47 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Andrei Polotskist, Anna Brandenburg-Ansbachist, Švitrigaila, Barbara Brandenburg-Ansbachist, Biograafiad (Al), Elisabeth Brandenburg-Ansbachist, Friedrich von Hohenzollern, Gediminas, Georg (Brandenburg-Ansbach), Gumprecht von Hohenzollern, Jauniūnai vald, Jeziaryšča, Jogaila, Johann Albrecht von Hohenzollern, Johann II (Mecklenburg-Stargard), Johann von Hohenzollern, Kasimir (Brandenburg-Kulmbach), Kasimir IV (Pommeri), Kęstutis, Kernavė, Kiievi vürstiriik, Kreva loss, Kulikovo lahing, Leedu ajalugu, Leedu riigipeade loend, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa-Pihkva sõda, Miitavi ordulinnus, Moskva suurvürstiriik, Mscisłaŭ, Põhjala ristisõjad, Pihkva vürstide loend, Pihkva vürstiriik, Pommeri dünastia, Poola Kuningriik, Sigulda ordulinnus, Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537), Trakų Vokė, Tveri vürstiriik, Valgevene valitsejad, Vereja, Vitsebsk, Vytautas, Wilhelm von Hohenzollern, 14. sajand.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Algirdas ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Andrei Polotskist
Polotski Andrei (vene keeles Андрей Ольгердович, leedu keeles Andrius Algirdaitis, poola keeles Andrzej Olgierdowic; umbes 1320 – 12. august 1399) oli Pihkva vürst aastatel 1341–1348, 1377–1385 ja 1394–1399; Polotski vürst aastatel 1342–1377, 1381–1387 ja 1393–1399; Trubtševski vürst koos vend Brjanski Dmitriga (leedu keeles Dmitrijus Algirdaitis, poola keeles Dymitr Starszy Olgierdowic) alates 1360.
Uus!!: Algirdas ja Andrei Polotskist · Näe rohkem »
Anna Brandenburg-Ansbachist
Anna Brandenburg-Ansbachist (Anna von Brandenburg-Ansbach; 5. mai 1487 Ansbach – 7. veebruar 1539) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Cieszyni ehk Tescheni hertsoginna.
Uus!!: Algirdas ja Anna Brandenburg-Ansbachist · Näe rohkem »
Švitrigaila
pisi Švitrigaila (poola keeles Świdrygiełło; u 1370 – 10. veebruar 1452) oli Leedu suurvürst 1430–1432.
Uus!!: Algirdas ja Švitrigaila · Näe rohkem »
Barbara Brandenburg-Ansbachist
Barbara Brandenburg-Ansbachist (Barbara von Brandenburg-Ansbach, ka Barbara von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 24. september 1495 Ansbach – 23. september 1552 Karlsbad) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Leuchtenbergi maakrahvinna.
Uus!!: Algirdas ja Barbara Brandenburg-Ansbachist · Näe rohkem »
Biograafiad (Al)
Biograafiad (Al) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Al".
Uus!!: Algirdas ja Biograafiad (Al) · Näe rohkem »
Elisabeth Brandenburg-Ansbachist
Elisabethi epitaaf aastast 1583 Elisabeth Brandenburg-Ansbachist (Elisabeth von Brandenburg-Ansbach, ka Elisabeth von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 25. märts 1494 Ansbach – 31. mai 1518 Pforzheim) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Badeni markkrahvinna.
Uus!!: Algirdas ja Elisabeth Brandenburg-Ansbachist · Näe rohkem »
Friedrich von Hohenzollern
Markkrahv Friedrichi kujutis Nürnbergi püha Sebaldi kirikus Friedrich von Hohenzollern (ka Friedrich von Brandenburg-Ansbach; 17. jaanuar 1497 Ansbach – 20. august 1536 Genova) oli Hohenzollernide dünastia Ansbachi (Franki) haru liige ja katoliiklik vaimulik.
Uus!!: Algirdas ja Friedrich von Hohenzollern · Näe rohkem »
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Uus!!: Algirdas ja Gediminas · Näe rohkem »
Georg (Brandenburg-Ansbach)
Markkrahv Georg Georg, ka Georg Vaga, (saksa Georg der Fromme või Georg von Brandenburg-Ansbach; 4. märts 1484 – 27. detsember 1543) oli Ansbachi markkrahv 1515–1543 ja Bayreuthi asevalitseja 1527–1541.
Uus!!: Algirdas ja Georg (Brandenburg-Ansbach) · Näe rohkem »
Gumprecht von Hohenzollern
Markkrahv Gumprechti kujutis nn Markkrahvide aknal, mis asub püha Sebaldi kirikus Nürnbergis; töö autor Hans von Kulmbach (1515) Gumprecht von Hohenzollern (ka Gumprecht von Brandenburg-Ansbach või Gumprecht von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; mõnikord kasutatakse ka eesnime Gumpert; 16. juuli 1503 Ansbach – 15. juuni 1528 Napoli) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda valitsenud Hohenzollernide suguvõsa haru liige, Bambergi toomhärra ning paavstlik saadik.
Uus!!: Algirdas ja Gumprecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Jauniūnai vald
Jauniūnai vald (leedu keeles Jauniūnų seniūnija) on 2.
Uus!!: Algirdas ja Jauniūnai vald · Näe rohkem »
Jeziaryšča
Jeziaryšča, ka Aziaryšča (poola keeles Jezieryszcze või Ozieryszcze) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Haradoki rajoonis, samanimelise järve edelakaldal.
Uus!!: Algirdas ja Jeziaryšča · Näe rohkem »
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Uus!!: Algirdas ja Jogaila · Näe rohkem »
Johann Albrecht von Hohenzollern
Johann Albrecht von Hohenzollern ehk Johann Albrecht von Brandenburg-Ansbach (ka Johann Albrecht von Magdeburg või Johann Albrecht von Halberstadt; 20. september 1499 – 15. mai 1550) oli Brandenburg-Ansbach-Bayreuthi mittevalitsev markkrahv ja Magdeburgi peapiiskop ning Halberstadti piiskop.
Uus!!: Algirdas ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Johann II (Mecklenburg-Stargard)
Johann II (enne 1370 - 6. juuli / 9. oktoober 1416) oli titulaarne Mecklenburgi hertsog.
Uus!!: Algirdas ja Johann II (Mecklenburg-Stargard) · Näe rohkem »
Johann von Hohenzollern
Johanni kujutis nn Markkrahvideaknal Nürnbergi püha Sebaldi kirikus, töö autor Hans von Kulmbach (1515). Johann von Hohenzollern (ka Johann von Brandenburg-Ansbach või Johann von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 9. jaanuar 1493 Plassenburg – 5. juuli 1525 Valencia) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda valitsenud Hohenzollernide suguvõsa haru liige ning Valencia asekuningas.
Uus!!: Algirdas ja Johann von Hohenzollern · Näe rohkem »
Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)
Markkrahv Kasimir, kaasaegne portree Hans von Kulmbachilt Kasimir (saksa Kasimir von Brandenburg-Kulmbach; 27. september 1481 Ansbach – 21. september 1527 Buda) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastail 1515–1527.
Uus!!: Algirdas ja Kasimir (Brandenburg-Kulmbach) · Näe rohkem »
Kasimir IV (Pommeri)
Kasimiri pitser Kasimir IV (poola: Kazimierz IV või Kaźko Słupski) (1351 - 2. jaanuar 1377) oli Pommeri-Stolpi hertsog 1374.
Uus!!: Algirdas ja Kasimir IV (Pommeri) · Näe rohkem »
Kęstutis
Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.
Uus!!: Algirdas ja Kęstutis · Näe rohkem »
Kernavė
left Kernavė on alev (endine linn) Leedus Širvintose rajooni territooriumil, Kernavė valla halduskeskus.
Uus!!: Algirdas ja Kernavė · Näe rohkem »
Kiievi vürstiriik
Kiievi vürstiriik oli pärast Kiievi Suurvürstiriigi lagunemist Lääne-Kiievimaa, Loode-Tšerkassõ, Ida-Žitomiri maa-aladel, moodustunud riik, mis eksisteeris aastatel (1132–1471), riigi pealinnaks oli Kiievi linn.
Uus!!: Algirdas ja Kiievi vürstiriik · Näe rohkem »
Kreva loss
Kreva loss aastal 1899 Kreva loss (valgevene keeles Крэўскі замак) on keskaegne kastell Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis Krevas.
Uus!!: Algirdas ja Kreva loss · Näe rohkem »
Kulikovo lahing
Kulikovo lahing leidis aset 8. septembril 1380 Doni ja selle lisajõe Neprjadva ääres (nn Kulikovo väljal), lahingus osalesid Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi juhitud ühendatud Vene väed ja musttuhatnik Mamai kogutud Kuldhordi väed.
Uus!!: Algirdas ja Kulikovo lahing · Näe rohkem »
Leedu ajalugu
Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.
Uus!!: Algirdas ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »
Leedu riigipeade loend
Leedu riigipeade loend sisaldab iseseisva Leedu riigipäid.
Uus!!: Algirdas ja Leedu riigipeade loend · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Algirdas ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Algirdas ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Liivimaa-Pihkva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda oli aastatel 1341–1343 Liivi ordu, Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud lahingutegevus Eesti- ja Pihkvamaal.
Uus!!: Algirdas ja Liivimaa-Pihkva sõda · Näe rohkem »
Miitavi ordulinnus
Miitavi (Jelgava) vapp Miitavi ordulinnus (läti keeles Jelgava ja Mītava, saksa Mitau, poola Mitawa ja Jełgawa, liivi Jālgab, leedu Mintauja) oli keskajal kivist Liivi ordu suurlinnus, mis asus Lätis Semgallia (Zemgale) kultuuriajaloolises piirkonnas Jelgava (Miitavi) linnas Lielupe jõe ja selle harujõe Drisa (saksa Drixen) vahelisel Pilssala ('linnusesaare') saarel.
Uus!!: Algirdas ja Miitavi ordulinnus · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Algirdas ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Mscisłaŭ
Mscisłaŭ (transkribeerituna Mstsislav, poola keeles Mścisław, leedu keeles Mscislavas või Mstislavas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Mscisłaŭ rajooni halduskeskus.
Uus!!: Algirdas ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Algirdas ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstid on loetelu Pihkva vürstiriigi ja Pihkvamaa valitsejatest, kuni Pihkvamaa liitmiseni Moskva suurvürstiriigiga.
Uus!!: Algirdas ja Pihkva vürstide loend · Näe rohkem »
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Algirdas ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »
Pommeri dünastia
Greifide koda või Greifide dünastia (saksa: Greifen; poola: Gryfici) oli Pommeri hertsogkonda 12.
Uus!!: Algirdas ja Pommeri dünastia · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Algirdas ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Algirdas ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »
Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537)
Liegnitzi (Legnica) linnuse renessanssportaal koos hertsog Friedrich II ja tema abikaasa Sophie portreedega Sophie (Sophie Brandenburg-Ansbachist, saksa Sophie Brandenburg-Ansbachist; 10. märts 1485 Ansbach – 24. mai 1537 Liegnitz) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Legnica ehk Liegnitzi hertsoginna.
Uus!!: Algirdas ja Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537) · Näe rohkem »
Trakų Vokė
Trakų Vokė (poola keeles Waka või Waka Trocka) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna edelaosas Paneriai valla territooriumil.
Uus!!: Algirdas ja Trakų Vokė · Näe rohkem »
Tveri vürstiriik
Tveri vürstiriik (ka Tveri suurvürstiriik; vene keeles Тверское княжество, Великое княжество Тверское) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil Kirde-Venemaal Volga ülemjooksul aastatel 1247–1485.
Uus!!: Algirdas ja Tveri vürstiriik · Näe rohkem »
Valgevene valitsejad
Valgevene valitsejad on loetelu Valgevene territooriumil eksisteerinud riikide valitsejatest, alates 10. sajandist.
Uus!!: Algirdas ja Valgevene valitsejad · Näe rohkem »
Vereja
Vereja on linn Venemaal Moskva oblastis Naro-Fominski linnaringkonnas.
Uus!!: Algirdas ja Vereja · Näe rohkem »
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Algirdas ja Vitsebsk · Näe rohkem »
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Uus!!: Algirdas ja Vytautas · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Algirdas ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Algirdas ja 14. sajand · Näe rohkem »