Kiiremini kui brauser!
221 suhted: Abraham Maslow, Aeg, Aegruum, Alan Turing, Albert (eesnimi), Albert Abraham Michelson, Albert Einsteini auhind, Albert Einsteini medal, Allvar Gullstrand, Ameerika Filosoofiaselts, Apriorism, Argumentum ad verecundiam, Arthur Schopenhauer, Avatud Eesti raamat, Üheaegsus, Üldrelatiivsusteooria, Émile Meyerson, Évariste Galois, Baieri Teaduste Akadeemia, Benjamin Lee Whorf, Bernhard Riemann, Bertrand Russell, Biograafiad (E), Boriss Kuznetsov, Bose-Einsteini kondensaat, Browni liikumine, Cecilia Payne-Gaposchkin, Chien-Shiung Wu, Claude Shannon, Copley medal, De Broglie lained, De Haan, De Motu (Berkeley), Determinism, E = mc², Edwin Hubble, Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik, Einstein (täpsustus), Einsteini väljavõrrandid, Elektromagnetism, Emmy Noether, Enrico Fermi, Erirelatiivsusteooria, Erwin Schrödinger, ETH Zürich, Füüsika, Füüsikaline maailmapilt, Füüsikute loend, Footon, Fotoefekt, ..., Fotokordisti, Franklini medal, Franz S. Exner, Fundamentaalne vastastikmõju, Göttingen, Georg Christoph Lichtenberg, Georg Friedrich Nicolai, Gigantum Humeris, Gravitatsioon, Gravitatsioonilained, Gravitatsioonilääts, Gravitatsiooniseadus, Gravitatsiooniväli, Graviton, Gravity Probe B, Hans Reichenbach, Harold Urey, Harry Õiglane, Henry Cavendish, Hermann Broch, Hermann Minkowski, Hermann von Helmholtz, Hermann Weyl, Huygensi printsiip, Ideaalne Bose gaas, Igor Tamm, Iiri Kuninglik Akadeemia, India Teaduste Akadeemia, Institute for Advanced Study, Ioloogia, Jaanuar 1934, Jaapani Akadeemia, Jüri Nuut, Jean Baptiste Perrin, Johannes Hint, Johannes Paulus II, Johannes Stark, John von Neumann, Julia Driver, Juudid, Juuli 2021, Karl Popper, Kepleri seadused, Keren Hayesod, Keskaja filosoofia, Kilogramm, Klassikaline füüsika, Klassikaline väljateooria, Kontiinum, Korpuskulaar-laineline dualism, Kosmiline inflatsioon, Kosmoloogia, Kosmoloogiline konstant, Kosmoloogiline printsiip, Kosmopoliit, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal, Kvantfüüsika, Kvantgravitatsioon, Kvantmehaanika, Kvantpõimumine, Kvasar, Lainefunktsioon, Laser, Laura Mersini-Houghton, Leopoldina, LIGO, Liikumine, Liitintress, Logik der Forschung, Loodusseadus, Lorentzi teisendus, Louis de Broglie, Magnetväli, Mai 2011, Mario Bunge, Married Love or Love in Marriage, Matteucci medal, Max Planck, Max Plancki medal, Märts 2011, Mõtlemine, Mõtlemise mõistevõrk, Merkuur, Mileva Marić, Minimalism, Minimalism (muusika), Minkowski ruum, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Moritz Schlick, Muusikaline parameeter, Muutkond, National Association for the Advancement of Colored People, Newtoni seadused, Nikolai Roerich, Otto Heinrich Warburg, Päikeseelement, Päikesesüsteem, Päikesesüsteemi teke ja areng, Pestalozzi pedagoogika, Peter Debye, Philipp Frank, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Piet Hein, Pilootlaine teooria, Piret Kuusk, Plancki konstant, Postdramaatiline teater, Pour le Mérite, Príncipe, Princeton, Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, Relatiivsusteooria, Relativism, Richard Feynman, Riemanni ruum, Rudolf Carnap, Rumalus, Saksamaa, Satyendranath Bose, Sümmeetria, Sündinud 14. märtsil, Sündmuste horisont, Seoseenergia, Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band, Simone Weil, Solvay konverents, Sotsialism, Stringiteooria, Surnud 18. aprillil, Suur Pauk, Tarm, Tasasuse probleem, Täielik kosmoloogiline printsiip, Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend, Teadusfilosoofia, Teaduslik pilt, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teleparalleelne gravitatsiooniteooria, Tensor, Teoreetiline füüsika, Theodor Kaluza, Theodor Svedberg, Tobias Dantzig, Tuumkütus, UDA-tehnoloogia, Universum, Universumi paisumine, Uus-Meremaa Kuninglik Selts, Veebruar 2004, Veebruar 2016, Viini ring, Vulkaan (planeet), Walter Isaacson, Zürich, 10 protsendi müüt, 14. märts, 18. aprill, 1921, 1931, 1932, 1939, 1955, 2. aastatuhat, 2. august, 20. sajand, 2021, 30. juuni, 9. november. Laienda indeks (171 rohkem) »
Abraham Maslow
Abraham Harold Maslow (1. aprill 1908 Brooklyn, New York – 8. juuni 1970 Menlo Park, California) oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana.
Uus!!: Albert Einstein ja Abraham Maslow · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Albert Einstein ja Aeg · Näe rohkem »
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Uus!!: Albert Einstein ja Aegruum · Näe rohkem »
Alan Turing
Alan Mathison Turing OBE FRS (23. juuni 1912 London – 7. juuni 1954 Wilmslow) oli inglise informaatik, matemaatik, loogik, krüptoanalüütik, filosoof ja bioloogiateoreetik.
Uus!!: Albert Einstein ja Alan Turing · Näe rohkem »
Albert (eesnimi)
Albert on mehenimi.
Uus!!: Albert Einstein ja Albert (eesnimi) · Näe rohkem »
Albert Abraham Michelson
Albert Abraham Michelson Albert Abraham Michelson (19. detsember 1852 – 9. mai 1931) oli USA füüsik, keda tuntakse valguse kiiruse mõõtmise ja eriti Michelsoni-Morley katses osalemise järgi.
Uus!!: Albert Einstein ja Albert Abraham Michelson · Näe rohkem »
Albert Einsteini auhind
Albert Einsteini auhind on teadusauhind, mida anti välja aastatel 1951–1979 ning mille eesmärk oli tunnustada teadlaste väljapaistvaid saavutusi matemaatikas ja füüsikas.
Uus!!: Albert Einstein ja Albert Einsteini auhind · Näe rohkem »
Albert Einsteini medal
Albert Einsteini medal on teadusauhind, mida annab välja Bernis asuv Albert Einsteini Ühing.
Uus!!: Albert Einstein ja Albert Einsteini medal · Näe rohkem »
Allvar Gullstrand
Allvar Gullstrand (5. juuni 1862 Landskrona – 28. juuli 1930 Stockholm) oli rootsi silmaarst ja arstiteadlane.
Uus!!: Albert Einstein ja Allvar Gullstrand · Näe rohkem »
Ameerika Filosoofiaselts
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Albert Einstein ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »
Apriorism
Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.
Uus!!: Albert Einstein ja Apriorism · Näe rohkem »
Argumentum ad verecundiam
Argumentum ad verecundiam on loogikaviga, kus argumentatsioonis toetutakse ebakohase autoriteedi arvamusele.
Uus!!: Albert Einstein ja Argumentum ad verecundiam · Näe rohkem »
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Uus!!: Albert Einstein ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »
Avatud Eesti raamat
"Avatud Eesti raamat" on eestikeelne peamiselt filosoofiat ja ühiskonnateadusi käsitlevate tõlkeraamatute sari, mis ilmub alates aastast 1994.
Uus!!: Albert Einstein ja Avatud Eesti raamat · Näe rohkem »
Üheaegsus
Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.
Uus!!: Albert Einstein ja Üheaegsus · Näe rohkem »
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Uus!!: Albert Einstein ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Émile Meyerson
Émile Meyerson (ka Emil Mejerson; 12. veebruar 1859 Lublin, Poola – 4. detsember 1933 Pariis) oli Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof, kes tegeles peamiselt epistemoloogia ja teaduslooga.
Uus!!: Albert Einstein ja Émile Meyerson · Näe rohkem »
Évariste Galois
Évariste Galois Évariste Galois (25. oktoober 1811 Bourg-la-Reine – 31. mai 1832 Pariis) oli prantsuse matemaatik.
Uus!!: Albert Einstein ja Évariste Galois · Näe rohkem »
Baieri Teaduste Akadeemia
Baieri Teaduste Akadeemia peakorter Müncheni residentsi kirdetiivas Baieri Teaduste Akadeemia (saksa keeles Bayerische Akademie der Wissenschaften; akronüüm BAdW) on Saksamaa vanimaid teadusorganisatsioone, üks kaheksast Saksamaa regionaalsest teadusakadeemiast, mis kuuluvad Saksamaa Teaduste Akadeemiate Liitu.
Uus!!: Albert Einstein ja Baieri Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Benjamin Lee Whorf
Benjamin Lee Whorf (24. aprill 1897 Winthrop, Massachusetts – 26. juuli 1941 Hartford, Connecticut) oli Ameerika keeleteadlane ja tuleohutusinsener.
Uus!!: Albert Einstein ja Benjamin Lee Whorf · Näe rohkem »
Bernhard Riemann
Bernhard Riemann (1863) Georg Friedrich Bernhard Riemann (17. septembril 1826 Breselenz, Hannoveri kuningriik – 20. juuli 1866 Verbania, Itaalia kuningriik) oli saksa matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria loojaid.
Uus!!: Albert Einstein ja Bernhard Riemann · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Albert Einstein ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Biograafiad (E)
Biograafiad (E) See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab E-tähega.
Uus!!: Albert Einstein ja Biograafiad (E) · Näe rohkem »
Boriss Kuznetsov
Boriss Kuznetsov (5. oktoober 1903 – 5. september 1984) oli vene nõukogude filosoof ja teadusloolane.
Uus!!: Albert Einstein ja Boriss Kuznetsov · Näe rohkem »
Bose-Einsteini kondensaat
Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.
Uus!!: Albert Einstein ja Bose-Einsteini kondensaat · Näe rohkem »
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Uus!!: Albert Einstein ja Browni liikumine · Näe rohkem »
Cecilia Payne-Gaposchkin
Cecilia Payne-Gaposchkin töötamas Cecilia Payne-Gaposchkin (10. mai 1900 Wendover, Buckinghamshire, Suurbritannia – 7. detsember 1979 Cambridge (Massachusetts), USA) oli Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide astronoom ja astrofüüsik, kes oma 1925.
Uus!!: Albert Einstein ja Cecilia Payne-Gaposchkin · Näe rohkem »
Chien-Shiung Wu
Chien-shiung Wu katset läbi viimas Chien-Shiung Wu (hiina keeles 吳健雄, pinyinis Wú Jiànxióng; 31. mai 1912 Jiangsu, Hiina – 16. veebruar 1997 New York) oli Hiina-Ameerika osakeste- ja eksperimentaalfüüsik, kes andis märkimisväärse panuse tuuma- ja osakestefüüsika valdkonda.
Uus!!: Albert Einstein ja Chien-Shiung Wu · Näe rohkem »
Claude Shannon
Claude Shannon Claude Elwood Shannon (30. aprill 1916 Petoskey, Michigan – 24. veebruar 2001) oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda peetakse informatsiooniteooria isaks.
Uus!!: Albert Einstein ja Claude Shannon · Näe rohkem »
Copley medal
Copley medal on teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Ühing.
Uus!!: Albert Einstein ja Copley medal · Näe rohkem »
De Broglie lained
Elektroni lainelaadset käitumist tõestav Interferentsipilt De Broglie lained ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained.
Uus!!: Albert Einstein ja De Broglie lained · Näe rohkem »
De Haan
De Haan on hollandikeelne vald Belgias Lääne-Flandria provintsis Oostende haldusringkonnas.
Uus!!: Albert Einstein ja De Haan · Näe rohkem »
De Motu (Berkeley)
"De Motu" (ladina keeles "Liikumisest") on iiri filosoofi George Berkeley traktaat, mis avaldati 1721.
Uus!!: Albert Einstein ja De Motu (Berkeley) · Näe rohkem »
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Uus!!: Albert Einstein ja Determinism · Näe rohkem »
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
Uus!!: Albert Einstein ja E = mc² · Näe rohkem »
Edwin Hubble
Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Albert Einstein ja Edwin Hubble · Näe rohkem »
Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik
Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik oli 1941.
Uus!!: Albert Einstein ja Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik · Näe rohkem »
Einstein (täpsustus)
Einstein on mitme tuntud isiku perekonnanimi ning mitme muu asja nimi või nimetus.
Uus!!: Albert Einstein ja Einstein (täpsustus) · Näe rohkem »
Einsteini väljavõrrandid
Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.
Uus!!: Albert Einstein ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Albert Einstein ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Emmy Noether
Emmy Noether (õieti Amalie Emmy Noether; 23. märts 1882 – 14. aprill 1935) oli saksa matemaatik, kes panustas märkimisväärselt abstraktsesse algebrasse.
Uus!!: Albert Einstein ja Emmy Noether · Näe rohkem »
Enrico Fermi
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Uus!!: Albert Einstein ja Enrico Fermi · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Albert Einstein ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Uus!!: Albert Einstein ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »
ETH Zürich
ETH Zürich (Eidgenössische Technische Hochschule Zürich 'Konföderatsiooni Zürichi Tehnikakõrgkool') on teadusele, tehnoloogiale, matemaatikale ja juhtimisele keskenduv ülikool Zürichis Šveitsis.
Uus!!: Albert Einstein ja ETH Zürich · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Albert Einstein ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.
Uus!!: Albert Einstein ja Füüsikaline maailmapilt · Näe rohkem »
Füüsikute loend
Siin on loetletud füüsikuid.
Uus!!: Albert Einstein ja Füüsikute loend · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Albert Einstein ja Footon · Näe rohkem »
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Uus!!: Albert Einstein ja Fotoefekt · Näe rohkem »
Fotokordisti
Fotokordisti Dünoodid fotokordisti toru sees Fotokordisti ehk fotoelektronkordisti on elektronseadis, milles elektromagnetkiirguse toimel fotokatoodist väljuvate elektronide voogu – fotovoolu – võimendatakse sekundaaremissiooni rakendades.
Uus!!: Albert Einstein ja Fotokordisti · Näe rohkem »
Franklini medal
Benjamin Franklin, kelle auks on medal nimetatud. Joseph Duplessise maal (1785) Franklini medal oli teadusauhind, mida aastatel 1915–1997 andis välja Philadelphias asuv Franklini Instituut saavutuste eest inseneriteadusetes, füüsikas ja keemias, alates 1946.
Uus!!: Albert Einstein ja Franklini medal · Näe rohkem »
Franz S. Exner
Franz Serafin Exner (24. märts 1849 – 15. oktoober 1926) oli Austria füüsik.
Uus!!: Albert Einstein ja Franz S. Exner · Näe rohkem »
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Uus!!: Albert Einstein ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Albert Einstein ja Göttingen · Näe rohkem »
Georg Christoph Lichtenberg
Georg Christoph Lichtenberg Johann Ludwig Streckeri gravüüril Georg Christoph Lichtenbergi monument Göttingenis Georg Christoph Lichtenberg (1. juuli 1742 Darmstadti lähedal – 24. veebruar 1799 Göttingen) oli saksa kirjanik, filosoof ja füüsik, kes on tuntuks saanud vaimukate aforismidega.
Uus!!: Albert Einstein ja Georg Christoph Lichtenberg · Näe rohkem »
Georg Friedrich Nicolai
Georg Friedrich Nicolai (sünd. Lewinstein; 6. veebruar 1874 – 8. oktoober 1964) oli saksa füsioloog.
Uus!!: Albert Einstein ja Georg Friedrich Nicolai · Näe rohkem »
Gigantum Humeris
"Gigantum Humeris" on Tallinna Ülikooli kirjastuse väljaantav raamatusari, kirjastuse üks kolmest põhisarjast.
Uus!!: Albert Einstein ja Gigantum Humeris · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Albert Einstein ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsioonilained
neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.
Uus!!: Albert Einstein ja Gravitatsioonilained · Näe rohkem »
Gravitatsioonilääts
Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.
Uus!!: Albert Einstein ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Albert Einstein ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Albert Einstein ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Graviton
Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.
