Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Alam-Sileesia vojevoodkond, Arnold Zweig, Świętopełk II, Austria keiser, Austria Sileesia, Austria-Ungari, Ülem-Sileesia, Günter Blobel, Grzegorz Schetyna, Hamburgi kultuur, Hans-Georg Gadamer, Idarinne (Teine maailmasõda), Ingeri ajalugu, Karl IV, Kiilkaar, Krahv Helmuth James von Moltke, Kurt Knispel, Lausitzi mark, Lubāna piiskopilinnus, Oppelni lahing, Paul Ehrlich, Poola ajalugu, Poola Teises maailmasõjas, Projekt Riese, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Sileesia, Sileesia hertsogid, Sileesia hertsogkond, Sileesia hertsogkonnad, Wolff, Wrocławi Ülikool, 1201, 1939. aastal Poolasse tunginud Saksa väeüksuste loend, 20. eesti diviis, 46. Relva-SS Grenaderirügement.
Alam-Sileesia vojevoodkond
Alam-Sileesia vojevoodkond on vojevoodkond Edela-Poolas.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Alam-Sileesia vojevoodkond · Näe rohkem »
Arnold Zweig
Arnold Zweig Saksa DV postmargil Arnold Zweigi haud Arnold Zweig (10. november 1887 Glogau (Alam-Sileesia; praegu Głogów (Poola) – 26. november 1968 Ida-Berliin) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik. Zweig sündis sadulsepa pojana. Ta lõpetas Kattowitzis (tänapäeva Katowices) gümnaasiumi. Pärast seda õppis ta ajalugu, filosoofiat ja kirjandust mitmes ülikoolis: Breslaus (Wrocław), Münchenis, Berliinis, Göttingenis, Rostockis ja Tübingenis. Eriti mõjutas teda Friedrich Nietzsche filosoofia. Kirjanikukarjääri alustas ta 1913 novellidega "Novellen um Claudia". Ta sai Saksamaal tuntuks jutustustega ja tragöödiaga "Rituaalmõrv Ungaris", mis võitis 1915 Kleisti auhinna. Zweig astus vabatahtlikuna Saksamaa sõjaväkke. Ta sõdis Esimeses maailmasõjas Prantsusmaal, Ungaris ja Serbias. Sõja lõpus määrati ta Kaunasesse sõjaväe peakorteri pressiosakonda, kus ta tutvus Ida-Euroopa juudiorganisatsioonidega. Zweigi mõjutas tugevalt 1916. aasta oktoobris välja kuulutatud juutide loendamise kampaania. Saksamaa valitsus otsis kinnitust kuulujuttudele, mille kohaselt juudid tegutsevad sõjaväes viienda kolonnina, saboteerivad sõjaväge ja on vastutavad selle ebaedu eest. Loendus näitas vastupidist: 80% juutidest sõdis eesliinil. Valitsuse suhtumine koos tõdemusega, et maailmasõjas sõdisid juudid kummalgi pool rinnet juutide vastu, muutis Zweigi Preisimaa patrioodist patsifistiks. Pärast sõja lõppu sai Zweigist sotsialistlik sionist. Pärast Adolf Hitleri 1923 korraldatud Õllesaali putši asus ta elama Berliini ja hakkas toimetama ajalehte Jüdische Rundschau. 1920. aastatel sai Zweig Sigmund Freudi sõbraks. Teda köitis Freudi psühhoanalüüs ja ta laskis Freudil ka enese psüühikat analüüsida. Nad jäid kirjavahetusse 12 aastaks. Nende kirjavahetus oli ulatuslik ja piisavalt huvitav selleks, et seda edaspidi raamatuna välja anda. Ta sai rahvusvaheliselt kuulsaks maailmasõjast rääkiva sõjavastase romaaniga "Võitlus seersant Griša pärast". See romaan räägib vangi langenud vene sõdurist Grišast, kes põgeneb vangilaagrist, tabatakse uuesti ja mõistetakse surma. Mõned institutsioonid soovivad Grišale armu anda, mõned teda hukata, ja kokkuvõttes kulutavad võimud tema ümber jauramisele rohkem aega ja energiat kui oma sõdurite eest hoolitsemisele. Freudi loal pühendas Zweig selle raamatu Freudile. 1929 külastas Zweig ühte Hitleri kõnet ja teatas hiljem, et Hitler on nagu Charles Chaplin, ainult andetu. Samal aastal asus ta tööle ajakirja Die Weltbühne. Hiljem oli Zweig tunnistajaks sellele, kuidas natsid tema raamatuid põletasid. Zweig märkis rahvahulga reaktsiooni vaadates, et nad oleksid sama õnnelikud olnud elavate inimeste põletamist vaadates. Kui natsid 1933 Saksamaal võimule tulid, oli Zweig üks paljudest, kes viivitamatult emigreerusid. Algul sõitis ta Tšehhoslovakkiasse, seejärel Šveitsi ja Prantsusmaale. Seal kohtus ta paljude mõjukate intellektuaalide: Bertolt Brechti, Lion Feuchtwangeri, Thomas Manni ja Anna Seghersiga. Aastatel 1934–1948 oli ta Palestiinas Haifas, kus andis välja ajalehte Orient. Ta pettus ka sionismis ja jäi üksnes sotsialistiks. Seejärel asus elama Ida-Saksamaale, kuhu jäi surmani. Saksa DV-s osales Zweig kultuurielus mitmel viisil. Ta oli parlamendiliige, Maailma Rahunõukogu kongresside delegaat ja kommunistliku partei kultuurinõunik. 1950–1953 oli ta Saksamaa Kunstiakadeemia president. Oma tegevuse eest sai ta palju medaleid ja auhindu. 1958 pälvis ta oma sõjavastaste romaanide eest Lenini rahupreemia. 1962 tõmbus Zweig halva tervise tõttu avalikust elust tagasi. Ta suri 6 aastat hiljem.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Arnold Zweig · Näe rohkem »
Świętopełk II
17. sajandi maal, Herman Han, Oliwa klooster Świętopełk II, ka Zwantepolc II või Swantopolk II (1190/1200 – 11. jaanuar 1266), mõnikord tuntud kui Suur (poola: Świętopełk II Wielki; kašuubi: Swiãtopôłk II Wiôldżi), oli valitsev Pomereelia-Gdański hertsog 1215.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Świętopełk II · Näe rohkem »
