Sisukord
255 suhted: A Treatise of Human Nature, Aktiivsünnitus, Alajäse, Alalõualuu, Alfamotoneuron, Alice Roberts, Allantois, Ameerika Filosoofiaselts, Amenorröa, Amnion, Anastomoos (täpsustus), Anatoomia mõisteid, Anatoomianomenklatuur, Anatoomianomenklatuurid, Anatoomide loend, Anatoomikum, Anatoomilised asenditähistused, Andreas Vesalius, Angioloogia, Aristoteles, Arne Lepp, Artroloogia, Arvo Ylppö, Astley Cooper, Atlas, August Matthias Hagen, August Rauber, Auskultatsioon, Australopiteekus, Avatud arterioosjuha, Ülalõualuu, Ülle Liivamägi, Ämblikuvõrkkest, Õhukott, Betsi rakud, Bioloogia, Bioloogia mõisteid, Biomimikri, Bregenz, Bruno Wikszemski, Carl Bogislaus Reichert, Carl Ernst Heinrich Schmidt, Castelnau hiiglane, Chronicon Pictum, Edward Drinker Cope, Eesti Tervisemuuseum, Ela Kogerman-Lepp, Elukutsete loend, Elundkond, Elusloodus, ... Laienda indeks (205 rohkem) »
A Treatise of Human Nature
"A Treatise of Human Nature" ("Traktaat inimloomusest") on David Hume'i filosoofiline raamat.
Vaata Anatoomia ja A Treatise of Human Nature
Aktiivsünnitus
Aktiivsünnitus on loomuliku sünnituse (vastandina meditsiinilisele sünnitusele) erisuund, mille puhul naine on sünnituseks valmistunud vastavalt kolmele põhialusele.
Vaata Anatoomia ja Aktiivsünnitus
Alajäse
Alajäse ehk jalg (ladina keeles membrum inferius) on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega.
Vaata Anatoomia ja Alajäse
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Vaata Anatoomia ja Alalõualuu
Alfamotoneuron
Alfamotoneuronid ehk α-motoneuronid (ladina keeles motoneuron α) on selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid, mis paiknevad seljaaju eessamba hallaines ja ajutüves (kraniaalnärvide motoorsetes tuumades).
Vaata Anatoomia ja Alfamotoneuron
Alice Roberts
Alice May Roberts (sündinud 19. mail 1973 Bristolis) on Briti anatoom, paleopataloog, antropoloog, teaduse populariseerija ja teletegija.
Vaata Anatoomia ja Alice Roberts
Allantois
Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamiku selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest.
Vaata Anatoomia ja Allantois
Ameerika Filosoofiaselts
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919.
Vaata Anatoomia ja Ameerika Filosoofiaselts
Amenorröa
Amenorröa (ladina amenorrhoea) on reproduktiivses eas naistel esineda võiv menstruatsiooni puudumine pikema aja vältel.
Vaata Anatoomia ja Amenorröa
Amnion
Amnioniks ehk lootevesikestaks ehk veekestaks ehk lootepõieks nimetatakse embrüot ümbritsevat sisemist lootekesta.
Vaata Anatoomia ja Amnion
Anastomoos (täpsustus)
Anastomoos on teadusdistsipliinides rakendatav kontseptsioon ja võib tähendada.
Vaata Anatoomia ja Anastomoos (täpsustus)
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Vaata Anatoomia ja Anatoomia mõisteid
Anatoomianomenklatuur
Anatoomianomenklatuur ehk rahvusvaheline anatoomianomenklatuur on inimese ja loomade osade (tänapäeval ladinakeelsete) nimetuste (anatoomia terminite) süsteem, mille eesmärk on ühene vastastikune mõistmine erialainimeste vahel.
Vaata Anatoomia ja Anatoomianomenklatuur
Anatoomianomenklatuurid
Anatoomianomenklatuurid on erinevate, ka anatoomiaga seotud, rahvusvaheliste organisatsioonide poolt komplekteeritud ja ühtlustatud, nii inimese kui looma anatoomia, nomenklatuurid ja standardid, mis lähtuvad oskussõnadest ladina keele baasil.
Vaata Anatoomia ja Anatoomianomenklatuurid
Anatoomide loend
Anatoomide loend loetleb anatoome.
Vaata Anatoomia ja Anatoomide loend
Anatoomikum
Anatoomikum on ülikoolide arstiteaduskondade õppehoone anatoomia praktikumide läbiviimiseks ja anatoomia kollektsioonide hoidmiseks.
Vaata Anatoomia ja Anatoomikum
Anatoomilised asenditähistused
Anatoomilised asenditähised (inglise keeles anatomical terms of location) on erinevate, ka anatoomiaga seotud, rahvusvaheliste organisatsioonide poolt komplekteeritud ja ühtlustatud soovituslikud anatoomianomenklatuurides toodud tähised, mis lähtuvad loomaanatoomia oskussõnadest ladina keele baasil.
Vaata Anatoomia ja Anatoomilised asenditähistused
Andreas Vesalius
Andreas Vesalius Andreas Vesalius (sünnilt Andreas van Wesel, nimi Vesalius on selle latiniseeritud vorm; 31. detsember 1514 Brüssel – 15. oktoober 1564 Zákynthose saar) oli flaami anatoom ja arst.
Vaata Anatoomia ja Andreas Vesalius
Angioloogia
Angioloogia ehk sooneõpetus (kreekakeelsetest sõnadest ἀγγεῖον, angeīon, 'soon' ja -λογία, -logia) on anatoomia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib suletud tsirkulatsioonisüsteemidega loomade (sh inimese) vere- ja lümfiringe, veresoonte ja lümfiteede arengut (angiogeneesi, angiopoeesi ja lümfogeneesi), paiknemist, funktsioone, morfoloogiat, struktuuri ja patoloogiat.
Vaata Anatoomia ja Angioloogia
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Anatoomia ja Aristoteles
Arne Lepp
Arne Lepp (28. november 1928 – 23. oktoober 2018) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Vaata Anatoomia ja Arne Lepp
Artroloogia
Artroloogia (arthron liiges + logos õpetus) on liigeste anatoomiat, funktsioone, liigeshaigusi ja nende ravi käsitlev arstiteaduse haru.
Vaata Anatoomia ja Artroloogia
Arvo Ylppö
Arvo Ylppö 1987. aasta Soome postmargil Arvo Henrik Ylppö (27. oktoober 1887 Akaa – 28. jaanuar 1992 Helsingi) oli soome lastearst ja arstiteadlane, Helsingi Ülikooli pediaatriaprofessor.
Vaata Anatoomia ja Arvo Ylppö
Astley Cooper
Astley Paston Cooper Sir Astley Paston Cooper (23. august 1768 Brooke, Norfolk – 12. veebruar 1841 London) oli Inglise kirurg ja anatoom.
Vaata Anatoomia ja Astley Cooper
Atlas
Atlase nime kannavad kaks mütoloogilist tegelast, kelle nime järgi on nimetatud erinevaid asju ja mõisteid.
Vaata Anatoomia ja Atlas
August Matthias Hagen
August Matthias Hagen (23. veebruar 1794, Vijciems, Läti – 2. detsember 1878, Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik, Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja.
Vaata Anatoomia ja August Matthias Hagen
August Rauber
August Antinous Rauber (22. märts 1841 Obermoschel (Saksamaa) – 1. märts (16. veebruar) 1917 Tartu) oli saksa anatoom, antropoloog, histoloog ja embrüoloog.
Vaata Anatoomia ja August Rauber
Auskultatsioon
Auskultatsioon (ladina auscultare 'kuulama') ehk kuulatlusuuring on patsiendi uurimise meetod, mis seisneb patsiendi eri kehapiirkondadest kostvate helide kuulamises – kuulatlemises.
Vaata Anatoomia ja Auskultatsioon
Australopiteekus
Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond.
Vaata Anatoomia ja Australopiteekus
Avatud arterioosjuha
Avatud arterioosjuha (ehk '''PDA''').
Vaata Anatoomia ja Avatud arterioosjuha
Ülalõualuu
Ülalõualuu paiknemine inimkoljus (punaselt) Ülalõualuu ehk ülalõug (ladina keeles maxilla) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokolju luu.
Vaata Anatoomia ja Ülalõualuu
Ülle Liivamägi
Ülle Liivamägi (sündinud 11. jaanuaril 1962 Tallinnas) on muusikaõpetaja, kammerlaulja, aktiivsünnituse propageerija Eestis, homöopaat, aroomterapeut ja refleksoloog, homöopaatia ja aroomteraapia õpetaja, raamatute autor.
Vaata Anatoomia ja Ülle Liivamägi
Ämblikuvõrkkest
Ämblikuvõrkkestaks ehk arahnoideaks (ladina keeles arachnoidea mater) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju ja seljaaju ühte kesta.
Vaata Anatoomia ja Ämblikuvõrkkest
Õhukott
Õhukott (mitmuses õhukotid, ladina saccus pneumaticus, mitm sacci pneumatici) on osadel selgroogsetel hingamiselundkonna osa.
Vaata Anatoomia ja Õhukott
Betsi rakud
Inimese püramiidrakk vaadatuna Golgi meetodil värvitult Betsi rakud ehk Betsi neuronid on osade selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoneuronite tüüp – need mitte eriti arvukad rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara hallaine premotoorse korteksi V kihis.
Vaata Anatoomia ja Betsi rakud
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Anatoomia ja Bioloogia
Bioloogia mõisteid
Siin on loetletud üldbioloogia mõisteid.
Vaata Anatoomia ja Bioloogia mõisteid
Biomimikri
Nahkhiire tiiva põhjal kujundatud Leonardo da Vinci joonis lennumasina tiivast 15. sajandil Biomimikri (ka biomimeetika) on looduse mudelite, süsteemide ja elementide jäljendamine keerukate inimprobleemide lahendamise eesmärgil.
Vaata Anatoomia ja Biomimikri
Bregenz
Bregenz on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn.
Vaata Anatoomia ja Bregenz
Bruno Wikszemski
Adam Bruno Wikszemski (6. oktoober 1847 Vilnius – 10. veebruar 1890 Berliin) oli poola arst ja arstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Bruno Wikszemski
Carl Bogislaus Reichert
Carl Bogislaus Reichert Carl Bogislaus Reichert (20. detsember 1811 Rastenburg – 24. detsember 1883 Berliin) oli saksa arstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Carl Bogislaus Reichert
Carl Ernst Heinrich Schmidt
Carl Ernst Heinrich Schmidt Carl Ernst Heinrich Schmidt (1. juuni 1822 Jelgava – 27. veebruar 1894 Tartu) oli baltisaksa keemik ja arstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Carl Ernst Heinrich Schmidt
Castelnau hiiglane
Kolm luufragmenti Castelnau hiiglaselt võrreldes tavalise inimese õlavarreluuga (keskel). Castelnau hiiglane oli väidetavalt pikim elanud inimene.
Vaata Anatoomia ja Castelnau hiiglane
Chronicon Pictum
Kroonika esimene lehekülg "Chronicon Pictum" (ladina keeles 'illustreeritud kroonika') on 14. sajandi teise poole Ungari kuningriigis koostatud keskaegne illustreeritud kroonika.
Vaata Anatoomia ja Chronicon Pictum
Edward Drinker Cope
Edward Drinker Cope Edward Drinker Cope (28. juuli 1840 Philadelphia, Pennsylvania – 12. aprill 1897 Philadelphia, Pennsylvania) oli ameerika paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog.
Vaata Anatoomia ja Edward Drinker Cope
Eesti Tervisemuuseum
Eesti Tervisemuuseum (kuni 2020. aasta novembrini Eesti Tervishoiu Muuseum) on Tallinnas aadressidel Lai tänav 28 ja 30 tegutsev muuseum.
Vaata Anatoomia ja Eesti Tervisemuuseum
Ela Kogerman-Lepp
Ela Kogerman-Lepp (sündinud Ela Isis Kogerman, 26. juuli 1924 Tartu – 12. november 2014) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Vaata Anatoomia ja Ela Kogerman-Lepp
Elukutsete loend
Siin on loetletud elukutseid ja ameteid.
Vaata Anatoomia ja Elukutsete loend
Elundkond
Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.
Vaata Anatoomia ja Elundkond
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Vaata Anatoomia ja Elusloodus
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Vaata Anatoomia ja Emakas
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Vaata Anatoomia ja Endoteel
Erakorraline meditsiin
Üliraskes seisundis haige ravimine erakorralise meditsiini osakonnas Erakorraline meditsiin on arstiteaduse valdkond, kus keskendutakse eluohtlikus haigusseisundis patsientide ravile, kellele abi andmist ei ole võimalik edasi lükata.
Vaata Anatoomia ja Erakorraline meditsiin
Ernst Andreas Reissner
Ernst Andreas Reissner Ernst Andreas Reissner (12. september 1824 Riia – 4. september 1878 Rundāle, Kuramaa) oli baltisaksa arstiteadlane ja anatoom.
Vaata Anatoomia ja Ernst Andreas Reissner
Ernst Veinberg
Ernst Harald Alphons Veinberg (13. mai 1896 Tallinn – 14. oktoober 1946 Saksamaa) oli Eesti arstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Ernst Veinberg
Esiku-teonärv
Esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv ehk VIII peaajunärv ehk kaheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus vestibulocochlearis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade sisekõrva sensoorne kaksiknärv.
Vaata Anatoomia ja Esiku-teonärv
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Esta-Laine Nahkur
Evolutsiooniõpetus
Evolutsiooni tutvustav stoppkaader-film "Fifty Million Years Ago" (1925) Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist.
Vaata Anatoomia ja Evolutsiooniõpetus
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Anatoomia ja Füsioloogia
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Vaata Anatoomia ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
François Magendie
Magendie 1822. aastal François Magendie (6. oktoober 1783 Bordeaux – 7. oktoober 1855 Sannois (Val-d'Oise) Pariisi lähedal) oli Prantsuse anatoom, arst ja füsioloog, keda loetakse eksperimentaalse farmakoloogia, toitumisteaduse ja füsioloogia rajajaks.
Vaata Anatoomia ja François Magendie
Frans de Waal
Frans de Waal (2006) Frans de Waal (2009) Frans de Waal (2016) Franciscus Bernardus Maria de Waal, tuntud kui Frans de Waal, (sündinud 29. oktoobril 1948 's-Hertogenboschis Põhja-Brabandis Hollandis) on hollandi ja Ameerika Ühendriikide primatoloog ja etoloog.
Vaata Anatoomia ja Frans de Waal
Franz Joseph Gall
Franz Joseph Gall Franz Joseph Gall (9. märts 1758 – 22. august 1828) oli saksa anatoom ja füsioloog, keda võib pidada neuropsühholoogia rajajaks.
Vaata Anatoomia ja Franz Joseph Gall
Friedrich Bidder
Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder (9. november 1810 Bormaņi mõis (Treppenhof), Kuramaa – 22. august 1894 Tartu) oli baltisaksa füsioloog ja anatoom.
Vaata Anatoomia ja Friedrich Bidder
Friedrich Hermann Schneider
Friedrich Hermann Schneider (6. aprill 1806 Kabillen – 19. jaanuar 1865 Talsi) oli baltisaksa arstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Friedrich Hermann Schneider
Funktsioon (bioloogia)
Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) otstarve.
Vaata Anatoomia ja Funktsioon (bioloogia)
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Vaata Anatoomia ja Galenos
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Vaata Anatoomia ja Geograafia
Gray anatoomia
20. väljaande tiitelleht (1918) "Gray anatoomia"' (ingliskeelse täispealkirjaga "Henry Gray's Anatomy of the Human Body") on Henry Gray anatoomiaõpik.
Vaata Anatoomia ja Gray anatoomia
Gregorio Hernández
Diego Valentín Díaz. Gregorio Hernándeze portree. Museo Nacional Colegio de San Gregorio, Valladolid. Kristuse ristimine (''Bautismo de Cristo''). Reljeef. 1624–1628). Pärineb Valladolidi Nuestra Señora del Consuelo kloostrist. Valladolid, Museo Nacional Colegio de San Gregorio.
Vaata Anatoomia ja Gregorio Hernández
Grey anatoomia
"Grey anatoomia" on mitmete Kuldgloobuste ja Emmydega pärjatud USA telesari, mis räägib viie interni elust ja tööst väljamõeldud Seattle Grace Mercy West haiglas, mis asub Washingtoni osariigis Seattle'is.
Vaata Anatoomia ja Grey anatoomia
Guido Samson von Himmelstiern
Hermann Gideon (Guido) von Samson-Himmelstjerna (ka Guido Samson von Himmelstiern; 18. jaanuar 1809 Kooraste – 18. jaanuar 1868 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Guido Samson von Himmelstiern
Haistmissibul
Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Vaata Anatoomia ja Haistmissibul
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Vaata Anatoomia ja Harderi nääre
Harilik aaloe
Harilik alloe Harilik aaloe on igihaljas aaloeliik, mida kasvatatakse toataimena ning kasutatakse nii ravimtaimena kui ka kosmeetikatööstuses.
Vaata Anatoomia ja Harilik aaloe
Häälekõri
Häälekõri ehk hääleaparaat (ladina keeles glóttis) on paljudel organismidel kõriõõnes paiknev avaus, mis piirneb häälekurdude ja häälepiluga.
Vaata Anatoomia ja Häälekõri
Häälekurrud
Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.
Vaata Anatoomia ja Häälekurrud
Hüpofüüsi kesksagar
Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks (ladina keeles pars intermedia, pars intermedia adenohypophyseos) nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga.
Vaata Anatoomia ja Hüpofüüsi kesksagar
Henle ling
Henle ling (ladina ansa nephroni) on paljude selgroogsete loomade neerude nefronites paiknevate neerutorukeste U-kujuline keskosa.
Vaata Anatoomia ja Henle ling
Herbert McLean Evans
Herbert McLean Evans (23. september 1882 Modesto, California – 6. märts 1971 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide anatoom (embrüoloog), endokrinoloog, toitumisteadlane, teratoloog ja bibliofiil.
Vaata Anatoomia ja Herbert McLean Evans
Hermann Ernst Adolphi
Hermann Adolphi Hermann Ernst Adolphi (4. juuni 1863 Cēsis – 14. mai 1919 Königsberg) oli baltisaksa meditsiiniteadlane.
Vaata Anatoomia ja Hermann Ernst Adolphi
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Vaata Anatoomia ja Hingamiselundkond
Hippokrates
Hippokrates Kos'ist Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.
Vaata Anatoomia ja Hippokrates
Hobuserautaja
Hobuserautaja on hobuse kabja raviekspert.
Vaata Anatoomia ja Hobuserautaja
Illustratsioon
Illustratsioon lastele. Illustratsioon on visuaalne teos (näiteks joonistus, maal või foto), milles rõhk on pigem kujutataval kui kujutamise viisil.
Vaata Anatoomia ja Illustratsioon
Imeulme
Imeulme ehk võluvik (ka fantaasiakirjandus ingliskeelse fantasy eeskujul või muinasulme) on ulme alamžanr.
Vaata Anatoomia ja Imeulme
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Anatoomia ja Inimene
Inimese anatoomia
Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.
Vaata Anatoomia ja Inimese anatoomia
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Vaata Anatoomia ja Jacobsoni elund
Jan Evangelista Purkyně
Jan Evangelista Purkyně (saksapäraselt Jan Evangelista Purkinje; 18. detsember 1787 Libochovice – 28. juuli 1869 Praha) oli tšehhi füsioloog.
Vaata Anatoomia ja Jan Evangelista Purkyně
Jane Goodall
Dame Jane Morris Goodall (sünninimi Valerie Jane Morris-Goodall, esimese abielu ajal paruness Jane van Lawick-Goodall; sündinud 3. aprillil 1934) on Briti primatoloog (täpsemalt šimpansiuurija), etoloog ja antropoloog.
Vaata Anatoomia ja Jane Goodall
Johann Andreas Wagner (arstiteadlane)
Johann Andreas Wagner (26. oktoober 1833 Riia – 6. jaanuar 1892 Harkov) oli arstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Johann Andreas Wagner (arstiteadlane)
Johann Benedict Listing
Johann Benedict Listing Johann Benedict Listing (25. juuli 1808 Frankfurt – 24. detsember 1882 Göttingen) oli saksa matemaatik ja füüsik.
Vaata Anatoomia ja Johann Benedict Listing
Johannes Peter Müller
Johannes Peter Müller Johannes Peter Müller (14. juuli 1801 Koblenz – 28. aprill 1858 Berliin) oli saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog, Berliini ülikooli rektor (1847–1848).
Vaata Anatoomia ja Johannes Peter Müller
Joseph Pilates
Joseph Hubertus Pilates (9. detsember 1883 – 9. oktoober 1967) oli Saksamaal sündinud USA treener, pilatese treeningumeetodi arendaja, edendaja ja levitaja.
Vaata Anatoomia ja Joseph Pilates
Juur (täpsustus)
Sõnal "juur" on mitu tähendust.
Vaata Anatoomia ja Juur (täpsustus)
Kaelalülid
Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.
Vaata Anatoomia ja Kaelalülid
Kapsel (ratsasport)
Kapsel ehk ninarihm on valjaste osa, mis kinnitatakse ümber hobuse nina.
Vaata Anatoomia ja Kapsel (ratsasport)
Karl August Senff
Karl (ka Carl) August Senff (12. märts 1770 Kreypau, Preisimaa – 14. jaanuar 1838 Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik.
Vaata Anatoomia ja Karl August Senff
Karl August von Bergen
Karl August von Bergen (ka Carl August von Bergen; 11. august 1704 Frankfurt Oderi ääres – 7. august 1759 Frankfurt Oderi ääres) oli saksa anatoom ja botaanik.
Vaata Anatoomia ja Karl August von Bergen
Karl Barfurth
Karl Dietrich Gerhard Barfurth (25. jaanuar 1849 Dinslaken – 23. märts 1927 Rostock) oli Tartu Ülikooli professor aastatel 1889–1896.
Vaata Anatoomia ja Karl Barfurth
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Vaata Anatoomia ja Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baeri medal
Karl Ernst von Baeri medal on mitu korda samanimelisena asutatud ja sarnase kujundusega medal, nimetatuna Karl Ernst von Baeri auks.
Vaata Anatoomia ja Karl Ernst von Baeri medal
Karl Friedrich Burdach
Karl Friedrich Burdach Karl Friedrich Burdach (12. juuni 1776 Leipzig – 16. juuli 1847 Königsberg) oli saksa anatoom ja füsioloog.
Vaata Anatoomia ja Karl Friedrich Burdach
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Vaata Anatoomia ja Karvastik
Katharine Scott Bishop
Katharine Scott Bishop (neiupõlvenimi Katharine Scott, 23. juuni 1889 New York – 20. september 1975) oli Ameerika Ühendriikide anatoom, arst ja histoloog.
Vaata Anatoomia ja Katharine Scott Bishop
Kaudaalsus
Kaudaalsus (ladina caudalis) on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse.
Vaata Anatoomia ja Kaudaalsus
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Vaata Anatoomia ja Kõhunääre
Kõldkest
Kõldkestaks ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta.
Vaata Anatoomia ja Kõldkest
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Vaata Anatoomia ja Kõrv
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Vaata Anatoomia ja Kõrvalkilpnääre
Kõvakest
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.
Vaata Anatoomia ja Kõvakest
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Vaata Anatoomia ja Keel (anatoomia)
Keele-neelunärv
Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.
Vaata Anatoomia ja Keele-neelunärv
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Vaata Anatoomia ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Kere
Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.
Vaata Anatoomia ja Kere
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Vaata Anatoomia ja Keskkõrv
Kestvusjooksu hüpotees
Zimbabwes Kestvusjooksu hüpotees on oletuste jada, mille kohaselt inimestel on pikkade vahemaade jooksmiseks välja kujunenud anatoomilised ja füsioloogilised kohandumised.
Vaata Anatoomia ja Kestvusjooksu hüpotees
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Vaata Anatoomia ja Kloaak
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Vaata Anatoomia ja Kohastumus
Koljuõõs
Koljuõõs (ladina keeles cavitas cranii, cavum cranii) on ajukolju luudega ümbritsetud kehaõõs paljudel selgroogsetel loomadel, mis on harilikult täidetud aju ja aju-seljaajuvedelikuga.
Vaata Anatoomia ja Koljuõõs
Konnatatar
Jaapani konnatatar ja umbes 90 cm pikkune laps Konnatatar (Fallopia Adans.) on nelgilaadsete seltsi tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede perekond.
Vaata Anatoomia ja Konnatatar
Konstitutsioon
Konstitutsioon võib olla.
Vaata Anatoomia ja Konstitutsioon
Koor
"Koor" on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Anatoomia ja Koor
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Vaata Anatoomia ja Kraniaalnärvid
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Vaata Anatoomia ja Kusejuha
Kuulmekäik
Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.
Vaata Anatoomia ja Kuulmekäik
Lahkamine
Laip lahkamislaual Lahang ehk autopsia ehk obduktsioon ehk nekropsia (ka lahkamine, koolnuvaatlus) (obductio, autopsia) on loomade kehaelundite surmajärgne kirurgiline laiba uuring.
