprillil 1960 Tartus) on eesti maalikunstnik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Rein Kelpman

Rein Kruus

Rein Kruus (11. mai 1957 Tallinn – 25. aprill 1992 Tallinn) oli eesti–vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurija, Igor Severjanini loomingu asjatundja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Rein Kruus

Reiner Brocmann

thumb Aleksandriinis koostatud eestikeelne pulmalaul Reiner Brockmann (esineb ka nimekujude all Brocmann, Brockman ning Broocmann; 28. aprill 1609 Schwaan-Gränzdorf, Mecklenburg – 29. november 1647 (vkj) Kadrina, Virumaa) oli pastor, luuletaja ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Reiner Brocmann

René Descartes

René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja René Descartes

Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi

Richard Nikolaus Eijiro von Coudenhove-Kalergi (16. november 1894 Tōkyō – 27. juuni 1972 Schruns, Vorarlberg) oli Austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja, krahv.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi

Richard Roht

Richard Johannes Roht (12. aprill 1891 Krootuse vald – 22. august 1950 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Richard Roht

Riho Saard

Riho SaardFoto: Ave Maria Mõistlik, 14. jaanuar 2010 Riho Saard (sündinud 27. oktoobril 1961 Tallinnas) on eesti teoloog, kirikuajaloolane ja kultuuriloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Riho Saard

Robert Merrihew Adams

Robert Merrihew Adams Robert Merrihew Adams (sündinud 8. septembril 1937 New Jersey osariigis Orange'is) on USA filosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Robert Merrihew Adams

Robert Nerman

Robert Nerman (10. veebruar 1946 – 1. veebruar 2015) oli eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Robert Nerman

Roman Jakobson

Roman Jakobson enne 1917. aastat Roman Jakobson (vene keeles Роман Осипович Якобсон; 11. oktoober 1896 Moskva – 18. juuli 1982 Boston, USA) oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Roman Jakobson

Romanos Kauniltlaulja

Romanos Kauniltlaulja, ka Romanos Melodos (kreeka keeles Ῥωμανὸς ὁ Μελωδός; sündinud 5. sajandi lõpul, surnud pärast 555) oli Bütsantsi hümnikirjutaja ja helilooja, üks varase bütsantsi muusika keskseid kujusid.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Romanos Kauniltlaulja

Roomet Jakapi

Roomet Jakapi esinemas 28. märtsil 2014 Tallinn Music Weekil ansambel Kreatiivmootori koosseisus Roomet Jakapi Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011 Roomet Jakapi Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011 Roomet Jakapi (sündinud 18. aprillil 1973) on eesti filosoof ja muusik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Roomet Jakapi

Rudolf Kallas

Rudolf Gottfried Kallas (22. mai 1851 Kaarma kihelkond – 22. aprill 1913 Peterburi, maetud Tartus) oli eesti kirikuõpetaja, teoloog, pedagoog, kultuuriloolane ja rahvusliku liikumise tegelane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Rudolf Kallas

Ruth Millikan

Ruth Garrett Millikan (sündinud 19. detsembril 1933) on ameerika filosoof, kelle peamised uurimisvaldkonnad on vaimufilosoofia, bioloogiafilosoofia ja keelefilosoofia.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ruth Millikan

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Saamid

Saint-John Perse

Saint-John Perse (õieti Marie-René-Alexis Saint-Léger, Alexis Léger, Alexis Saint-Léger Léger; 31. mai 1887 – 20. september 1975) oli Prantsusmaa diplomaat ja prantsuskeelne luuletaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Saint-John Perse

Semiramis

Semiramis relvastatud amatsoonina. Pilt pärineb 18. sajandi Itaaliast. Semiramis oli legendaarne Assüüria kuninganna.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Semiramis

September 2019

September 2019, kroonika.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja September 2019

Sergius Riis

Sergius Riis (30. september 1883 New York – 12. märts 1963 New York) oli USA luuretegelane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Sergius Riis

Sigtuna

Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Sigtuna

Sihtasutus Kultuurileht

Sihtasutus Kultuurileht on Eesti sihtasutus, mis annab välja Eesti kultuuriajakirju ja -ajalehti.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Sihtasutus Kultuurileht

Stendhal

Stendhal, Johan Olaf Sodemarki portree 1840 Marie-Henri Beyle (tuntud kirjanikunime Stendhal järgi; 23. jaanuar 1783 Grenoble – 23. märts 1842 Pariis) oli prantsuse kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Stendhal

Stephen Hawking

Stephen William Hawking (8. jaanuar 1942 – 14. märts 2018) oli inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Stephen Hawking

Sven-Erik Soosaar

Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal Sven-Erik Soosaar, 2008 Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane ja vikipedist.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Sven-Erik Soosaar

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Tšuudid

Tõnu Luik

Tõnu Luik Tõnu Luik (1. mai 1941 Tallinn – 22. veebruar 2019 Pärnu) oli eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Tõnu Luik

Teadusajakirjandus

Horisont on Eesti vanim järjepidevalt ilmunud üldpopulaarteaduslik ajakiri Teadusajakirjandus ehk aimeajakirjandus on teadusest kõnelev ajakirjandus.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Teadusajakirjandus

Tehisintellekt

Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt on masina intellekt.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Tehisintellekt

Terrorism

Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Terrorism

Tharapita

Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Tharapita

The Unreality of Time

"The Unreality of Time" ("Aja mittereaalsus" või "Aja ebareaalsus") on John McTaggart Ellis McTaggarti tähtis aja filosoofia alane artikkel, mis ilmus ajakirjas Mind 1908.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja The Unreality of Time

Theodor Adorno

Theodor Adorno, 1964 Theodor W. Adorno (kodanikunimega Theodor Ludwig Wiesengrund, 11. september 1903, Frankfurt – 6. august 1969, Visp) oli sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Theodor Adorno

Thomas Jefferson

Thomas Jefferson (13. aprill 1743 Virginia – 4. juuli 1826 Charlottesville, Virginia) oli kolmas USA president (1801–1809) ning esimene USA riigisekretär, polühistor.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Thomas Jefferson

Thomas Kuhn

Thomas Samuel Kuhn (18. juuli 1922 – 17. juuni 1996) oli ameerika teadusloolane ja teadusfilosoof.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Thomas Kuhn

Thomas Robert Malthus

Thomas Robert Malthus (13. veebruar 1766 – 23. detsember 1834) (eelistas, et teda kutsutakse Robert Malthuseks) oli Inglise demograaf ja majandusteadlane, tuntud oma pessimistlike, kuid mõjukate vaadete poolest, mis tõid talle hüüdnime Dismal Science (sünge teadus).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Thomas Robert Malthus

Tiit Hennoste

Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Tiit Hennoste

Tiit Saare

Tiit Saare (1. september 1956 Väike-Pungerja küla, Pagari külanõukogu, Jõhvi rajoon – 24. september 2017) oli eesti ajaloolane, heraldik ja ajalooõpetaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Tiit Saare

Toivo Maimets

Toivo Maimets (sündinud 29. detsembril 1957 Tartus) on eesti bioloog ja haridustegelane, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ja Tartu Ülikooli nõukogu liige.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Toivo Maimets

Toivo Tomson

Toivo Tomson (sündinud 17. septembril 1957 Tartus) on eesti tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Toivo Tomson

Tomáš Masaryk

Tomáš Masaryk (1918) Tomáš Garrigue Masaryk (7. märts 1850 Hodonín, Määrimaa – 14. september 1937) oli tšehhi rahvuslasest poliitik ning esimene Tšehhoslovakkia president (1918–1935).

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Tomáš Masaryk

Toomas Kiho

A. H. Tammsaare Muuseumi 9. sügiskonverentsil 29. novembril 2013 Toomas Kiho (sündinud 17. jaanuaril 1963 Tartus) on eesti matemaatik ja ühiskonnategelane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Toomas Kiho

Triin Kaalep

Triin Kaalep (sündinud 10. septembril 1956) on eesti keeletoimetaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Triin Kaalep

Tunne Kelam

Vabadussõja võidusamba avamisel 23. juunil 2009 Tunne Kelam, 2010 Tunne Kelam 2007. aastal Hirvepargis Tunne-Väldo Kelam (a-ni 1959 Tunne-Väldo Sink; sündinud 10. juulil 1936 Taheva vallas) on Eesti poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Tunne Kelam

Ulysses

"Ulysses" on James Joyce'i romaan, mis ilmus esmalt järjejutuna USA ajakirjas The Little Review (märts 1918 kuni detsember 1920) ning tervikuna 1922 Sylvia Beachi väljaandel Pariisis.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ulysses

Uno Veismann

Uno Veismann (sündinud 12. novembril 1934) on eesti astrofüüsik ja geofüüsik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Uno Veismann

Upanišadid

Upanišadid (sanskriti keeles upaniṣad) on veedakirjanduse ehk šruti osa ning brahmanismis, hinduismis ja vedaantas pühakirjad.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Upanišadid

Urmas Petti

Urmas Petti (12. september 1965 Tallinn – 27. jaanuar 2016 Tartu) oli eesti vaimulik ja teoloog.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Urmas Petti

Ustav-Esko Mikelsaar

Ustav-Esko Mikelsaar (sündinud 6. detsembril 1943 Tallinnas) on biokeemikuharidusega eesti kirjanik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Ustav-Esko Mikelsaar

Uus induktsioonimõistatus

"Uus induktsioonimõistatus" on kolmas peatükk ameerika filosoofi Nelson Goodmani teadusfilosoofilisest raamatust "Fakt, fiktsioon ja ennustus", mis avaldati kirjastuses Athlon Press 1954.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Uus induktsioonimõistatus

Vabamüürlus

Vinkel ja sirkel Vabamüürlus ehk massoonlus (prantsuse keeles franc-maçonnerie, inglise keeles freemasonry) on elitaarne, initsiatsiooniriitusi kasutav, ülemaailmne hierarhiline salaühing, mis on jagunenud erinevateks, sageli omavahel seotud organisatsioonideks.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Vabamüürlus

Vadjalased

Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Vadjalased

Vaiga

Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Vaiga

Valeri Bezzubov

Valeri Bezzubov (8. oktoober 1929 Estonia küla, Abhaasia – 9. märts 1991 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Valeri Bezzubov

Valgustuse projekt

Valgustuse projekti all mõistetakse filosoofias teoreetiliselt põhjendatud taotlusi organiseerida ühiskonna- ja vaimuelu lähtuvalt valgustatud inimmõistuse poolt seatud eesmärkidest.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Valgustuse projekt

Valmar Adams

Valmar Adams 1930. aastatel Valmar Adams (sünninimi Vladimir Karl Moritz Adams; aastatel 1924–1933 Vilmar Adams; 30. jaanuar 1899 Peterburi – 15. märts 1993 Tartu) oli eesti kirjanik ja kirjandusteadlane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Valmar Adams

Väljamõeldis

Väljamõeldis ehk fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on reaalsusele mitte vastav ettekujutamise saadus.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Väljamõeldis

Vello Salum

Vello Salum (5. juuli 1933 Elistvere – 30. november 2015 Viljandi) oli eesti vaimulik ja poliitik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Vello Salum

Vesikaare talu kalmistu

Vesikaare talu kalmistu on kalmistu Hanila kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kuke külas Lääneranna vallas Pärnu maakonnas.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Vesikaare talu kalmistu

Viipekeel

Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Viipekeel

Viktor Niitsoo

Viktor Niitsoo (sündinud 12. märtsil 1952 Kuressaares) on Eesti vabadusvõitleja, poliitik, riigiametnik ja ajaloolane.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Viktor Niitsoo

Villem Reiman

Villem Reiman Villem Reiman (ka Willem Kreimann; 9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Tipu küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Villem Reiman

Vladimir Dal

Vladimir Dahli portree, maalitud Vassili Perovi poolt Dali vene keele sõnaraamatu esikaas Vladimir Ivanovitš Dal (ka: Dahl, Владимир Иванович Даль) (22. november (10. november vana kalendri järgi) 1801 Luhansk – 4. oktoober (22. september vana kalendri järgi) 1872 Moskva) oli vene leksikograaf, mahukaima vene keele sõnaraamatu autor.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Vladimir Dal

Vladimir Sazonov

Vladimir Sazonov 2021. aastal Arvamusfestivalil Vladimir Sazonov 2010. aastal Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis. Lauri Kulpsoo foto Vladimir Sazonov (sündinud 11. detsembril 1979 Tartus) on Eesti assürioloog, infosõja uurija ja tõlkija.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Vladimir Sazonov

Vladimir Tšiž

Vladimir Tšiž Vladimir Fjodorovitš Tšiž (Tchisch) (9. juuni 1855 Smolenski kubermang – 4. detsember 1922 (1924?) Kiiev) oli Eestis tegutsenud vene psühholoog ja psühhiaater.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Vladimir Tšiž

Werner Heisenberg

Werner Heisenberg Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Werner Heisenberg

Wilhelm Anderson

Wilhelm Anderson Wilhelm Robert Karl Anderson (16/28. oktoober 1880 Minsk – 26. märts 1940 Meseritz) oli Eesti astrofüüsik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Wilhelm Anderson

Wilhelm Dilthey

Wilhelm Dilthey u 1910 Wilhelm Dilthey (19. november 1833 – 1. oktoober 1911) oli saksa ajaloolane, psühholoog, sotsioloog ja hermeneutik.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Wilhelm Dilthey

Wilhelm Windelband

Wilhelm Windelband (enne 1905. aastat) Wilhelm Windelband (11. mai 1848 Potsdam – 22. oktoober 1915 Heidelberg) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa filosoofiaajaloolasi, uuskantiaanluse Badeni koolkonna rajaja.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Wilhelm Windelband

William Faulkner

William Cuthbert Faulkner (sünninimega William Cuthbert Falkner; 25. september 1897 New Albany, Mississippi – 6. juuli 1962 Byhalia, Mississippi) oli ameerika kirjanik, 1949.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja William Faulkner

William James

William James (11. jaanuar 1842 New York – 26. august 1910) oli USA psühholoog ja filosoof, üks pragmatismi alusepanijatest.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja William James

Wolfgang Köhler

Wolfgang Köhler Wolfgang Felix Ulrich Köhler (21. jaanuar 1887 Tallinn – 11. juuni 1967) oli tuntumaid 20.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja Wolfgang Köhler

1937

1937.

Vaata Akadeemia (ajakiri) ja 1937

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika