Sisukord
36 suhted: Aatom, Aatomnumber, Aleksandr Litvinenko mürgitamine, Alfakiirgus, Alfalagunemine, Astaat, Beetaosake, Berkeelium, Curiosity, Ernest Rutherford, Füüsika mõisteid, Gammakiirgus, Geigeri loendur, Ioniseeriv kiirgus, Kaltsium, Keemia ajalugu, Kiirgus, Kosmiline kiirgus, Kuurium, Lavrentsium, Maateaduste mõisteid (A), Neutronkiirgus, Osake, Päikesetuul, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Radiolüüs, Stsintillaator, Tunneliefekt, Tuumareaktsioon, Tuumkütus, Voyager 1, Voyager 2, 1. september, 1898.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Alfaosake ja Aatom
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Vaata Alfaosake ja Aatomnumber
Aleksandr Litvinenko mürgitamine
Aleksandr Litvinenko (1962–2006) oli endine KGB ja FSB ohvitser, kes põgenes Venemaalt kohtuliku jälitamise eest ja sai asüüli Suurbritannias.
Vaata Alfaosake ja Aleksandr Litvinenko mürgitamine
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Vaata Alfaosake ja Alfakiirgus
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Vaata Alfaosake ja Alfalagunemine
Astaat
Astaat on keemiline element järjenumbriga 85.
Vaata Alfaosake ja Astaat
Beetaosake
Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.
Vaata Alfaosake ja Beetaosake
Berkeelium
Berkeelium on keemiline element järjenumbriga 97.
Vaata Alfaosake ja Berkeelium
Curiosity
Curiosity on autosuurune NASA kulgur, mis uurib Marsil asuvat Gale'i kraatrit.
Vaata Alfaosake ja Curiosity
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Vaata Alfaosake ja Ernest Rutherford
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Alfaosake ja Füüsika mõisteid
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Alfaosake ja Gammakiirgus
Geigeri loendur
Geigeri loendur, ka Geigeri-Mülleri loendur on osakeste detektor ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks.
Vaata Alfaosake ja Geigeri loendur
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Vaata Alfaosake ja Ioniseeriv kiirgus
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Alfaosake ja Kaltsium
Keemia ajalugu
Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.
Vaata Alfaosake ja Keemia ajalugu
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Alfaosake ja Kiirgus
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Vaata Alfaosake ja Kosmiline kiirgus
Kuurium
Kuurium (ladina Curium) on keemiline element järjenumbriga 96.
Vaata Alfaosake ja Kuurium
Lavrentsium
Lavrentsium (ka: laurentsium) on keemiline element järjenumbriga 103.
Vaata Alfaosake ja Lavrentsium
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Vaata Alfaosake ja Maateaduste mõisteid (A)
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Vaata Alfaosake ja Neutronkiirgus
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Alfaosake ja Osake
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Vaata Alfaosake ja Päikesetuul
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Vaata Alfaosake ja Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Vaata Alfaosake ja Radioaktiivne kiirgus
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Vaata Alfaosake ja Radioaktiivsus
Radiolüüs
Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.
Vaata Alfaosake ja Radiolüüs
Stsintillaator
Stsintillaator on luminofoor, milles tuleb välja stsintillatsiooni omadus luminestsentsil, kui seda on ergastatud ioniseeriva kiirgusega.
Vaata Alfaosake ja Stsintillaator
Tunneliefekt
Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.
Vaata Alfaosake ja Tunneliefekt
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Alfaosake ja Tuumareaktsioon
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Vaata Alfaosake ja Tuumkütus
Voyager 1
Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.
Vaata Alfaosake ja Voyager 1
Voyager 2
Voyager 2 on NASA kosmosesond, mis startis 20.
Vaata Alfaosake ja Voyager 2
1. september
1.
Vaata Alfaosake ja 1. september
1898
1898.
Vaata Alfaosake ja 1898