Uus!!: Albert Einstein ja Graviton · Näe rohkem »
Gravity Probe B
Gravity Probe B on Maa tehiskaaslane, mille ülesanne oli mõõta aegruumi kõverust ja seeläbi kontrollida Einsteini teooriat ruumi ja aja olemuse kohta.
Uus!!: Albert Einstein ja Gravity Probe B · Näe rohkem »
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Uus!!: Albert Einstein ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »
Harold Urey
Harold Urey Harold Urey laboris Harold Clayton Urey (29. aprill 1893 Walkerton, Indiana – 5. jaanuar 1981 La Jolla, California) oli Ameerika Ühendriikide füsikokeemik ja kosmokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1934).
Uus!!: Albert Einstein ja Harold Urey · Näe rohkem »
Harry Õiglane
Harry-Hartwig Õiglane (5. märts 1927 Raudlepa – 17. juuli 1999) oli eesti füüsik.
Uus!!: Albert Einstein ja Harry Õiglane · Näe rohkem »
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Uus!!: Albert Einstein ja Henry Cavendish · Näe rohkem »
Hermann Broch
Hermann Broch (1909) Hermann Broch (1. november 1886 Viin – 30. mai 1951 New Haven, Connecticut) oli juudi päritolu Austria kirjanik.
Uus!!: Albert Einstein ja Hermann Broch · Näe rohkem »
Hermann Minkowski
Hermann Minkowski Hermann Minkowski (22. juuni 1864 Aleksotas, Kaunase kubermang – 12. jaanuar 1909 Göttingen) oli Saksa matemaatik.
Uus!!: Albert Einstein ja Hermann Minkowski · Näe rohkem »
Hermann von Helmholtz
Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.
Uus!!: Albert Einstein ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »
Hermann Weyl
Hermann Weyl Hermann Klaus Hugo Weyl (9. november 1885 Elmshorn – 8. detsember 1955 Zürich) oli saksa matemaatik, laia huviringiga arvuteooriast kuni teoreetilise füüsika ja filosoofiani välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.
Uus!!: Albert Einstein ja Hermann Weyl · Näe rohkem »
Huygensi printsiip
Huygensi printsiip (ka Huygensi-Fresneli printsiip) on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Uus!!: Albert Einstein ja Huygensi printsiip · Näe rohkem »
Ideaalne Bose gaas
Ideaalne Bose gaas on klassikalise ideaalse gaasi kvantmehaanika versioon.
Uus!!: Albert Einstein ja Ideaalne Bose gaas · Näe rohkem »
Igor Tamm
Igor Tamm Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Albert Einstein ja Igor Tamm · Näe rohkem »
Iiri Kuninglik Akadeemia
Akadeemia Maja Dublinis, kus paikneb Iiri Kuningliku Akadeemia peakorter Iiri Kuninglik Akadeemia (iiri keeles Acadamh Ríoga na hÉireann; inglise keeles Royal Irish Academy; akronüüm RIA) on Iirimaa teadute akadeemia.
Uus!!: Albert Einstein ja Iiri Kuninglik Akadeemia · Näe rohkem »
India Teaduste Akadeemia
India TA rajaja C. V. Raman (1930) India Teaduste Akadeemia (inglise keeles Indian Academy of Sciences) on India teadusakadeemia peakorteriga Bangalore'is.
Uus!!: Albert Einstein ja India Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Institute for Advanced Study
Fuld Hall Princetonis (tagakülg) – IAS-i peahoone IAS-i hoonekompleks Princetonis Institute for Advanced Study, ka Süvauuringute Instituut; lühend IAS, on New Jersey osariigis Princetonis asuv iseseisev järeldoktoriuurimiste teaduskeskus, mis asutati 1930.
Uus!!: Albert Einstein ja Institute for Advanced Study · Näe rohkem »
Ioloogia
Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.) Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on "Zhouyi" ehk "Yijingi", sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.
Uus!!: Albert Einstein ja Ioloogia · Näe rohkem »
Jaanuar 1934
Jaanuar 1934, sündmuste kroonika.
Uus!!: Albert Einstein ja Jaanuar 1934 · Näe rohkem »
Jaapani Akadeemia
Yukichi Fukuzawa, akadeemia esimene president (1879). Amane Nishi, akadeemia president 1879–1880 ja 1882–1886. Saburō Yamada, akadeemia president (1948–1961) Jaapani Akadeemia (jaapani keeles 日本学士院, Nippon Gakushiin) on Jaapani teaduste akadeemia.
Uus!!: Albert Einstein ja Jaapani Akadeemia · Näe rohkem »
Jüri Nuut
Jüri Nuut (1928) Jüri Nuut (10. juuli 1892 Peterburi – 31. mai 1952 Tallinn) oli eesti matemaatik, kosmoloog ja ühiskonnategelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Albert Einstein ja Jüri Nuut · Näe rohkem »
Jean Baptiste Perrin
pisi Jean Baptiste Perrin (30. september 1870 Lille – 17. aprill 1942 New York) oli prantsuse füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Albert Einstein ja Jean Baptiste Perrin · Näe rohkem »
Johannes Hint
Johannes Hint (ka Johannes Rudolph Hint; 20. september 1914 Kuusnõmme küla, Saaremaa – 5. september 1985 Patarei vangla, Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor (1963).
Uus!!: Albert Einstein ja Johannes Hint · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Albert Einstein ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Johannes Stark
Johannes Nikolaus Stark (15. aprill 1874 Schickenhof – 21. juuni 1957 Traunstein) oli saksa füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat, kes oli lähedalt seotud liikumisega Deutsche Physik.
Uus!!: Albert Einstein ja Johannes Stark · Näe rohkem »
John von Neumann
John von Neumann John von Neumann (ungari nimega Neumann János Lajos; 28. detsember 1903 – 8. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.
Uus!!: Albert Einstein ja John von Neumann · Näe rohkem »
Julia Driver
Julia Lynn Driver (sündinud 29. oktoobril 1961) on Ameerika Ühendriikide filosoof, kes on spetsialiseerunud moraalifilosoofiale.
Uus!!: Albert Einstein ja Julia Driver · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Albert Einstein ja Juudid · Näe rohkem »
Juuli 2021
Juuli 2021, kroonika.
Uus!!: Albert Einstein ja Juuli 2021 · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Albert Einstein ja Karl Popper · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Albert Einstein ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Keren Hayesod
Keren Hayesod – United Israel Appeal (קרן היסוד, Sihtasutuse Fond) on Iisraeli ametlik rahakogumisorganisatsioon, millel on filiaalid 45 riigis.
Uus!!: Albert Einstein ja Keren Hayesod · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Albert Einstein ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Albert Einstein ja Kilogramm · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Albert Einstein ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Klassikaline väljateooria
Klassikaline väljateooria (inglise keeles classical field theory) on füüsikateooria, mis ennustab, kuidas üks või mitu füüsikalist välja interakteeruvad ainega väljavõrrandite kaudu.
Uus!!: Albert Einstein ja Klassikaline väljateooria · Näe rohkem »
Kontiinum
Kontiinum (ladina keeles continuum) on pidev ning katkematu kulgemine.
Uus!!: Albert Einstein ja Kontiinum · Näe rohkem »
Korpuskulaar-laineline dualism
Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.
Uus!!: Albert Einstein ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »
Kosmiline inflatsioon
Kosmiline inflatsioon on füüsika teooria, mis kirjeldab ruumi paisumist varajases universumis, pakkudes välja oletuse, et ajavahemikus 10^ ja 10^ sekundit pärast Suurt Pauku oli ruumi paisumine palju suurem kui sellele järgnenud perioodil.
Uus!!: Albert Einstein ja Kosmiline inflatsioon · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Albert Einstein ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kosmoloogiline konstant
Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ).
Uus!!: Albert Einstein ja Kosmoloogiline konstant · Näe rohkem »
Kosmoloogiline printsiip
Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.
Uus!!: Albert Einstein ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »
Kosmopoliit
Maailmakodanike (''World Citizen'') lipp Maailmakodanike märk Kosmopoliit ehk maailmakodanik on mõiste, millel on mitu tähendust, kuid üldiselt peetakse selle all silmas inimest, kes ei nõustu traditsioonilise geopoliitilise inimeste jagamisega nende rahvusliku kodakondsuse järgi.
Uus!!: Albert Einstein ja Kosmopoliit · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Albert Einstein ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal
Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal. Sellele on graveeritud medali saaja Asaph Halli nimi Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal (inglise keeles Gold Medal of the Royal Astronomical Society) on Kuningliku Astronoomiaseltsi kõrgeim autasu.
Uus!!: Albert Einstein ja Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Albert Einstein ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Uus!!: Albert Einstein ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Albert Einstein ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvantpõimumine
kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.
Uus!!: Albert Einstein ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Albert Einstein ja Kvasar · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Albert Einstein ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Albert Einstein ja Laser · Näe rohkem »
Laura Mersini-Houghton
Laura Mersini-Houghton Laura Mersini-Houghton on albaania kosmoloog.
Uus!!: Albert Einstein ja Laura Mersini-Houghton · Näe rohkem »
Leopoldina
Akadeemia peakorter Halles Saksa-Rooma riigi keiser Leopold I, kelle järgi sai nime Leopoldina Saksa Loodusuurijate Akadeemia Leopoldina – Rahvuslik Teaduste Akadeemia (saksa keeles Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina – Nationale Akademie der Wissenschaften) on Saksamaa teaduste akadeemia.
Uus!!: Albert Einstein ja Leopoldina · Näe rohkem »
LIGO
Livingstonis (pildil) Kaks LIGO teadlast püüavad laseri tehnilist probleemi lahendada LIGO (Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory) on gravitatsioonilainete observatooriumi laser-interferomeeter.
Uus!!: Albert Einstein ja LIGO · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Albert Einstein ja Liikumine · Näe rohkem »
Liitintress
Efektiivsed intressimäärad 20% aastase intressi teenimise efekt erinevate liitumise sageduste korral. Põhisumma on 1000 $ Liitintress on intress, mis arvutatakse laenu või deposiidi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt.
Uus!!: Albert Einstein ja Liitintress · Näe rohkem »
Logik der Forschung
"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.
Uus!!: Albert Einstein ja Logik der Forschung · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Albert Einstein ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Lorentzi teisendus
vaatleja kiirendab Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.
Uus!!: Albert Einstein ja Lorentzi teisendus · Näe rohkem »
Louis de Broglie
Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.
Uus!!: Albert Einstein ja Louis de Broglie · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Albert Einstein ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mai 2011
Mai 2011, kroonika 2011.
Uus!!: Albert Einstein ja Mai 2011 · Näe rohkem »
Mario Bunge
Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.
Uus!!: Albert Einstein ja Mario Bunge · Näe rohkem »
Married Love or Love in Marriage
"Married Love or Love in Marriage" on briti teaduri ja naisõiguslase Marie Stopesi kirjutatud teos.
Uus!!: Albert Einstein ja Married Love or Love in Marriage · Näe rohkem »
Matteucci medal
Matteucci medal on Itaalias füüsikutele välja antav teadusauhind, mis on nimetatud Forlìst pärit Carlo Matteucci järgi.
Uus!!: Albert Einstein ja Matteucci medal · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Albert Einstein ja Max Planck · Näe rohkem »
Max Plancki medal
Max Plancki medal on Saksa Füüsikaseltsi (Deutsche Physikalische Gesellschaft) iga-aastane kõrgeim tunnustus silmapaistvate saavutuste eest teoreetilises füüsikas.
Uus!!: Albert Einstein ja Max Plancki medal · Näe rohkem »
Märts 2011
Märts 2011, kroonika 2011.
Uus!!: Albert Einstein ja Märts 2011 · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Albert Einstein ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Mõtlemise mõistevõrk
"Mõtlemise mõistevõrk" on Leho Lamuse koostatud tänapäeva filosoofia ja kaasaja mõtteloo sõnaraamat, mis ilmus aastal 2017.
Uus!!: Albert Einstein ja Mõtlemise mõistevõrk · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Albert Einstein ja Merkuur · Näe rohkem »
Mileva Marić
Mileva Marić 1896 Mileva Marić (serbia keeles Милева Марић; 19. detsember 1875 – 4. august 1948) oli serbia füüsik ja teadlane, Albert Einsteini kaasüliõpilane Zürichi Kõrgemas Tehnikakoolis ja hiljem tema abikaasa.
Uus!!: Albert Einstein ja Mileva Marić · Näe rohkem »
Minimalism
Minimalism on stiil, vool ja suund kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris, mille iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule.
Uus!!: Albert Einstein ja Minimalism · Näe rohkem »
Minimalism (muusika)
Minimalism on muusikasuund, milles muusikat luuakse väga väheste muusikaliste vahenditega, peamiselt üksikute muusikaliste ideede (järkjärgulise, astmelise) kordamise abil pika aja jooksul.
Uus!!: Albert Einstein ja Minimalism (muusika) · Näe rohkem »
Minkowski ruum
Minkowski ruum, ka Minkowski aegruum, (inglise keeles Minkowski space, Minkowski spacetime) on matemaatilises füüsikas kolmemõõtmelise eukleidilise ruumi ja aja kombinatsioon neljamõõtmeliseks muutkonnaks, kus kahe sündmuse vaheline intervall on sõltumatu inertsiaalsüsteemist, milles need registreeriti.
Uus!!: Albert Einstein ja Minkowski ruum · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Albert Einstein ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Moritz Schlick
Moritz Schlick (14. aprill 1882 – 22. juuni 1936) oli saksa filosoof, loogilise positivismi rajaja ja Viini ringi asutaja.
Uus!!: Albert Einstein ja Moritz Schlick · Näe rohkem »
Muusikaline parameeter
Muusikaline parameeter, ka aspekt, atribuut (Ross 2007: 97), dimensioon, domeen, kriteerium (Schaeffer 1966), mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi.
Uus!!: Albert Einstein ja Muusikaline parameeter · Näe rohkem »
Muutkond
Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab joont kolmemõõtmelises ruumis. See joon on ühemõõtmeline muutkond ehk 1-muutkond Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab Whiteheadi muutkonda, mis on kolmemõõtmeline muutkond Muutkonna mõistet geomeetrias võib intuitiivselt mõista üldistusena klassifikatsioonist, mille järgi joon on ühemõõtmeline muutkond ja pind on kahemõõtmeline muutkond.
Uus!!: Albert Einstein ja Muutkond · Näe rohkem »
National Association for the Advancement of Colored People
National Association for the Advancement of Colored People (NAACP) on USA vanim ja suurim kodanikuõiguste organisatsioon.
Uus!!: Albert Einstein ja National Association for the Advancement of Colored People · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Albert Einstein ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Nikolai Roerich
Nikolai Konstantinovitš Roerich (kasutatud ka nimekujusid Rjorih ja Rerih; 9. oktoober 1874 Peterburi – 13. detsember 1947 India, Pandžabi osariik, Nagari küla) oli vene maali- ja teatrikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Albert Einstein ja Nikolai Roerich · Näe rohkem »
Otto Heinrich Warburg
Otto Heinrich Warburg (8. oktoober 1883 Freiburg – 1. august 1970 Lääne-Berliin) oli saksa biokeemik ja füsioloog, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Albert Einstein ja Otto Heinrich Warburg · Näe rohkem »
Päikeseelement
Monokristallilisest ränist päikeseelement Polükristallilisest ränist päikeseelemendid päikesemoodulis Päikeseelement ehk fotogalvaaniline element (inglise keeles solar cell või photovoltaic cell) on fotoelektriline seadis, mis valguskiirgust absorbeerides (neelates) muundab valgusenergia vahetult elektrienergiaks.
Uus!!: Albert Einstein ja Päikeseelement · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Albert Einstein ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Uus!!: Albert Einstein ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »
Pestalozzi pedagoogika
Pestalozzi pedagoogika on pedagoogika meetod, mis on nimetuse saanud selle rajaja Šveitsi pedagoogi Johann Heinrich Pestalozzi (1746–1827) järgi.
Uus!!: Albert Einstein ja Pestalozzi pedagoogika · Näe rohkem »
Peter Debye
Peter Joseph William Debye (24. märts 1884 – 2. november 1966) oli hollandi-ameerika füüsik ja füsikokeemik, Londoni Kuningliku Seltsi välisliige, Nobeli keemiaauhinna laureaat.
Uus!!: Albert Einstein ja Peter Debye · Näe rohkem »
Philipp Frank
Philipp G. Frank (20. märts 1884 Viin – 21. juuli 1966 Cambridge, Massachusetts, USA) oli Austria filosoof, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Albert Einstein ja Philipp Frank · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Albert Einstein ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Piet Hein
Piet Hein 1983. aastal Piet Hein (16. detsember 1905 Kopenhaagen, Taani – 17. aprill 1996 Middelfart, Fyn, Taani) oli Taani teadlane, matemaatik, leiutaja, disainer ja kirjanik.
Uus!!: Albert Einstein ja Piet Hein · Näe rohkem »
Pilootlaine teooria
Pilootlaine teooria, tuntud ka kui Bohmi mehaanika, on üks mitmetest (mitterelativistliku) kvantmehaanika tõlgendustest, mille esitas Louis de Broglie 1927 ja mille taasavastas David Bohm 1952.
Uus!!: Albert Einstein ja Pilootlaine teooria · Näe rohkem »
Piret Kuusk
Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis. Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Albert Einstein ja Piret Kuusk · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Albert Einstein ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Postdramaatiline teater
Postdramaatiline teater (inglise keeles postdramatic theatre, saksa keeles postdramatisches theater) on teatrisuund, mille peamiseks tunnuseks võib pidada kõike, mis järgneb tekstile ja draamateatri olulistele osistele.
Uus!!: Albert Einstein ja Postdramaatiline teater · Näe rohkem »
Pour le Mérite
Pour le Mérite. Pour le Mérite "rahuklass" ehk teadus- ja kunstiteenete eest antav aumärk Pour le Mérite orden oli 1740.
Uus!!: Albert Einstein ja Pour le Mérite · Näe rohkem »
Príncipe
Príncipe on saar Guinea lahes.
Uus!!: Albert Einstein ja Príncipe · Näe rohkem »
Princeton
Princeton on linn Ameerika Ühendriikides New Jersey osariigis Merceri maakonnas.
Uus!!: Albert Einstein ja Princeton · Näe rohkem »
Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India
Meghnad Saha, NSAI esimene president (1931–1932) Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India, akronüüm NSAI (National Academy of Sciences, India), on India teaduste akadeemia peakorteriga Allahābādis.
Uus!!: Albert Einstein ja Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Albert Einstein ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.
Uus!!: Albert Einstein ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Albert Einstein ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Albert Einstein ja Relativism · Näe rohkem »
Richard Feynman
Richard Phillips Feynman (11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.
Uus!!: Albert Einstein ja Richard Feynman · Näe rohkem »
Riemanni ruum
Riemanni ruum (inglise keeles Riemannian space) on diferentseeruv muutkond, millele on määratud tensorväli diferentseeruvate funktsioonidega.
Uus!!: Albert Einstein ja Riemanni ruum · Näe rohkem »
Rudolf Carnap
Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.
Uus!!: Albert Einstein ja Rudolf Carnap · Näe rohkem »
Rumalus
Rumalus on vähene vaimne võimekus, mida võib kirjeldada kui piiratud intellekti.
Uus!!: Albert Einstein ja Rumalus · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Albert Einstein ja Saksamaa · Näe rohkem »
Satyendranath Bose
Satyendranath Bose (umbes 1925) Satyendranath Bose (ka Satyendra Nath Bose; bengali সত্যেন্দ্রনাথ বসু (Satyendranāth Basu; 1. jaanuar 1894 Kolkata – 4. veebruar 1974 Kolkata) oli India füüsik. Ta andis olulise panuse matemaatilisse füüsikasse ja statistilisse füüsikasse. 27-aastaselt Dhaka ülikoolis töötades kirjutas ta lühikese artikli footonite kvantstatistikast, mis äratas Albert Einsteini tähelepanu. Einstein võttis tema idee üle ja rakendas seda aatomitele. Sellega ennustas ta nn Bose'i-Einsteini kondensaatide olemasolu. Bose järgi on nime saanud Bose'i-Einsteini statistika ja bosonid.
Uus!!: Albert Einstein ja Satyendranath Bose · Näe rohkem »
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Uus!!: Albert Einstein ja Sümmeetria · Näe rohkem »
Sündinud 14. märtsil
Siin loetletakse 14. märtsil sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Albert Einstein ja Sündinud 14. märtsil · Näe rohkem »
Sündmuste horisont
Lähtuvalt Einsteini üldrelatiivsusteooriast, on sündmuste horisont kosmoses aegruumi koht, millest kaugemal/sügavamal toimuvad sündmused ei mõjuta sündmuse vaatlejat.
Uus!!: Albert Einstein ja Sündmuste horisont · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Albert Einstein ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band
"Sgt.
Uus!!: Albert Einstein ja Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band · Näe rohkem »
Simone Weil
Simone Weil (1921) Simone Weil (3. veebruar 1909 – 24. august 1943) oli juudi päritolu Prantsuse filosoof, kristlik müstik ja poliitiline aktivist, matemaatik André Weili õde.
Uus!!: Albert Einstein ja Simone Weil · Näe rohkem »
Solvay konverents
Rahvusvahelised Solvay füüsika ja keemia instituudid, mis asuvad Belgias Brüsselis, asutati tööstur Ernest Solvay poolt 1912.
Uus!!: Albert Einstein ja Solvay konverents · Näe rohkem »
Sotsialism
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Uus!!: Albert Einstein ja Sotsialism · Näe rohkem »
Stringiteooria
Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.
Uus!!: Albert Einstein ja Stringiteooria · Näe rohkem »
Surnud 18. aprillil
Siin on loetletud 18. aprillil surnud tuntud inimesi.
Uus!!: Albert Einstein ja Surnud 18. aprillil · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Albert Einstein ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Tarm
Tarm on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Albert Einstein ja Tarm · Näe rohkem »
Tasasuse probleem
Tasasuse probleemiks nimetatakse Suure Paugu teoorias kerkinud probleemi, kus stabiilse tasase universumi tekkeks ja arenguks peab energiatihedus olema kindla väärtusega.
Uus!!: Albert Einstein ja Tasasuse probleem · Näe rohkem »
Täielik kosmoloogiline printsiip
Täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne kosmoloogiline printsiip on kosmoloogias postulaat, mille kohaselt Universum on igal pool ja igal ajal ühesugune.
Uus!!: Albert Einstein ja Täielik kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »
Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend
Loend sisaldab isikunimedega seotud seaduspärasusi ka füüsikale toetuvatest valdkondadest.
Uus!!: Albert Einstein ja Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Albert Einstein ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Albert Einstein ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Albert Einstein ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria
Teleparalleelne gravitatsioon (TPG) on üldine gravitatsiooniteooria, mille lõi Albert Einstein 1920.
Uus!!: Albert Einstein ja Teleparalleelne gravitatsiooniteooria · Näe rohkem »
Tensor
kuubi tahkudele ''X'', ''Y'' ja ''Z''. Neid jõude kujutavad tulbavektorid. Rea- ja tulbavektoreid, mis tensori moodustavad, saab koos esitada maatriksina \sigma.
Uus!!: Albert Einstein ja Tensor · Näe rohkem »
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Uus!!: Albert Einstein ja Teoreetiline füüsika · Näe rohkem »
Theodor Kaluza
Theodor Franz Eduard Kaluza (9. november 1885 Opole –19. jaanuar 1954 Göttingen) oli saksa füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Albert Einstein ja Theodor Kaluza · Näe rohkem »
Theodor Svedberg
Theodor Svedberg (30. august 1884 – 25. veebruar 1971) oli rootsi keemik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Albert Einstein ja Theodor Svedberg · Näe rohkem »
Tobias Dantzig
Tobias Dantzig (19. veebruar 1884 Läti – 9. august 1956 Los Angeles) oli baltisaksa päritolu USA matemaatik ja teaduskirjanik.
Uus!!: Albert Einstein ja Tobias Dantzig · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Albert Einstein ja Tuumkütus · Näe rohkem »
UDA-tehnoloogia
Tehnoloogia aluseks on Universaalne Desintegraator Aktivaator (lühend UDA) – Johannes Hindi täiustatud sõrmikveski, milles saab aineid peale peenestamise (desintegreerimise) ka ergastada (aktiveerida).
Uus!!: Albert Einstein ja UDA-tehnoloogia · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Albert Einstein ja Universum · Näe rohkem »
Universumi paisumine
Nobeli füüsikaauhinna. Ruumi meetriline paisumine on universumis mingitel kaugustel asuvate punktide vahemaa suurenemine aja jooksul.
Uus!!: Albert Einstein ja Universumi paisumine · Näe rohkem »
Uus-Meremaa Kuninglik Selts
Uus-Meremaa Kuninglik Selts (inglise keeles Royal Society of New Zealand; lühend RSNZ) on Uus-Meremaa teaduse edendamisega tegelev liikmesorganisatsioon.
Uus!!: Albert Einstein ja Uus-Meremaa Kuninglik Selts · Näe rohkem »
Veebruar 2004
Veebruar 2004, sündmuste kroonika.
Uus!!: Albert Einstein ja Veebruar 2004 · Näe rohkem »
Veebruar 2016
Veebruar 2016, kroonika 2016.
Uus!!: Albert Einstein ja Veebruar 2016 · Näe rohkem »
Viini ring
Moritz Schlick, Viini ringi asutaja Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.
Uus!!: Albert Einstein ja Viini ring · Näe rohkem »
Vulkaan (planeet)
Vulkaan on hüpoteetiline planeet, mille orbiit on Merkuuri omast seespool, Päikesele lähemal.
Uus!!: Albert Einstein ja Vulkaan (planeet) · Näe rohkem »
Walter Isaacson
Walter Isaacson (2012) Walter Isaacson (sündinud 20. mail 1952 New Orleansis Louisianas) on ameerika ajakirjanik ja literaat (ajaloo- ja elulookirjanik), Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Albert Einstein ja Walter Isaacson · Näe rohkem »
Zürich
Zürich (prantsuse Zurich, itaalia Zurigo, romanši Turitg) on Šveitsi suurim linn (Zürichi linnastus on üle 1 miljoni elaniku), Zürichi kantoni pealinn.
Uus!!: Albert Einstein ja Zürich · Näe rohkem »
10 protsendi müüt
10 protsendi müüt on levinud väljamõeldis, eksiarvamus, mille kohaselt kasutab inimene vaid kümmet protsenti oma ajust.
Uus!!: Albert Einstein ja 10 protsendi müüt · Näe rohkem »
14. märts
14.
Uus!!: Albert Einstein ja 14. märts · Näe rohkem »
18. aprill
18.
Uus!!: Albert Einstein ja 18. aprill · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Albert Einstein ja 1921 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Albert Einstein ja 1931 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Albert Einstein ja 1932 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Albert Einstein ja 1939 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Albert Einstein ja 1955 · Näe rohkem »
2. aastatuhat
2.
Uus!!: Albert Einstein ja 2. aastatuhat · Näe rohkem »
2. august
2.
Uus!!: Albert Einstein ja 2. august · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Albert Einstein ja 20. sajand · Näe rohkem »
2021
2021.
Uus!!: Albert Einstein ja 2021 · Näe rohkem »
30. juuni
30.
Uus!!: Albert Einstein ja 30. juuni · Näe rohkem »
9. november
9.
Uus!!: Albert Einstein ja 9. november · Näe rohkem »
