Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Antarktika leping

Index Antarktika leping

Polaarjaamad ja nõudlusalade piirid (2002) 1959. aasta Wilkesi postkontori ümbrik Austraalia Antarktise Territooriumi avastamise auks Antarktika leping on rahvusvaheline leping, mis määratleb Antarktika staatuse ning seal lubatud ja keelatud tegevused, samuti selle lepingu täitmist jälgiv organisatsioon, mille liikmeteks on lepingu ratifitseerinud riigid.

10 suhted: Antarktika, Antarktis, Ecuador, Eesti Antarktika Ekspeditsioon, Mart Saarso, Mirnõi polaarjaam, Norra, Polaarjaamade loend, Prantsusmaa emamaa, 17. mai.

Antarktika

Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Uus!!: Antarktika leping ja Antarktika · Näe rohkem »

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Antarktika leping ja Antarktis · Näe rohkem »

Ecuador

Ecuador (ametlikult Ecuadori Vabariik, hispaania keeles República del Ecuador) on demokraatlik vabariik Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Antarktika leping ja Ecuador · Näe rohkem »

Eesti Antarktika Ekspeditsioon

Eesti Antarktika Ekspeditsioon (lühend: ESTANTEX) on aastal 2002 MTÜ Eesti Antarktika Ekspeditsioonid, Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Teaduste Akadeemia Polaaruuringute Komitee koostöös valmiv projekt, mille eesmärk on saada Eestile konsultatiivse lepingupoole staatus (Antarktika lepingu osalisena) ja alustada Eesti rahvuslikku Antarktika uurimisprogrammi.

Uus!!: Antarktika leping ja Eesti Antarktika Ekspeditsioon · Näe rohkem »

Mart Saarso

Mart Saarso (sündinud 26. septembril 1963 Raplas) on eesti merendustegelane ja poliitik.

Uus!!: Antarktika leping ja Mart Saarso · Näe rohkem »

Mirnõi polaarjaam

Mirnõi polaarjaam (tähendus - rahumeelne) on Venemaa (endise Nõukogude Liidu) esimene Antarktika uurimisjaam, mis asub Antarktikas Kuninganna Mary maal Antarktika rannikul, Davise mere ääres.

Uus!!: Antarktika leping ja Mirnõi polaarjaam · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Antarktika leping ja Norra · Näe rohkem »

Polaarjaamade loend

Antarktikas ja Arktikas asub palju eri riikide polaarjaamu, kus toimub bioloogia, geograafia, geoloogia ja meteoroloogia alane uurimistöö.

Uus!!: Antarktika leping ja Polaarjaamade loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa emamaa

link.

Uus!!: Antarktika leping ja Prantsusmaa emamaa · Näe rohkem »

17. mai

17.

Uus!!: Antarktika leping ja 17. mai · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Antarktika lepingu süsteem.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »