Kiiremini kui brauser!
255 suhted: A Treatise of Human Nature, Aktiivsünnitus, Alajäse, Alalõualuu, Alfamotoneuron, Alice Roberts, Allantois, Ameerika Filosoofiaselts, Amenorröa, Amnion, Anastomoos (täpsustus), Anatoomia mõisteid, Anatoomianomenklatuur, Anatoomianomenklatuurid, Anatoomide loend, Anatoomikum, Anatoomilised asenditähistused, Andreas Vesalius, Angioloogia, Aristoteles, Arne Lepp, Artroloogia, Arvo Ylppö, Astley Cooper, Atlas, August Matthias Hagen, August Rauber, Auskultatsioon, Australopiteekus, Avatud arterioosjuha, Ülalõualuu, Ülle Liivamägi, Ämblikuvõrkkest, Õhukott, Betsi rakud, Bioloogia, Bioloogia mõisteid, Biomimikri, Bregenz, Bruno Wikszemski, Carl Bogislaus Reichert, Carl Ernst Heinrich Schmidt, Castelnau hiiglane, Chronicon Pictum, Edward Drinker Cope, Eesti Tervisemuuseum, Ela Kogerman-Lepp, Elukutsete loend, Elundkond, Elusloodus, ..., Emakas, Endoteel, Erakorraline meditsiin, Ernst Andreas Reissner, Ernst Veinberg, Esiku-teonärv, Esta-Laine Nahkur, Evolutsiooniõpetus, Füsioloogia, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, François Magendie, Frans de Waal, Franz Joseph Gall, Friedrich Bidder, Friedrich Hermann Schneider, Funktsioon (bioloogia), Galenos, Geograafia, Gray anatoomia, Gregorio Hernández, Grey anatoomia, Guido Samson von Himmelstiern, Haistmissibul, Harderi nääre, Harilik aaloe, Häälekõri, Häälekurrud, Hüpofüüsi kesksagar, Henle ling, Herbert McLean Evans, Hermann Ernst Adolphi, Hingamiselundkond, Hippokrates, Hobuserautaja, Illustratsioon, Imeulme, Inimene, Inimese anatoomia, Jacobsoni elund, Jan Evangelista Purkyně, Jane Goodall, Johann Andreas Wagner (arstiteadlane), Johann Benedict Listing, Johannes Peter Müller, Joseph Pilates, Juur (täpsustus), Kaelalülid, Kapsel (ratsasport), Karl August Senff, Karl August von Bergen, Karl Barfurth, Karl Ernst von Baer, Karl Ernst von Baeri medal, Karl Friedrich Burdach, Karvastik, Katharine Scott Bishop, Kaudaalsus, Kõhunääre, Kõldkest, Kõrv, Kõrvalkilpnääre, Kõvakest, Keel (anatoomia), Keele-neelunärv, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kere, Keskkõrv, Kestvusjooksu hüpotees, Kloaak, Kohastumus, Koljuõõs, Konnatatar, Konstitutsioon, Koor, Kraniaalnärvid, Kusejuha, Kuulmekäik, Lahkamine, Laine Kunnberg-Bortnikov, Laura Bassi, Lüli, Lümfifolliikul, Lümfijuha, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisooned, Lümfiteed, Leonardo da Vinci, Lootekest, Ludwig Stieda, Luigi Galvani, Maolukuti, Marcello Malpighi, Martin Evans, Martin Heinrich Rathke, Müeliin, Mülleri juha, Meditsiin, Membraan, Merebioloogia, Mereselgrootud, Morfoloogia (bioloogia), Munajuha, Munajuhalehter, Munandiarter, Munandid, Munandiveen, Munasarjaarter, Munasarjaveen, Mustaine, Natural Theology, Näärmehüpofüüs, Nägemisnärv, Näokolju, Nefron, Neitsi, Neuroanatoomia, Neurohüpofüüs, Neuropsühholoogia, Neuroteadus, Niccolò Massa, Nicolaus Steno, Nikolai Koslov, Nina-pisarajuha, Ninaõõs, Niudesool, Organoloogia, Osteoloogia, Otto August Hermann Zilchert, Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu, Pablo Picasso, Paul Klee, Paul Kogerman, Paul Saks, Paulus III, Phillip Tobias, Pisarajärv, Pisarakanalike, Pisarakott, Pisaranääre, Pisarasüsteem, Pisaratäpp, Prokopi Sokolnikov, Proterosoikum, Pulmonoloogia, Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, Raske kombineeritud immuunpuudulikkus, Röntgenikiirgus, Richard Jakob Weinberg, Rinnak, Rinnavähk, Robert Koch, Robert Looga, Rogier van der Weyden, Rudolf Wagner, Sabalülid, Sahkluu, Sapipõiejuha, Sarvkest, Südame rütmihäired, Südametoonid, Süstemaatiline anatoomia, Schlemmi kanal, Schwanni rakud, Selgroog, Sherlock Holmes, Silmakoobas, Silmalääts, Sool (anatoomia), Soolehatud, Speculum. De l'autre femme, Stade, Sugu (bioloogia), Suuõõs, Suuraju, Tagaaju, Tagajäse, Taksidermia, Tantsutehnika, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tüümuse patoloogia, Tühisool, Teaduste struktuur, Toitumisteadus, Toksinoloogia, Trummikile, Tupe mikrofloora, Uisud, Ussripik, Vagina, Vaheaju, Valgeaine, Vähk (haigus), Väike vereringe, Väliskõrv, Võrdlev anatoomia, Ventraalsus, Vikerkest, Vincent van Gogh, Voyager 1, William Harvey, William James Sidis, Zooloogia mõisteid, 12. juuli, 15. sajand. Laienda indeks (205 rohkem) »
A Treatise of Human Nature
"A Treatise of Human Nature" ("Traktaat inimloomusest") on David Hume'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Anatoomia ja A Treatise of Human Nature · Näe rohkem »
Aktiivsünnitus
Aktiivsünnitus on loomuliku sünnituse (vastandina meditsiinilisele sünnitusele) erisuund, mille puhul naine on sünnituseks valmistunud vastavalt kolmele põhialusele.
Uus!!: Anatoomia ja Aktiivsünnitus · Näe rohkem »
Alajäse
Alajäse ehk jalg (ladina keeles membrum inferius) on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega.
Uus!!: Anatoomia ja Alajäse · Näe rohkem »
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Anatoomia ja Alalõualuu · Näe rohkem »
Alfamotoneuron
Alfamotoneuronid ehk α-motoneuronid (ladina keeles motoneuron α) on selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid, mis paiknevad seljaaju eessamba hallaines ja ajutüves (kraniaalnärvide motoorsetes tuumades).
Uus!!: Anatoomia ja Alfamotoneuron · Näe rohkem »
Alice Roberts
Alice May Roberts (sündinud 19. mail 1973 Bristolis) on Briti anatoom, paleopataloog, antropoloog, teaduse populariseerija ja teletegija.
Uus!!: Anatoomia ja Alice Roberts · Näe rohkem »
Allantois
Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamiku selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest.
Uus!!: Anatoomia ja Allantois · Näe rohkem »
Ameerika Filosoofiaselts
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Anatoomia ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »
Amenorröa
Amenorröa (ladina amenorrhoea) on reproduktiivses eas naistel esineda võiv menstruatsiooni puudumine pikema aja vältel.
Uus!!: Anatoomia ja Amenorröa · Näe rohkem »
Amnion
Amnioniks ehk lootevesikestaks ehk veekestaks ehk lootepõieks nimetatakse embrüot ümbritsevat sisemist lootekesta.
Uus!!: Anatoomia ja Amnion · Näe rohkem »
Anastomoos (täpsustus)
Anastomoos on teadusdistsipliinides rakendatav kontseptsioon ja võib tähendada.
Uus!!: Anatoomia ja Anastomoos (täpsustus) · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Anatoomia ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Anatoomianomenklatuur
Anatoomianomenklatuur ehk rahvusvaheline anatoomianomenklatuur on inimese ja loomade osade (tänapäeval ladinakeelsete) nimetuste (anatoomia terminite) süsteem, mille eesmärk on ühene vastastikune mõistmine erialainimeste vahel.
Uus!!: Anatoomia ja Anatoomianomenklatuur · Näe rohkem »
Anatoomianomenklatuurid
Anatoomianomenklatuurid on erinevate, ka anatoomiaga seotud, rahvusvaheliste organisatsioonide poolt komplekteeritud ja ühtlustatud, nii inimese kui looma anatoomia, nomenklatuurid ja standardid, mis lähtuvad oskussõnadest ladina keele baasil.
Uus!!: Anatoomia ja Anatoomianomenklatuurid · Näe rohkem »
Anatoomide loend
Anatoomide loend loetleb anatoome.
Uus!!: Anatoomia ja Anatoomide loend · Näe rohkem »
Anatoomikum
Anatoomikum on ülikoolide arstiteaduskondade õppehoone anatoomia praktikumide läbiviimiseks ja anatoomia kollektsioonide hoidmiseks.
Uus!!: Anatoomia ja Anatoomikum · Näe rohkem »
Anatoomilised asenditähistused
Anatoomilised asenditähised (inglise keeles anatomical terms of location) on erinevate, ka anatoomiaga seotud, rahvusvaheliste organisatsioonide poolt komplekteeritud ja ühtlustatud soovituslikud anatoomianomenklatuurides toodud tähised, mis lähtuvad loomaanatoomia oskussõnadest ladina keele baasil.
Uus!!: Anatoomia ja Anatoomilised asenditähistused · Näe rohkem »
Andreas Vesalius
Andreas Vesalius Andreas Vesalius (sünnilt Andreas van Wesel, nimi Vesalius on selle latiniseeritud vorm; 31. detsember 1514 Brüssel – 15. oktoober 1564 Zákynthose saar) oli flaami anatoom ja arst.
Uus!!: Anatoomia ja Andreas Vesalius · Näe rohkem »
Angioloogia
Angioloogia ehk sooneõpetus (kreekakeelsetest sõnadest ἀγγεῖον, angeīon, 'soon' ja -λογία, -logia) on anatoomia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib suletud tsirkulatsioonisüsteemidega loomade (sh inimese) vere- ja lümfiringe, veresoonte ja lümfiteede arengut (angiogeneesi, angiopoeesi ja lümfogeneesi), paiknemist, funktsioone, morfoloogiat, struktuuri ja patoloogiat.
Uus!!: Anatoomia ja Angioloogia · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Anatoomia ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arne Lepp
Arne Lepp (28. november 1928 – 23. oktoober 2018) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja Arne Lepp · Näe rohkem »
Artroloogia
Artroloogia (arthron liiges + logos õpetus) on liigeste anatoomiat, funktsioone, liigeshaigusi ja nende ravi käsitlev arstiteaduse haru.
Uus!!: Anatoomia ja Artroloogia · Näe rohkem »
Arvo Ylppö
Arvo Ylppö 1987. aasta Soome postmargil Arvo Henrik Ylppö (27. oktoober 1887 Akaa – 28. jaanuar 1992 Helsingi) oli soome lastearst ja arstiteadlane, Helsingi Ülikooli pediaatriaprofessor.
Uus!!: Anatoomia ja Arvo Ylppö · Näe rohkem »
Astley Cooper
Astley Paston Cooper Sir Astley Paston Cooper (23. august 1768 Brooke, Norfolk – 12. veebruar 1841 London) oli Inglise kirurg ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja Astley Cooper · Näe rohkem »
Atlas
Atlase nime kannavad kaks mütoloogilist tegelast, kelle nime järgi on nimetatud erinevaid asju ja mõisteid.
Uus!!: Anatoomia ja Atlas · Näe rohkem »
August Matthias Hagen
August Matthias Hagen (23. veebruar 1794, Vijciems, Läti – 2. detsember 1878, Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik, Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja.
Uus!!: Anatoomia ja August Matthias Hagen · Näe rohkem »
August Rauber
August Antinous Rauber (22. märts 1841 Obermoschel (Saksamaa) – 1. märts (16. veebruar) 1917 Tartu) oli saksa anatoom, antropoloog, histoloog ja embrüoloog.
Uus!!: Anatoomia ja August Rauber · Näe rohkem »
Auskultatsioon
Auskultatsioon (ladina auscultare 'kuulama') ehk kuulatlusuuring on patsiendi uurimise meetod, mis seisneb patsiendi eri kehapiirkondadest kostvate helide kuulamises – kuulatlemises.
Uus!!: Anatoomia ja Auskultatsioon · Näe rohkem »
Australopiteekus
Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond.
Uus!!: Anatoomia ja Australopiteekus · Näe rohkem »
Avatud arterioosjuha
Avatud arterioosjuha (ehk '''PDA''').
Uus!!: Anatoomia ja Avatud arterioosjuha · Näe rohkem »
Ülalõualuu
Ülalõualuu paiknemine inimkoljus (punaselt) Ülalõualuu ehk ülalõug (ladina keeles maxilla) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokolju luu.
Uus!!: Anatoomia ja Ülalõualuu · Näe rohkem »
Ülle Liivamägi
Ülle Liivamägi (sündinud 11. jaanuaril 1962 Tallinnas) on muusikaõpetaja, kammerlaulja, aktiivsünnituse propageerija Eestis, homöopaat, aroomterapeut ja refleksoloog, homöopaatia ja aroomteraapia õpetaja, raamatute autor.
Uus!!: Anatoomia ja Ülle Liivamägi · Näe rohkem »
Ämblikuvõrkkest
Ämblikuvõrkkestaks ehk arahnoideaks (ladina keeles arachnoidea mater) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju ja seljaaju ühte kesta.
Uus!!: Anatoomia ja Ämblikuvõrkkest · Näe rohkem »
Õhukott
Õhukott (mitmuses õhukotid, ladina saccus pneumaticus, mitm sacci pneumatici) on osadel selgroogsetel hingamiselundkonna osa.
Uus!!: Anatoomia ja Õhukott · Näe rohkem »
Betsi rakud
Inimese püramiidrakk vaadatuna Golgi meetodil värvitult Betsi rakud ehk Betsi neuronid on osade selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoneuronite tüüp – need mitte eriti arvukad rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara hallaine premotoorse korteksi V kihis.
Uus!!: Anatoomia ja Betsi rakud · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Anatoomia ja Bioloogia · Näe rohkem »
Bioloogia mõisteid
Siin on loetletud üldbioloogia mõisteid.
Uus!!: Anatoomia ja Bioloogia mõisteid · Näe rohkem »
Biomimikri
Nahkhiire tiiva põhjal kujundatud Leonardo da Vinci joonis lennumasina tiivast 15. sajandil Biomimikri (ka biomimeetika) on looduse mudelite, süsteemide ja elementide jäljendamine keerukate inimprobleemide lahendamise eesmärgil.
Uus!!: Anatoomia ja Biomimikri · Näe rohkem »
Bregenz
Bregenz on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn.
Uus!!: Anatoomia ja Bregenz · Näe rohkem »
Bruno Wikszemski
Adam Bruno Wikszemski (6. oktoober 1847 Vilnius – 10. veebruar 1890 Berliin) oli poola arst ja arstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Bruno Wikszemski · Näe rohkem »
Carl Bogislaus Reichert
Carl Bogislaus Reichert Carl Bogislaus Reichert (20. detsember 1811 Rastenburg – 24. detsember 1883 Berliin) oli saksa arstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Carl Bogislaus Reichert · Näe rohkem »
Carl Ernst Heinrich Schmidt
Carl Ernst Heinrich Schmidt Carl Ernst Heinrich Schmidt (1. juuni 1822 Jelgava – 27. veebruar 1894 Tartu) oli baltisaksa keemik ja arstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Carl Ernst Heinrich Schmidt · Näe rohkem »
Castelnau hiiglane
Kolm luufragmenti Castelnau hiiglaselt võrreldes tavalise inimese õlavarreluuga (keskel). Castelnau hiiglane oli väidetavalt pikim elanud inimene.
Uus!!: Anatoomia ja Castelnau hiiglane · Näe rohkem »
Chronicon Pictum
Kroonika esimene lehekülg "Chronicon Pictum" (ladina keeles 'illustreeritud kroonika') on 14. sajandi teise poole Ungari kuningriigis koostatud keskaegne illustreeritud kroonika.
Uus!!: Anatoomia ja Chronicon Pictum · Näe rohkem »
Edward Drinker Cope
Edward Drinker Cope Edward Drinker Cope (28. juuli 1840 Philadelphia, Pennsylvania – 12. aprill 1897 Philadelphia, Pennsylvania) oli ameerika paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog.
Uus!!: Anatoomia ja Edward Drinker Cope · Näe rohkem »
Eesti Tervisemuuseum
Eesti Tervisemuuseum (kuni 2020. aasta novembrini Eesti Tervishoiu Muuseum) on Tallinnas aadressidel Lai tänav 28 ja 30 tegutsev muuseum.
Uus!!: Anatoomia ja Eesti Tervisemuuseum · Näe rohkem »
Ela Kogerman-Lepp
Ela Kogerman-Lepp (sündinud Ela Isis Kogerman, 26. juuli 1924 Tartu – 12. november 2014) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja Ela Kogerman-Lepp · Näe rohkem »
Elukutsete loend
Siin on loetletud elukutseid ja ameteid.
Uus!!: Anatoomia ja Elukutsete loend · Näe rohkem »
Elundkond
Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.
Uus!!: Anatoomia ja Elundkond · Näe rohkem »
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Uus!!: Anatoomia ja Elusloodus · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Anatoomia ja Emakas · Näe rohkem »
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Uus!!: Anatoomia ja Endoteel · Näe rohkem »
Erakorraline meditsiin
Üliraskes seisundis haige ravimine erakorralise meditsiini osakonnas Erakorraline meditsiin on arstiteaduse valdkond, kus keskendutakse eluohtlikus haigusseisundis patsientide ravile, kellele abi andmist ei ole võimalik edasi lükata.
Uus!!: Anatoomia ja Erakorraline meditsiin · Näe rohkem »
Ernst Andreas Reissner
Ernst Andreas Reissner Ernst Andreas Reissner (12. september 1824 Riia – 4. september 1878 Rundāle, Kuramaa) oli baltisaksa arstiteadlane ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja Ernst Andreas Reissner · Näe rohkem »
Ernst Veinberg
Ernst Harald Alphons Veinberg (13. mai 1896 Tallinn – 14. oktoober 1946 Saksamaa) oli Eesti arstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Ernst Veinberg · Näe rohkem »
Esiku-teonärv
Esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv ehk VIII peaajunärv ehk kaheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus vestibulocochlearis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade sisekõrva sensoorne kaksiknärv.
Uus!!: Anatoomia ja Esiku-teonärv · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Evolutsiooniõpetus
Evolutsiooni tutvustav stoppkaader-film "Fifty Million Years Ago" (1925) Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist.
Uus!!: Anatoomia ja Evolutsiooniõpetus · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Anatoomia ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Anatoomia ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
François Magendie
Magendie 1822. aastal François Magendie (6. oktoober 1783 Bordeaux – 7. oktoober 1855 Sannois (Val-d'Oise) Pariisi lähedal) oli Prantsuse anatoom, arst ja füsioloog, keda loetakse eksperimentaalse farmakoloogia, toitumisteaduse ja füsioloogia rajajaks.
Uus!!: Anatoomia ja François Magendie · Näe rohkem »
Frans de Waal
Frans de Waal (2006) Frans de Waal (2009) Frans de Waal (2016) Franciscus Bernardus Maria de Waal, tuntud kui Frans de Waal, (sündinud 29. oktoobril 1948 's-Hertogenboschis Põhja-Brabandis Hollandis) on hollandi ja Ameerika Ühendriikide primatoloog ja etoloog.
Uus!!: Anatoomia ja Frans de Waal · Näe rohkem »
Franz Joseph Gall
Franz Joseph Gall Franz Joseph Gall (9. märts 1758 – 22. august 1828) oli saksa anatoom ja füsioloog, keda võib pidada neuropsühholoogia rajajaks.
Uus!!: Anatoomia ja Franz Joseph Gall · Näe rohkem »
Friedrich Bidder
Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder (9. november 1810 Bormaņi mõis (Treppenhof), Kuramaa – 22. august 1894 Tartu) oli baltisaksa füsioloog ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja Friedrich Bidder · Näe rohkem »
Friedrich Hermann Schneider
Friedrich Hermann Schneider (6. aprill 1806 Kabillen – 19. jaanuar 1865 Talsi) oli baltisaksa arstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Friedrich Hermann Schneider · Näe rohkem »
Funktsioon (bioloogia)
Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) otstarve.
Uus!!: Anatoomia ja Funktsioon (bioloogia) · Näe rohkem »
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja Galenos · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Anatoomia ja Geograafia · Näe rohkem »
Gray anatoomia
20. väljaande tiitelleht (1918) "Gray anatoomia"' (ingliskeelse täispealkirjaga "Henry Gray's Anatomy of the Human Body") on Henry Gray anatoomiaõpik.
Uus!!: Anatoomia ja Gray anatoomia · Näe rohkem »
Gregorio Hernández
Diego Valentín Díaz. Gregorio Hernándeze portree. Museo Nacional Colegio de San Gregorio, Valladolid. Kristuse ristimine (''Bautismo de Cristo''). Reljeef. 1624–1628). Pärineb Valladolidi Nuestra Señora del Consuelo kloostrist. Valladolid, Museo Nacional Colegio de San Gregorio. Gregorio Hernández ehk Gregorio Fernández (1576 Sarria – 22. jaanuar 1636 Valladolid) oli Hispaania skulptor.
Uus!!: Anatoomia ja Gregorio Hernández · Näe rohkem »
Grey anatoomia
"Grey anatoomia" on mitmete Kuldgloobuste ja Emmydega pärjatud USA telesari, mis räägib viie interni elust ja tööst väljamõeldud Seattle Grace Mercy West haiglas, mis asub Washingtoni osariigis Seattle'is.
Uus!!: Anatoomia ja Grey anatoomia · Näe rohkem »
Guido Samson von Himmelstiern
Hermann Gideon (Guido) von Samson-Himmelstjerna (ka Guido Samson von Himmelstiern; 18. jaanuar 1809 Kooraste – 18. jaanuar 1868 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Guido Samson von Himmelstiern · Näe rohkem »
Haistmissibul
Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Anatoomia ja Haistmissibul · Näe rohkem »
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Uus!!: Anatoomia ja Harderi nääre · Näe rohkem »
Harilik aaloe
Harilik alloe Harilik aaloe on igihaljas aaloeliik, mida kasvatatakse toataimena ning kasutatakse nii ravimtaimena kui ka kosmeetikatööstuses.
Uus!!: Anatoomia ja Harilik aaloe · Näe rohkem »
Häälekõri
Häälekõri ehk hääleaparaat (ladina keeles glóttis) on paljudel organismidel kõriõõnes paiknev avaus, mis piirneb häälekurdude ja häälepiluga.
Uus!!: Anatoomia ja Häälekõri · Näe rohkem »
Häälekurrud
Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.
Uus!!: Anatoomia ja Häälekurrud · Näe rohkem »
Hüpofüüsi kesksagar
Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks (ladina keeles pars intermedia, pars intermedia adenohypophyseos) nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga.
Uus!!: Anatoomia ja Hüpofüüsi kesksagar · Näe rohkem »
Henle ling
Henle ling (ladina ansa nephroni) on paljude selgroogsete loomade neerude nefronites paiknevate neerutorukeste U-kujuline keskosa.
Uus!!: Anatoomia ja Henle ling · Näe rohkem »
Herbert McLean Evans
Herbert McLean Evans (23. september 1882 Modesto, California – 6. märts 1971 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide anatoom (embrüoloog), endokrinoloog, toitumisteadlane, teratoloog ja bibliofiil.
Uus!!: Anatoomia ja Herbert McLean Evans · Näe rohkem »
Hermann Ernst Adolphi
Hermann Adolphi Hermann Ernst Adolphi (4. juuni 1863 Cēsis – 14. mai 1919 Königsberg) oli baltisaksa meditsiiniteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Hermann Ernst Adolphi · Näe rohkem »
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Uus!!: Anatoomia ja Hingamiselundkond · Näe rohkem »
Hippokrates
Hippokrates Kos'ist Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.
Uus!!: Anatoomia ja Hippokrates · Näe rohkem »
Hobuserautaja
Hobuserautaja on hobuse kabja raviekspert.
Uus!!: Anatoomia ja Hobuserautaja · Näe rohkem »
Illustratsioon
Illustratsioon lastele. Illustratsioon on visuaalne teos (näiteks joonistus, maal või foto), milles rõhk on pigem kujutataval kui kujutamise viisil.
Uus!!: Anatoomia ja Illustratsioon · Näe rohkem »
Imeulme
Imeulme ehk võluvik (ka fantaasiakirjandus ingliskeelse fantasy eeskujul või muinasulme) on ulme alamžanr.
Uus!!: Anatoomia ja Imeulme · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Anatoomia ja Inimene · Näe rohkem »
Inimese anatoomia
Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.
Uus!!: Anatoomia ja Inimese anatoomia · Näe rohkem »
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Uus!!: Anatoomia ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »
Jan Evangelista Purkyně
Jan Evangelista Purkyně (saksapäraselt Jan Evangelista Purkinje; 18. detsember 1787 Libochovice – 28. juuli 1869 Praha) oli tšehhi füsioloog.
Uus!!: Anatoomia ja Jan Evangelista Purkyně · Näe rohkem »
Jane Goodall
Dame Jane Morris Goodall (sünninimi Valerie Jane Morris-Goodall, esimese abielu ajal paruness Jane van Lawick-Goodall; sündinud 3. aprillil 1934) on Briti primatoloog (täpsemalt šimpansiuurija), etoloog ja antropoloog.
Uus!!: Anatoomia ja Jane Goodall · Näe rohkem »
Johann Andreas Wagner (arstiteadlane)
Johann Andreas Wagner (26. oktoober 1833 Riia – 6. jaanuar 1892 Harkov) oli arstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Johann Andreas Wagner (arstiteadlane) · Näe rohkem »
Johann Benedict Listing
Johann Benedict Listing Johann Benedict Listing (25. juuli 1808 Frankfurt – 24. detsember 1882 Göttingen) oli saksa matemaatik ja füüsik.
Uus!!: Anatoomia ja Johann Benedict Listing · Näe rohkem »
Johannes Peter Müller
Johannes Peter Müller Johannes Peter Müller (14. juuli 1801 Koblenz – 28. aprill 1858 Berliin) oli saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog, Berliini ülikooli rektor (1847–1848).
Uus!!: Anatoomia ja Johannes Peter Müller · Näe rohkem »
Joseph Pilates
Joseph Hubertus Pilates (9. detsember 1883 – 9. oktoober 1967) oli Saksamaal sündinud USA treener, pilatese treeningumeetodi arendaja, edendaja ja levitaja.
Uus!!: Anatoomia ja Joseph Pilates · Näe rohkem »
Juur (täpsustus)
Sõnal "juur" on mitu tähendust.
Uus!!: Anatoomia ja Juur (täpsustus) · Näe rohkem »
Kaelalülid
Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.
Uus!!: Anatoomia ja Kaelalülid · Näe rohkem »
Kapsel (ratsasport)
Kapsel ehk ninarihm on valjaste osa, mis kinnitatakse ümber hobuse nina.
Uus!!: Anatoomia ja Kapsel (ratsasport) · Näe rohkem »
Karl August Senff
Karl (ka Carl) August Senff (12. märts 1770 Kreypau, Preisimaa – 14. jaanuar 1838 Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik.
Uus!!: Anatoomia ja Karl August Senff · Näe rohkem »
Karl August von Bergen
Karl August von Bergen (ka Carl August von Bergen; 11. august 1704 Frankfurt Oderi ääres – 7. august 1759 Frankfurt Oderi ääres) oli saksa anatoom ja botaanik.
Uus!!: Anatoomia ja Karl August von Bergen · Näe rohkem »
Karl Barfurth
Karl Dietrich Gerhard Barfurth (25. jaanuar 1849 Dinslaken – 23. märts 1927 Rostock) oli Tartu Ülikooli professor aastatel 1889–1896.
Uus!!: Anatoomia ja Karl Barfurth · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Anatoomia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baeri medal
Karl Ernst von Baeri medal on mitu korda samanimelisena asutatud ja sarnase kujundusega medal, nimetatuna Karl Ernst von Baeri auks.
Uus!!: Anatoomia ja Karl Ernst von Baeri medal · Näe rohkem »
Karl Friedrich Burdach
Karl Friedrich Burdach Karl Friedrich Burdach (12. juuni 1776 Leipzig – 16. juuli 1847 Königsberg) oli saksa anatoom ja füsioloog.
Uus!!: Anatoomia ja Karl Friedrich Burdach · Näe rohkem »
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Uus!!: Anatoomia ja Karvastik · Näe rohkem »
Katharine Scott Bishop
Katharine Scott Bishop (neiupõlvenimi Katharine Scott, 23. juuni 1889 New York – 20. september 1975) oli Ameerika Ühendriikide anatoom, arst ja histoloog.
Uus!!: Anatoomia ja Katharine Scott Bishop · Näe rohkem »
Kaudaalsus
Kaudaalsus (ladina caudalis) on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse.
Uus!!: Anatoomia ja Kaudaalsus · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Anatoomia ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Kõldkest
Kõldkestaks ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta.
Uus!!: Anatoomia ja Kõldkest · Näe rohkem »
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Uus!!: Anatoomia ja Kõrv · Näe rohkem »
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Uus!!: Anatoomia ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »
Kõvakest
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.
Uus!!: Anatoomia ja Kõvakest · Näe rohkem »
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Uus!!: Anatoomia ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »
Keele-neelunärv
Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.
Uus!!: Anatoomia ja Keele-neelunärv · Näe rohkem »
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Uus!!: Anatoomia ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kere
Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.
Uus!!: Anatoomia ja Kere · Näe rohkem »
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Uus!!: Anatoomia ja Keskkõrv · Näe rohkem »
Kestvusjooksu hüpotees
Zimbabwes Kestvusjooksu hüpotees on oletuste jada, mille kohaselt inimestel on pikkade vahemaade jooksmiseks välja kujunenud anatoomilised ja füsioloogilised kohandumised.
Uus!!: Anatoomia ja Kestvusjooksu hüpotees · Näe rohkem »
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Uus!!: Anatoomia ja Kloaak · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Anatoomia ja Kohastumus · Näe rohkem »
Koljuõõs
Koljuõõs (ladina keeles cavitas cranii, cavum cranii) on ajukolju luudega ümbritsetud kehaõõs paljudel selgroogsetel loomadel, mis on harilikult täidetud aju ja aju-seljaajuvedelikuga.
Uus!!: Anatoomia ja Koljuõõs · Näe rohkem »
Konnatatar
Jaapani konnatatar ja umbes 90 cm pikkune laps Konnatatar (Fallopia Adans.) on nelgilaadsete seltsi tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede perekond.
Uus!!: Anatoomia ja Konnatatar · Näe rohkem »
Konstitutsioon
Konstitutsioon võib olla.
Uus!!: Anatoomia ja Konstitutsioon · Näe rohkem »
Koor
"Koor" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Anatoomia ja Koor · Näe rohkem »
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Uus!!: Anatoomia ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Uus!!: Anatoomia ja Kusejuha · Näe rohkem »
Kuulmekäik
Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.
Uus!!: Anatoomia ja Kuulmekäik · Näe rohkem »
Lahkamine
Laip lahkamislaual Lahang ehk autopsia ehk obduktsioon ehk nekropsia (ka lahkamine, koolnuvaatlus) (obductio, autopsia) on loomade kehaelundite surmajärgne kirurgiline laiba uuring.
Uus!!: Anatoomia ja Lahkamine · Näe rohkem »
Laine Kunnberg-Bortnikov
Laine Kunnberg-Bortnikov (sündinud 24. aprillil 1961 Tallinnas) on eesti kunstnik, poliitik ja Eesti Punase Risti tegelane.
Uus!!: Anatoomia ja Laine Kunnberg-Bortnikov · Näe rohkem »
Laura Bassi
Laura Maria Caterina Bassi (31. oktoober 1711 – 20. veebruar 1778) oli itaalia õpetlane.
Uus!!: Anatoomia ja Laura Bassi · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Anatoomia ja Lüli · Näe rohkem »
Lümfifolliikul
Lümfifolliikulid ehk lümfinääpsud (ladina folliculus lymphaticus, lymphonodulus, nodulus lymphaticus) on paljude selgroogsete lümfisõlmede kooreosas või limaskestas paiknevad lümfisõlmekesed.
Uus!!: Anatoomia ja Lümfifolliikul · Näe rohkem »
Lümfijuha
Lümfijuhadeks nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) kuuluvaid teatud jämedaimaid lümfisooni, mis moodustuvad väiksemate lümfisoonte liitumisel, milles liigub lümf ja mis suubuvad venoossesse vereringesse.
Uus!!: Anatoomia ja Lümfijuha · Näe rohkem »
Lümfiklapikud
Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.
Uus!!: Anatoomia ja Lümfiklapikud · Näe rohkem »
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Uus!!: Anatoomia ja Lümfisüdamed · Näe rohkem »
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Uus!!: Anatoomia ja Lümfisooned · Näe rohkem »
Lümfiteed
Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku.
Uus!!: Anatoomia ja Lümfiteed · Näe rohkem »
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Uus!!: Anatoomia ja Leonardo da Vinci · Näe rohkem »
Lootekest
Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti.
Uus!!: Anatoomia ja Lootekest · Näe rohkem »
Ludwig Stieda
Ludwig Stieda Christian Hermann Ludwig Stieda (7. november 1837 Riia – 19. november 1918 Gießen) oli baltisaksa arstiteadlane (histoloog).
Uus!!: Anatoomia ja Ludwig Stieda · Näe rohkem »
Luigi Galvani
Luigi Aloisio Galvani Luigi Aloisio Galvani (ladina keeles Aloysius Galvani; 9. september 1737 Bologna – 4. detsember 1798 Bologna) oli itaalia arst, füüsik ja filosoof.
Uus!!: Anatoomia ja Luigi Galvani · Näe rohkem »
Maolukuti
Maolukuti ehk püloorus (ladina pylorus) on paljude selgroogsete loomade mao alumisim osa, mis läheb üle peensooleks.
Uus!!: Anatoomia ja Maolukuti · Näe rohkem »
Marcello Malpighi
Marcello Malpighi portree Marcello Malpighi (10. märts 1628 – 30. september 1694) oli itaalia arst ja loodusteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Marcello Malpighi · Näe rohkem »
Martin Evans
Sir Martin John Evans (sündinud 1. jaanuar 1941) on Suurbritannia bioloog, kes koos Matthew Kaufmaniga kultiveeris 1981.
Uus!!: Anatoomia ja Martin Evans · Näe rohkem »
Martin Heinrich Rathke
Martin Heinrich Rathke Martin Heinrich Rathke (25. august 1793 Gdańsk – 15. september 1860 Königsberg) oli arstiteadlane, anatoom ja embrüoloog.
Uus!!: Anatoomia ja Martin Heinrich Rathke · Näe rohkem »
Müeliin
Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan.
Uus!!: Anatoomia ja Müeliin · Näe rohkem »
Mülleri juha
Mülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.
Uus!!: Anatoomia ja Mülleri juha · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Anatoomia ja Meditsiin · Näe rohkem »
Membraan
Membraan on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Anatoomia ja Membraan · Näe rohkem »
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Uus!!: Anatoomia ja Merebioloogia · Näe rohkem »
Mereselgrootud
Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.
Uus!!: Anatoomia ja Mereselgrootud · Näe rohkem »
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Uus!!: Anatoomia ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Anatoomia ja Munajuha · Näe rohkem »
Munajuhalehter
Munajuhalehter (ladina infundibulum tubae uterinae) on paljudel emastel selgroogsetel loomadel (sh naistel) kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa.
Uus!!: Anatoomia ja Munajuhalehter · Näe rohkem »
Munandiarter
Munandiarter ehk testikulaararter (ladina aorta testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisarter, mis varustab munandeid arteriaalse verega.
Uus!!: Anatoomia ja Munandiarter · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Anatoomia ja Munandid · Näe rohkem »
Munandiveen
Munandiveen (ladina vena testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisveen, mis kogub munanditest venoosset verd.
Uus!!: Anatoomia ja Munandiveen · Näe rohkem »
Munasarjaarter
Munasarjaarter (ladina aorta ovarica) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete emasloomade suure vereringe suguelundite paarisarter, mis varustab munasarja arteriaalse verega.
Uus!!: Anatoomia ja Munasarjaarter · Näe rohkem »
Munasarjaveen
Munasarjaveen (ladina vena ovarica) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete emasloomade suure vereringe paarisveen, mis kogub munasarjast venoosset verd.
Uus!!: Anatoomia ja Munasarjaveen · Näe rohkem »
Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Anatoomia ja Mustaine · Näe rohkem »
Natural Theology
Esimese Ameerika trüki tiitelleht "Natural Theology: or, Evidences of the Existence and Attributes of the Deity; Collected from the Appearances of Nature" ("Loomulik teoloogia ehk Jumaluse olemasolu ja atribuutide tõendid, kogutud loodusnähtustest") (1802) on William Paley apologeetiline ja religioonifilosoofiline teos.
Uus!!: Anatoomia ja Natural Theology · Näe rohkem »
Näärmehüpofüüs
Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.
Uus!!: Anatoomia ja Näärmehüpofüüs · Näe rohkem »
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Uus!!: Anatoomia ja Nägemisnärv · Näe rohkem »
Näokolju
Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.
Uus!!: Anatoomia ja Näokolju · Näe rohkem »
Nefron
Nefron (ladina keeles nephron; nephronum) on paljude selgroogsete loomade neerudes asuv neerukehakestest ja neerutorukestest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus.
Uus!!: Anatoomia ja Nefron · Näe rohkem »
Neitsi
Marie Ellenrieder, "Kolm neitsit" (1849) Neitsi on tavatähenduses naissoost isik, kes pole olnud seksuaalvahekorras.
Uus!!: Anatoomia ja Neitsi · Näe rohkem »
Neuroanatoomia
Neuroanatoomia on anatoomia haru, mis tegeleb närvisüsteemi ehituse uurimisega.
Uus!!: Anatoomia ja Neuroanatoomia · Näe rohkem »
Neurohüpofüüs
Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.
Uus!!: Anatoomia ja Neurohüpofüüs · Näe rohkem »
Neuropsühholoogia
Neuropsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib aju struktuuri ja funktsioonide seotust erinevate psühholoogilistele protsesside ja käitumisega.
Uus!!: Anatoomia ja Neuropsühholoogia · Näe rohkem »
Neuroteadus
Golgi meetodil värvitud närvirakk Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.
Uus!!: Anatoomia ja Neuroteadus · Näe rohkem »
Niccolò Massa
Niccolò Massa (ladinapäraselt Nicolaus Massa; 1485 Veneetsia – 1569 Veneetsia) oli Itaalia arst ja anatoom, kes avaldas 1536.
Uus!!: Anatoomia ja Niccolò Massa · Näe rohkem »
Nicolaus Steno
Nicolaus Steno ''Elementorum myologiae specimen'', 1669 Nicolaus Steno (taani Niels Steensen või Niels Stensen) (10. jaanuar 1638 Kopenhaagen – 26. november 1686 Schwerin) oli Taani päritolu geoloog ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja Nicolaus Steno · Näe rohkem »
Nikolai Koslov
Nikolai Koslov (aastail 1962–1993 Kozlov; sündinud 6. aprillil 1928 Karinul) on eesti veterinaar, endine EPA rektor.
Uus!!: Anatoomia ja Nikolai Koslov · Näe rohkem »
Nina-pisarajuha
Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.
Uus!!: Anatoomia ja Nina-pisarajuha · Näe rohkem »
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Uus!!: Anatoomia ja Ninaõõs · Näe rohkem »
Niudesool
Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Uus!!: Anatoomia ja Niudesool · Näe rohkem »
Organoloogia
Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist, talitlust ja patoloogiat.
Uus!!: Anatoomia ja Organoloogia · Näe rohkem »
Osteoloogia
Osteoloogia ehk luuõpetus on anatoomia ja meditsiini ning zooloogia, antropoloogia, paleoantropoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia haru, mis uurib luid ja luustikke (skeletisüsteeme) ning luukude.
Uus!!: Anatoomia ja Osteoloogia · Näe rohkem »
Otto August Hermann Zilchert
Otto August Hermann Zilchert (8. detsember 1813 Sangaste – 2. mai 1848 Kiiev) oli arstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Otto August Hermann Zilchert · Näe rohkem »
Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu
Oxfordi Ülikooli vapp Oxfordi Ülikooli struktuuri kuuluvad akadeemilised struktuuriüksused (divisjonid, teaduskonnad, osakonnad, koolid, instituudid) ja mitteakadeemilised struktuuriüksused (näiteks raamatukogu ja muuseumid).
Uus!!: Anatoomia ja Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu · Näe rohkem »
Pablo Picasso
Pablo Picasso autogramm Pablo Ruiz Picasso (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania – 8. aprill 1973 Mougins (Cannesi lähedal), Prantsusmaa) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja.
Uus!!: Anatoomia ja Pablo Picasso · Näe rohkem »
Paul Klee
Paul Klee autogramm Ernst Paul Klee (18. detsember 1879 Münchenbuchsee, Šveits – 29. juuni 1940 Muralto, Šveits) oli Saksamaa kodakondsusega maalikunstnik ja graafik, kelle mitmekülgset loomingut seostatakse nii ekspressionismi, konstruktivismi, kubismi, primitivismi kui ka sürrealismiga.
Uus!!: Anatoomia ja Paul Klee · Näe rohkem »
Paul Kogerman
Paul Nikolai Kogerman (5. detsember 1891 Tallinn – 27. juuli 1951 Tallinn) oli eesti keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja, Tallinna Tehnikaülikooli rektor (1936–1939), Eesti Vabariigi haridusminister (1939–1940), Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia (1946–1951) tegevliige.
Uus!!: Anatoomia ja Paul Kogerman · Näe rohkem »
Paul Saks
Paul Saks (29. mai 1918 Ahja vald – 20. september 2007) oli eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ja Paul Saks · Näe rohkem »
Paulus III
Paulus III (Alessandro Farnese, 29. veebruar 1468 – 10. november 1549), oli paavst aastatel 1534–1549.
Uus!!: Anatoomia ja Paulus III · Näe rohkem »
Phillip Tobias
Phillip Vallentine Tobias (14. oktoober 1925 Durban – 7. juuni 2012 Johannesburg) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi paleoantropoloog.
Uus!!: Anatoomia ja Phillip Tobias · Näe rohkem »
Pisarajärv
Pisarajärv ehk lakrimaaljärv (ladina keeles lacus lacrimalis) on paljude loomade peas silma sisenurgas paiknev ala.
Uus!!: Anatoomia ja Pisarajärv · Näe rohkem »
Pisarakanalike
Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.
Uus!!: Anatoomia ja Pisarakanalike · Näe rohkem »
Pisarakott
Pisarakott (ladina keeles saccus lacrimalis) on inimeste ja paljude loomade peas, silmakoopa alumises nurgas pisarakotiaugus paiknev laiend.
Uus!!: Anatoomia ja Pisarakott · Näe rohkem »
Pisaranääre
Pisaranääre (ladina keeles glandula lacrimalis) on paljude imetajate ja roomajate peas paiknev paariline nääre.
Uus!!: Anatoomia ja Pisaranääre · Näe rohkem »
Pisarasüsteem
Pisarasüsteem ehk pisaraaparaat ehk pisaraelundkond (ladina keeles apparatus lacrimalis) on paljude loomade silma abielund, süsteem, mis koosneb pisaranäärmetest ja pisarateedest.
Uus!!: Anatoomia ja Pisarasüsteem · Näe rohkem »
Pisaratäpp
Pisaratäpp ehk pisarapunkt (ladina keeles punctum lacrimale) on paljude loomade peas silma üla ja alalau mediaalses nurgas pisaranäsa tipus olev pisarajuha ava.
Uus!!: Anatoomia ja Pisaratäpp · Näe rohkem »
Prokopi Sokolnikov
Prokopi Sokolnikov Prokopi Nesterovitš Sokolnikov (vene keeles Прокопий Нестерович Сокольников; 1. juuli 1865 Jakuudi oblast – 10. detsember 1917) oli esimesi jakuudi rahvusest arste ja tervishoiutegelane.
Uus!!: Anatoomia ja Prokopi Sokolnikov · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Anatoomia ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Pulmonoloogia
Bronhoskoopia. Painduva optilise instrumendiga hingamisteede vaatlemine Pulmonoloogia on arstiteaduse ning anatoomia ja füsioloogia haru, mis käsitleb hingamiselundite ehitust ja talitlust ning hingamisteede ja kopsuhaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat.
Uus!!: Anatoomia ja Pulmonoloogia · Näe rohkem »
Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon
Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (lühend RFK) (inglise keeles International Classification of Functioning, Disability and Health – lühend ICF) on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 21.
Uus!!: Anatoomia ja Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon · Näe rohkem »
Raske kombineeritud immuunpuudulikkus
Raske kombineeritud immuunpuudulikkus ehk SCID-sündroom (inglise keeles severe combined immunodeficiency disease, SCID) on osal imetajatest (sh inimlastel) esinev primaarse immuunpuudulikkuse vorm, millele on iseloomulikud lümfopeenia ning korduvad raskekujulised bakteriaalsed ja seeninfektsioonid.
Uus!!: Anatoomia ja Raske kombineeritud immuunpuudulikkus · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Anatoomia ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Richard Jakob Weinberg
Richard Jakob Weinberg (Рихард Лазаревич Вейнберг, 30. detsember 1867, Kursi kihelkond – 21. märts 1928, Leningrad) oli Eesti arstiteadlane ja antropoloog.
Uus!!: Anatoomia ja Richard Jakob Weinberg · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Anatoomia ja Rinnak · Näe rohkem »
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Uus!!: Anatoomia ja Rinnavähk · Näe rohkem »
Robert Koch
Robert Koch (11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal – 27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik, Baden-Baden) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Anatoomia ja Robert Koch · Näe rohkem »
Robert Looga
Robert Looga (17. mai 1921 Tartu – 6. juuli 2015) oli eesti arstiteadlane ja Tartu Ülikooli professor.
Uus!!: Anatoomia ja Robert Looga · Näe rohkem »
Rogier van der Weyden
"Kristuse ristilt võtmine" "Kuningate kummardamine" Rog(i)er van der Weyden, tuntud ka kui Roger de la Pasture ja Brüsseli Rogier (1400 Tournai – 18. juuni 1464 Brüssel) oli flaami kunstnik.
Uus!!: Anatoomia ja Rogier van der Weyden · Näe rohkem »
Rudolf Wagner
Rudolf Friedrich Johann Heinrich Wagner (30. juuli 1805 – 13. mai 1864) oli saksa füsioloog ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja Rudolf Wagner · Näe rohkem »
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Uus!!: Anatoomia ja Sabalülid · Näe rohkem »
Sahkluu
Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Anatoomia ja Sahkluu · Näe rohkem »
Sapipõiejuha
Sapipõiejuha (ladina keeles ductus cysticus) on paljudel selgroogsetel (sh inimesel) sapipõiekaela kitsenemusest moodustuv juha, mis ühendab sapipõit ühissapijuhaga.
Uus!!: Anatoomia ja Sapipõiejuha · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Anatoomia ja Sarvkest · Näe rohkem »
Südame rütmihäired
Südame rütmihäireteks nimetatakse haiguste rühma, mille ühiseks jooneks on südame elektrilise aktiivsuse kõrvalekalle normist.
Uus!!: Anatoomia ja Südame rütmihäired · Näe rohkem »
Südametoonid
Südametoonid on helid, mis tekivad vere voolamisest südame õõntes ning vere põrkamisest vastu südame anatoomilisi struktuure.
Uus!!: Anatoomia ja Südametoonid · Näe rohkem »
Süstemaatiline anatoomia
Süstemaatiline anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib ja klassifitseerib inimese, aga ka loomade elundite ehk elundite struktuuri, kuju, paiknemist ja ehitust elundkondade ja -süsteemide kaupa.
Uus!!: Anatoomia ja Süstemaatiline anatoomia · Näe rohkem »
Schlemmi kanal
Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.
Uus!!: Anatoomia ja Schlemmi kanal · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Anatoomia ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Uus!!: Anatoomia ja Selgroog · Näe rohkem »
Sherlock Holmes
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus) on romaanikirjanik Arthur Conan Doyle'i loodud tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis.
Uus!!: Anatoomia ja Sherlock Holmes · Näe rohkem »
Silmakoobas
Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.
Uus!!: Anatoomia ja Silmakoobas · Näe rohkem »
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Uus!!: Anatoomia ja Silmalääts · Näe rohkem »
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Uus!!: Anatoomia ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »
Soolehatud
Soolehattudeks (ladina ains villus intestinalis; mitm villi intestinales) nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes (plica circularis) paiknevaid limaskestajätkeid.
Uus!!: Anatoomia ja Soolehatud · Näe rohkem »
Speculum. De l'autre femme
"Speculum.
Uus!!: Anatoomia ja Speculum. De l'autre femme · Näe rohkem »
Stade
Vaade ajaloolisele Stade sadamale Stade (ametlikult Hansalinn Stade, saksa Hansestadt Stade, alamsaksa Hansestadt Stood) on linn Põhja-Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Stade kreisi keskus.
Uus!!: Anatoomia ja Stade · Näe rohkem »
Sugu (bioloogia)
Bioloogiline sugu (inglise keeles sex) on bioloogia kategooria, mis tähistab sugulise paljunemise osapooli, kus isendid eristuvad paljunemiseks vajalike sugurakkude tootmise alusel emas- (toodab munarakke) ja isasorganismideks (toodab seemnerakke).
Uus!!: Anatoomia ja Sugu (bioloogia) · Näe rohkem »
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Uus!!: Anatoomia ja Suuõõs · Näe rohkem »
Suuraju
Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Anatoomia ja Suuraju · Näe rohkem »
Tagaaju
Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.
Uus!!: Anatoomia ja Tagaaju · Näe rohkem »
Tagajäse
Põhja-nahkhiire tagajäsemed. Tagajäse (ladina membrum pelvinum, mitm membra pelvina) on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega.
Uus!!: Anatoomia ja Tagajäse · Näe rohkem »
Taksidermia
Kukkurroti topis Taksidermia on loomadest topiste tegemise kunst, mis hõlmab loomanahkade töötlemist, täitmist ja looma loomulikus asendis ülesseadmist.
Uus!!: Anatoomia ja Taksidermia · Näe rohkem »
Tantsutehnika
Tantsutehnika on kõikide tantsude esitamise põhialus.
Uus!!: Anatoomia ja Tantsutehnika · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli arstiteaduskond
Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.
Uus!!: Anatoomia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond · Näe rohkem »
Tüümuse patoloogia
Tüümuse patoloogia (thymus gland pathology) all peetakse silmas selgroogsetel loomadel mitmeid tüümuse arengu ja toimimisega tuvastatud anatoomilisi, füsioloogilisi, geneetilisi, histoloogilisi ja muid kaasasündinud või omandatud patoloogilisi seisundeid, mida käsitletakse mitme teadusdistsipliini lõikes kas normihälvetena või haiguslikena ja mis võivad põhjustada tüümusehaigusi.
Uus!!: Anatoomia ja Tüümuse patoloogia · Näe rohkem »
Tühisool
Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Uus!!: Anatoomia ja Tühisool · Näe rohkem »
Teaduste struktuur
* I Fundamentaal- ehk alusteadused.
Uus!!: Anatoomia ja Teaduste struktuur · Näe rohkem »
Toitumisteadus
Toitumisteadus (inglise keeles nutritional science) on teadusharu, mis uurib toitu ja toiduaineid ning nendes sisalduvate looduslike ja sünteetiliste toitainete ning toidulisaainete allikaid ja koguseid.
Uus!!: Anatoomia ja Toitumisteadus · Näe rohkem »
Toksinoloogia
Toksinoloogia on toksikoloogia allharu.
Uus!!: Anatoomia ja Toksinoloogia · Näe rohkem »
Trummikile
Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.
Uus!!: Anatoomia ja Trummikile · Näe rohkem »
Tupe mikrofloora
Tupe mikrofloora ehk mikrobioota moodustavad naise sugutraktis elutsevate bakterite kooslused, mis võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud.
Uus!!: Anatoomia ja Tupe mikrofloora · Näe rohkem »
Uisud
Uisud on vastavate jalatsite külge kinnitatud jalased(terad) jääl liuglemise võimaldamiseks ehk uisutamiseks.
Uus!!: Anatoomia ja Uisud · Näe rohkem »
Ussripik
Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).
Uus!!: Anatoomia ja Ussripik · Näe rohkem »
Vagina
Vagina on ladina keeles 'tupp'.
Uus!!: Anatoomia ja Vagina · Näe rohkem »
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Uus!!: Anatoomia ja Vaheaju · Näe rohkem »
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Anatoomia ja Valgeaine · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Anatoomia ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Uus!!: Anatoomia ja Väike vereringe · Näe rohkem »
Väliskõrv
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.
Uus!!: Anatoomia ja Väliskõrv · Näe rohkem »
Võrdlev anatoomia
Võrdlev anatoomia on klassikaline bioloogia (anatoomia) haru, mis tegeleb erinevate taksonite organismide ehituse võrdleva uurimisega.
Uus!!: Anatoomia ja Võrdlev anatoomia · Näe rohkem »
Ventraalsus
Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma (sealhulgas inimese) organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas.
Uus!!: Anatoomia ja Ventraalsus · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Anatoomia ja Vikerkest · Näe rohkem »
Vincent van Gogh
Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 Zundert – 29. juuli 1890) oli hollandi maalikunstnik.
Uus!!: Anatoomia ja Vincent van Gogh · Näe rohkem »
Voyager 1
Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.
Uus!!: Anatoomia ja Voyager 1 · Näe rohkem »
William Harvey
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkestone, Kent – 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ja William Harvey · Näe rohkem »
William James Sidis
William James Sidis (1. aprill 1898 – 17. juuli 1944) oli erakordsete matemaatiliste võimetega ameerika imelaps ja polühistor, kes väidetavalt oli polüglott.
Uus!!: Anatoomia ja William James Sidis · Näe rohkem »
Zooloogia mõisteid
Zooloogia mõistete loend sisaldab zooloogilisi mõisteid, sealhulgas ka loomadele spetsiifilisi ökoloogia mõisteid ja mitte-inimesele omaseid anatoomia mõisteid (vt ka anatoomia mõistete loendit ja ökoloogia mõistete loendit).
Uus!!: Anatoomia ja Zooloogia mõisteid · Näe rohkem »
12. juuli
12.
Uus!!: Anatoomia ja 12. juuli · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Anatoomia ja 15. sajand · Näe rohkem »
