Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Ava Google Mapsis Kasuta AI-d

Sisukord

1. 358 suhted: Adamova (Alūksne piirkond), Adrakaši, Adsele, Aizgārša, Aizpurieši, Aizupītes, Aizupe, Alūksne järv, Alūksne kõrgustik, Alūksne loss, Alūksne piirkond, Alūksne rajoon, Alūksne raudteejaam, Alexander Johann Krause, Alodzene, Alsviķi, Alsviķi vald, Aluliina kihelkond, Aluliina kirik, Aluliina kirikumõis, Aluliina mõis, Aluliina ordulinnus, Alulinn, Anšlavs Eglītis, Andrejs Rastorgujevs, Anna (Läti), Ants Piip, Antsla vasallilinnus, Apekalns, Artur Soomre, Asulad (A), Atsele ordulinnus, Auguļi, Augustin Meyerberg, Šķērsti, Šļukumi, Šļukums, Šeļehova, Ķelles, Ķurši, Žagatas (Kalncempji vald), Čistigi, Čonkas, Čuksti, Bajs, Barbara Juliane von Krüdener, Bārdaskrogs, Bāterava, Bērziņi, Bērzukalns, ... Laienda indeks (308 rohkem) » « Kahaneb indeks

Adamova (Alūksne piirkond)

Adamova on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Adamova (Alūksne piirkond)

Adrakaši

Adrakaši on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Adrakaši

Adsele

Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.

Vaata Alūksne ja Adsele

Aizgārša

Aizgārša (kohalikus murdes Oizgārša) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Aizgārša

Aizpurieši

Aizpurieši (ka Aizpuri) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Zeltiņi vallas.

Vaata Alūksne ja Aizpurieši

Aizupītes

Aizupītes on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Aizupītes

Aizupe

Aizupe (kohalikus murdes Oizupe) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Aizupe

Alūksne järv

Alūksne järv (läti keeles Alūksnes ezers) on järv Lätis Alūksne kõrgustikul.

Vaata Alūksne ja Alūksne järv

Alūksne kõrgustik

alt.

Vaata Alūksne ja Alūksne kõrgustik

Alūksne loss

Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.

Vaata Alūksne ja Alūksne loss

Alūksne piirkond

Alūksne piirkond (läti keeles Alūksnes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Vaata Alūksne ja Alūksne piirkond

Alūksne rajoon

Alūksne rajoon oli 1.

Vaata Alūksne ja Alūksne rajoon

Alūksne raudteejaam

Alūksne raudteejaam on raudteejaam Alūksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonnas Alūksnes aadressil Jāņkalna iela 52.

Vaata Alūksne ja Alūksne raudteejaam

Alexander Johann Krause

Alexander Johann Krause (10. aprill/22. aprill 1827 Tallinn – 12. veebruar/24. veebruar 1865 Enivere) oli Liivimaa vaimulik.

Vaata Alūksne ja Alexander Johann Krause

Alodzene

Alodzene (kohalikus murdes Olūdzene) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas.

Vaata Alūksne ja Alodzene

Alsviķi

Alsviķi mõisa peahoone Alsviķi (vanasti ka Alsviķis) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Alsviķi valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Alsviķi

Alsviķi vald

Alsviķi vald (läti keeles Alsviķu pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas.

Vaata Alūksne ja Alsviķi vald

Aluliina kihelkond

Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Alūksne ja Aluliina kihelkond

Aluliina kirik

Aluliina kirik ehk Alūksne kirik on luteri kirik Lätis Alūksnes aadressil Pils ielā 25a.

Vaata Alūksne ja Aluliina kirik

Aluliina kirikumõis

Glücki tammed Aluliina kirikumõis ehk Alūksne kirikumõis (saksa keeles Marienburg Pastorat, läti keeles Alūksnes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Vaata Alūksne ja Aluliina kirikumõis

Aluliina mõis

Aluliina mõis ehk Alūksne mõis (saksa keeles Schloß Marienburg, läti keeles Alūksnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Vaata Alūksne ja Aluliina mõis

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Vaata Alūksne ja Aluliina ordulinnus

Alulinn

Alulinn (allikates ka Alolinn) oli kunagine linnus, mille ase on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas soosaarel Aa küla territooriumil Aa mõisa südamest umbes 1,75 km kagu pool, Tallinna–Narva maanteest umbes 600 m lõuna pool.

Vaata Alūksne ja Alulinn

Anšlavs Eglītis

Anšlavs Eglītis Läti 2006. aasta postmark Anšlavs Eglītis (14. oktoober 1906 Riia – 4. märts 1993 Los Angeles) oli läti kirjanik, ajakirjanik ja maalikunstnik.

Vaata Alūksne ja Anšlavs Eglītis

Andrejs Rastorgujevs

Andrejs Rastorgujevs (sündinud 27. mail 1988 Alūksnes) on Läti laskesuusataja.

Vaata Alūksne ja Andrejs Rastorgujevs

Anna (Läti)

Anna algkool Anna (vanasti ka Anne) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Anna valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Anna (Läti)

Ants Piip

Ants Piip (28. veebruar 1884 Anikatsi, Tuhalaane vald, Viljandimaa – 1. oktoober 1942 Nõroblagi vangilaager, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane.

Vaata Alūksne ja Ants Piip

Antsla vasallilinnus

Üxküllide aadliperekonna kahe kilbiga vapp aastast 1475, loodud Antsla Peter von Üxkülli tellimisel Antsla linnus (saksa keeles Anzen) oli keskajast pärinev vasallilinnus, mis kuulus Uexküllidele.

Vaata Alūksne ja Antsla vasallilinnus

Apekalns

Apekalnsi kirik Apekalns (ka Opekalns, Apukalns, kohalikus murdes Opekols) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Apekalns

Artur Soomre

Artur Soomre. Kaarli koguduse arhiiv. Artur Soomre (kuni 26. oktoobrini 1936 Sommer; 21. mai (vkj)/ 2. juuni 1890 Jõgeveste vald, Helme kihelkond, Viljandimaa – 22. september 1944 Läänemeri) oli eesti vaimulik.

Vaata Alūksne ja Artur Soomre

Asulad (A)

Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab A-tähega.

Vaata Alūksne ja Asulad (A)

Atsele ordulinnus

Müürilõik Atsele ordulinnuse varemetest Vapp Atsele ordulinnus (eesti keeles ka Koivalinna, võru murdes Koivaliina, läti Gaujiena, saksa Adzel, Adsel an der Aa), mis kuulus Liivi ordu Aluliina (Aluksne, Marienburg) komtuuri alluvusse, asub Lätis Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Apes novads) Koivalinna vallas (Gaujienas pagasts) Koiva jõe parempoolsel ehk idakaldal ja väikese oja sügava sälkoru lõunaserval ning Koivalinna alevi edelaküljel.

Vaata Alūksne ja Atsele ordulinnus

Auguļi

Auguļi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Auguļi

Augustin Meyerberg

Vabahärra Augustin Meyerberg (1622 Sileesia – 1688) oli Saksa-Rooma riigi diplomaat.

Vaata Alūksne ja Augustin Meyerberg

Šķērsti

Šķērsti (ka Šķersti) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Šķērsti

Šļukumi

Šļukumi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Šļukumi

Šļukums

Šļukums on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Šļukums

Šeļehova

Šeļehova (ka Šelehhovo) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Šeļehova

Ķelles

Ķelles on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Ķelles

Ķurši

Ķurši on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Ķurši

Žagatas (Kalncempji vald)

Žagatas (kohalikus murdes ka Žogotas) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Žagatas (Kalncempji vald)

Čistigi

Čistigi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Čistigi

Čonkas

Čonkas on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ilzene vallas.

Vaata Alūksne ja Čonkas

Čuksti

Čuksti on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Čuksti

Bajs

Bajs (ka Beja või Baja, vanasti ka Bejas mežniecība ehk Beja metskond) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Bajs

Barbara Juliane von Krüdener

Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor Angelika Kauffmann Beate Barbara Juliane von Krüdener (neiupõlvenimega Vietinghoff-Scheel; 22. november 1764 Riia – 25. detsember 1824 Bilohirsk) oli Liivimaa aadlikust kirjanik ja pietist, Viitina mõisaproua.

Vaata Alūksne ja Barbara Juliane von Krüdener

Bārdaskrogs

Bārdaskrogs (ka Bardaskrogs, kohalikus murdes Bordaskrūgs) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.

Vaata Alūksne ja Bārdaskrogs

Bāterava

Bāterava (ka Bātarava) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas.

Vaata Alūksne ja Bāterava

Bērziņi

Bērziņi (kohalikus murdes Bierziņi) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Bērziņi

Bērzukalns

Bērzukalns on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Bērzukalns

Bērzupe

Bērzupe (kohalikus murdes Bārzupe) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Bērzupe

Bieranti

Bieranti (kohalikus murdes Bīranti) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Bieranti

Birži mõis

Birži mõis (saksa keeles Modohn, läti keeles Biržu muiža, ka Madonas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.

Vaata Alūksne ja Birži mõis

Blūmji

Blūmji on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Blūmji

Blūmreiņi

Blūmreiņi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Blūmreiņi

Blekteskalns

Blekteskalns (kohalikus murdes Blekteskols) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Blekteskalns

Boinica

Boinica on endine küla Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Boinica

Boris Henrichson

Boris Henrichson (13. märts 1899 Alūksne, Läti – 12. detsember 1971 Viljandi) oli rootsi-saksa-poola päritolu eesti pedagoog ja spordikohtunik.

Vaata Alūksne ja Boris Henrichson

Brūnas

Brūnas (ka Brounas) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Brūnas

Brenci

Brenci pood Brenci (Nõukogude ajal Maliena) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Maliena valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Brenci

Brieži

Brieži (ka Lielbrieži) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Brieži

Briežudārzs

Briežudārzs (ka Briežu dārzs ehk Hirveaed, kohalikus murdes Brīžudorzs) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Briežudārzs

Briedinieki

Briedinieki (kohalikus murdes Brīdinīki) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas.

Vaata Alūksne ja Briedinieki

Bruņiševa

Bruņiševa on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Bruņiševa

Bundzene

Bundzene on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Bundzene

Carl Gustaf Nieroth

Krahv Karl Nieroth, ka Carl Gustaf Nieroth, soome keeles Kaarle Kustaa Nieroth (umbes 1650 – 25. jaanuar 1712) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Vaata Alūksne ja Carl Gustaf Nieroth

Celenski

Celenski on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Celenski

Cerkazi

Cerkazi on küla Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Cerkazi

Christoph Haberland

Christoph Haberland (läti Kristofs Hāberlands; 1. jaanuar 1750 Riia – 7. märts 1803 Riia) oli baltisaksa päritolu arhitekt.

Vaata Alūksne ja Christoph Haberland

Cielavas

Cielavas (kohalikus murdes Cīlavas) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Cielavas

Cirakalns

Cirakalns (kohalikus murdes Cirakols) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Cirakalns

Cisse von dem Rutenberg

Cisse von dem Rutenberg (surnud oktoobris 1433) oli Liivi ordu maameister aastatel 1424–1433.

Vaata Alūksne ja Cisse von dem Rutenberg

Dacvari

Dacvari on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Dacvari

Degumi

Degumi (kohalikus murdes Dagumi) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Degumi

Dekšņi

Dekšņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunanna vallas.

Vaata Alūksne ja Dekšņi

Demšas

Demšas (ka Demši) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Demšas

Doktas

Doktas (vanadel kaartidel ka Dokti) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Doktas

Dore mõis

Dore mõis (saksa keeles Doremoise, läti keeles Dores muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Vaata Alūksne ja Dore mõis

Dostas

Dostas on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Dostas

Druskas

Druskas on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.

Vaata Alūksne ja Druskas

Ežupalte

Ežupalte (ka Esapalte) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Ežupalte

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Vaata Alūksne ja Eesti ajalugu

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Vaata Alūksne ja Eesti keskaeg

Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.

Vaata Alūksne ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Eesti poolakeelsed kohanimed

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti poolakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti poolakeelsetes kohanimedes, eriti ajaloolises kirjanduses, mis puudutab ajastut 1561 - 1660, kui Eesti ala lõunapoolne osa kuulus Poola provintsi Inflanty koosseisu.

Vaata Alūksne ja Eesti poolakeelsed kohanimed

Eesti Vabadussõja kronoloogia

Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919.

Vaata Alūksne ja Eesti Vabadussõja kronoloogia

Elīna Zālīte

Elīna Zālīte (19. oktoober 1898 Läti, Alūksne rajoon Trapene vald Vososi talu – 7. aprill 1955 Riia) oli läti kirjanik ja tõlkija.

Vaata Alūksne ja Elīna Zālīte

Ermiķi

Ermiķi (ka Ērmiķi) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Ermiķi

Ernst Glück

Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.

Vaata Alūksne ja Ernst Glück

Ernst Wilhelm Woldemar Schultz

Ernst Wilhelm Woldemar Schultz (5. detsember 1813 Tartu – 21. september 1887 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Vaata Alūksne ja Ernst Wilhelm Woldemar Schultz

Ezīšava

Ezīšava on küla Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Ezīšava

Ezermala (Alūksne piirkond)

Ezermala on endine küla Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Ezermala (Alūksne piirkond)

Ezerslokas

Ezerslokas (ka Lielslokas) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ilzene vallas.

Vaata Alūksne ja Ezerslokas

Fabian von Rosen (Rootsi ooberstleitnant)

Fabian von Rosen oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Turaida maakaitseväepataljoni.

Vaata Alūksne ja Fabian von Rosen (Rootsi ooberstleitnant)

Fjuki

Fjuki (ka Vuķi või Fuki) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Fjuki

Florian Thilo von Thilau

Florian Thilo von Thilau (1665–1720ndad) oli Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ja Alūksne komandant, kes osales Põhjasõjas.

Vaata Alūksne ja Florian Thilo von Thilau

François Guillemot de Villebois

François Guillemot de Villebois (prantsuse keeles François Guillemot, dit Villebois, venepäraselt Никита Петрович Вильбоа, Nikita Petrovitš Villebois) (1681 Guérande, Väike-Britannia – 17. märts (vkj)/ 28. märts 1760 Tartu) oli bretooni päritolu Venemaa mereväelane – viitseadmiral, Peeter I lähikondlane, Kroonlinna kuberner ning Ahja, Kurista ja Sarakuste mõisnik Võnnu kihelkonnas Eestis.

Vaata Alūksne ja François Guillemot de Villebois

Franciskopole

Franciskopole on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Franciskopole

Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735)

Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberst, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Cēsise maakaitseväepataljoni.

Vaata Alūksne ja Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735)

Garasimi

Garasimi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Garasimi

Garjuri

Garjuri on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Garjuri

Garoži

Garoži (kohalikus murdes Gorūži) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Garoži

Göran von Sperling

Krahv Göran von Sperling (6. detsember 1630 Rådmansö, Roslagen – 22. september 1691 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Alūksne ja Göran von Sperling

Gobas

Gobas (kohalikus murdes Gūbas) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Gobas

Golovkina

Golovkina on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Golovkina

Gornasti

Gornasti on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Gornasti

Goruški

Goruški on endine küla Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Goruški

Gotlupi

Gotlupi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Gotlupi

Grēveles

Grēveles on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Grēveles

Gribažas

Gribažas on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunanna vallas.

Vaata Alūksne ja Gribažas

Griguļi

Griguļi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Griguļi

Grundas

Grundas on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas.

Vaata Alūksne ja Grundas

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Vaata Alūksne ja Gulbene

Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee

Auruvedur Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee on tegutsev 33 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudteeliin Lätis Alūksne ja Gulbene vahel. Liini haldab SIA "Gulbenes-Alūksnes bānītis", mis omakorda kuulub Läti raudteele.

Vaata Alūksne ja Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee

Gustaf Horn

Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.

Vaata Alūksne ja Gustaf Horn

Heinrich Christian Gustav Kupffer

Heinrich Christian Gustav Kupffer (2. september / 14. september 1814 Mazirbe – 31. detsember 1897 / 12. jaanuar 1898 Valga) oli Eesti ja Läti vaimulik.

Vaata Alūksne ja Heinrich Christian Gustav Kupffer

Heinrich Johan von Brandt

Heinrich Johan von Brandt (1653–1735) oli Rootsi sõjaväelane, ooberst ja Liivimaa mõisnik, kes osales Põhjasõjas ning juhatas seal Saaremaa maatragunieskadroni.

Vaata Alūksne ja Heinrich Johan von Brandt

Henrik Horn (1618–1693)

Henrik Horn Henrik Horn af Marienborg (ka Henrik Henriksson Horn; 22. mai 1618 Stockholm – 22. veebruar 1693 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Aluliina vabahärra ja Läänemaa Ridala kihelkonna Võnnu mõisa pärushärra.

Vaata Alūksne ja Henrik Horn (1618–1693)

Hopa

Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis Smiltene piirkonnas, Hopa valla keskus.

Vaata Alūksne ja Hopa

Ievedne

Ievedne (ka Ievednieki, kohalikus murdes Īvedne) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunanna vallas.

Vaata Alūksne ja Ievedne

Igaunīši

Igaunīši (ka Igaunieši) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Igaunīši

Ilzene

Ilzene on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ilzene vallas.

Vaata Alūksne ja Ilzene

Jaan Sarv

Jaan Sarv Jaan Sarv (21. detsembril 1877 Leeguste, Saru vald (Hargla kihelkond) – 23. august 1954 Tartu) oli eesti matemaatikaprofessor ja haridustegelane.

Vaata Alūksne ja Jaan Sarv

Jacob Gottfried Kolbe

Jacob Gottfried Kolbe (22. jaanuar/3. veebruar 1811 Peterburi – 16. september/28. september 1871 Hargla) oli Eesti vaimulik.

Vaata Alūksne ja Jacob Gottfried Kolbe

Jacob Johan Taube

Vabahärra Jacob Johan Taube af Kudding (1624–1695) oli Liivimaalt Kudina mõisast pärit Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant).

Vaata Alūksne ja Jacob Johan Taube

Jaseņeci

Jaseņeci (vanadel kaartidel ka Jasenets) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Jaseņeci

Jaunalūksne vald

Lāzberģi mõisa varemed Jaunalūksne vald (läti keeles Jaunalūksnes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas.

Vaata Alūksne ja Jaunalūksne vald

Jaunanna

Pedetsi jõgi Jaunannas Jaunanna (vanasti ka Jaunanne, Nõukogude ajal Meijeri) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Jaunanna valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Jaunanna

Jaunzemi

Jaunzemi on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Ilzene valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Jaunzemi

Jaunzemi (Mārkalne vald)

Jaunzemi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Jaunzemi (Mārkalne vald)

Jerlani

Jerlani on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Jerlani

Joškas

Joškas on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Zeltiņi vallas.

Vaata Alūksne ja Joškas

Johann Thal

Johann Thal (14. juuni 1756 Kambja – 27. juuni 1841 Kambja) oli Kambja köster ja esimene eestlasest orelimeister.

Vaata Alūksne ja Johann Thal

Johann von der Recke

Johann von der Recke (umbes 1480 – 18. mai 1551) oli Liivi ordumeister 1549–1551.

Vaata Alūksne ja Johann von der Recke

Joseph Du Hamel

Joseph Du Hamel (ka Duhamel, von Dühamel; vene Осип (Йозеф) Осипович Дюгамель; 2. august 1758 Varssavi – 20. detsember 1840 Peterburi) oli prantsuse päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Vaata Alūksne ja Joseph Du Hamel

Julius Bernhard Feldmann

Julius Bernhard Feldmann (10. aprill 1869 Vigala – 9. oktoober 1954 Bad Bellingen) oli eesti vaimulik.

Vaata Alūksne ja Julius Bernhard Feldmann

Jurenski

Jurenski on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Jurenski

Kaarlo Hillilä

Kaarlo Hillilä Kaarlo Henrik Hillilä (27. mai 1902 Oulu – 14. mai 1965) oli soome poliitik.

Vaata Alūksne ja Kaarlo Hillilä

Kaķīši

Kaķīši on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.

Vaata Alūksne ja Kaķīši

Kaķi

Kaķi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Kaķi

Kadilas

Kadilas on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Kadilas

Kalnapededze

Kalnapededze (ka Kalnpededze või Kalna Pededze) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Kalnapededze

Kalncempji

Vallamaja Kalncempji (vanasti ka Cempji) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Kalncempji valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Kalncempji

Kaltiņi

Kaltiņi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Kaltiņi

Kalvene (Alūksne piirkond)

Kalvene on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Kalvene (Alūksne piirkond)

Kampji

Kampji on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Kampji

Kanaviņas

Kanaviņas on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Kanaviņas

Karl Aben

Karl Aben Karl Aben (sündinud Karp Aben; 23. september 1896 Vecputrene Alūksne lähedal – 22. oktoober 1976 Tartu) oli eesti keeleteadlane, läti keelest tõlkija ja kirjanik.

Vaata Alūksne ja Karl Aben

Karl Aru

Konstantin Karl Aru-Kaušinski (venepäraselt Карл Иванович (Яанович) Ару) (30. mai 1902 Tarva küla, Veltsa vald Haapsalu kreis Eestimaa kubermang – 28. veebruar 1994 Tallinn) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, suurtükiväe kindralmajor.

Vaata Alūksne ja Karl Aru

Karl Henriksson Horn

Karl Henriksson Horni ja tema abikaasa Agnese hauaplaat Tallinna toomkirikus.Arent Passer Karl Henriksson Horn (ka Carl Henriksson Horn, soomepäraselt Kaarle Henrikinpoika Horn; u 1550 – 16. mai 1601 Burtnieki linnuses) oli Rootsi feldmarssal (1580) ning Eestimaa asehaldur 1576–1578 ja 1600–1601 ning Kankaiste, Võnnu ja Malla pärisomanik.

Vaata Alūksne ja Karl Henriksson Horn

Karva

Karva (ka Korva) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Karva

Kastre jõelahing

Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.

Vaata Alūksne ja Kastre jõelahing

Katariina I

Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.

Vaata Alūksne ja Katariina I

Kauļi

Kauļi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Kauļi

Kārkļi

Kārkļi (kohalikus murdes Korkļi) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Kārkļi

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Vaata Alūksne ja Kärde rahu

Kūdupe

Kūdupe on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Kūdupe

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Vaata Alūksne ja Kirumpää piiskopilinnus

Klaškina

Klaškina (ka Kloskinava) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Klaškina

Klementine

Klementine on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Klementine

Klimentine

Klimentine (ka Klemetine või Vidzeme) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Klimentine

Koivaliina

Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Koivaliina

Kolberģis

Kolberģis on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Jaunalūksne valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Kolberģis

Kopmaņi

Kopmaņi (kohalikus murdes Kūpmaņi) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Kopmaņi

Korneti

Korneti on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Vana-Laitsna valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Korneti

Kraukļi

Kraukļi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Kraukļi

Kruti

Kruti on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Kruti

Kušķi

Kušķi on küla Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Kušķi

Kudinava

Kudinava (ka Kudinova, vanadel kaartidel Kudenava) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Kudinava

Kulna piiskopilinnus

Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.

Vaata Alūksne ja Kulna piiskopilinnus

Kundrati

Kundrati on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Zeltiņi vallas.

Vaata Alūksne ja Kundrati

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Vaata Alūksne ja Laiuse ordulinnus

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Vaata Alūksne ja Latgalid

Laura Nikolai kogudus

Laura Nikolai kogudus (ka Laura Nigula kogudus) oli luterlik kogudus, mis tegutses Setumaal Laura alevikus.

Vaata Alūksne ja Laura Nikolai kogudus

Lāčudārzs

Lāčudārzs (kohalikus murdes Ločudorzs) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Lāčudārzs

Lācupji

Lācupji või Lācupi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Lācupji

Lāzberģis

Lāzberģis on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Lāzberģis

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Vaata Alūksne ja Läti ajalugu

Läti mõisate loend

Siin on loetletud Läti mõisaid.

Vaata Alūksne ja Läti mõisate loend

Läti Rahvusarhiiv

Läti Rahvusarhiiv (läti keeles Latvijas Nacionālais arhīvs) on Läti kultuuriministeeriumi alluvuses olev rahvusarhiiv.

Vaata Alūksne ja Läti Rahvusarhiiv

Läti saksakeelsete kohanimede loend

Siin on alfabeetiliselt loetletud tänase Läti aladel asuvate linnade, mõisade, jõgede, saarte jne saksakeelseid nimetusi.

Vaata Alūksne ja Läti saksakeelsete kohanimede loend

Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)

Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.

Vaata Alūksne ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)

Lēģernieki

Lēģernieki (kohalikus murdes Lieģernīki) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunanna vallas.

Vaata Alūksne ja Lēģernieki

Leivu keel

Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.

Vaata Alūksne ja Leivu keel

Lejas

Lejas (kohalikus murdes ka Lajas) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Lejas

Lejasšķiņķi

Lejasšķiņķi (ka Šķiņķi) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Lejasšķiņķi

Lejaskrogs

Lejaskrogs (kohalikus murdes Lajaskrūgs) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Lejaskrogs

Lenkava

Lenkava on küla Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Lenkava

Leo Kokle

Leo Kokle (3. märts 1924 Alūksne – 7. detsember 1964 Riia) oli Läti maalikunstnik.

Vaata Alūksne ja Leo Kokle

Liepna

Liepna luteri kirik Liepna (latgali Līpna) on küla (lielciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Liepna valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Liepna

Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)

Rootsi kuningriigi Balti provintsid Järgnevas artiklis on antud ülevaade Põhjasõja ajal Liivimaal moodustatud Rootsi jalaväe- ning maakaitseväepataljonidest.

Vaata Alūksne ja Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)

Lilija Līce

Lilija Līce (29. september 1913 – 27. mail 1991) oli läti skulptor.

Vaata Alūksne ja Lilija Līce

Litene

Litene on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas 19 km kaugusel Gulbene linnast, Litene valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Litene

Luņķi

Luņķi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Luņķi

Luke vasallilinnus

Mõisatiik ja linnusevalli läänekülg, 2014 juuli Luke vasallilinnus (saksa Lude, Schloss Luhde, läti Lugaži) oli Liivi ordu vasallile ehk rüütlile läänistatud väikelinnus, mis asub Lätis Valka vallas (Valkas pagasts) Luke (Lugaži) külas, Luke mõisa alal, umbes 5 km kaugusel Valka keskusest ja Eesti piirist läänes.

Vaata Alūksne ja Luke vasallilinnus

Marienburg (täpsustus)

Marienburg 'Maarja linnus' on mitme linna ajalooline saksakeelne nimi.

Vaata Alūksne ja Marienburg (täpsustus)

Maruta Varrak

Maruta Varrak 2012. aastalFoto: Jaan Künnap Maruta Varrak (sündinud 9. aprillil 1942 Alūksnes) on Eesti ajaloolane ja museoloog, Tallinna Linnamuuseumi direktor aastatel 1995–2013.

Vaata Alūksne ja Maruta Varrak

Matisene

Matisene (ka Beja) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Matisene

Mālupe

Mālupe mõisa hooned Mālupe (kohalikus murdes Molupe) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Mālupe valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Mālupe

Māriņkalns

Māriņkalns (kohalikus murdes Māriņkols) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Ziemeri valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Māriņkalns

Mārkalne

Mārkalne koolimaja aastal 2002 Mārkalne on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Mārkalne valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Mārkalne

Mārtiņš Brauns

Mārtiņš Brauns 2015. aastal Mārtiņš Brauns (17. september 1951 Riia – 24. november 2021 Riia) oli läti helilooja.

Vaata Alūksne ja Mārtiņš Brauns

Mārtiņi

Mārtiņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Mārtiņi

Mūrnieki

Mūrnieki (kohalikus murdes ka Mournīki) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Mūrnieki

Mērnieki (Maliena vald)

Mērnieki (kohalikus murdes Miernīki) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Mērnieki (Maliena vald)

Mežarija

Mežarija (kohalikus murdes Mežareja) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Mežarija

Mežnieki

Mežnieki (kohalikus murdes Mežinīki) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas.

Vaata Alūksne ja Mežnieki

Mežslokas

Mežslokas on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ilzene vallas.

Vaata Alūksne ja Mežslokas

Mežtekas

Mežtekas (kohalikus murdes Mežtakas) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunanna vallas.

Vaata Alūksne ja Mežtekas

Medņi

Medņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Zeltiņi vallas.

Vaata Alūksne ja Medņi

Melderpuļķi

Melderpuļķi (ka Puļķi) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Melderpuļķi

Miški

Miški (ka Mišķi) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas.

Vaata Alūksne ja Miški

Micpapi

Micpapi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Zeltiņi vallas.

Vaata Alūksne ja Micpapi

Mihhail Beznin

Mihhail Andrejevitš Beznin-Naštšokin oli Vene riigiteenistuja ja opritšnik 16. sajandil, kes pärines Naštšokinite aadlisuguvõsast.

Vaata Alūksne ja Mihhail Beznin

Murjāņi (Alūksne piirkond)

Murjāņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Murjāņi (Alūksne piirkond)

Naglas

Naglas (kohalikus murdes Noglas) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Naglas

Naumova

Naumova (ka Naumovo) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Naumova

Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus

Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ehk Nõukogude okupatsioon Balti riikides oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.

Vaata Alūksne ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus

Nēķene

Nēķene (ka Nēķens) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Nēķene

NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis

NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis olid NSV Liidu relvajõudude NSV Liidu strateegiliste raketivägede (Ракетные войска стратегического назначения (РВСН)) 50.

Vaata Alūksne ja NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis

Okani

Okani on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Okani

Orava mõisa ülestõus

Orava mõisa ülestõus oli 1700.

Vaata Alūksne ja Orava mõisa ülestõus

Orlīši

Orlīši (ka Orloši) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Orlīši

Oskar Emil Carlblom

Oskar Emil Carlblom (16. veebruar/28. veebruar 1829 Brenti, Härgmäe kihelkond – 15. veebruar/28. veebruar 1902 Tartu) oli Eesti vaimulik.

Vaata Alūksne ja Oskar Emil Carlblom

Otte

Otte (ka Ote) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Otte

Otto Christoph Heinrich Girgensohn

Otto Christoph Heinrich Girgensohn (12. detsember/24. detsember 1796 Jaunpiebalga – 23. november/5. detsember 1869 Tallinn) oli Läti ja Eesti vaimulik ning teoloog.

Vaata Alūksne ja Otto Christoph Heinrich Girgensohn

Paiķeni

Paiķeni (ka Paiķēni) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ilzene vallas.

Vaata Alūksne ja Paiķeni

Pauliņi

Pauliņi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Pauliņi

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Vaata Alūksne ja Pärnumaa

Pūriņi

Pūriņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Pūriņi

Pūzupi

Pūzupi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Pūzupi

Pļevna

Pļevna on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Pļevna

Pļitka

Pļitka (ka Pleitaji) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Pļitka

Põhjakorpus

Põhjaarmee üksik Põhjakorpus Vene valgekaartlaste väekoondis Vene kodusõjas.

Vaata Alūksne ja Põhjakorpus

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Alūksne ja Põhjasõda

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Vaata Alūksne ja Põhjasõda Eesti alal

Peņķi

Peņķi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.

Vaata Alūksne ja Peņķi

Pededze

Pededze koolimaja Pededze on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Pededze valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Pededze

Peeter Tarvel

Peeter Tarvel (süsi) Peeter Tarvel (kuni 1935 Peeter Treiberg; 11. juuli 1894 Koduvere (hiljem Metsiku) – 19. oktoober 1953 Omsk) oli eesti ajaloolane.

Vaata Alūksne ja Peeter Tarvel

Petrova (Alūksne piirkond)

Petrova on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Petrova (Alūksne piirkond)

Petseri

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.

Vaata Alūksne ja Petseri

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Vaata Alūksne ja Petserimaa

Piirkond (Läti)

Lätis on piirkond (läti keeles novads) 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Vaata Alūksne ja Piirkond (Läti)

Plešulauzi

Plešulauzi (vanadel kaartidel Plešalauze) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Plešulauzi

Ploskums

Ploskums on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Ploskums

Poļakova

Poļakova on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Poļakova

Polsas

Polsas (vanadel kaartidel Palsas) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Polsas

Ponkuļi

Ponkuļi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Ponkuļi

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Vaata Alūksne ja Poola aeg

Prēdeļi

Prēdeļi (kohalikus murdes ka Prīdeļi) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Prēdeļi

Prēduļeva

Prēduļeva (ka Prīduļeva) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Prēduļeva

Proņkas

Proņkas on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Proņkas

Pujakalns

Pujakalns (kohalikus murdes Pujakols) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Pujakalns

Pullans

Pullans on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Pullans

Puncene

Puncene on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Puncene

Purnava

Purnava on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Purnava

Putāni

Putāni (kohalikus murdes Putani) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Putāni

Putrovka

Putrovka bussipeatus Putrovka on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Putrovka

Ratenieki

Ratenieki (kohalikus murdes Ratenīki) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Ratenieki

Ratsarügement

Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.

Vaata Alūksne ja Ratsarügement

Raudteetransport Lätis

Raudteeliinid tänapäeva Lätis Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.

Vaata Alūksne ja Raudteetransport Lätis

Rākava

Rākava on endine küla Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Rākava

Rūci

Rūci (ka Roči või Rūči) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Rūci

Rīsava

Rīsava (ka Rīsova) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Rīsava

Rečiņi

Rečiņi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Rečiņi

Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn

Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn (2. veebruar/14. veebruar 1827 Apekalns – 27. veebruar/9. märts 1886 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Vaata Alūksne ja Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn

Rezaka

Rezaka (ka Rēzaka) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Rezaka

Riia–Pihkva maantee

Riia–Pihkva maantee (põhimaantee nr 7) on Lätit, Eestit ja Venemaad läbiva maantee Eesti piiridesse jääva osa.

Vaata Alūksne ja Riia–Pihkva maantee

Romeškalns

Romeškalns on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.

Vaata Alūksne ja Romeškalns

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Vaata Alūksne ja Rootsi aeg

Ruķeļi

Ruķeļi on küla Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Ruķeļi

Rulles

Rulles (ka Rules) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.

Vaata Alūksne ja Rulles

Rutki

Rutki on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Rutki

Saļņi

Saļņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Saļņi

Saides

Saides on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Saides

Sauliķi

Sauliķi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Sauliķi

Sõjategevus Eestis (1944)

Sõjategevus Eestis 1944.

Vaata Alūksne ja Sõjategevus Eestis (1944)

Sebežnieki

Sebežnieki (kohalikus murdes Sebežnīki) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Sebežnieki

Silaktis

Silaktis on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Silaktis

Silaveršas

Silaveršas on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunanna vallas.

Vaata Alūksne ja Silaveršas

Sils

Sils on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Sils

Siseņi

Siseņi (kohalikus murdes Sisiņi) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Siseņi

Skujas

Skujas on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Skujas

Slobodka (Läti)

Slobodka on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Slobodka (Läti)

Snopova

Snopova on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Snopova

Sofikalns

Sofikalns (kohalikus murdes Sopikols) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas.

Vaata Alūksne ja Sofikalns

Sprīvuļi

Sprīvuļi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Sprīvuļi

Sprektīši

Sprektīši (ka Sprehtitši, Sprekstiši või Sprektiši) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Sprektīši

Sprinduļi

Sprinduļi (vanadel kaartidel Springuļkalns) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Sprinduļi

Stanisław Bułak-Bałachowicz

Polkovnik Bułak-Bałachowicz (vasakul äärmine) 1919. aasta 31. mail koos kindralmajor Laidoneriga Pihkvas Stanisław Marian Bułak-Bałachowicz (eestipäraselt traditsiooniliselt Stanislav Bulak-Balahhovitš, valgevene Станіслаў Марян Булак-Балаховіч; 10.

Vaata Alūksne ja Stanisław Bułak-Bałachowicz

Stāmeri

Stāmeri (kohalikus murdes Stomari või Stomeri) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Stāmeri

Stārdupe

Stārdupe (ka Stardupe) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Stārdupe

Sten Kalder

Sten Kalder OSY-400 Sten Kalder (sündinud 26. aprillil 1992) on eesti endine veemootorisportlane.

Vaata Alūksne ja Sten Kalder

Steržinova

Steržinova (ka Steržino) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Steržinova

Stiliņi

Stiliņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Stiliņi

Stocene

Stocene on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Stocene

Strauti

Strauti on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Strauti

Strautiņi

Strautiņi (vanasti ka Ķemeri) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Strautiņi

Strautiņi (Ziemeri vald)

Strautiņi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Strautiņi (Ziemeri vald)

Struņķene

Struņķene (ka Strunķene) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Struņķene

Stuborova

Stuborova (ka Stuberova või Stuburova) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Stuborova

Supes

Supes on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Supes

Surikava

Surikava (vanadel kaartidel Sūrikava) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Surikava

Svari

Svari (kohalikus murdes Svori) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunanna vallas.

Vaata Alūksne ja Svari

Sviestiņi

Sviestiņi (kohalikus murdes Svīstiņi) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Vaata Alūksne ja Sviestiņi

Taani vabatahtlike kompanii

Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (ka Taani vabatahtlike korpus, Borgelini kompanii või Taani rood; taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie BorgelinE. Ms, lk 487) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas.

Vaata Alūksne ja Taani vabatahtlike kompanii

Tarlapi

Tarlapi on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Tarlapi

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Vaata Alūksne ja Tartu ajalugu

Tartu lahing (1944)

Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.

Vaata Alūksne ja Tartu lahing (1944)

Tarvase küla

Tarvas (kohalikus murdes Torvas) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas.

Vaata Alūksne ja Tarvase küla

Tūja (Alsviķi vald)

Tūja (kohalikus murdes Touja) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas.

Vaata Alūksne ja Tūja (Alsviķi vald)

Tereški

Tereški on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Tereški

Theodor Petai

Theodor Petai (aastani 1935 Theodor Pettai; 19. jaanuar 1890 Varstu, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 20. aprill 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast, Vene NFSV) oli eesti pedagoog ja Kaitseliidu Varstu malevkonna pealik.

Vaata Alūksne ja Theodor Petai

Toolse foogtkond

Toolse foogtkond (tähistatud punasega) Toolse foogtkond (eksisteeris 1471–1558) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Vaata Alūksne ja Toolse foogtkond

Tortuži

Tortuži on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Tortuži

Trikāta ordulinnus

Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.

Vaata Alūksne ja Trikāta ordulinnus

Truļļeva

Truļļeva on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Truļļeva

Tupicene

Tupicene on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Tupicene

Upmaļi

Upmaļi (ka Upmala, kohalikus murdes Upmola) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Upmaļi

Uranaži

Uranaži on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Kalncempji vallas.

Vaata Alūksne ja Uranaži

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata Alūksne ja Vabadussõda

Vaidava (Alūksne piirkond)

Vaidava on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Vaidava (Alūksne piirkond)

Vaike Vahi

Vaike Vahi (9. mai 1928 Alūksne – 28. detsember 1998 Tallinn) oli eesti pianist ja muusikapedagoog.

Vaata Alūksne ja Vaike Vahi

Vassili Verlok

Vassili Verlok (20. juuli 1875 – 5. mai 1917) oli eesti õigeusu vaimulik.

Vaata Alūksne ja Vassili Verlok

Vastse-Laitsna

Vastse-Laitsna mõisa kõrvalhooned Vastse-Laitsna (läti Jaunlaicene) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Vastse-Laitsna valla halduskeskus.

Vaata Alūksne ja Vastse-Laitsna

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

Vaata Alūksne ja Väegrupp Nord

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata Alūksne ja Võru

Vēciņi

Vēciņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata Alūksne ja Vēciņi

Vējiņi

Vējiņi (kohalikus murdes ka Viejiņi) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Vējiņi

Vēverkalns

Vēverkalns (kohalikus murdes Vieverkols) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Vēverkalns

Vēzes

Vēzes (kohalikus murdes Viezes) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.

Vaata Alūksne ja Vēzes

Vecanna

Vecanna (vanasti ka Vecanne, kohalikus murdes Vacanne) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Anna vallas.

Vaata Alūksne ja Vecanna

Vecputrene

Vecputrene (kohalikus murdes Vacputrene) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Vecputrene

VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond

VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond (saksa keeles Livländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus.

Vaata Alūksne ja VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Vaata Alūksne ja Vene-Liivi sõda

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Vaata Alūksne ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vengerski

Vengerski on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Vengerski

Viķerava

Viķerava on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Vaata Alūksne ja Viķerava

Vilki

Vilki on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Zeltiņi vallas.

Vaata Alūksne ja Vilki

Vilno leping (1559)

Vilno leping ehk Vilniuse leping sõlmiti 1559.

Vaata Alūksne ja Vilno leping (1559)

Visikums

Visikums (kohalikus murdes Veisikums) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.

Vaata Alūksne ja Visikums

Vladimir Klinkov

Vladimir Klinkov (vene Владимир Клиньков; 31. oktoober 1967 – 20. detsember 2014) oli Eesti judo- ja sambotreener ning kohtunik.

Vaata Alūksne ja Vladimir Klinkov

Volkova (Läti)

Volkova on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Volkova (Läti)

Vuķi

Vuķi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Mārkalne vallas.

Vaata Alūksne ja Vuķi

Wessel von Strünkede

Wessel von Strünkede oli Liivi ordu liige ja Aluliina komtuur.

Vaata Alūksne ja Wessel von Strünkede

Wolmar Johann von Tiesenhausen

Wolmar Johann von Tiesenhausen (1663–1724) oli Rootsi sõjaväelane ning ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Alūksne maakaitseväepataljoni.

Vaata Alūksne ja Wolmar Johann von Tiesenhausen

Zabolova

Zabolova (ka Zabolotje) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Zabolova

Zagorje

Zagorje on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Zagorje

Zaiceva

Zaiceva on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Zaiceva

Zeltiņi

Zeltiņi kirik Zeltiņi (vanasti ka Zeltiņš) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas Zeltiņi vallas.

Vaata Alūksne ja Zeltiņi

Ziemeri

Ziemeri on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.

Vaata Alūksne ja Ziemeri

Ziemeri vald

Ziemeri mõisa härrastemaja Ziemeri vald (läti keeles Ziemera pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas Eesti piiri ääres.

Vaata Alūksne ja Ziemeri vald

Zvaneri

Zvaneri (ka Zvonari) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Pededze vallas.

Vaata Alūksne ja Zvaneri

1. Suurtükiväepolk

1.

Vaata Alūksne ja 1. Suurtükiväepolk

16. sajand Eestis

16.

Vaata Alūksne ja 16. sajand Eestis

17. sajand Eestis

17.

Vaata Alūksne ja 17. sajand Eestis

1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises

1959.

Vaata Alūksne ja 1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises

1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises

1961.

Vaata Alūksne ja 1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises

Tuntud ka kui Aluksne, Aluliin, Aluliina, Alulinna.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika