Sisukord
80 suhted: Akord, Akordi põhikuju, Akordi seis, Akordiväline heli, An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design, Arpedžo, August Teppo, Üheaegsus (muusika), Balalaika, Balletto, Barokk (muusika), Bergamasca, Bill Evans, Buxheimer Orgelbuch, Canto carnascialesco, Conductus, David Bowie, Füüsika mõisteid, Frottola, Harmoonia (muusika), Impressionism (muusika), India klassikaline muusika, Intervall (muusika), Jean Mouton, Kariljon, Karmoška, Kõrvalheli, Klaster (muusika), Kolmekeelne vioola, Konsoon, Kooskõla, Kordus (muusika), Kvartakord, Kvartsekstakord, Kvintsekstakord, Laenamine (muusika), Laiendatud tonaalsus, Lana Del Rey, Lauto, Lõõtspill, Lokria helilaad, Mažoorkolmkõla, Marizápalos, Minoorkolmkõla, Muusika mõisteid, Noon, Noonakord, Numbernotatsioon, Pööre (muusika), Poolvähendatud septakord, ... Laienda indeks (30 rohkem) »
Akord
Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Vaata Akord ja Akord
Akordi põhikuju
Kolmkõla C-duuris põhikujul Akordi põhikujuks nimetatakse akordi helide sellist asetust, kus madalaimaks heliks on akordi põhiheli ehk akordi priim.
Vaata Akord ja Akordi põhikuju
Akordi seis
Akordi seis ehk akordi meloodiline seis (inglise keeles voicing) on akordi ülemise ja põhiheli intervalliga määratud suhe.
Vaata Akord ja Akordi seis
Akordiväline heli
Akordiväline heli (inglise keeles avoid note, tension note) on akordi standardsete heliklasside hulka mittekuuluv heliklass, millesse kuuluv heli moodustab mõne akordi standardse heliga tavaliselt dissonantsi.
Vaata Akord ja Akordiväline heli
An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design
"An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design" on Francis Hutchesoni filosoofiline teos esteetikast.
Vaata Akord ja An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design
Arpedžo
Arpedžo Arpedžo (itaalia keeles arpeggio 'harfitaoliselt') ehk arpedžeeritud akord on akord, mille helid kõlavad ajaliselt üksteisele järgnevatena, mitte üheaegselt.
Vaata Akord ja Arpedžo
August Teppo
August Teppo (29. august 1875 – 7. detsember 1959) oli eesti lõõtspillimeister.
Vaata Akord ja August Teppo
Üheaegsus (muusika)
Üheaegsus ehk samaaegsus ehk simultaansus (ladina keeles simul, koos, üheskoos) on muusikas objekti omadus toimuda samal ajahetkel.
Vaata Akord ja Üheaegsus (muusika)
Balalaika
Balalaika (vene keeles балала́йка) on kolme keele, puust kolmnurkse kõlakasti ja pika sõrmlauaga vene keelpill.
Vaata Akord ja Balalaika
Balletto
Balletto on muusikas 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul levinud kergesisuline mitmehäälne laul, mis levis päritolumaalt Itaaliast ka teistesse maadesse.
Vaata Akord ja Balletto
Barokk (muusika)
Barokk (portugali keeles barroco, 'ebaregulaarne või sibulakujuline pärl') on muusikastiil, mis iseloomustab eriskummalist, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistatud, efektset ja emotsionaalset muusikat.
Vaata Akord ja Barokk (muusika)
Bergamasca
Bergamasca on muusikaline teema, mis esineb nii meloodiana kui ka akordijärgnevusena kordudes (ostinato) ja mis oli instrumentaalmuusikas variatsioonide alusena kasutusel 16.
Vaata Akord ja Bergamasca
Bill Evans
William John Evans (16. august 1929 Plainfield, New Jersey – 15. september 1980 New York) oli Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja.
Vaata Akord ja Bill Evans
Buxheimer Orgelbuch
Buxheimer Orgelbuch ('Buxheimi oreliraamat') on umbes 1460.–1470.
Vaata Akord ja Buxheimer Orgelbuch
Canto carnascialesco
Canto carnascialesco (itaalia keeles 'karnevalilaul', mitmus canti carnascialeschi) oli Firenzes 15.
Vaata Akord ja Canto carnascialesco
Conductus
Wolfenbütteli käsikirjast 1099, 1200 paiku ''Conductus'' "Luget Rachel": A ja B on ''cauda'', Б on süllaabiline lõik Kolmehäälne ''conductus'' "Salvatoris hodie", Notre-Dame'i koolkond, 13.
Vaata Akord ja Conductus
David Bowie
David Bowie (kodanikunimega David Robert Jones; 8. jaanuar 1947 London – 10. jaanuar 2016 New York) oli inglise laulja, näitleja, muusikaprodutsent ja arranžeerija.
Vaata Akord ja David Bowie
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Akord ja Füüsika mõisteid
Frottola
Frottola on 14.–16. sajandi itaalia ilmaliku laulu tüüp, mis oli populaarne 15.
Vaata Akord ja Frottola
Harmoonia (muusika)
Harmoonia on muusikas akordide ühendamine ja suhted.
Vaata Akord ja Harmoonia (muusika)
Impressionism (muusika)
Impressionism (prantsuskeelsest sõnast impression, mulje) on maalikunsti ja kirjanduse eeskujul muusika kirjeldamiseks kasutatud muusikastiil, mida on püütud iseloomustada selliste üldiste tunnustega nagu keskendumine muusika meeleolule ja atmosfäärile, ebamäärasus, passiivsus.
Vaata Akord ja Impressionism (muusika)
India klassikaline muusika
India klassikaline muusika on India muusika professionaalne traditsioon, mida on ajaloo jooksul kultiveerinud peamiselt õukonnamuusikud.
Vaata Akord ja India klassikaline muusika
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Vaata Akord ja Intervall (muusika)
Jean Mouton
Jean Mouton (u 1459 – 30. oktoober 1522 Saint-Quentin) oli prantsuse renessansihelilooja.
Vaata Akord ja Jean Mouton
Kariljon
Kariljonikellad 56 kellaga kariljoni mängupult Isemängiva kariljoni juhttrummel. Nahkribad ühendavad trumlit kelli löövate vasaratega Ameerika Ühendriikides Bloomfield Hillsis on maailma suurim Liikuvkariljon Kariljon (prantsuse quadrillon, 'neli kella') ehk kellamäng (saksa Glockenspiel) on erinevatele helikõrgustele häälestatud kellukakujulistest pronkskelladest koosnev löökpill (idiofon), mida mängitakse käsitsi klaviatuuri abil ja mis asub harilikult kiriku või raekoja kellatornis.
Vaata Akord ja Kariljon
Karmoška
Karmoška (vene keeles гармонь, гармоника, гармошка) on vene lõõtspill.
Vaata Akord ja Karmoška
Kõrvalheli
Kõrvalheli (saksa keeles Nebenton ehk Nebennote) on muusikas akordi (harmoonia) väline heli, mis võib esineda kui abiheli (Wechselnote), läbiminev heli (Durchgang), pideheli (Vorhalt) või ennakheli (Vorausnahme).
Vaata Akord ja Kõrvalheli
Klaster (muusika)
Klaster ehk kobarkooskõla (inglise keeles cluster, "kobar") on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts.
Vaata Akord ja Klaster (muusika)
Kolmekeelne vioola
pisi Kolmekeelne vioola või ka Transilvaania vioola on poogenkeelpill, vioola eriversioon.
Vaata Akord ja Kolmekeelne vioola
Konsoon
Konsooniks (ehk kooskõlaks) muusikas nimetatakse mitme heli samaaegset kõlamist.
Vaata Akord ja Konsoon
Kooskõla
Kooskõla on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Akord ja Kooskõla
Kordus (muusika)
Kordus on muusikas vormi kujundav kompositsioonimeetod.
Vaata Akord ja Kordus (muusika)
Kvartakord
Kvartakord on muusikas ainult puhastest, suurendatud või vähendatud kvartidest ehitatud akord.
Vaata Akord ja Kvartakord
Kvartsekstakord
Kvartsekstakord on kolmkõla 2.
Vaata Akord ja Kvartsekstakord
Kvintsekstakord
Kvintsekstakord on septakordi 1.
Vaata Akord ja Kvintsekstakord
Laenamine (muusika)
Laenamine (inglise keeles borrowing) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul uues muusikas kasutatakse olemasoleva materjali või printsiipi.
Vaata Akord ja Laenamine (muusika)
Laiendatud tonaalsus
Laiendatud tonaalsus (inglise keeles extended tonality) on muusikas harmoonia, mida moodustavad akordid ei ole tertsilise ülesehitusega või mis ei järgi funktsionaalharmoonia reegleid.
Vaata Akord ja Laiendatud tonaalsus
Lana Del Rey
Lana Del Rey (2012) Lana Del Rey (2017) Lana Del Rey (kodanikunimega Elizabeth Woolridge Grant; sündinud 21. juunil 1985 New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja modell.
Vaata Akord ja Lana Del Rey
Lauto
Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.
Vaata Akord ja Lauto
Lõõtspill
Teppo lõõts aastast 1912. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist.
Vaata Akord ja Lõõtspill
Lokria helilaad
Lokria (Vana-Kreeka maakonna Lokrise järgi) ehk hüpofrüügia on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Lokria helilaadi kasutati klassitsismiajastu muusikas harva, kuna tema I astme (toonika) kolmkõla äärmised noodid moodustavad vähendatud kvindi, mis on dissoneeriv intervall.
Vaata Akord ja Lokria helilaad
Mažoorkolmkõla
Mažoorkolmkõla ehk suur kolmkõla ehk duurkolmkõla on kolmkõla, mis koosneb tertsidest.
Vaata Akord ja Mažoorkolmkõla
Marizápalos
Marizápalos oli hispaania tantsulaul ja muusikaline teema, mida kasutati variatsioonide alusena 17. ja 18. sajandi Hispaania ja Ladina-Ameerika muusikas.
Vaata Akord ja Marizápalos
Minoorkolmkõla
Minoorkolmkõla ehk väike kolmkõla ehk mollkolmkõla on kolmkõla, mis koosneb tertsidest.
Vaata Akord ja Minoorkolmkõla
Muusika mõisteid
Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid.
Vaata Akord ja Muusika mõisteid
Noon
Noon ((a) suur noon, (b) väike noon (c) noonakord Nooni käsitletakse tavaliselt kui sekundit, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekund). Noon on noonakordi põhikuju viies (ülemine) heli (noot). Kategooria:Intervallid.
Vaata Akord ja Noon
Noonakord
Noonakord on akord, mis koosneb viiest helist ja kus järjestikuste helide vaheline intervall on terts.
Vaata Akord ja Noonakord
Numbernotatsioon
Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid.
Vaata Akord ja Numbernotatsioon
Pööre (muusika)
Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus.
Vaata Akord ja Pööre (muusika)
Poolvähendatud septakord
Poolvähendatud septakord ehk väike septakord on akord, mis koosneb vähendatud kolmkõlast ja suurest tertsist.
Vaata Akord ja Poolvähendatud septakord
Post-rock
Post-rock on alternatiivroki ja progressiivse roki allsuund, milles kasutatakse küll rokkmuusikas tavalisi pille, kuid selle rütmika ja muusika tekstuur ei ole traditsioonilisele rokile iseloomulikud.
Vaata Akord ja Post-rock
Power-trio
Power-trio on levimuusikas ansambli kolmeisikuline koosseisu vorm, tavaliselt kitarr, bass (kontrabass) ja löökriistad (näit trummid), kus on loobutud rütmikitarrist või klahvpillidest, mida levinult kasutatakse saatepartii akordide ja harmoonia esitamiseks.
Vaata Akord ja Power-trio
Progressiivne metal
Progressiivne metal on muusikažanr, mis hakkas arenema 1980.
Vaata Akord ja Progressiivne metal
Puhas kvint
Puhas kvint Puhas kvint on intervall, mille astmeline suurus on 5 ja tooniline suurus 3½ tervetooni.
Vaata Akord ja Puhas kvint
Romanesca
Romanesca on muusikaline teema, mis esineb nii meloodiana kui harmooniana (akordijärjestusena) palas korduvat mustrit moodustades (ostinato) ja mis oli populaarne eriti ajavahemikus 16. sajandi keskpaigast 17. sajandi esimese pooleni.
Vaata Akord ja Romanesca
Romantism (muusika)
Romantism on muusikastiil, mida iseloomustab romantismi tunnuste avaldumine muusikas.
Vaata Akord ja Romantism (muusika)
Sekstakord
Sekstakord klassikalises harmoonias on kolmkõla 1.
Vaata Akord ja Sekstakord
Sekundakord
Sekundakord on septakordi 3.
Vaata Akord ja Sekundakord
Septakord
Septakord on neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina.
Vaata Akord ja Septakord
Seriaalne meetod
Seriaalne meetod ehk serialistlik meetod ehk seeriatehnika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul muusika loomiseks kasutatakse seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest parameetritest.
Vaata Akord ja Seriaalne meetod
Setu kannel
Setu kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.
Vaata Akord ja Setu kannel
Sostenuto-pedaal
Tiibklaveri kolm pedaali Sostenuto-pedaal (itaalia keeles sostenuto 'püsiv') on klaveri keskmine pedaal.
Vaata Akord ja Sostenuto-pedaal
Suur mažoorseptakord
Suur mažoorseptakord ehk suur duurseptakord on akord, mis koosneb mažoorkolmkõlast ja suurest tertsist.
Vaata Akord ja Suur mažoorseptakord
Suur minoorseptakord
Suur minoorseptakord ehk suur mollseptakord on akord, mis koosneb minoorkolmkõlast ja suurest tertsist.
Vaata Akord ja Suur minoorseptakord
Suurendatud kolmkõla
Suurendatud kolmkõla on kolmkõla, mis koosneb kahest suurest tertsist.
Vaata Akord ja Suurendatud kolmkõla
Suurendatud septakord
Suurendatud septakord on akord, mis koosneb suurendatud kolmkõlast ja väikesest tertsist.
Vaata Akord ja Suurendatud septakord
Tabulatuur
Numbrilise vihuelatabulatuuri näide raamatust "Orphenica Lyra" (Miguel de Fuenllana, 1554). Punased numbrid märgivad lauldavat meloodiat Tabulatuur (ladina keeles tabulatura) on muusikainstrumendikeskne noodikiri, mille puhul noteeritakse tavaliselt mänguvõtteid või sõrmestust.
Vaata Akord ja Tabulatuur
Taylor Swift
Taylor Alison Swift (sündinud 13. detsembril 1989 West Readingis Pennsylvania osariigis) on USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja.
Vaata Akord ja Taylor Swift
Tertskvartakord
Tertskvartakord on septakordi 2.
Vaata Akord ja Tertskvartakord
Tokaata
Tokaata (itaalia keeles toccare, puudutama) on muusikas 16.
Vaata Akord ja Tokaata
Tristani-akord
Tristani-akord on akord, mis koosneb järgnevatest helidest: F, H, Dis ja Gis.
Vaata Akord ja Tristani-akord
Varajane muusika
Varajane muusika on muusikaajastu keskajast barokini.
Vaata Akord ja Varajane muusika
Vähendatud kolmkõla
Vähendatud kolmkõla on kolmkõla, mis koosneb kahest väikesest tertsist.
Vaata Akord ja Vähendatud kolmkõla
Vähendatud septakord
Vähendatud septakord ehk vähendatud juhtseptakord on akord, mis koosneb vähendatud kolmkõlast ja väikesest tertsist.
Vaata Akord ja Vähendatud septakord
Väike mažoorseptakord
Väike mažoorseptakord ehk väike duurseptakord ehk dominantseptakord on akord, mis koosneb mažoorkolmkõlast ja väiksest tertsist.
Vaata Akord ja Väike mažoorseptakord
Väike minoorseptakord
Väike minoorseptakord ehk väike mollseptakord on akord, mis koosneb minoorkolmkõlast ja väikesest tertsist.
Vaata Akord ja Väike minoorseptakord
Väli (muusika)
Väli (saksa keeles Feld, soome keeles kenttä), ka helimassiiv, kõlamassiiv (inglise keeles sound mass), pind (saksa keeles Fläche), on muusikas piiritletud helimass.
Vaata Akord ja Väli (muusika)
Villancico
Villancico (hispaania keelest, hääldus), portugali variandis vilancete, oli luule- ja muusikavorm, mis oli Pürenee poolsaarel levinud 15.–18.
Vaata Akord ja Villancico
Villota
Villota ehk villotta on mitmehäälne ilmaliku sisuga laul, mis oli levinud 16.
Vaata Akord ja Villota
12-taktiline bluus
12-taktiline bluus on üks bluusi populaarsemaid vorme, mida iseloomustab ühesugune ja korduv akordide järgnevus 12 takti jooksul.
Vaata Akord ja 12-taktiline bluus
Tuntud ka kui Akordi heli, Akordi tähistus.