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Austria keiser · Näe rohkem »
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Austria Sileesia · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »
Günter Blobel
Günter Blobel (21. mai 1936 – 18. veebruar 2018) oli Sileesia päritolu Saksa-Ameerika bioloog. Ta sai 1999. aastal Nobeli auhinna avastuse eest, et valkudel on sisemised signaalid, mis reguleerivad nende transporti ja asukohta rakus.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Günter Blobel · Näe rohkem »
Grzegorz Schetyna
Grzegorz Juliusz Schetyna (sündinud 18. veebruaril 1963 Opoles) on Poola poliitik.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Grzegorz Schetyna · Näe rohkem »
Hamburgi kultuur
Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hamburgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »
Hans-Georg Gadamer
Hans-Georg Gadamer (umbes 2000) Hans-Georg Gadamer Hans-Georg Gadamer (11. veebruar 1900 Marburg – 13. märts 2002 Heidelberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Hans-Georg Gadamer · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Ingeri ajalugu
Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Ingeri ajalugu · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Alam-Sileesia ja Karl IV · Näe rohkem »
Kiilkaar
Kiilkaar 15. sajandi kiilkaarse raamistusega aknad 16. sajandi kiilkaarne ehisviil. Joonistused raamatust Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe sièclehttps://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Accolade Kiilkaar on kaaretüüp, mis koosneb kahest konkaav-konveksse kujuga s-kurvist, arvestades nende suunda kaarte lähtepunktidest.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Kiilkaar · Näe rohkem »
Krahv Helmuth James von Moltke
Krahv Helmuth James von Moltke (1945) Krahv Helmuth James von Moltke (11. märts 1907 Kreisau, Alam-Sileesia (praegune Krzyżowa, Poola) – 23. jaanuar 1945 Berliin) oli Saksa jurist ja inimõiguslane.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Krahv Helmuth James von Moltke · Näe rohkem »
Kurt Knispel
Kurt Knispel (20. september 1921 – 28. aprill 1945) oli sudeedisakslasest Saksa sõdur, kes teenis Wehrmachti maaväes (Heer) tankidel kahuri laaduri, laskuri ja hiljem tankikomandörina.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Kurt Knispel · Näe rohkem »
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Lausitzi mark · Näe rohkem »
Lubāna piiskopilinnus
Lubāna piiskopilinnus (saksa keeles Lubahn, eesti keeles Lubbani) oli kivilinnus Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Lubāna piiskopilinnus · Näe rohkem »
Oppelni lahing
Oppelni lahing oli lahing Ülem-Sileesias Teise maailmasõja Idarindel, osa Saksa vägede vastupanust Nõukogude Punaarmee Ülem-Sileesia pealetungioperatsioonis.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Oppelni lahing · Näe rohkem »
Paul Ehrlich
Paul Ehrlich (14. märts 1854 – 20. august 1915) oli Saksa arst ja arstiteadlane, kes spetsialiseerus hematoloogiale, immunoloogiale ja antimikroobsele keemiaravile.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Paul Ehrlich · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola Teises maailmasõjas
Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Poola Teises maailmasõjas · Näe rohkem »
Projekt Riese
Projekt Riese aastal 1944 Projekt Riese (saksa keelest hiiglane) oli aastatel 1943–1945 Natsi-Saksamaal läbi viidud ehitusprojekti koodnimi.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Projekt Riese · Näe rohkem »
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Sileesia · Näe rohkem »
Sileesia hertsogid
Sileesia hertsogid olid Poola hertsogi Bolesław III Krzywousty pojad ja järglased.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Sileesia hertsogid · Näe rohkem »
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Sileesia hertsogkond · Näe rohkem »
Sileesia hertsogkonnad
Sileesia hertsogkonnad tekkisid aastal 1138 Piastide loodud esialgse Sileesia hertsogkonna arvukatest jagunemistest.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Sileesia hertsogkonnad · Näe rohkem »
Wolff
Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Wolff · Näe rohkem »
Wrocławi Ülikool
Wrocławi Ülikool Wrocławi Ülikool (poola keeles Uniwersytet Wrocławski, saksa keeles Universität Breslau (Breslau Ülikool), ladina keeles Universitas Wratislaviensis) on avalik-õiguslik teadusülikool Poolas Wrocławi linnas.
Uus!!: Alam-Sileesia ja Wrocławi Ülikool · Näe rohkem »
1201
1201.
Uus!!: Alam-Sileesia ja 1201 · Näe rohkem »
1939. aastal Poolasse tunginud Saksa väeüksuste loend
1.
Uus!!: Alam-Sileesia ja 1939. aastal Poolasse tunginud Saksa väeüksuste loend · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Alam-Sileesia ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
46. Relva-SS Grenaderirügement
46.
Uus!!: Alam-Sileesia ja 46. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »
