Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Alfamotoneuron, Amüotroofne lateraalskleroos, Anatoomia mõisteid, Betsi rakud, Camillo Golgi, Dale'i reegel, Elektrofüsioloogia, Endorfiinid, Endotsütoos, Enteerne närvisüsteem, Erutuse juhtimine, Gliia, Haistmisnärv, Haistmissibul, Hüpotalamus, Herbert Spencer Gasser, Huntingtoni tõbi, IgLON, Immunohistokeemia, Jacobsoni elund, Joseph Erlanger, Kaabliteooria, Kõhunääre, Koerte glaukoom, Leepra, Leepra mükobakter, Maolised, Mario Bunge, Mikrotuubulid, Motoorne ajukoor, Motoorsed neuronid, Mudelorganism, Nägemisnärv, Närviimpulss, Närvikiud, Närvikude, Närvirakkude kasvufaktor, Närvisüsteem, Neuriit, Neurohüpofüüs, Neuron, Neuroteadus, Piklikaju, Polüskleroos, Santiago Ramón y Cajal, Schwanni rakud, Seljaaju, Serotoniin, Suuraju, Suurajukoor, ..., Tehisneuron, Valgeaine, Väikeaju, Värvitaju, Vesiikul (bioloogia). Laienda indeks (5 rohkem) »
Alfamotoneuron
Alfamotoneuronid ehk α-motoneuronid (ladina keeles motoneuron α) on selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid, mis paiknevad seljaaju eessamba hallaines ja ajutüves (kraniaalnärvide motoorsetes tuumades).
Uus!!: Akson ja Alfamotoneuron · Näe rohkem »
Amüotroofne lateraalskleroos
Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus (ladina keeles sclerosis lateralis amyotrophica, lühend ALS) on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral harilikult surmaga.
Uus!!: Akson ja Amüotroofne lateraalskleroos · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Akson ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Betsi rakud
Inimese püramiidrakk vaadatuna Golgi meetodil värvitult Betsi rakud ehk Betsi neuronid on osade selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoneuronite tüüp – need mitte eriti arvukad rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara hallaine premotoorse korteksi V kihis.
Uus!!: Akson ja Betsi rakud · Näe rohkem »
Camillo Golgi
Camillo Golgi (7. juuli 1843 Corteno Golgi – 21. jaanuar 1926 Pavia) oli itaalia arst, patoloog, histoloog ja neuroteadlane.
Uus!!: Akson ja Camillo Golgi · Näe rohkem »
Dale'i reegel
Dale’i reegel on bioloogiline seaduspära, mille kohaselt ühe neuroni kõik aksoni harud produtseerivad ühtesid ja samu spetsiifilisi mediaatoreid.
Uus!!: Akson ja Dale'i reegel · Näe rohkem »
Elektrofüsioloogia
Elektrofüsioloogia on teadus, mis uurib rakkude ja kudede elektrilisi omadusi, mõõtes ja mõjutades pinget ja elektrivoolu nii üksiku raku skaalal kui ka tervetes elundites.
Uus!!: Akson ja Elektrofüsioloogia · Näe rohkem »
Endorfiinid
Endorfiinid (inglise keeles endorphines) on paljude loomade närvisüsteemis neuronite sünteesitud ja vabastatavad looduslikud (endogeensed) (opioid)neuropeptiidid, mis seonduvad opioidiretseptoritega, ja arvatakse, et harilikult need pärsivad (vaigistavad) orgaanilise valu edastamist närvikiududes.
Uus!!: Akson ja Endorfiinid · Näe rohkem »
Endotsütoos
Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine.
Uus!!: Akson ja Endotsütoos · Näe rohkem »
Enteerne närvisüsteem
Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.
Uus!!: Akson ja Enteerne närvisüsteem · Näe rohkem »
Erutuse juhtimine
Erutuse juhtimiseks nimetatakse loomafüsioloogias ja meditsiinis erutuse edasijuhtimist neuronites ja lihasrakkudes, näiteks neuronis aktsioonipotentsiaali edasijuhtimist mööda aksonit, mis võib olla mitmel viisil kaetud gliiarakkudega.
Uus!!: Akson ja Erutuse juhtimine · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Akson ja Gliia · Näe rohkem »
Haistmisnärv
Haistmisnärv ehk I peaajunärv ehk esimene kraniaalnärv ehk olfaktoornärv (ladina keeles ainsuses nervus olfactorius; mitmuses nn. olfactorii) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud sensoorne närvide paar.
Uus!!: Akson ja Haistmisnärv · Näe rohkem »
Haistmissibul
Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Akson ja Haistmissibul · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Akson ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Herbert Spencer Gasser
Herbert Spencer Gasser (5. juuli 1888 – 11. mai 1963) oli Ameerika Ühendriikide füsioloog.
Uus!!: Akson ja Herbert Spencer Gasser · Näe rohkem »
Huntingtoni tõbi
Huntingtoni tõbi (lad morbus Huntington, lühend HT) on harilikult täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev pärilik geneetiline häire.
Uus!!: Akson ja Huntingtoni tõbi · Näe rohkem »
IgLON
IgLON on kuuluv immunoglobuliinide (Ig) superperekonda valguperekond.
Uus!!: Akson ja IgLON · Näe rohkem »
Immunohistokeemia
sümpaatilise närvisüsteemi neuronite aksonites üksikuid valke – türosiini hüdroksülaase (roheline) Immunohistokeemia (lühendina IHK) on antigeenide (nt valgud) tuvastamise protsess koelõikude rakkudes, kasutades antikehade spetsiifilist seondumist antigeenidele bioloogilises koes.
Uus!!: Akson ja Immunohistokeemia · Näe rohkem »
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Uus!!: Akson ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »
Joseph Erlanger
Joseph Erlanger (5. jaanuar 1874 – 5. detsember 1965) oli Ameerika Ühendriikide füsioloog.
Uus!!: Akson ja Joseph Erlanger · Näe rohkem »
Kaabliteooria
Klassikaline kaabliteooria püüab matemaatiliste mudelite abil kirjeldada elektrivoole ja potentsiaalide vahesid passiivsetes närvikiududes (neuriitides), eriti dendriitides.
Uus!!: Akson ja Kaabliteooria · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Akson ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Koerte glaukoom
Koerte glaukoom Koerte glaukoom on levinud silmahaigus koertel, mis sageli põhjustab pimedaks jäämist.
Uus!!: Akson ja Koerte glaukoom · Näe rohkem »
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Uus!!: Akson ja Leepra · Näe rohkem »
Leepra mükobakter
Leepra mükobakter ehk Hanseni kepike ehk leeprabatsill (Mycobacterium leprae) on aktinomütseetide hõimkonda Mycobacteriaceae sugukonda ja mükobakterite perekonda liigitatud bakteriliik.
Uus!!: Akson ja Leepra mükobakter · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Akson ja Maolised · Näe rohkem »
Mario Bunge
Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.
Uus!!: Akson ja Mario Bunge · Näe rohkem »
Mikrotuubulid
loomarakus: märgistatud β-tubuliini vastaste antikehadega Mikrotuubulid (inglise keeles microtubules) on tsütoskeleti komponendid.
Uus!!: Akson ja Mikrotuubulid · Näe rohkem »
Motoorne ajukoor
Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika (liikumine, liigutused) planeerimise, sooritamise ja kontrolliga.
Uus!!: Akson ja Motoorne ajukoor · Näe rohkem »
Motoorsed neuronid
Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.
Uus!!: Akson ja Motoorsed neuronid · Näe rohkem »
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Uus!!: Akson ja Mudelorganism · Näe rohkem »
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Uus!!: Akson ja Nägemisnärv · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Akson ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Akson ja Närvikiud · Näe rohkem »
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Uus!!: Akson ja Närvikude · Näe rohkem »
Närvirakkude kasvufaktor
Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.
Uus!!: Akson ja Närvirakkude kasvufaktor · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Akson ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neuriit
Neuriit ehk närvijätke (inglise keeles neurite) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) jätke.
Uus!!: Akson ja Neuriit · Näe rohkem »
Neurohüpofüüs
Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.
Uus!!: Akson ja Neurohüpofüüs · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Akson ja Neuron · Näe rohkem »
Neuroteadus
Golgi meetodil värvitud närvirakk Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.
Uus!!: Akson ja Neuroteadus · Näe rohkem »
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Uus!!: Akson ja Piklikaju · Näe rohkem »
Polüskleroos
Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.
Uus!!: Akson ja Polüskleroos · Näe rohkem »
Santiago Ramón y Cajal
Santiago Ramón y Cajal (1. mai 1852 Petilla de Aragón – 17. oktoober 1934 Madrid) oli Hispaania patoloog, histoloog, neuroteadlane, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat.
Uus!!: Akson ja Santiago Ramón y Cajal · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Akson ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Akson ja Seljaaju · Näe rohkem »
Serotoniin
Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.
Uus!!: Akson ja Serotoniin · Näe rohkem »
Suuraju
Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Akson ja Suuraju · Näe rohkem »
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Uus!!: Akson ja Suurajukoor · Näe rohkem »
Tehisneuron
Tehisneuron on matemaatiline funktsioon, mis on ehitatud mudelina bioloogiliste neuronite baasil.
Uus!!: Akson ja Tehisneuron · Näe rohkem »
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Akson ja Valgeaine · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Akson ja Väikeaju · Näe rohkem »
Värvitaju
Värviaistingu tekkimine skeemina: valgusallika nähtav kiirgus > valgust valikuliselt peegeldav materiaalne objekt > ärritust vastu võttev ja edastav silma võrkkest, täpsemalt selle valgustundlikud rakud kolvikesed > aju nägemiskeskus Värvitaju on võime ära tunda erinevusi valguse spektraalses koostises.
Uus!!: Akson ja Värvitaju · Näe rohkem »
Vesiikul (bioloogia)
Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.
Uus!!: Akson ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »
