Kiiremini kui brauser!
136 suhted: A. Puškini nimeline Kujutava Kunsti Muuseum, Aleksander II, Aleksander III (täpsustus), Aleksander III mälestussammas, Aleksander Nevski kabel, Aleksandr Manjos, Aleksandr Polunov, Aleksandr Uljanov, Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa), Aleksei Allik, Alexandra (Suurbritannia), Amandus Adamson, Anatoli Tšaikovski, August Weizenberg, Štandart, Štetl, Belle époque, Bill Rebane, Biograafiad (Al), Burmeister & Wain, Christian IX, De la Gardie loss, Edinburghi hertsoginna, Eduard von Baranoff, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti valitsejad, Eestimaa hertsog, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa rüütelkond, Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend, Fabergé munad, Filippo Paulucci, Friedrich I Barbarossa, Gattšina, Gattšina palee, Geórgios I, Georg von Brevern, Georgi Aleksandrovitš, Gustav Hirsch, Haapsalu ajalugu, Henri Troyat, Holstein-Gottorp, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Ignacy Hryniewiecki, Issaak Levitan, IV üldlaulupidu, Jelgava, Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal, ..., Jevstafi Skalon, Kadriorg, Kolõvan, Koloonia, Konstantin Possiet, Kražiai, Kuningaraamat, Kuramaa hertsog, Liepāja Püha Nikolai peakirik, Liivimaa kubermang, Liivimaa Maagümnaasium, Ludwig II (Hessen-Darmstadt), Ludwig van Heyden, Maria vald, Marija Aleksandrovna, Marija Fjodorovna, Marija Fjodorovna (1847–1928), Mihhail Aleksandrovitš, Mihhail Zinovjev, Mihkel Lindenberg, Musta Kotka orden, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik, Nikola I Petrović, Nikolai II, Ninasi postijaam, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine, Paul Oubril, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Peter Carl Fabergé, Peterburi eestlased, Peterburi Kunstide Akadeemia, Philipp Karell, Piirikaitse Üksikkorpus, Pjotr Tšaikovski, Pontus Brevern de la Gardie, Puhvaika, Pullapää, Rüütelkond, Richard Gustav Borgelin, Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond, Riia Kristuse Sündimise katedraal, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Romanovid, Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument, Saksa-Rooma riik, Sündinud 10. märtsil, Sergei Šahhovskoi, Soome maapäev, Surnud 1. novembril, Tallinna Reaalkool, Tallinna Toomkool, Tartu Kubermangugümnaasium, Tartu Linna-tütarlastekool, Tetelminde mõis, Toomas Jakobson, Vandjala, Varssavi, Vene-Türgi sõda (1877–1878), Venemaa Ajaloo Selts, Venemaa keiser, Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend, Venemaa lipp, Venemaa riigipeade loend, Venestamine, Venestusaeg, Victoria Alexandra, Viktor Bežanitski, Viktor Polivanov, Viljandi Kesklinna Kool, Viru väljak, Vladimir Aleksandrovitš, Vladimir Lenin, Vladimir Pertel, Vladimir Solovjov, 1. juuli, 1. november, 10. märts, 1881, 1882, 1889, 1894, 19. sajand, 19. sajand Eestis, 20. sajand Eestis, 4. juuni. Laienda indeks (86 rohkem) »
A. Puškini nimeline Kujutava Kunsti Muuseum
Muuseumi peahoone (enne 2007) Muuseumi peahoone asutamise ajal 1912 A. Puškini nimeline Kujutava Kunsti Muuseum (vene keeles Музей изобразительныхискусств имени А. С. Пушкина) on Venemaal Moskva kesklinnas asuv kunstimuuseum.
Uus!!: Aleksander III ja A. Puškini nimeline Kujutava Kunsti Muuseum · Näe rohkem »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksander II · Näe rohkem »
Aleksander III (täpsustus)
Aleksander III (Alexander III) on mitme valitseja eestikeelne nimi.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksander III (täpsustus) · Näe rohkem »
Aleksander III mälestussammas
Aleksander III mälestussammas Pullapääl. Foto aastast 2013 Aleksander III mälestussammas Pullapääl. Foto aastatest 1899-1912 Aleksander III mälestussammas on Venemaa keiser Aleksander III mälestuseks püstitatud monument Pullapääl.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksander III mälestussammas · Näe rohkem »
Aleksander Nevski kabel
Aleksander Nevski kabel oli Venemaa õigeusu kiriku sakraalhoone Tallinna kesklinnas vanal Vene turul.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksander Nevski kabel · Näe rohkem »
Aleksandr Manjos
Aleksandr Aleksejevitš Manjos (vene Александр Алексеевич Манжос; 1846 — 1910. aastad) oli Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksandr Manjos · Näe rohkem »
Aleksandr Polunov
Aleksandr Polunov esinemas Tartu Ülikoolis 12. juunil 2012 Aleksandr Jurjevitš Polunov (vene Александр Юрьевич Полунов; sündinud 1966) on vene kirikuloolane, kelle uurimisvaldkonnaks on Vene Õigeusu Kiriku ajalugu 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksandr Polunov · Näe rohkem »
Aleksandr Uljanov
Aleksandr Uljanov Aleksandr Iljitš Uljanov (vene Александр Ильич Ульянов; 13. aprill (vana kalendri järgi 1. aprill) 1866 Nižni Novgorod – 20. mai (vana kalendri järgi 8. mai) 1887 Schlüsselburg) oli Vene revolutsionäär ja terrorist.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksandr Uljanov · Näe rohkem »
Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)
Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Феодоровна, enne abiellumist ja õigeusku ristimist Victoria Alix Helena Louise Beatrice von Hessen und bei Rhein; 6. juuni 1872 Darmstadt, Hesseni Suurhertsogiriik, Saksa keisririik – 17. juuli 1918 Jekaterinburg, Venemaa Nõukogude Vabariik) oli Hesseni printsess ning Venemaa Keisririigi viimane keisrinna, keiser Nikolai II abikaasa.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa) · Näe rohkem »
Aleksei Allik
Aleksei Allik (9. oktoober 1853 Kõrkküla, Mõnnuste vald – 24. mai 1932 Rinsi, Muhu) oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, praost.
Uus!!: Aleksander III ja Aleksei Allik · Näe rohkem »
Alexandra (Suurbritannia)
Alexandra Carolina Marie Charlotte Louise Julia ehk Alix (1. detsember 1844 Kopenhaagen – 20. november 1925 Sandringham) oli Taani printsess sünnist 1863.
Uus!!: Aleksander III ja Alexandra (Suurbritannia) · Näe rohkem »
Amandus Adamson
Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Uus!!: Aleksander III ja Amandus Adamson · Näe rohkem »
Anatoli Tšaikovski
Anatoli Iljitš Tšaikovski (vene Анатолий Ильич Чайковский; vkj 1. mai / 13. mai 1850 Alapajevsk – vkj 20. jaanuar / 2. veebruar 1915 Peterburi) oli Venemaa riigitegelane, jurist, helilooja Pjotr Tšaikovski noorem vend.
Uus!!: Aleksander III ja Anatoli Tšaikovski · Näe rohkem »
August Weizenberg
August Ludwig Weizenberg (6. aprill 1837 Erastvere, Võrumaa – 22. november 1921 Tallinn) oli eesti rahvusliku skulptuuri looja.
Uus!!: Aleksander III ja August Weizenberg · Näe rohkem »
Štandart
Štandart (vene keeles Штандартъ) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II jahtlaev.
Uus!!: Aleksander III ja Štandart · Näe rohkem »
Štetl
Juudi pulm štetlis Štetl või shtetel (Jidiši keeles:, shtetl) on jidišikeelne termin Ida-Euroopas enne holokausti eksisteerinud valdavalt aškenazi juutide elanikkonnaga väikelinnade kohta.
Uus!!: Aleksander III ja Štetl · Näe rohkem »
Belle époque
Josef Engelharti 1903. aasta maal "Loge im Sofiensaal" Belle époque (prantsuse keeles La Belle Époque 'kaunis ajastu') oli periood Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi ja Belgia Kuningriigi, aga ka üldisemalt Mandri-Euroopa ajaloos.
Uus!!: Aleksander III ja Belle époque · Näe rohkem »
Bill Rebane
Bill Rebane, 2010 Bill Rebane (kodanikunimega Ito Rebane; sündinud 8. veebruaril 1937 Riias) on Eesti ja Läti päritolu Ameerika Ühendriikide filmirežissöör, produtsent ja stsenarist.
Uus!!: Aleksander III ja Bill Rebane · Näe rohkem »
Biograafiad (Al)
Biograafiad (Al) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Al".
Uus!!: Aleksander III ja Biograafiad (Al) · Näe rohkem »
Burmeister & Wain
Burmeister & Wain oli suur taani laevatehas ja juhtiv diiselmootorite tootja, peakontoriga Kopenhaagenis.
Uus!!: Aleksander III ja Burmeister & Wain · Näe rohkem »
Christian IX
Christian IX Christian IX (8. aprill 1818 – 29. jaanuar 1906) oli Taani kuningas 1863–1906.
Uus!!: Aleksander III ja Christian IX · Näe rohkem »
De la Gardie loss
De la Gardie loss on ehitis Lääne maakonnas Haapsalus aadressil Vaba tänav 4.
Uus!!: Aleksander III ja De la Gardie loss · Näe rohkem »
Edinburghi hertsoginna
Camilla vapp Edinburghi hertsoginna on Ühendkuningriigi aadli viisakustiitel, mida kannab Edinburghi hertsogi naine.
Uus!!: Aleksander III ja Edinburghi hertsoginna · Näe rohkem »
Eduard von Baranoff
Krahv Johann Eduard von Baranoff (vene Эдуард Трофимович Баранов; 18. detsember 1811 Peterburi – vkj 22. juuli / 3. august 1884 Baden-Baden) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Aleksander III ja Eduard von Baranoff · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Aleksander III ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Aleksander III ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Uus!!: Aleksander III ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Uus!!: Aleksander III ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Aleksander III ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa kubermangu korrakaitse
Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.
Uus!!: Aleksander III ja Eestimaa kubermangu korrakaitse · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Aleksander III ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend
Siin artiklis on loetletud Eestit külastanud riigipead ja valitsusjuhid.
Uus!!: Aleksander III ja Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend · Näe rohkem »
Fabergé munad
Keiserlik kroonimine" Fabergé munad (vene keeles яйца Фаберже) on rikkalikult juveelidega kaunistatud väärismetallist lihavõttemunad, mida valmistas Fabergé juveelimaja Peterburis Venemaa keisririigis.
Uus!!: Aleksander III ja Fabergé munad · Näe rohkem »
Filippo Paulucci
kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).
Uus!!: Aleksander III ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Aleksander III ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Uus!!: Aleksander III ja Gattšina · Näe rohkem »
Gattšina palee
Gattšina palee (2014) Gattšina palee 18. sajandi akvarellil Arsenali galerii Gattšina palees (Eduard Hau, 1880) Gattšina palee ehk Suur Gattšina palee (vene keeles Большой Гатчинский дворец) on Leningradi oblastis Gattšinas asuv klassitsistlik palee.
Uus!!: Aleksander III ja Gattšina palee · Näe rohkem »
Geórgios I
Geórgios I (sünninimega Christian Vilhelm Ferdinand Adolf Georg; 24. detsember 1845 Kopenhaagen – 18. märts 1913 Thessaloníki) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas) aastatel 1863–1913.
Uus!!: Aleksander III ja Geórgios I · Näe rohkem »
Georg von Brevern
Karl Georg von Brevern (vene Егор (Георгий, Карл Георг) Иванович фон Бреверн; 4. august 1807 Kehra – vkj 23. juuni / 5. juuli 1892 Berliin) oli baltisaksa päritolu ajaloolane, genealoog, tarbetekstide autor ja Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Aleksander III ja Georg von Brevern · Näe rohkem »
Georgi Aleksandrovitš
Georgi Aleksandrovitš (1889) Georgi Aleksandrovitš (9. mai 1871 Tsarskoje Selo – 10. juuli 1899 Abasthumani) oli Vene suurvürst, 1894.
Uus!!: Aleksander III ja Georgi Aleksandrovitš · Näe rohkem »
Gustav Hirsch
Gustav Reinhold Hirsch (vene Густав Иванович Гирш; 23. juuli 1828 Kullamaa Kullamaa kihelkond Läänemaa Eestimaa — 7. märts 1907 Tsarskoje Selo Peterburi kubermang) oli eesti arst (salanõunik), Venemaa keiser Aleksander III ja Nikolai II ihuarst.
Uus!!: Aleksander III ja Gustav Hirsch · Näe rohkem »
Haapsalu ajalugu
Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.
Uus!!: Aleksander III ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »
Henri Troyat
Henri Troyat Henri Troyat (pseudonüüm; 1. november 1911 Moskva – 2. märts 2007 Pariis) oli armeenia päritolu prantsuse kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige (1959), paljude ajalooliste romaanide ja biograafiate autor.
Uus!!: Aleksander III ja Henri Troyat · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Uus!!: Aleksander III ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.
Uus!!: Aleksander III ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »
Ignacy Hryniewiecki
thumb Ignacy Hryniewiecki (august 1855 või sügis 1856 Babrujsk – 13. märts (vkj. 1. märts) Peterburi) 1881) oli poola revolutsionäär, salaühingu Narodnaja Volja liige, päritolult šlahtitš (väikeaadlik). 13. märtsil 1881 Peterburis tappis Ignacy Hryniewiecki Narodnaja Volja täidesaatva komitee otsusel nitroglütseriiniga täidetud pommi abil imperaator Aleksander II. Hryniewiecki, kes enese koos keisriga õhku oli lasknud, viidi õukonna ratsaväe hospidali, kus ta 8 tundi hiljem suri. Veidi enne surma tuli ta meelemärkusele ning kui temalt siis nime ja seisust küsiti, vastas ta: "Ei tea." Narodnaja Volja lootis selle atentaadi läbi "avada tee sotsiaalsele revolutsioonile", uskudes, et keisri surma järel puhkeb spontaanne rahvarevolutsioon. Tegelikult viis see aga tagurluse võidukäigule uue keisri Aleksander III ajal. Pjotr Kropotkin, "Anarhismi kõlbelised alused": "Perovskaja ja tema sõbrad tapsid keiser Aleksander II. Ja kuigi inimkond tunneb vaistlikult vastikust verevalamise vastu /---/, andis inimkond õiguse revolutsionääridele. Mispärast? Mitte sellepärast, et oleks pidanud seda kasulikuks: rõhuv enamik inimesi kahtles selle tapmise kasulikkuses, vaid sellepärast, et inimkond tunnetas: mitte mingite miljonite eest siin maailmas ei oleks Perovskaja ja tema sõbrad nõustunud tapetud keisri asemel ise hakkama isevalitsejateks ja türannideks. Isegi need, kes ei tea selle tapmise kogu draamat, tunnetasid siiski, et seda ei ajendanud nooruslik uljus, see polnud paleepööre ega võimu kukutamine selleks, et seda enda kätte haarata. Neid juhtis viha türannia vastu, see viha oli jõudnud eneseohverdamise ja surmapõlguseni. "Nendel inimestel oli tõesti õigus võtta talt elu," selline oli üldine kohtuotsus…" Kategooria:Poola inimesed Kategooria:Revolutsionäärid Kategooria:Surnud 1881.
Uus!!: Aleksander III ja Ignacy Hryniewiecki · Näe rohkem »
Issaak Levitan
Issaak Levitan (vene keeles Исаак Ильич Левитан; 30. august 1860 Kybartai, Kaunase kubermang – 4. august (vkj. 22. juuli) 1900 Moskva) oli vene maalikunstnik, maastikumaali meister ja üks peredvižnikutest.
Uus!!: Aleksander III ja Issaak Levitan · Näe rohkem »
IV üldlaulupidu
IV üldlaulupidu toimus 27.–29. juunil (vkj 15.–17. juunil) 1891 Tartus.
Uus!!: Aleksander III ja IV üldlaulupidu · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Aleksander III ja Jelgava · Näe rohkem »
Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal
Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal (läti keeles Jelgavas Sv. Simeona un Sv. Annas pareizticīgo katedrāle) on õigeusu katedraal Lätis Jelgava linnas aadressil Akadēmijas ielā 12 / Raiņa iela 5.
Uus!!: Aleksander III ja Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal · Näe rohkem »
Jevstafi Skalon
Jevstafi Nikolajevitš Skalon (de Scalon, de Skalon, vene Евстафий Николаевич Скалон); 21. september (9. september) 1845 – 3. juuli (20. juuni) 1902 Berliin) oli prantsuse päritolu Venemaa riigitegelane. Jefstafi Skalon oli keiser Aleksander III aegne tõeline riiginõunik ja Vilno kubermangu asekuberner 4. augustist 1889 kuni 25.oktoobrini 1894, ning keiser Nikolai II aegne Eestimaa kuberner 25.oktoobrist 1894 kuni 20. juunini 1902. 1899 sai ta salanõunikuks. Tema ja tema poolt juhitud komitee liikmete pingutustega lõpetati Aleksander Nevski katedraali ehitus Tallinnas. Ta on maetud Aleksander Nevski kalmistule (Peterburi).
Uus!!: Aleksander III ja Jevstafi Skalon · Näe rohkem »
Kadriorg
Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Aleksander III ja Kadriorg · Näe rohkem »
Kolõvan
Kolõvan (Колывань) on alev Venemaal Novosibirski oblastis, Kolõvani rajooni halduskeskus.
Uus!!: Aleksander III ja Kolõvan · Näe rohkem »
Koloonia
lc.
Uus!!: Aleksander III ja Koloonia · Näe rohkem »
Konstantin Possiet
Konstantin Possiet (joonis 1875) Konstantin Possiet, ka Constantin Possiet de Rossier, (vene Константин Николаевич Посьет; 2. jaanuar 1820 (vkj 21. detsember 1819) Pärnu – 8. mai (vkj 26. aprill) 1899 Peterburi) oli Venemaa meresõitja ja riigimees.
Uus!!: Aleksander III ja Konstantin Possiet · Näe rohkem »
Kražiai
Kražiai Kražiai on alev (endine linn) Leedus Kelmė rajoonis, Kražiai valla halduskeskus.
Uus!!: Aleksander III ja Kražiai · Näe rohkem »
Kuningaraamat
"Kuningaraamat" on kirjastuse Kunst alates 1995.
Uus!!: Aleksander III ja Kuningaraamat · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Aleksander III ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Liepāja Püha Nikolai peakirik
Liepāja Püha Nikolai peakirik ehk Karosta peakirik (Läti keeles Liepājas Svētā Nikolaja pareizticīgo Jūras katedrāle) on Läti Õigeusu Kiriku Riia piiskopkonna kirik Lätis Liepāja linna Karosta linnaosas aadressil Katedrāles ielā 7.
Uus!!: Aleksander III ja Liepāja Püha Nikolai peakirik · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Aleksander III ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa Maagümnaasium
Liivimaa Maagümnaasium, ka Viljandi maagümnaasium, (saksa keeles Livländischen Landesgymnasium zu Fellin) oli õppeasutus (gümnaasium), mis tegutses aastatel 1875–1892 Viljandis.
Uus!!: Aleksander III ja Liivimaa Maagümnaasium · Näe rohkem »
Ludwig II (Hessen-Darmstadt)
Ludwig II (26. detsember 1777 Darmstadt – 16. juuni 1848 Darmstadt) oli Hesseni suurhertsog 6. aprillist 1830 kuni surmani.
Uus!!: Aleksander III ja Ludwig II (Hessen-Darmstadt) · Näe rohkem »
Ludwig van Heyden
Ludwig Heinrich Sigismund van Heyden (vene keeles Логин Логинович Гейден; 6. jaanuar 1806 Peterburi – 20. juuni 1901 Peterburi) oli hollandi päritolu Venemaa mereväeohvitser (admiral) ja riigitegelane, krahv.
Uus!!: Aleksander III ja Ludwig van Heyden · Näe rohkem »
Maria vald
Maria vald (saksa keeles Marien-Gemeinde, vene keeles Marienskaja) oli vald Viru kreisis aastatel 1894–1917.
Uus!!: Aleksander III ja Maria vald · Näe rohkem »
Marija Aleksandrovna
Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie (8. august (27. juuli vkj) 1824 – 3. juuni (22. mai vkj) 1880) oli Venemaa keisri Aleksander II abikaasa, õigeusku ristituna Maria Aleksandrovna.
Uus!!: Aleksander III ja Marija Aleksandrovna · Näe rohkem »
Marija Fjodorovna
Maria Fjodorovna oli mitme Venemaa keisririigi keisrinna nimi.
Uus!!: Aleksander III ja Marija Fjodorovna · Näe rohkem »
Marija Fjodorovna (1847–1928)
Maria Sophia Fredericka Dagmar (26. november 1847 – 13. oktoober 1928) oli Venemaa keisri Aleksander III abikaasa, õigeusku ristituna Marija Fjodorovna.
Uus!!: Aleksander III ja Marija Fjodorovna (1847–1928) · Näe rohkem »
Mihhail Aleksandrovitš
Mihhail II Mihhail II (suurvürst Mihhail Aleksandrovitš, 22. november/5. detsember 1878 Tsarskoje Selo – 12. juuni 1918 Perm) oli Venemaa keiser 2./15. märtsist kuni 3./16. märtsini 1917.
Uus!!: Aleksander III ja Mihhail Aleksandrovitš · Näe rohkem »
Mihhail Zinovjev
Mihhail Aleksejevitš Zinovjev (vene Михаил Алексеевич Зиновьев; 19. veebruar 1838 – 2. detsember 1895 Gattšina) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Aleksander III ja Mihhail Zinovjev · Näe rohkem »
Mihkel Lindenberg
Mihkel Lindenberg (venepäraselt Mihhail Lindenberg, sündinud Lindeberg; 22. veebruar 1850 (10. veebruar Juliuse kalendri järgi) Reastvere – 21. aprill 1919 Laius-Tähkvere vald) oli õpetaja ja ajakirjanik.
Uus!!: Aleksander III ja Mihkel Lindenberg · Näe rohkem »
Musta Kotka orden
Musta Kotka orden (pildilt on puudu lint) Musta Kotka orden (saksa keeles Schwarzer Adlerorden) oli Preisi kuningriigi kõrgeim autasu (orden).
Uus!!: Aleksander III ja Musta Kotka orden · Näe rohkem »
Narva Issanda Ülestõusmise peakirik
Narva Issanda Ülestõusmise peakirik Narva Issanda Ülestõusmise peakirik (vene keeles Нарвский Воскресенский кафедральный собор) on õigeusu kirik Narvas aadressil Bastrakovi 4.
Uus!!: Aleksander III ja Narva Issanda Ülestõusmise peakirik · Näe rohkem »
Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik
Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik (endine Mereküla Jumalaema Kaasani ikooni kirik) Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik on õigeusu kirik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus (vaadatud 18.12.2015).
Uus!!: Aleksander III ja Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik · Näe rohkem »
Nikola I Petrović
Nikola I Nikola I Petrović Njegoš (Petrović-Njegoš; serbia Никола I Петровић Његош; 7. oktoober 1841 Njeguši – 1. märts 1921) oli Montenegro monarh 13. augustist 1860 kuni 13. novembrini 1918 (vürst, alates 28. augustist 1910 kuningas).
Uus!!: Aleksander III ja Nikola I Petrović · Näe rohkem »
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Uus!!: Aleksander III ja Nikolai II · Näe rohkem »
Ninasi postijaam
Ninasi hobupostijaam 1930–1940 Ninasi postijaam (saksa keeles Poststation Nennal; vene keeles Нинасиская (конно-)почтовая станция) oli aastail 1772–1877 Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteel tegutsenud postijaam Torma kihelkonnas Tartumaal), tänapäevase haldusjaotuse järgi Ninasi külas Mustvee vallas Ida-Viru maakonnas. Kuna Ninasi kohta on varem kasutatud ka nime Nina, on postijaama nimetatud ka Nina postijaamaks. Postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honoré de Balzac (1843). On mainitud veel ka Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas. Postijaam on seotud dekabristide tegevusega 1825. aastal. Vürst Mihhaili ülesanne oli Ninasil kinni pidada kogu Peterburist tulev kirjavahetus, kuni Varssavis paikneva Liivimaa valitseja suurvürst Konstantin võimust loobumise manifesti saabumiseni. 1881. aasta märtsis sai tulevane Venemaa keiser Aleksander III Ninasil teate oma isale, keiser Aleksander II korraldatud atentaadist.
Uus!!: Aleksander III ja Ninasi postijaam · Näe rohkem »
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine, ka NSV Liidu SARKi Erinõupidamine (vene keeles Особое совещание при НКВД СССР), ka lihtsalt Erinõupidamine (vene keeles Особое совещание, lühend ОСО) oli Nõukogude Liidu poliitiline kohtuväline repressiivorgan.
Uus!!: Aleksander III ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine · Näe rohkem »
Paul Oubril
Paul Oubril, ka Paul d´Oubril ja Paul von Oubril (Venemaal tuntud kui Pavel Petrovitš, vene keeles Павел Петрович Убри) (4. november (vkj) 1818 − 6. veebruar 1896 Napoli, Itaalia) oli prantsuse päritolu Venemaa keisririigi diplomaat.
Uus!!: Aleksander III ja Paul Oubril · Näe rohkem »
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Uus!!: Aleksander III ja Püha Andreas Esmakutsutu orden · Näe rohkem »
Peter Carl Fabergé
thumb Peter Carl Fabergé (ka Karl Gustavovitš Fabergé; 30. mai (18. mai vkj) 1846 Peterburi – 24. september 1920 Lausanne) oli Venemaa kullassepp, kes sai tuntuks eelkõige oma rikkalikult juveelidega kaunistatud väärismetallist lihavõttemunadega.
Uus!!: Aleksander III ja Peter Carl Fabergé · Näe rohkem »
Peterburi eestlased
Peterburi eestlased on Peterburis elanud või elavad eestlased.
Uus!!: Aleksander III ja Peterburi eestlased · Näe rohkem »
Peterburi Kunstide Akadeemia
Keiserlik Kunstide Akadeemia on 1757.
Uus!!: Aleksander III ja Peterburi Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »
Philipp Karell
"Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst.
Uus!!: Aleksander III ja Philipp Karell · Näe rohkem »
Piirikaitse Üksikkorpus
Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Piirivalve Üksikkorpus (vene keeles Отдельный корпус пограничной стражи ja Отдельный пограничный корпус, lühend ОКПС) oli Venemaa Keisririigi riigipiiri valvamise ning salakaubaveo ja ebaseadusliku piiriületamise tõkestamisega tegelenud ametkond aastail 1893–1918.
Uus!!: Aleksander III ja Piirikaitse Üksikkorpus · Näe rohkem »
Pjotr Tšaikovski
Tšaikovski pala Serenade Melancolique esitatud Grégor Monluni poolt 2010. aastal Concordia ülikoolis Pjotr Tšaikovski (1888; autor Charles Reutlinger) Tšaikovski signatuur Pjotr Iljitš Tšaikovski (vene Пётр Ильич Чайкoвский; 7. mai (vana kalendri järgi 25. aprill) 1840 Votkinsk – 6. november (25. oktoober) 1893 Peterburi) oli vene romantistlik helilooja.
Uus!!: Aleksander III ja Pjotr Tšaikovski · Näe rohkem »
Pontus Brevern de la Gardie
Krahv Pontus Alexander Ludwig Brevern de la Gardie (vene Александр Иванович Бреверн де ла Гарди; 1814–1890) oli Venemaa sõjaväelane (ratsaväekindral), kindraladjutant ning Riiginõukogu liige.
Uus!!: Aleksander III ja Pontus Brevern de la Gardie · Näe rohkem »
Puhvaika
Vene sõdur puhvaikas Puhvaika ehk vattkuub (vene keeles фуфайка) on puuvillaga või vatiga polsterdatud jope.
Uus!!: Aleksander III ja Puhvaika · Näe rohkem »
Pullapää
Aleksander III mälestusmärk Jaan Kristin. Pullapää mälestussammas algsel kujul Pullapää on endine küla Läänemaal Haapsalu linnas.
Uus!!: Aleksander III ja Pullapää · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Aleksander III ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Richard Gustav Borgelin
Richard Gustav Borgelin VR I/2, VR II/3 (10. veebruar 1887 Herning – 8. detsember 1966 Kopenhaagen, Taani) oli Taani ja Eesti sõjaväelane.
Uus!!: Aleksander III ja Richard Gustav Borgelin · Näe rohkem »
Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond
Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond (vene keeles Рижское православное Петропавловское братство) oli 1867.
Uus!!: Aleksander III ja Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond · Näe rohkem »
Riia Kristuse Sündimise katedraal
Riia Kristuse Sündimise katedraal (läti keeles Rīgas Kristus Piedzimšanas pareizticīgo katedrāle) on Läti Õigeusu Kiriku Riia piiskopkonna katedraal Lätis Riia linnas Centrsi asumis aadressil Brīvības bulvāris 23.
Uus!!: Aleksander III ja Riia Kristuse Sündimise katedraal · Näe rohkem »
Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.
Uus!!: Aleksander III ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Uus!!: Aleksander III ja Romanovid · Näe rohkem »
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument oli pooleli jäänud monument Venemaal Kostroma kremlis.
Uus!!: Aleksander III ja Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aleksander III ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Sündinud 10. märtsil
Siin loetletakse 10. märtsil sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Aleksander III ja Sündinud 10. märtsil · Näe rohkem »
Sergei Šahhovskoi
Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi (vene keeles Сергей Владимирович Шаховской; 14. juuni 1852 Moskva – 12. oktoober 1894 Tallinn) oli Venemaa riigitegelane; vürst.
Uus!!: Aleksander III ja Sergei Šahhovskoi · Näe rohkem »
Soome maapäev
Troon, mida 1809. aasta Porvoo maapäeval kasutas keiser Aleksander I. 1919. aastast kuulub troon Soome Rahvusmuuseumi kogusse Aleksander I Porvoo maapäeva avamas Soome maapäev (soome keeles Suomen maapäivät, hiljem valtiopäivät; rootsi keeles Finlands Lantdagar) oli Soome Kindralkubermangu nõuandev kogu aastatel 1809–1906 ja ühtlasi Rootsi riigipäeva volituste ülevõtja.
Uus!!: Aleksander III ja Soome maapäev · Näe rohkem »
Surnud 1. novembril
Siin loetletakse 1. novembril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Aleksander III ja Surnud 1. novembril · Näe rohkem »
Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.
Uus!!: Aleksander III ja Tallinna Reaalkool · Näe rohkem »
Tallinna Toomkool
Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.
Uus!!: Aleksander III ja Tallinna Toomkool · Näe rohkem »
Tartu Kubermangugümnaasium
Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804.
Uus!!: Aleksander III ja Tartu Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »
Tartu Linna-tütarlastekool
Tartu Linna-tütarlastekool (saksa keeles Stadttöcherschule zu Dorpat) oli aastatel 1804–1893 Tartus tegutsenud saksakeelne õppeasutus tütarlastele.
Uus!!: Aleksander III ja Tartu Linna-tütarlastekool · Näe rohkem »
Tetelminde mõis
Mõisa vaatetorn Tetelminde mõis (läti keeles Tetelmindes muiža, ka Teteles muiža, saksa keeles Tetelmuende) on mõis Lätis Ozolnieki piirkonnas Cena vallas Teteles.
Uus!!: Aleksander III ja Tetelminde mõis · Näe rohkem »
Toomas Jakobson
Toomas Jakobson (Thomas August Matthias Jakobson; 18. detsember 1838 Peterburi – 20. detsember 1897 Tallinn) oli eesti rahvusliku liikumise juht Tallinnas.
Uus!!: Aleksander III ja Toomas Jakobson · Näe rohkem »
Vandjala
Vandjala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Uus!!: Aleksander III ja Vandjala · Näe rohkem »
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Uus!!: Aleksander III ja Varssavi · Näe rohkem »
Vene-Türgi sõda (1877–1878)
Vene-Türgi sõda 1877–1878 ehk Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda (türgi keeles 1877–1878 Osmanlı-Rus Savaşı või 93 Harbi ehk islami kalendri kohase 1293. aasta järgi nimetatud sõda; vene keeles Русско-турецкая война) oli sõjaline konflikt Osmanite riigi ja Vene keisririigi juhitud õigeusu koalitsiooni vahel.
Uus!!: Aleksander III ja Vene-Türgi sõda (1877–1878) · Näe rohkem »
Venemaa Ajaloo Selts
Venemaa Ajaloo Selts (vene keeles Российское историческое общество, lühend РИО – RIO) on alates 2012.
Uus!!: Aleksander III ja Venemaa Ajaloo Selts · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Aleksander III ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend
Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend 1810−1917.
Uus!!: Aleksander III ja Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend · Näe rohkem »
Venemaa lipp
Venemaa sõjamereväelipp alates aastast 2001. Venemaa lipp on Venemaa Föderatsiooni riigi- ja Venemaa rahvuslipp.
Uus!!: Aleksander III ja Venemaa lipp · Näe rohkem »
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Uus!!: Aleksander III ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Uus!!: Aleksander III ja Venestamine · Näe rohkem »
Venestusaeg
Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.
Uus!!: Aleksander III ja Venestusaeg · Näe rohkem »
Victoria Alexandra
Printsess Victoria (sünninimega Victoria Alexandra Olga Mary; 6. juulil 1868 – 3. detsember 1935) oli Briti kuningliku perekonna liige, kuningas Edward VII neljas laps ja teine tütar.
Uus!!: Aleksander III ja Victoria Alexandra · Näe rohkem »
Viktor Bežanitski
Viktor Bežanitski (3. märts 1852 Kuigatsi – 14. mai 1924 Nõmme) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu vaimulik (ülempreester).
Uus!!: Aleksander III ja Viktor Bežanitski · Näe rohkem »
Viktor Polivanov
Viktor Petrovitš Polivanov (Виктор Петрович Поливанов; 6. november (vkj. 25. oktoober) 1831 Kostroma kubermang – 27. oktoober (vkj. 15. oktoober) 1889 Peterburi) oli Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Aleksander III ja Viktor Polivanov · Näe rohkem »
Viljandi Kesklinna Kool
Viljandi Kesklinna Kool on üldhariduslik põhikool Viljandis Uueveski linnaosas.
Uus!!: Aleksander III ja Viljandi Kesklinna Kool · Näe rohkem »
Viru väljak
Viru väljak pritsimajaga Viru väljak on väljak Tallinna kesklinnas.
Uus!!: Aleksander III ja Viru väljak · Näe rohkem »
Vladimir Aleksandrovitš
Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Владимир Александрович, 22. aprill (10. aprill vkj) 1847 Peterburi – 17. veebruar (4. veebruar vkj) 1909 Peterburi) oli Venemaa suurvürst, Aleksander II kolmas poeg.
Uus!!: Aleksander III ja Vladimir Aleksandrovitš · Näe rohkem »
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Uus!!: Aleksander III ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »
Vladimir Pertel
Vladimir Jegorovitš Pertel (Владимир Егорович Пертель, ka Vladimir Georgijevitš, Wladimir või Woldemar Pertel; u 1847 – 18. november 1924 Paide) oli Venemaa keisririigi riigiametnik (tõeline riiginõunik, 1904) ja Paide omavalitsustegelane.
Uus!!: Aleksander III ja Vladimir Pertel · Näe rohkem »
Vladimir Solovjov
Nikolai Jarošenko. Vladimir Solovjovi portree. Õlimaal, 1892 Vladimir Sergejevitš Solovjov (28. (16.) jaanuar 1853 Moskva – 12. august (31. juuli) 1900 Uzkoje mõis Moskva lähedal, praegu Moskva territooriumil) oli vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik.
Uus!!: Aleksander III ja Vladimir Solovjov · Näe rohkem »
1. juuli
1.
Uus!!: Aleksander III ja 1. juuli · Näe rohkem »
1. november
1.
Uus!!: Aleksander III ja 1. november · Näe rohkem »
10. märts
10.
Uus!!: Aleksander III ja 10. märts · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Aleksander III ja 1881 · Näe rohkem »
1882
1882.
Uus!!: Aleksander III ja 1882 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Aleksander III ja 1889 · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Aleksander III ja 1894 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aleksander III ja 19. sajand · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Aleksander III ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
20. sajand Eestis
20.
Uus!!: Aleksander III ja 20. sajand Eestis · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Aleksander III ja 4. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aleksander III (Venemaa), Aleksandr III.