Vaata Anatoomia ja Lahkamine
Laine Kunnberg-Bortnikov
Laine Kunnberg-Bortnikov (sündinud 24. aprillil 1961 Tallinnas) on eesti kunstnik, poliitik ja Eesti Punase Risti tegelane.
Vaata Anatoomia ja Laine Kunnberg-Bortnikov
Laura Bassi
Laura Maria Caterina Bassi (31. oktoober 1711 – 20. veebruar 1778) oli itaalia õpetlane.
Vaata Anatoomia ja Laura Bassi
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Vaata Anatoomia ja Lüli
Lümfifolliikul
Lümfifolliikulid ehk lümfinääpsud (ladina folliculus lymphaticus, lymphonodulus, nodulus lymphaticus) on paljude selgroogsete lümfisõlmede kooreosas või limaskestas paiknevad lümfisõlmekesed.
Vaata Anatoomia ja Lümfifolliikul
Lümfijuha
Lümfijuhadeks nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) kuuluvaid teatud jämedaimaid lümfisooni, mis moodustuvad väiksemate lümfisoonte liitumisel, milles liigub lümf ja mis suubuvad venoossesse vereringesse.
Vaata Anatoomia ja Lümfijuha
Lümfiklapikud
Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.
Vaata Anatoomia ja Lümfiklapikud
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Vaata Anatoomia ja Lümfisüdamed
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Vaata Anatoomia ja Lümfisooned
Lümfiteed
Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku.
Vaata Anatoomia ja Lümfiteed
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Vaata Anatoomia ja Leonardo da Vinci
Lootekest
Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti.
Vaata Anatoomia ja Lootekest
Ludwig Stieda
Ludwig Stieda Christian Hermann Ludwig Stieda (7. november 1837 Riia – 19. november 1918 Gießen) oli baltisaksa arstiteadlane (histoloog).
Vaata Anatoomia ja Ludwig Stieda
Luigi Galvani
Luigi Aloisio Galvani Luigi Aloisio Galvani (ladina keeles Aloysius Galvani; 9. september 1737 Bologna – 4. detsember 1798 Bologna) oli itaalia arst, füüsik ja filosoof.
Vaata Anatoomia ja Luigi Galvani
Maolukuti
Maolukuti ehk püloorus (ladina pylorus) on paljude selgroogsete loomade mao alumisim osa, mis läheb üle peensooleks.
Vaata Anatoomia ja Maolukuti
Marcello Malpighi
Marcello Malpighi portree Marcello Malpighi (10. märts 1628 – 30. september 1694) oli itaalia arst ja loodusteadlane.
Vaata Anatoomia ja Marcello Malpighi
Martin Evans
Sir Martin John Evans (sündinud 1. jaanuar 1941) on Suurbritannia bioloog, kes koos Matthew Kaufmaniga kultiveeris 1981.
Vaata Anatoomia ja Martin Evans
Martin Heinrich Rathke
Martin Heinrich Rathke Martin Heinrich Rathke (25. august 1793 Gdańsk – 15. september 1860 Königsberg) oli arstiteadlane, anatoom ja embrüoloog.
Vaata Anatoomia ja Martin Heinrich Rathke
Müeliin
Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan.
Vaata Anatoomia ja Müeliin
Mülleri juha
Mülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.
Vaata Anatoomia ja Mülleri juha
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Anatoomia ja Meditsiin
Membraan
Membraan on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Anatoomia ja Membraan
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Vaata Anatoomia ja Merebioloogia
Mereselgrootud
Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.
Vaata Anatoomia ja Mereselgrootud
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Vaata Anatoomia ja Morfoloogia (bioloogia)
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Vaata Anatoomia ja Munajuha
Munajuhalehter
Munajuhalehter (ladina infundibulum tubae uterinae) on paljudel emastel selgroogsetel loomadel (sh naistel) kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa.
Vaata Anatoomia ja Munajuhalehter
Munandiarter
Munandiarter ehk testikulaararter (ladina aorta testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisarter, mis varustab munandeid arteriaalse verega.
Vaata Anatoomia ja Munandiarter
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Vaata Anatoomia ja Munandid
Munandiveen
Munandiveen (ladina vena testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisveen, mis kogub munanditest venoosset verd.
Vaata Anatoomia ja Munandiveen
Munasarjaarter
Munasarjaarter (ladina aorta ovarica) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete emasloomade suure vereringe suguelundite paarisarter, mis varustab munasarja arteriaalse verega.
Vaata Anatoomia ja Munasarjaarter
Munasarjaveen
Munasarjaveen (ladina vena ovarica) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete emasloomade suure vereringe paarisveen, mis kogub munasarjast venoosset verd.
Vaata Anatoomia ja Munasarjaveen
Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Vaata Anatoomia ja Mustaine
Natural Theology
Esimese Ameerika trüki tiitelleht "Natural Theology: or, Evidences of the Existence and Attributes of the Deity; Collected from the Appearances of Nature" ("Loomulik teoloogia ehk Jumaluse olemasolu ja atribuutide tõendid, kogutud loodusnähtustest") (1802) on William Paley apologeetiline ja religioonifilosoofiline teos.
Vaata Anatoomia ja Natural Theology
Näärmehüpofüüs
Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.
Vaata Anatoomia ja Näärmehüpofüüs
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Vaata Anatoomia ja Nägemisnärv
Näokolju
Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.
Vaata Anatoomia ja Näokolju
Nefron
Nefron (ladina keeles nephron; nephronum) on paljude selgroogsete loomade neerudes asuv neerukehakestest ja neerutorukestest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus.
Vaata Anatoomia ja Nefron
Neitsi
Marie Ellenrieder, "Kolm neitsit" (1849) Neitsi on tavatähenduses naissoost isik, kes pole olnud seksuaalvahekorras.
Vaata Anatoomia ja Neitsi
Neuroanatoomia
Neuroanatoomia on anatoomia haru, mis tegeleb närvisüsteemi ehituse uurimisega.
Vaata Anatoomia ja Neuroanatoomia
Neurohüpofüüs
Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.
Vaata Anatoomia ja Neurohüpofüüs
Neuropsühholoogia
Neuropsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib aju struktuuri ja funktsioonide seotust erinevate psühholoogilistele protsesside ja käitumisega.
Vaata Anatoomia ja Neuropsühholoogia
Neuroteadus
Golgi meetodil värvitud närvirakk Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.
Vaata Anatoomia ja Neuroteadus
Niccolò Massa
Niccolò Massa (ladinapäraselt Nicolaus Massa; 1485 Veneetsia – 1569 Veneetsia) oli Itaalia arst ja anatoom, kes avaldas 1536.
Vaata Anatoomia ja Niccolò Massa
Nicolaus Steno
Nicolaus Steno ''Elementorum myologiae specimen'', 1669 Nicolaus Steno (taani Niels Steensen või Niels Stensen) (10. jaanuar 1638 Kopenhaagen – 26. november 1686 Schwerin) oli Taani päritolu geoloog ja anatoom.
Vaata Anatoomia ja Nicolaus Steno
Nikolai Koslov
Nikolai Koslov (aastail 1962–1993 Kozlov; sündinud 6. aprillil 1928 Karinul) on eesti veterinaar, endine EPA rektor.
Vaata Anatoomia ja Nikolai Koslov
Nina-pisarajuha
Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.
Vaata Anatoomia ja Nina-pisarajuha
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Vaata Anatoomia ja Ninaõõs
Niudesool
Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Vaata Anatoomia ja Niudesool
Organoloogia
Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist, talitlust ja patoloogiat.
Vaata Anatoomia ja Organoloogia
Osteoloogia
Osteoloogia ehk luuõpetus on anatoomia ja meditsiini ning zooloogia, antropoloogia, paleoantropoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia haru, mis uurib luid ja luustikke (skeletisüsteeme) ning luukude.
Vaata Anatoomia ja Osteoloogia
Otto August Hermann Zilchert
Otto August Hermann Zilchert (8. detsember 1813 Sangaste – 2. mai 1848 Kiiev) oli arstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Otto August Hermann Zilchert
Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu
Oxfordi Ülikooli vapp Oxfordi Ülikooli struktuuri kuuluvad akadeemilised struktuuriüksused (divisjonid, teaduskonnad, osakonnad, koolid, instituudid) ja mitteakadeemilised struktuuriüksused (näiteks raamatukogu ja muuseumid).
Vaata Anatoomia ja Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu
Pablo Picasso
Pablo Picasso autogramm Pablo Ruiz Picasso (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania – 8. aprill 1973 Mougins (Cannesi lähedal), Prantsusmaa) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja.
Vaata Anatoomia ja Pablo Picasso
Paul Klee
Paul Klee autogramm Ernst Paul Klee (18. detsember 1879 Münchenbuchsee, Šveits – 29. juuni 1940 Muralto, Šveits) oli Saksamaa kodakondsusega maalikunstnik ja graafik, kelle mitmekülgset loomingut seostatakse nii ekspressionismi, konstruktivismi, kubismi, primitivismi kui ka sürrealismiga.
Vaata Anatoomia ja Paul Klee
Paul Kogerman
Paul Nikolai Kogerman (5. detsember 1891 Tallinn – 27. juuli 1951 Tallinn) oli eesti keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja, Tallinna Tehnikaülikooli rektor (1936–1939), Eesti Vabariigi haridusminister (1939–1940), Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia (1946–1951) tegevliige.
Vaata Anatoomia ja Paul Kogerman
Paul Saks
Paul Saks (29. mai 1918 Ahja vald – 20. september 2007) oli eesti loomaarstiteadlane.
Vaata Anatoomia ja Paul Saks
Paulus III
Paulus III (Alessandro Farnese, 29. veebruar 1468 – 10. november 1549), oli paavst aastatel 1534–1549.
Vaata Anatoomia ja Paulus III
Phillip Tobias
Phillip Vallentine Tobias (14. oktoober 1925 Durban – 7. juuni 2012 Johannesburg) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi paleoantropoloog.
Vaata Anatoomia ja Phillip Tobias
Pisarajärv
Pisarajärv ehk lakrimaaljärv (ladina keeles lacus lacrimalis) on paljude loomade peas silma sisenurgas paiknev ala.
Vaata Anatoomia ja Pisarajärv
Pisarakanalike
Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.
Vaata Anatoomia ja Pisarakanalike
Pisarakott
Pisarakott (ladina keeles saccus lacrimalis) on inimeste ja paljude loomade peas, silmakoopa alumises nurgas pisarakotiaugus paiknev laiend.
Vaata Anatoomia ja Pisarakott
Pisaranääre
Pisaranääre (ladina keeles glandula lacrimalis) on paljude imetajate ja roomajate peas paiknev paariline nääre.
Vaata Anatoomia ja Pisaranääre
Pisarasüsteem
Pisarasüsteem ehk pisaraaparaat ehk pisaraelundkond (ladina keeles apparatus lacrimalis) on paljude loomade silma abielund, süsteem, mis koosneb pisaranäärmetest ja pisarateedest.
Vaata Anatoomia ja Pisarasüsteem
Pisaratäpp
Pisaratäpp ehk pisarapunkt (ladina keeles punctum lacrimale) on paljude loomade peas silma üla ja alalau mediaalses nurgas pisaranäsa tipus olev pisarajuha ava.
Vaata Anatoomia ja Pisaratäpp
Prokopi Sokolnikov
Prokopi Sokolnikov Prokopi Nesterovitš Sokolnikov (vene keeles Прокопий Нестерович Сокольников; 1. juuli 1865 Jakuudi oblast – 10. detsember 1917) oli esimesi jakuudi rahvusest arste ja tervishoiutegelane.
Vaata Anatoomia ja Prokopi Sokolnikov
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Vaata Anatoomia ja Proterosoikum
Pulmonoloogia
Bronhoskoopia. Painduva optilise instrumendiga hingamisteede vaatlemine Pulmonoloogia on arstiteaduse ning anatoomia ja füsioloogia haru, mis käsitleb hingamiselundite ehitust ja talitlust ning hingamisteede ja kopsuhaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat.
Vaata Anatoomia ja Pulmonoloogia
Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon
Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (lühend RFK) (inglise keeles International Classification of Functioning, Disability and Health – lühend ICF) on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 21.
Vaata Anatoomia ja Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon
Raske kombineeritud immuunpuudulikkus
Raske kombineeritud immuunpuudulikkus ehk SCID-sündroom (inglise keeles severe combined immunodeficiency disease, SCID) on osal imetajatest (sh inimlastel) esinev primaarse immuunpuudulikkuse vorm, millele on iseloomulikud lümfopeenia ning korduvad raskekujulised bakteriaalsed ja seeninfektsioonid.
Vaata Anatoomia ja Raske kombineeritud immuunpuudulikkus
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Anatoomia ja Röntgenikiirgus
Richard Jakob Weinberg
Richard Jakob Weinberg (Рихард Лазаревич Вейнберг, 30. detsember 1867, Kursi kihelkond – 21. märts 1928, Leningrad) oli Eesti arstiteadlane ja antropoloog.
Vaata Anatoomia ja Richard Jakob Weinberg
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Vaata Anatoomia ja Rinnak
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Vaata Anatoomia ja Rinnavähk
Robert Koch
Robert Koch (11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal – 27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik, Baden-Baden) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Anatoomia ja Robert Koch
Robert Looga
Robert Looga (17. mai 1921 Tartu – 6. juuli 2015) oli eesti arstiteadlane ja Tartu Ülikooli professor.
Vaata Anatoomia ja Robert Looga
Rogier van der Weyden
"Kristuse ristilt võtmine" "Kuningate kummardamine" Rog(i)er van der Weyden, tuntud ka kui Roger de la Pasture ja Brüsseli Rogier (1400 Tournai – 18. juuni 1464 Brüssel) oli flaami kunstnik.
Vaata Anatoomia ja Rogier van der Weyden
Rudolf Wagner
Rudolf Friedrich Johann Heinrich Wagner (30. juuli 1805 – 13. mai 1864) oli saksa füsioloog ja anatoom.
Vaata Anatoomia ja Rudolf Wagner
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Vaata Anatoomia ja Sabalülid
Sahkluu
Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Vaata Anatoomia ja Sahkluu
Sapipõiejuha
Sapipõiejuha (ladina keeles ductus cysticus) on paljudel selgroogsetel (sh inimesel) sapipõiekaela kitsenemusest moodustuv juha, mis ühendab sapipõit ühissapijuhaga.
Vaata Anatoomia ja Sapipõiejuha
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Vaata Anatoomia ja Sarvkest
Südame rütmihäired
Südame rütmihäireteks nimetatakse haiguste rühma, mille ühiseks jooneks on südame elektrilise aktiivsuse kõrvalekalle normist.
Vaata Anatoomia ja Südame rütmihäired
Südametoonid
Südametoonid on helid, mis tekivad vere voolamisest südame õõntes ning vere põrkamisest vastu südame anatoomilisi struktuure.
Vaata Anatoomia ja Südametoonid
Süstemaatiline anatoomia
Süstemaatiline anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib ja klassifitseerib inimese, aga ka loomade elundite ehk elundite struktuuri, kuju, paiknemist ja ehitust elundkondade ja -süsteemide kaupa.
Vaata Anatoomia ja Süstemaatiline anatoomia
Schlemmi kanal
Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.
Vaata Anatoomia ja Schlemmi kanal
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Vaata Anatoomia ja Schwanni rakud
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Vaata Anatoomia ja Selgroog
Sherlock Holmes
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus) on romaanikirjanik Arthur Conan Doyle'i loodud tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis.
Vaata Anatoomia ja Sherlock Holmes
Silmakoobas
Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.
Vaata Anatoomia ja Silmakoobas
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Vaata Anatoomia ja Silmalääts
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Vaata Anatoomia ja Sool (anatoomia)
Soolehatud
Soolehattudeks (ladina ains villus intestinalis; mitm villi intestinales) nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes (plica circularis) paiknevaid limaskestajätkeid.
Vaata Anatoomia ja Soolehatud
Speculum. De l'autre femme
"Speculum.
Vaata Anatoomia ja Speculum. De l'autre femme
Stade
Vaade ajaloolisele Stade sadamale Stade (ametlikult Hansalinn Stade, saksa Hansestadt Stade, alamsaksa Hansestadt Stood) on linn Põhja-Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Stade kreisi keskus.
Vaata Anatoomia ja Stade
Sugu (bioloogia)
Bioloogiline sugu (inglise keeles sex) on bioloogia kategooria, mis tähistab sugulise paljunemise osapooli, kus isendid eristuvad paljunemiseks vajalike sugurakkude tootmise alusel emas- (toodab munarakke) ja isasorganismideks (toodab seemnerakke).
Vaata Anatoomia ja Sugu (bioloogia)
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Vaata Anatoomia ja Suuõõs
Suuraju
Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Vaata Anatoomia ja Suuraju
Tagaaju
Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.
Vaata Anatoomia ja Tagaaju
Tagajäse
Põhja-nahkhiire tagajäsemed. Tagajäse (ladina membrum pelvinum, mitm membra pelvina) on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega.
Vaata Anatoomia ja Tagajäse
Taksidermia
Kukkurroti topis Taksidermia on loomadest topiste tegemise kunst, mis hõlmab loomanahkade töötlemist, täitmist ja looma loomulikus asendis ülesseadmist.
Vaata Anatoomia ja Taksidermia
Tantsutehnika
Tantsutehnika on kõikide tantsude esitamise põhialus.
Vaata Anatoomia ja Tantsutehnika
Tartu Ülikooli arstiteaduskond
Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.
Vaata Anatoomia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond
Tüümuse patoloogia
Tüümuse patoloogia (thymus gland pathology) all peetakse silmas selgroogsetel loomadel mitmeid tüümuse arengu ja toimimisega tuvastatud anatoomilisi, füsioloogilisi, geneetilisi, histoloogilisi ja muid kaasasündinud või omandatud patoloogilisi seisundeid, mida käsitletakse mitme teadusdistsipliini lõikes kas normihälvetena või haiguslikena ja mis võivad põhjustada tüümusehaigusi.
Vaata Anatoomia ja Tüümuse patoloogia
Tühisool
Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Vaata Anatoomia ja Tühisool
Teaduste struktuur
* I Fundamentaal- ehk alusteadused.
Vaata Anatoomia ja Teaduste struktuur
Toitumisteadus
Toitumisteadus (inglise keeles nutritional science) on teadusharu, mis uurib toitu ja toiduaineid ning nendes sisalduvate looduslike ja sünteetiliste toitainete ning toidulisaainete allikaid ja koguseid.
Vaata Anatoomia ja Toitumisteadus
Toksinoloogia
Toksinoloogia on toksikoloogia allharu.
Vaata Anatoomia ja Toksinoloogia
Trummikile
Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.
Vaata Anatoomia ja Trummikile
Tupe mikrofloora
Tupe mikrofloora ehk mikrobioota moodustavad naise sugutraktis elutsevate bakterite kooslused, mis võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud.
Vaata Anatoomia ja Tupe mikrofloora
Uisud
Uisud on vastavate jalatsite külge kinnitatud jalased(terad) jääl liuglemise võimaldamiseks ehk uisutamiseks.
Vaata Anatoomia ja Uisud
Ussripik
Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).
Vaata Anatoomia ja Ussripik
Vagina
Vagina on ladina keeles 'tupp'.
Vaata Anatoomia ja Vagina
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Vaata Anatoomia ja Vaheaju
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Vaata Anatoomia ja Valgeaine
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Anatoomia ja Vähk (haigus)
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Vaata Anatoomia ja Väike vereringe
Väliskõrv
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.
Vaata Anatoomia ja Väliskõrv
Võrdlev anatoomia
Võrdlev anatoomia on klassikaline bioloogia (anatoomia) haru, mis tegeleb erinevate taksonite organismide ehituse võrdleva uurimisega.
Vaata Anatoomia ja Võrdlev anatoomia
Ventraalsus
Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma (sealhulgas inimese) organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas.
Vaata Anatoomia ja Ventraalsus
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Vaata Anatoomia ja Vikerkest
Vincent van Gogh
Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 Zundert – 29. juuli 1890) oli hollandi maalikunstnik.
Vaata Anatoomia ja Vincent van Gogh
Voyager 1
Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.
Vaata Anatoomia ja Voyager 1
William Harvey
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkestone, Kent – 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom.
Vaata Anatoomia ja William Harvey
William James Sidis
William James Sidis (1. aprill 1898 – 17. juuli 1944) oli erakordsete matemaatiliste võimetega ameerika imelaps ja polühistor, kes väidetavalt oli polüglott.
Vaata Anatoomia ja William James Sidis
Zooloogia mõisteid
Zooloogia mõistete loend sisaldab zooloogilisi mõisteid, sealhulgas ka loomadele spetsiifilisi ökoloogia mõisteid ja mitte-inimesele omaseid anatoomia mõisteid (vt ka anatoomia mõistete loendit ja ökoloogia mõistete loendit).
Vaata Anatoomia ja Zooloogia mõisteid
12. juuli
12.
Vaata Anatoomia ja 12. juuli
15. sajand
15.
Vaata Anatoomia ja 15. sajand
Tuntud ka kui Anatoom.
, Emakas, Endoteel, Erakorraline meditsiin, Ernst Andreas Reissner, Ernst Veinberg, Esiku-teonärv, Esta-Laine Nahkur, Evolutsiooniõpetus, Füsioloogia, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, François Magendie, Frans de Waal, Franz Joseph Gall, Friedrich Bidder, Friedrich Hermann Schneider, Funktsioon (bioloogia), Galenos, Geograafia, Gray anatoomia, Gregorio Hernández, Grey anatoomia, Guido Samson von Himmelstiern, Haistmissibul, Harderi nääre, Harilik aaloe, Häälekõri, Häälekurrud, Hüpofüüsi kesksagar, Henle ling, Herbert McLean Evans, Hermann Ernst Adolphi, Hingamiselundkond, Hippokrates, Hobuserautaja, Illustratsioon, Imeulme, Inimene, Inimese anatoomia, Jacobsoni elund, Jan Evangelista Purkyně, Jane Goodall, Johann Andreas Wagner (arstiteadlane), Johann Benedict Listing, Johannes Peter Müller, Joseph Pilates, Juur (täpsustus), Kaelalülid, Kapsel (ratsasport), Karl August Senff, Karl August von Bergen, Karl Barfurth, Karl Ernst von Baer, Karl Ernst von Baeri medal, Karl Friedrich Burdach, Karvastik, Katharine Scott Bishop, Kaudaalsus, Kõhunääre, Kõldkest, Kõrv, Kõrvalkilpnääre, Kõvakest, Keel (anatoomia), Keele-neelunärv, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kere, Keskkõrv, Kestvusjooksu hüpotees, Kloaak, Kohastumus, Koljuõõs, Konnatatar, Konstitutsioon, Koor, Kraniaalnärvid, Kusejuha, Kuulmekäik, Lahkamine, Laine Kunnberg-Bortnikov, Laura Bassi, Lüli, Lümfifolliikul, Lümfijuha, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisooned, Lümfiteed, Leonardo da Vinci, Lootekest, Ludwig Stieda, Luigi Galvani, Maolukuti, Marcello Malpighi, Martin Evans, Martin Heinrich Rathke, Müeliin, Mülleri juha, Meditsiin, Membraan, Merebioloogia, Mereselgrootud, Morfoloogia (bioloogia), Munajuha, Munajuhalehter, Munandiarter, Munandid, Munandiveen, Munasarjaarter, Munasarjaveen, Mustaine, Natural Theology, Näärmehüpofüüs, Nägemisnärv, Näokolju, Nefron, Neitsi, Neuroanatoomia, Neurohüpofüüs, Neuropsühholoogia, Neuroteadus, Niccolò Massa, Nicolaus Steno, Nikolai Koslov, Nina-pisarajuha, Ninaõõs, Niudesool, Organoloogia, Osteoloogia, Otto August Hermann Zilchert, Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu, Pablo Picasso, Paul Klee, Paul Kogerman, Paul Saks, Paulus III, Phillip Tobias, Pisarajärv, Pisarakanalike, Pisarakott, Pisaranääre, Pisarasüsteem, Pisaratäpp, Prokopi Sokolnikov, Proterosoikum, Pulmonoloogia, Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, Raske kombineeritud immuunpuudulikkus, Röntgenikiirgus, Richard Jakob Weinberg, Rinnak, Rinnavähk, Robert Koch, Robert Looga, Rogier van der Weyden, Rudolf Wagner, Sabalülid, Sahkluu, Sapipõiejuha, Sarvkest, Südame rütmihäired, Südametoonid, Süstemaatiline anatoomia, Schlemmi kanal, Schwanni rakud, Selgroog, Sherlock Holmes, Silmakoobas, Silmalääts, Sool (anatoomia), Soolehatud, Speculum. De l'autre femme, Stade, Sugu (bioloogia), Suuõõs, Suuraju, Tagaaju, Tagajäse, Taksidermia, Tantsutehnika, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tüümuse patoloogia, Tühisool, Teaduste struktuur, Toitumisteadus, Toksinoloogia, Trummikile, Tupe mikrofloora, Uisud, Ussripik, Vagina, Vaheaju, Valgeaine, Vähk (haigus), Väike vereringe, Väliskõrv, Võrdlev anatoomia, Ventraalsus, Vikerkest, Vincent van Gogh, Voyager 1, William Harvey, William James Sidis, Zooloogia mõisteid, 12. juuli, 15. sajand.