Sisukord
24 suhted: Aluliina ordulinnus, Biograafiad (Po), Gregorius XIII, Jam-Zapolski vaherahu, Jesuiidid, Kalsnava vasallilinnus, Kavilda vasallilinnus, Konguta vasallilinnus, Kulna piiskopilinnus, Lutsi ordulinnus, Mālpilsi ordulinnus, Poola aeg, Rannu vasallilinnus, Rēzekne ordulinnus, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Sõmerpalu vasallilinnus, Sēlpilsi foogtilinnus, Surnud 26. veebruaril, Thomas Busaeus, Vaabina vasallilinnus, Vana-Väina ordulinnus, Vello Helk, Vello Salo, Viļaka piiskopilinnus.
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Vaata Antonio Possevino ja Aluliina ordulinnus
Biograafiad (Po)
Biograafiad (Po) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Po".
Vaata Antonio Possevino ja Biograafiad (Po)
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Vaata Antonio Possevino ja Gregorius XIII
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Vaata Antonio Possevino ja Jam-Zapolski vaherahu
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Vaata Antonio Possevino ja Jesuiidid
Kalsnava vasallilinnus
Kalsnava vasallilinnus (eesti Kaltsenau, saksa Kalzenau, Calzenau) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli Berzaune abilinnus ja läänistatud Tiesenhausenite perekonnale.
Vaata Antonio Possevino ja Kalsnava vasallilinnus
Kavilda vasallilinnus
Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.
Vaata Antonio Possevino ja Kavilda vasallilinnus
Konguta vasallilinnus
Konguta vasallilinnus (saksa keeles Kongota, ka Gross-Kongota) oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas (endine Suure-Konguta).
Vaata Antonio Possevino ja Konguta vasallilinnus
Kulna piiskopilinnus
Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.
Vaata Antonio Possevino ja Kulna piiskopilinnus
Lutsi ordulinnus
Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.
Vaata Antonio Possevino ja Lutsi ordulinnus
Mālpilsi ordulinnus
Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.
Vaata Antonio Possevino ja Mālpilsi ordulinnus
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Antonio Possevino ja Poola aeg
Rannu vasallilinnus
Rannu vasallilinnus (saksa keeles Randen) oli Tartu piiskopkonnas asunud vasallilinnus, mis tänapäeval on hävinud.
Vaata Antonio Possevino ja Rannu vasallilinnus
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Vaata Antonio Possevino ja Rēzekne ordulinnus
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.
Vaata Antonio Possevino ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Sõmerpalu vasallilinnus
Sõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal.
Vaata Antonio Possevino ja Sõmerpalu vasallilinnus
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Vaata Antonio Possevino ja Sēlpilsi foogtilinnus
Surnud 26. veebruaril
Siin loetletakse 26. veebruaril surnud tuntud inimesi.
Vaata Antonio Possevino ja Surnud 26. veebruaril
Thomas Busaeus
Thomas Busaeus (umbes 1550 Nijmegen – 25. veebruar 1591 Tartu) oli jesuiitide ordu liige ja esimene Tartu jesuiitide seminari rektor.
Vaata Antonio Possevino ja Thomas Busaeus
Vaabina vasallilinnus
Vaabina linnuse territoorium 2014. aastal. Vaade idast linnuseala lääneplatoole Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.
Vaata Antonio Possevino ja Vaabina vasallilinnus
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Vaata Antonio Possevino ja Vana-Väina ordulinnus
Vello Helk
Vello Helk (sünninimi Voldemar Hintervald; 23. september 1923 Varstu – 14. märts 2014 Birkerød, Taani) oli eesti päritolu Taani ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Antonio Possevino ja Vello Helk
Vello Salo
Vello Salo esinemas Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu esitlusel 4. oktoobril 2012 Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; 5. november 1925 Võisiku vald, Viljandimaa – 21. aprill 2019 Tallinn) oli eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.
Vaata Antonio Possevino ja Vello Salo
Viļaka piiskopilinnus
Vapp Vilaka piiskopilinnus (eestipäraselt ka Viljaka, läti Viļaka, Marienhauzena, latgali Vileks, saksa Villack, Marienhausen, vene Виляка) asub Ida-Lätis, Vilaka piirkonnas (Viļakas novads), Vilaka linnas oleva Vilaka järve (Viļakas ezers) saarel ja see oli kõige idapoolsem Riia peapiiskopkonna linnus ja üks idapoolsemaid Vana-Liivimaal üldse.
Vaata Antonio Possevino ja Viļaka piiskopilinnus
Tuntud ka kui Antonius Possevinus.