Side

701 suhted: Aadriraud, Adratald, Aganik, Ahervare, Ahi, Ahing, Ahjuluud, Ahkju, Ahu, Ai (riideosa), Aislohisti, Ait, Ajaloolaste loend, Ajalugu, Ajujaht, Ale, Annepäev, Ants, Ants Hein, Argitanu, Astja, Auk (loomapüünis), Aun, Aurukast, Üll, Äkkekelk, Õitsilkäimine, Õled, Õlgkatus, Õllekann, Õngejada, Biograafiad (Vi), Christian Hieronymus Justus Schlegel, Detsember 2009, Ea Jansen, Eelijapäev, Eerik Laid, Eesti ajaloolaste loend, Eesti lugu, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Eesti rahvakultuur, Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium, Eesti torupill, Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Eesti Vabariigi teaduspreemia, Ehalkäimine, Elle Vunder, Enne, Etnobotaanika, ..., Etnoloogia, Evi Tihemets, Gröönimaa, Gustav Naan, Hagerik, Hajatalu, Hakk (viljakoristus), Haldjas, Hapurokk, Harjaste võtmine, Harjusk, Harjutanu, Harkader, Harklohisti, Haspel, Hauskar, Häll, Härg, Härjakara, Härjaraud, Hülgeõng, Hülgeoda, Hülgeraud, Hülgevõrk, Hõbevalge (etnograafia), Hõlmader, Heie, Heinakäru, Heinakorv, Heinamärss, Hitse, Hitsmeader, Hobuseraud, Huik (etnograafia), Hundiaed, Hundiõng, Hundiork, Hundivõrk, Ike (härjaike), Ilmar Talve, Imerohi, Ivar Leimus, Jaagupipäev, Jaanipäev, Jahikott, Jakk (rõivas), Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind, Jalarätt, Jalashäll, Jäärauad, Jäätmaa, Järi, Jõulud eesti rahvakalendris, Jõululeib, Jõulusandid, Jõulutoidud, Jõumees, Johan Lagos, Johann Christoph Brotze, Johann Matthias Harder, Juudavaik, Kaal (riideese), Kaapkübar, Kaapotkleit, Kaapotkuub, Kaarik, Kaarnakivi (rahvausund), Kaaruspael, Kabimüts, Kaelaraha, Kaelarätik, Kaelkook (karjatamine), Kaevutark, Kahemehesaag, Kahi, Kahv, Kaits, Kaladi, Kalamaja (elamu), Kale, Kallaspapp, Kaltsud, Kamakäkk, Kamalutäis, Kamber (taluarhitektuur), Kammipill, Kammits, Kampsun, Kanahändtanu, Kanatool, Kandepuud, Kandpuud, Kanepipiim, Kangareha, Kangas, Kangur, Kapamaa, Kapp (anum), Kapp (mõõtühik), Kapukas, Karjaaed, Karjane, Karjapasun, Kartulikoobas, Kartulituba, Karuäke, Karutantsitaja, Kasemahl, Kassikangas, Kastlõks, Kasukas, Katlaahel, Katsikud, Katuselasn, Kaugas, Kaust (ree osa), Kaustregi, Käämer, Käänivõrk, Käärkast, Käärlaud, Käärpuud, Käekook, Käi, Käised, Käkk, Kämmal, Kärbis, Käristi, Köievändad, Köis, Küünarpuu, Küünlakäärid, Küünlakirn, Küünlapäev, Küünlatoos, Küüp, Külakost, Külimit, Külimit (mõõtühik), Külvinädalad, Külvipõll, Küna, Künakirves, Kütis, Kütke (kinnitusvahend), Kõblas, Kõmbid, Kõristi, Kõrvalusikas, Kedervars, Keha (käsitöö), Kehik, Keksumäng, Kelk, Kerapõhi, Kere (ehitis), Kerilaud, Keris, Kiiktool, Kiin (tööriist), Kikk-kõrvamüts, Kikktanu, Kiks, Kilk (pill), Kindad, Kingad, Kintspüksid, Kirivöö, Kirjaraud, Kirmas, Kirn, Kirves, Kiutpõll, Kiviregi, Klaarpõll, Kodar (ree osa), Kodarregi, Kohver (etnograafia), Kolk (viljapeks), Kollane, Kolmekuningapäev, Kolmjalg (etnograafia), Kong (mesindus), Konksader, Koolikud, Koolimaja, Koorem (mõõtühik), Koormapuu, Koot, Kopp (etnograafia), Koppel, Kosjad, Kraasid, Kraejalad, Krapp, Kuhi, Kuhiksõlg, Kukehändtanu, Kullimäng, Kultuuriantropoloogia, Kummut, Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia, Kupp (kalandus), Kupuliud, Kupuraud, Kupusarv, Kurikas, Kuulamine (etnoloogia), Kuurits, Laat, Labidas, Lade (etnoloogia), Laekroon, Laevanael, Lahtkrae, Lakk (pööning), Lapimaa (põld), Lasn, Lastehirmutis, Latter, Lauasaag, Laud, Laudi, Lauritsapäev, Lavats, Läkiläki, Lännik, Lööklõks, Lühter, Lükk, Lõõg, Lõhandik, Lõhnav maarjahein, Lõikader, Lõks (püünis), Lõmm, Lõmmuõrred, Lõuguti, Lee, Leem, Lehepill, Lehter, Leifr Eiríksson, Leitseauk, Leivaküna, Leivalabidas, Lendva, Lihttanu, Liigujoomine, Liimeister, Liiv (kalandus), Liiva-Annus, Lilltanu, Lina harimine, Linahari, Linakamm, Linaligu, Linamasin, Linamees, Linavurr, Linik (riietus), Link (sulus), Linnukuju, Linnupete, Linuk, Lips (kalandus), Litter, Lodi, Loits, Lokspäri, Lokulaud, Lontmüts, Lood (massiühik), Loogused, Lubjaahi, Luisk, Lukk, Lusikanuga, Lutsumänd, Lutt (tööriist), Luutsinapäev, Maa-alused, Maa-alused (haigus), Maajumal, Maarjapäev, Majauss, Malk, Mardus, Mänd (etnograafia), Märss, Mõrd, Meelis Kihulane, Miiliahi, Moonakamaja, Moonakas, Muldpink, Mutt (kalandus), Naast (riietus), Naber, Nääk, Näärid, Näärisokk, Nöörimaa, Nõelakindad, Nõelakoda, Nõiamärgid, Nõiasõnad, Nõiavits, Nikk (paat), Nokkmüts, Noot (kalandus), Nootkond, Nurganaine, Ohelik, Oherdi, Ohjad, Ohvriaed, Okslohisti, Olavipäev, Oode, Osjapill, Paabapraasnik, Paadikuur, Paatkond, Paavlipäev, Pada, Padinad, Pael (püünis), Pahmamine, Painard, Paistekakk, Pajaaken, Pajarõngas, Pajupill, Pakkäke, Pakktaru, Palgikelk, Palmik (peaehe), Pang, Pannilöömine, Pant (kalandus), Pardipill, Parisnik, Pasmas, Pastlad, Päitsed, Pärg, Pärtlipäev, Pätt (jalanõu), Pöör, Pöör (kinnitusvahend), Pöör (sulgemisvahend), Püünisraud, Püksid, Põhukorv, Põispill, Põld, Põletusora, Põll, Põlvpüksid, Peahari, Peakott, Peapael, Pearätik, Peavöö, Peerg, Peerukiskumine, Peitel, Peitus, Pell, Peo, Peretuba, Peru (kalandus), Pesuküna, Pesupali, Petus, Pigi, Piibupuur, Piimapütt, Piip, Piipkann, Pikk-kuub, Pikkvanker, Piksekivi, Pilak, Pilu (käsitöö), Pimesikk, Pingipill, Pirukas, Plaanvanker, Plaaster, Pliit, Pohemold, Pook, Poolivokk, Poort (riietus), Pootshaak, Postivahe, Potihark, Potisinine, Pott, Priipass, Pruudipõll, Pulmanaljad, Pulmarong, Punane kübar, Purask, Puusapõll, Raamäke, Raats, Rabamine, Rabamispink, Rahaauk, Rahvaarst, Rahvarõivad, Rahvusmõtte auhind, Raimo Pullat, Rangid, Ratsmed, Raud(II)sulfaat, Rautamine, Rauts, Rüü, Rüiu, Rüsa, Rõõsk (küpsetis), Rõhud, Rõngassõlg, Rõuguredel, Rõuk, Reede, Regi, Reha, Rehealune, Rehepapp, Rehepeks, Reherull, Rehetuba, Rehi, Rehielamu, Reomägi, Ribad, Riiv (sulgemisvahend), Rinnaleht, Ristipuu, Ristivanemad, Ristsed, Rokk, Roopill, Roovialune, Ropsilaud, Ropsimõõk, Ropsimine, Rossvärk, Ruhi, Rukkimaarjapäev, Saad, Saag, Saan, Saapasulane, Sadul, Saksatanu, Sammaspool, Sarajas, Sard, Sari (sõel), Saterkuub, Säärikud, Säärised, Sääs, Söömaaeg, Söömavahe, Sööt (põld), Süld, Sündinud 23. detsembril, Sütevakk, Sõba, Sõim (loomakasvatus), Sõir, Sõnajalaõis, Sõrmnuga, Sõrmus, Sebaregi, Sedelgas, Seelik, Seitsmemagajapäev, Seitsmevennapäev, Sepalõõts, Sepik, Sepikoda, Seppel, Setu kannel, Sidepulkregi, Sikuti, Silmutorbik, Sirkel, Sirp, Sirvikalender, Soemüür, Soonetasumine, Sopp, Sorid, Suga, Suitsutuba, Sulastemaja, Sulp, Surnud 2015, Surnulava, Suurauad, Suurrätt, Suusad, Suveköök, Suvine peetripäev, Taar, Taara, Tabanipäev, Tael, Takud, Talgud, Talitee, Talu, Talude kruntimine, Talupere, Taluperemees, Talvine peetripäev, Tang (etnograafia), Tanguleem, Tangupuder, Tanu, Tari, Tartu ülikooli audoktor, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Taru, Tarupuu, Tarutuur, Tähistaevas, Tööpink, Tökat, Tündrimaa, Tünn, Tõnnivakk, Tõnu Mäsak, Tõrs, Tõrvaahi, Tõrvas, Teivaslohisti, Tharapita, Tiisel, Tikksaag, Tirinui, Tisleripink, Toober, Toomas Kukk, Torbik, Torp, Torupill, Torutanu, Treng, Triangel, Triikpuu, Tubakakott, Tubakalaud, Tubakanuga, Tuleraud, Tulused, Tulusekott, Tulusepüük, Tuudiköied, Tuulamine, Tuulepesa, Tuulilehvik, Tuulispask, Uig, Uisud, Umbaed, Umbkuub, Umbluu, Ummik (nõu), Und, Ussikuningas, Uurdenuga, Vaalikurikas, Vaat, Vabadik, Vabed, Vaenuköis, Vaenusääsk, Vahetuskaubandus, Vahr, Vaim (tont), Vaipseelik, Valgevorst, Valgjärve, Valjad, Vanapagan, Vanik (peaehe), Vanker, Vankriratas, Vankriredel, Vann, Vannas, Vannasader, Vanutusrull, Vara (tööriist), Varamine, Varn, Vart (etnograafia), Vastaline, Vatsk, Vatt (riietus), Vähinatt, Värkraud, Võimasin, Võinädal, Võrgulaev, Võrgulina, Võrgusilm, Vedel (kalandus), Veehaldjad, Veersekk, Veetee, Vehmer, Veimevakk, Veonoot, Verikäkk, Vesivagu, Vest, Vetukad, Vibuõng, Vibuhäll, Videvikupidamine, Vihk, Vihtlemine, Viilork, Viipsik, Viislaid, Viisud, Viisuluda, Vilepill, Viskel, Vitsajärg, Voodi, Voolmed, Voor (transport), Vorstipuder, Vuristi, Vurr, 1632, 1787, 2015. Laienda indeks (651 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadriraud

Aadriraud ehk aadrikirves on kirvetaoline terariist, millel on vinnastatud vedru ja kirvetaoline teravikEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Aadriraud · Näe rohkem »

Adratald

Adratald ehk adraking (ka jalaslohisti) on endisaegne lühikesest lauatükist koosnev vahend (jalas), mille peal veeti atra tema tööasendis.

Uus!!: Ants Viires ja Adratald · Näe rohkem »

Aganik

Aganik ehk aganaladu (ka: agerik, kõlk, lõunaeesti murretes ka: kõlgus) on talurahvaarhitektuuris rehielamus või rehetoas ruum, kus hoiti aganaidEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Aganik · Näe rohkem »

Ahervare

Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahjuvars, ahuvarsEesti murrete sõnaraamat vaadatud 15.05.2020) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivikuhjatisEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Ahervare · Näe rohkem »

Ahi

Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.

Uus!!: Ants Viires ja Ahi · Näe rohkem »

Ahing

Ahing (ka västar, västraraud, kalaraud, piht) on puuvarrest ja kiskudega piidest kalapüügivahendEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Ahing · Näe rohkem »

Ahjuluud

Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.

Uus!!: Ants Viires ja Ahjuluud · Näe rohkem »

Ahkju

Ahkju ehk ahke on ühe laia jalasega käsiregiEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Ahkju · Näe rohkem »

Ahu

Ahu (murdes tulekumm, tuleroov) on talurahvaelamus olev tulekolle, mis on tehtud kivist või savist ja pealt kaetud kummigaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Ahu · Näe rohkem »

Ai (riideosa)

Ai (murdes ka aiapael, kördipael) on seeliku alläärde õmmeldav, enamasti punasest villasest lõngast palmitsetud või punutud kitsas (0,5–1 cm) äärispael.

Uus!!: Ants Viires ja Ai (riideosa) · Näe rohkem »

Aislohisti

Aislohisti Karjalas Rukajärvel 1941. aastal Aislohisti on kahest tagaosas ristpuudega ühendatud pikast aisast koosnev veovahend, üks lohisti liike.

Uus!!: Ants Viires ja Aislohisti · Näe rohkem »

Ait

Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.

Uus!!: Ants Viires ja Ait · Näe rohkem »

Ajaloolaste loend

Siin on loetletud ajaloolasi, sealhulgas arheolooge.

Uus!!: Ants Viires ja Ajaloolaste loend · Näe rohkem »

Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Uus!!: Ants Viires ja Ajalugu · Näe rohkem »

Ajujaht

Ajujaht (ka aju) on jahipidamise viis, mille korral ajajad piiravad ulukid mingisse maa-alasse, kust neid saavad kas kütid lasta või kus ulukid ise satuvad püünistesseEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Ajujaht · Näe rohkem »

Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.

Uus!!: Ants Viires ja Ale · Näe rohkem »

Annepäev

Annepäev (rahvapäraselt ka: lambapüha) on 7. augustil (Juliuse ehk vana kalendri järgi 25. juulil) ja kirikukalendris on see päev neitsi Maarja ema, püha Anna mälestuspäev.

Uus!!: Ants Viires ja Annepäev · Näe rohkem »

Ants

Ants on eesti mehenimi.

Uus!!: Ants Viires ja Ants · Näe rohkem »

Ants Hein

Ants Hein (sündinud 20. septembril 1952 Pärnu rajoonis) on eesti arhitektuuriajaloolane.

Uus!!: Ants Viires ja Ants Hein · Näe rohkem »

Argitanu

Argitanu on ajalooliselt valgest linasest riidest väike igapäevane tanu, mida kandsid eeskätt Muhu naised.

Uus!!: Ants Viires ja Argitanu · Näe rohkem »

Astja

Astja (ka astjas, asten, lõunaeesti murdes tiin) on harilikult kolme madala jalaga silinderjas või ülespoole kitsenev ja kaanega kaetav puunõu.

Uus!!: Ants Viires ja Astja · Näe rohkem »

Auk (loomapüünis)

Auk (lõunaeesti murretes ka: haud) on maapinda kaevatud ja millegagi kaetud (nt okstega) süvend (auk), kuhu peaks sisse kukkuma loomEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Auk (loomapüünis) · Näe rohkem »

Aun

Aun (põhjaeesti murretes ka rõuk, Saaremaal ja läänemurdes mügam) on kaarjas või piklik maale paigaldatud kuhik" Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Ants Viires ja Aun · Näe rohkem »

Aurukast

Aurukast ehk aurutoru on neljast lauast kokkulöödud piklik kast, mida kasutati nt paadilaudade ja reejalaste aurutamiseks enne nende painutamistEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Aurukast · Näe rohkem »

Üll

Üll oli endisaegne naiste (harvemini meeste) karusnahkne või karusnahaga ääristatud talvemüts Lääne-Eesti saarestikusEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 30.03.2020.

Uus!!: Ants Viires ja Üll · Näe rohkem »

Äkkekelk

Äkkekelk oli varem väike laudjalastega kelk, mille abil veeti põllule puust raam- ja pakkäkkeid.

Uus!!: Ants Viires ja Äkkekelk · Näe rohkem »

Õitsilkäimine

Õitsilkäimine ehk õits on öine hobustega või veistega küla ühiskarjamaal karjatamineEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Õitsilkäimine · Näe rohkem »

Õled

Õled pärast viljalõikust Õled on teravilja (peamiselt rukki ja nisu) kõrred, mida viljapeksul ei oldud veel sasitudEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Õled · Näe rohkem »

Õlgkatus

Õlgkatusega hoone Õlgkatus on õlgedest kattega katus.

Uus!!: Ants Viires ja Õlgkatus · Näe rohkem »

Õllekann

Vanaaegne saksa õllekann Õllekann (lühemalt ka kann), ka õllekapp on algselt puidust jooginõu, millega on joodud õlut.

Uus!!: Ants Viires ja Õllekann · Näe rohkem »

Õngejada

Õngejada (ka ridaõng või jadaõng) on lubatud õngpüünis, mille pika selgnööri külge kinnitatakse lühemate nööride ehk lipsude abil kindla vahemaa tagant rohkesti õngekonkse.

Uus!!: Ants Viires ja Õngejada · Näe rohkem »

Biograafiad (Vi)

Biograafiad (Vi) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Vi".

Uus!!: Ants Viires ja Biograafiad (Vi) · Näe rohkem »

Christian Hieronymus Justus Schlegel

Christian Hieronymus Justus Schlegel (ukj 20. detsember 1757 Jena – 28. oktoober 1842 Peterburi Venemaa keisririik) oli saksa literaat ja estofiil.

Uus!!: Ants Viires ja Christian Hieronymus Justus Schlegel · Näe rohkem »

Detsember 2009

Detsember 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Ants Viires ja Detsember 2009 · Näe rohkem »

Ea Jansen

Ea Jansen (14. november 1921 – 20. aprill 2005) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Ants Viires ja Ea Jansen · Näe rohkem »

Eelijapäev

Eelija läheb tulise vankriga taevasse. 16. saj ikoon Eelijapäev (setudel ka iljapäev, jakapäev) on 20. juulil õigeusu kirikukalendris prohvet Eelija mälestuspäev.

Uus!!: Ants Viires ja Eelijapäev · Näe rohkem »

Eerik Laid

Eerik Laid (kuni 1922 Erich Arthur Ostrov; 17/30. november 1904 Meeri mõis, Tartumaa – 15. september 1961 Västmanland) oli eesti arheoloog ja etnoloog.

Uus!!: Ants Viires ja Eerik Laid · Näe rohkem »

Eesti ajaloolaste loend

Siin on loetletud Eesti ajaloolasi.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti ajaloolaste loend · Näe rohkem »

Eesti lugu

„Eesti lugu” on Vikerraadio saatesari, mis jutustab sellest, kuidas eestlased on kõigi raskuste kiuste püsima jäänud.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti lugu · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts on mittetulundusühing, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti Rahva Muuseumi tegevusele, eesti ja teiste soome-ugri rahvaste ning Eestis elavate rahvusrühmade rahvakultuuri säilitamisele, uurimisele ja tutvustamisele.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts · Näe rohkem »

Eesti rahvakultuur

Eesti rahvakultuur (ka: eesti talurahvakultuur) on eestlaste loodud traditsiooniline kultuur.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti rahvakultuur · Näe rohkem »

Eesti rahvakultuuri leksikon

"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »

Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium

Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium (aastatel 1993–2013 elutöö tänuauhind) on sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond välja antav stipendium, millega tunnustatakse isiku panust Eesti kultuurilukku.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium · Näe rohkem »

Eesti torupill

Jaakup Kilström torupilli mängimas Leesi külas 1912. Cätlin Mägi torupilli mängimas 2013. Torupill on õhukotiga puhkpill.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti torupill · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi kultuuripreemia

Eesti Vabariigi kultuuripreemia ehk riigi kultuuripreemia on 1991.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi teaduspreemia

Riigi teaduspreemiate kätteandmine 2021. aastal Eesti Teaduste Akadeemia saalis Eesti Vabariigi teaduspreemia, ka Riigi teaduspreemia, algtähiseks on 20.

Uus!!: Ants Viires ja Eesti Vabariigi teaduspreemia · Näe rohkem »

Ehalkäimine

Ehalkäimine (ka: tädirannas käimine; saarte murdes ka: lipsul käimine) oli mitmetes rahvakultuurides traditsioon, mille korral noormehed külastasid öösel abiellumiseas tütarlapsiEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Ehalkäimine · Näe rohkem »

Elle Vunder

Elle Vunder (sündinud 30. novembril 1939) on eesti etnoloog.

Uus!!: Ants Viires ja Elle Vunder · Näe rohkem »

Enne

Enne ehk ettetähendus on seik, nähtus või märk, mida peetakse midagi ennustavaks.

Uus!!: Ants Viires ja Enne · Näe rohkem »

Etnobotaanika

Etnobotaanika on etnobioloogia alldistsipliin, mis tegeleb taimede rahvapärase kasutamise uurimisega.

Uus!!: Ants Viires ja Etnobotaanika · Näe rohkem »

Etnoloogia

Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.

Uus!!: Ants Viires ja Etnoloogia · Näe rohkem »

Evi Tihemets

Evi Tihemets (1968. aastast kodanikunimi Evi Viires; sündinud 21. augustil 1932 Tapal) on eesti graafik.

Uus!!: Ants Viires ja Evi Tihemets · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.

Uus!!: Ants Viires ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Gustav Naan

Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.

Uus!!: Ants Viires ja Gustav Naan · Näe rohkem »

Hagerik

Hagerik (Saaremaal kuru, läänemurdes raagjas, Mulgi murdes artsik, ardu, Tartu ja Võru murdes korjus, koomits, Võru murdes lokualune) on talurahvaarhitektuuris üks kõrvalhooneid või varjualune mingi taluhoone (nt rehielamu, lauda) seina küljesEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Hagerik · Näe rohkem »

Hajatalu

Hajatalu on teistest taludest eraldi asuv talu, mille maavaldused (eeskätt põllud) on terviklikult taluõue ümber.

Uus!!: Ants Viires ja Hajatalu · Näe rohkem »

Hakk (viljakoristus)

Hakk on püsti asetatud viljavihkude kuhilas põllul.

Uus!!: Ants Viires ja Hakk (viljakoristus) · Näe rohkem »

Haldjas

Haldjas Haldjas (murdes ka haldijas, aljas, algjasVäike murdesõnastik vaadatud 15.05.2020) on looduses, elamus või mujal valitsev kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim.

Uus!!: Ants Viires ja Haldjas · Näe rohkem »

Hapurokk

Hapurokk (põhjaeesti murdes rokk, kirnurokk, piimarokk, kirnupiim, Tartu- ja Võru murdes jüvä, ivä, iväleem, ivärokk) oli vanasti Eestis tarvitatud nõrgalt hapendatud jahujook.

Uus!!: Ants Viires ja Hapurokk · Näe rohkem »

Harjaste võtmine

Harjaste võtmine oli eesti rahvameditsiinis ravivõte, mille eesmärk oli imikutel ja väikelastel ennetada harjaste (s.o vinnid, jt nahahaigused) tekkimist või neid eemaldada.

Uus!!: Ants Viires ja Harjaste võtmine · Näe rohkem »

Harjusk

Harjusk (murdes ka: harjakas, harjavenelane, harjasnik, Lõuna-Eesti murretes harjuke, harjukene) oli 18.–19.

Uus!!: Ants Viires ja Harjusk · Näe rohkem »

Harjutanu

Harjutanu on ajalooliselt linasest riidest pappalusel toestatud esikülje ja kaarja ülaäärega, kuni 25 cm kõrge tanu.

Uus!!: Ants Viires ja Harjutanu · Näe rohkem »

Harkader

Harkader on künnitööriist, millel on suur kaheharuline künnipuu koos mulda pöörava lusikaga.

Uus!!: Ants Viires ja Harkader · Näe rohkem »

Harklohisti

Harklohisti, ka kiviveohark oli tugevast kaheharulisest puust valmistatud algeline, kuni 1,5 meetri pikkune lohisti.

Uus!!: Ants Viires ja Harklohisti · Näe rohkem »

Haspel

Haspel on riist näiteks lõnga, traadi, nööri või kaabli rulli või vihti kerimiseks ja pasmaste lugemiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Haspel · Näe rohkem »

Hauskar

Hauskar (saarte ja läänemurdes kappel, idamurdes loop, lõunaeesti murretes pilk) on puust või plekist enamasti aasakujulise käepidemega kühvel, mida kasutatakse veesõidukist (nt paadist) vee väljaviskamiseksEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Hauskar · Näe rohkem »

Häll

Berthe Morisot. Häll. 1872 Häll ehk kätki (murdes käki), ka kiik, (murdes kiigu) on imikutele või väikelastele mõeldud magamisase, mis on tavaliselt korvi- või kastikujuline ja kiigutatav.

Uus!!: Ants Viires ja Häll · Näe rohkem »

Härg

Härjad ikkes Härg on suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud isane veis.

Uus!!: Ants Viires ja Härg · Näe rohkem »

Härjakara

Härjakara (ka: härjasoor, soor) on kuivatatud suguliige, mida eesti rahvakultuuris on kasutatud löömariistana.

Uus!!: Ants Viires ja Härjakara · Näe rohkem »

Härjaraud

Härjaraud oli härja sõra alla löödav kaitseraud.

Uus!!: Ants Viires ja Härjaraud · Näe rohkem »

Hülgeõng

Hülgeõng on endisaegne hülgepüügil kasutatud õng, mis koosnes ridamisi asetsevast kolmest konksust, millest keskmine oli keeratud vastassuunda.

Uus!!: Ants Viires ja Hülgeõng · Näe rohkem »

Hülgeoda

Hülgeoda oli hülgepüügil kasutatud riist, millega mahalastud hüljes tõmmati veest välja.

Uus!!: Ants Viires ja Hülgeoda · Näe rohkem »

Hülgeraud

Hülgeraud (ka hülgerõngas) on endisaegne talvine hülgepüügirelv, harpuun.

Uus!!: Ants Viires ja Hülgeraud · Näe rohkem »

Hülgevõrk

Hülgevõrk on võrk, mida minevikus kasutati püünisena hülgepüügil.

Uus!!: Ants Viires ja Hülgevõrk · Näe rohkem »

Hõbevalge (etnograafia)

Hõbevalge on hõberaha või hõbeehte kraapimisel saadud puru.

Uus!!: Ants Viires ja Hõbevalge (etnograafia) · Näe rohkem »

Hõlmader

Hõlmader on laia rauast hõlmaga künniriist, mis pöörab mullakamara täiesti ümber.

Uus!!: Ants Viires ja Hõlmader · Näe rohkem »

Heie

Hei(d)e (inglise keeles roving) on rahvapärases tekstiilinduses villa-, lina- või takukiudude kimp, mis on võetud koonlast või kraasitud villarullist.

Uus!!: Ants Viires ja Heie · Näe rohkem »

Heinakäru

Heinakäru (ka: sookäru) on kahest laiast vitsrattast ja neljakandilisest varbkorvist koosnev kerge käru, mille kõrgus oli kuni 1,5 meetrit.

Uus!!: Ants Viires ja Heinakäru · Näe rohkem »

Heinakorv

Heinakorv on eesti rahvakultuuris kasutatud u 1,5 m kõrgune puupulkadega püst- või kaldkorv, millega veeti heina või vilja.

Uus!!: Ants Viires ja Heinakorv · Näe rohkem »

Heinamärss

Heinamärss (tartu murdes karss, saarte ja läänemurdes kess, mõrts) on endisaegne nöörist valmistatud suuresilmaline võrkkott, millega võeti hobusele tee peale heinu söögiks kaasa.

Uus!!: Ants Viires ja Heinamärss · Näe rohkem »

Hitse

Hitse (sitke, site), ka sitmedEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Hitse · Näe rohkem »

Hitsmeader

Hitsmeader oli talumaadel käsitsikülvil kasutatud lihtne tööriist külvikriipsude tõmbamiseks ja külvirinna määramiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Hitsmeader · Näe rohkem »

Hobuseraud

Hobuseraud Hobuseraud on hobuse kabja alla löödav kaarjas raudEesti keele seletav sõnaraamat, 2009.

Uus!!: Ants Viires ja Hobuseraud · Näe rohkem »

Huik (etnograafia)

Huik (murdes ka: jänesehuik) on umbes vaksapikkusest putkevarretükist tehtud puhkpill.

Uus!!: Ants Viires ja Huik (etnograafia) · Näe rohkem »

Hundiaed

Hundiaed on endisaegne hundipüünis, mis koosnes kahest ringikujulisest varbadega aiast, mille keskele paigutati elussöötEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Hundiaed · Näe rohkem »

Hundiõng

Hundiõng on endisaegne, enamasti metallist hundipüünis, millel oli neli kiskudega konksu.

Uus!!: Ants Viires ja Hundiõng · Näe rohkem »

Hundiork

Hundiork ehk hundioda on endisaegne ajujahil kasutatud oda, millega tapeti hundivõrku aetud huntEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Hundiork · Näe rohkem »

Hundivõrk

Hundivõrk oli võrk, mida minevikus kasutati huntide püüdmiseks ajujahil.

Uus!!: Ants Viires ja Hundivõrk · Näe rohkem »

Ike (härjaike)

Ike on põline vahend veohärgade rakendamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Ike (härjaike) · Näe rohkem »

Ilmar Talve

Ilmar Talve 8. juunil 2004 Tartu Kirjanike Majas oma raamatu "Eesti kultuurilugu" esitlusel Ilmar-Aleksander Talve (1936. aastani Thalfeldt; 17. jaanuar 1919 Mga alev, Petrogradi kubermang – 21. aprill 2007 Turu) oli peamiselt Rootsis ja Soomes tegutsenud eesti kirjanik ja etnoloog.

Uus!!: Ants Viires ja Ilmar Talve · Näe rohkem »

Imerohi

Imerohi (ka: imehein, heinaema) on rahvakultuuris maagiliste omadustega heintaim.

Uus!!: Ants Viires ja Imerohi · Näe rohkem »

Ivar Leimus

Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.

Uus!!: Ants Viires ja Ivar Leimus · Näe rohkem »

Jaagupipäev

Jaagupipäev (ka Jakobi päev, jakobipäev) on 25. juulil.

Uus!!: Ants Viires ja Jaagupipäev · Näe rohkem »

Jaanipäev

Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.

Uus!!: Ants Viires ja Jaanipäev · Näe rohkem »

Jahikott

Jahitasku Oskar Georg Adolf Hoffmanni maalil Jahikott (ka: jahitasku) on kott, milles hoiti jahitarbeid ja kanti väiksemat jahisaaki.

Uus!!: Ants Viires ja Jahikott · Näe rohkem »

Jakk (rõivas)

Jakk on eest lahtikäiv, ülakeha kattev varrukatega pealisrõivas, mida kannavad enamasti naised.

Uus!!: Ants Viires ja Jakk (rõivas) · Näe rohkem »

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind on Põlvamaal välja antav auhind.

Uus!!: Ants Viires ja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind · Näe rohkem »

Jalarätt

Jalarätt (ka jalanarts, tallukas) on endisaegne nelinurkne jalakattena kantav riidetükk, mis oli tehtud linasest, villasest või takusest riidest.

Uus!!: Ants Viires ja Jalarätt · Näe rohkem »

Jalashäll

Jalashäll Jalashäll on jalastel kiikuv häll.

Uus!!: Ants Viires ja Jalashäll · Näe rohkem »

Jäärauad

Jäärauad (ka jääkingad, jalarauad) on endisaegsed teravikkudega raudvõrud, mis seoti jalatsite alla.

Uus!!: Ants Viires ja Jäärauad · Näe rohkem »

Jäätmaa

Jäätmaa on ala, mida inimene on varem kasutanud, mis aga seejärel on olnud inimtegevusest vähemalt aasta puutumata.

Uus!!: Ants Viires ja Jäätmaa · Näe rohkem »

Järi

Järi ehk järg (murdes ka pink, Tartu ja Võru murdes kerk) on talurahvakultuuris kolme või nelja tapitud jalaga väike pinkEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Järi · Näe rohkem »

Jõulud eesti rahvakalendris

Jõulud (Lõuna-Eestis ka talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad.

Uus!!: Ants Viires ja Jõulud eesti rahvakalendris · Näe rohkem »

Jõululeib

Jõululeib (Saaremaal ka: näärikakk, Mulgimaal jõulupoiss, jõulupullEesti murrete sõnaraamat) oli vanasti jõulude ajal valmistatud leivakakk, mis tehti harilikult seakujuline (sel juhul nimetati ka jõuluorikaks), aga ka kuhikukujuline (imiteerides viljakuhja) või keskel auguga küünla jaoks.

Uus!!: Ants Viires ja Jõululeib · Näe rohkem »

Jõulusandid

Jõulusandid olid Eesti rahvakultuuris jõuluaja tähtpäevadel peresid külastanud käijad (enamasti noormehed), kes soovisid pererahvale õnne ja edu.

Uus!!: Ants Viires ja Jõulusandid · Näe rohkem »

Jõulutoidud

Jõulutoidud on jõule tähistavate rahvaste jõuluaja pidustustega seotud ja neil päevil söödavad toidud, mis võivad eri rahvastel või piirkonniti erineda.

Uus!!: Ants Viires ja Jõulutoidud · Näe rohkem »

Jõumees

Jõumees (ka rammumees) on mees, kes mingil jõukatsumisel on demonstreerinud oma tugevust ja osavust.

Uus!!: Ants Viires ja Jõumees · Näe rohkem »

Johan Lagos

Johan Lagos (ka Johann ja Lagus;Ants Viires (1990).. Looming 10, lk 1413–1414 13. november 1801 Tarvastu kihelkond – 8. september 1870 Nõo kihelkond) oli Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja.

Uus!!: Ants Viires ja Johan Lagos · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Ants Viires ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Johann Matthias Harder

Johann Matthias Harder (8/19. veebruar 1735 Valga – 17/28. veebruar 1773 Pärnu) oli Pärnu kaupmees.

Uus!!: Ants Viires ja Johann Matthias Harder · Näe rohkem »

Juudavaik

Juudavaik (rahvasuus ka: juudasitt, pärglipask, tiivistrik) on haisva vaiguputke (Ferula assafoetida) varrest ja juurest saadav vaikEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Juudavaik · Näe rohkem »

Kaal (riideese)

Kaal on endisaegne valgest linasest riidest pikk õlakate, mida kandsid Kagu-Eesti abielunaised pidulikel puhkudelEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kaal (riideese) · Näe rohkem »

Kaapkübar

Kaapkübar (Saaremaal lakk) on endisaegne kõrge rummuga ja vildist tehtud peakate.

Uus!!: Ants Viires ja Kaapkübar · Näe rohkem »

Kaapotkleit

Kaapotkleit on kleit, millel on pikad varrukad, liibuv pihaosa ja kroogete või voltidega seelikuosa.

Uus!!: Ants Viires ja Kaapotkleit · Näe rohkem »

Kaapotkuub

Kaapotkuub on naiste villasest riidest ülerõivas, mis on vöökohal läbilõikega, pihaosas liibuv ja allosas kroogete või voltidega.

Uus!!: Ants Viires ja Kaapotkuub · Näe rohkem »

Kaarik

Kaarik (põhjaeesti murretes käru, Saaremaal reined (ainult mitmuses)) on kahe rattaga vanker, mida kasutati veo- ja sõiduvahendina.

Uus!!: Ants Viires ja Kaarik · Näe rohkem »

Kaarnakivi (rahvausund)

Kaarnakivi (saarlaste kõnepruugis: korbikivi) on rahvausundis sile must kivi, millel arvati olevat maagilisi omadusi.

Uus!!: Ants Viires ja Kaarnakivi (rahvausund) · Näe rohkem »

Kaaruspael

Kaaruspael (ka: kaarusnöör, kaarus) on punasest, rohelisest või sinisest lõngast tehtud neljatahuline pael.

Uus!!: Ants Viires ja Kaaruspael · Näe rohkem »

Kabimüts

Kabimüts on kabjakujuline kõval pappalusel siidkattega müts, mida kandsid Saaremaa ja Lääne-Eesti naisedEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kabimüts · Näe rohkem »

Kaelaraha

Kaelaraha on kaelakeel ripatsina olev münt või mündi jäljendus.

Uus!!: Ants Viires ja Kaelaraha · Näe rohkem »

Kaelarätik

Kaelarätik (ka: kaelarätt, rinnarätt) on rätik, mida kantakse kaelas üleriiete all või peal.

Uus!!: Ants Viires ja Kaelarätik · Näe rohkem »

Kaelkook (karjatamine)

Kaelkook (murdes ka: kontpuu) on karjamaal pahurale loomale (nt hobusele) kaela seotav kaigas, mis ei lasknud loomal üle karjaaia hüpata.

Uus!!: Ants Viires ja Kaelkook (karjatamine) · Näe rohkem »

Kaevutark

Kaevutark (murdekeeles ka: kaevukatsuja, kaevuvõtja, soonetundja) on rahvakultuuris vanem mees, kes väidetavalt oma peene taju tõttu suudab leida kaevu kaevamiseks sobiva koha ehk leida veesoont.

Uus!!: Ants Viires ja Kaevutark · Näe rohkem »

Kahemehesaag

Kahemehesaag Mihkli Talumuuseumis Kahemehesaag ehk suursaag on saag, mida kasutati eelkõige puude langetamiseks ning tükeldamiseks, palkide ristisaagimiseks ja seinapalkidel nurgatappide lõikamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kahemehesaag · Näe rohkem »

Kahi

Kahi ehk jookohver on Lõuna-Eesti rahvakultuuris teatud puhkudel ohverdatav jook, enamasti õlu.

Uus!!: Ants Viires ja Kahi · Näe rohkem »

Kahv

Kahv Kahv (Saaremaal, läänemurdes, kirderanniku murdes haam, põhjaeesti murretes ja kirderanniku murdes natt) on kalapüügivahend, millega kala veest välja tõstetakse.

Uus!!: Ants Viires ja Kahv · Näe rohkem »

Kaits

Kaits ehk kadiska (ka käred) on lõkspüünis kalade püüdmiseks, mida kasutati juba kiviajalEesti etnograafia sõnaraamat 1995.

Uus!!: Ants Viires ja Kaits · Näe rohkem »

Kaladi

Kaladi (murdes ka: laudik, kalasi) on endisaegne kalavõrgu silmade sõlmimisel kasutatud 10–15 cm pikkune puuliist.

Uus!!: Ants Viires ja Kaladi · Näe rohkem »

Kalamaja (elamu)

Kalamaja (ka soemaja, kalasaun, Saaremaal rannamaja, rannasaun, Hiiumaal võrkmaja) oli eesti rahvaarhitektuuris püügipiirkonna lähedal asunud kalurite ajutine elamu.

Uus!!: Ants Viires ja Kalamaja (elamu) · Näe rohkem »

Kale

Kale on suurte kalade püüdmiseks kasutatav võrkkott, mida veetakse paadi järel.

Uus!!: Ants Viires ja Kale · Näe rohkem »

Kallaspapp

Kallaspapp oli kogenud kalur, kes kõrgelt kaldalt kalaparvi jälgis ja kalastamist juhtis.

Uus!!: Ants Viires ja Kallaspapp · Näe rohkem »

Kaltsud

Kaltsud on endisaegsed valgest linasest, takusest või villasest riidest koosnevad torujad pahkluudeni ulatuvad säärekattedEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kaltsud · Näe rohkem »

Kamakäkk

Kamakäkk on kamajahutainast ümmargune või piklik küpsetisArvi Ränk.

Uus!!: Ants Viires ja Kamakäkk · Näe rohkem »

Kamalutäis

Kamalutäis (ka: kamal; lõunaeesti murretes ruhim, ruhimik, ruhimetäis, ruhik) on rahvapärane mahumõõt, mis tuleneb kahe kõrvuti kokkupandud kumera pihu mahutavusest.

Uus!!: Ants Viires ja Kamalutäis · Näe rohkem »

Kamber (taluarhitektuur)

Kamber oli eesti rehielamus ruum, kus vanasti ainult suviti ja rehepeksu ajal elati.

Uus!!: Ants Viires ja Kamber (taluarhitektuur) · Näe rohkem »

Kammipill

Kammipill on kamm, mille piid on kaetud õhukese paberi või puulehega.

Uus!!: Ants Viires ja Kammipill · Näe rohkem »

Kammits

Kammits on väädist, nöörist või raudlülidest koosnev ese, mida vanasti kasutati karjatamisel selleks, et takistada hobust või veist ära jooksmast.

Uus!!: Ants Viires ja Kammits · Näe rohkem »

Kampsun

Laste kirju mustriga kampsun Kampsun on lõngast silmuskoes kootud või heegeldatud üle pea selga tõmmatav või eest kinnitatav (nööpidega, tõmblukuga vm) pikkade varrukatega riietusese.

Uus!!: Ants Viires ja Kampsun · Näe rohkem »

Kanahändtanu

Kanahändtanu on ajalooliselt valgest linasest riidest tärgeldatud või pappalusel koonusekujuline pikema või lühema sopiga tihedate püstkurdudega tanu.

Uus!!: Ants Viires ja Kanahändtanu · Näe rohkem »

Kanatool

Kanatool on endisaegne ruum rehetoa tagaseinas magamisaseme all ja hiljem seina ääres paiknev puur, kus talvel hoiti kanasid.

Uus!!: Ants Viires ja Kanatool · Näe rohkem »

Kandepuud

Kandepuud on vanasti heina või vilja vedamisel kasutatud kaks 3–4 m pikkust sirget siledat teivast.

Uus!!: Ants Viires ja Kandepuud · Näe rohkem »

Kandpuud

Kandpuud olid varem lühikese ree taha kinnitatud 2–4 kaigast, mis olid ree põhja pikenduseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kandpuud · Näe rohkem »

Kanepipiim

Kanepipiim (murdekeeles ka: kanepileem) on kanepijahust või puruks tehtud kanepiseemnetest ja veest tehtud valge piimjas vedelik.

Uus!!: Ants Viires ja Kanepipiim · Näe rohkem »

Kangareha

Kangareha (murdekeeles ka käärisuga, käärsuga, põhjaeesti murdes reekamm) oli kangakudumisel kasutatud hõredate puupiidega (vahed 2–3 cm) 1,2–1,5 m pikkune suga.

Uus!!: Ants Viires ja Kangareha · Näe rohkem »

Kangas

Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Ants Viires ja Kangas · Näe rohkem »

Kangur

Kangur on kutseline kangakuduja.

Uus!!: Ants Viires ja Kangur · Näe rohkem »

Kapamaa

Kapamaa (rootsi keeles kappland, soome keeles kapanala) on endisaegne Rootsi päritolu pinnaühik.

Uus!!: Ants Viires ja Kapamaa · Näe rohkem »

Kapp (anum)

Kapp (Saaremaal, läänemurdes ja lõunaeesti murretes kipp, Hiiumaal ja lõunaeesti murretes käsik, põhjaeesti murretes kibu) on ümarapõhjaline pealt laienev kaaneta puunõuEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kapp (anum) · Näe rohkem »

Kapp (mõõtühik)

Kapp oli endisaegne vilja mahumõõt.

Uus!!: Ants Viires ja Kapp (mõõtühik) · Näe rohkem »

Kapukas

Kapukas (mitmuses kapukad; saarte murdes ja läänemurdes kapetad, võru murdes kaputad) oli varrastel kootud villane sokk, mida enne sukkade tulekut kanti koos sääriste või ribadegaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kapukas · Näe rohkem »

Karjaaed

Karjaaed (Harjumaal tara, taraaed, lõunaeesti murretes tahr, tahraid) oli vanasti veiselauda ees olnud aiaga piiratud ala.

Uus!!: Ants Viires ja Karjaaed · Näe rohkem »

Karjane

Lambakari Argentinas Patagoonias Karjane ehk karjus (ka karjalaps, karjapoiss või karjatüdruk) on karjamaal loomakarja valvaja; see on ülesanne, mida usaldati ka lastele.

Uus!!: Ants Viires ja Karjane · Näe rohkem »

Karjapasun

Karjapasun (murdes ka pasun, saarte murdes tõri, läänemurdes luik, tartu murdes ja võru murdes piibar) on eesti rahvapill, varem oli karjaste puhkpillEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Karjapasun · Näe rohkem »

Kartulikoobas

Kartulikoobas oli vanasti maa sisse kaevatud kartulihoidla.

Uus!!: Ants Viires ja Kartulikoobas · Näe rohkem »

Kartulituba

Kartulituba (Saaremaal: tuhlistuba) oli endisaegne väike palkseintega köetav hoone, kus hoiti kartuleid.

Uus!!: Ants Viires ja Kartulituba · Näe rohkem »

Karuäke

Karuäke Rootsis Karuäke on mulla kobestamise, harimise ja hooldamise riist.

Uus!!: Ants Viires ja Karuäke · Näe rohkem »

Karutantsitaja

Karutantsitaja karuga Sofias (1994) Karutantsitaja on endisaegne dresseeritud karuga etendusi andnud rändartist.

Uus!!: Ants Viires ja Karutantsitaja · Näe rohkem »

Kasemahl

Kasemahla kogumine Kasemahl on kaselt kevadel saadav joodav vedelik.

Uus!!: Ants Viires ja Kasemahl · Näe rohkem »

Kassikangas

Kassikangas on lastemäng, milles kaks mängijat moodustavad lõnga või nööri käte vahel hoides kordamööda põimkujundeid.

Uus!!: Ants Viires ja Kassikangas · Näe rohkem »

Kastlõks

Kastlõks on püünis, millega loomi, põhiliselt väikekiskjaid, saab püüda elusana.

Uus!!: Ants Viires ja Kastlõks · Näe rohkem »

Kasukas

Maalil kannab mees kasukat Kasukas on karusnahast või karusnahaga vooderdatud riideese.

Uus!!: Ants Viires ja Kasukas · Näe rohkem »

Katlaahel

Katlaahel, ka pajaahel, oli raudvarvast ja hambulisest lehest koosnev konstruktsioon, mis riputati rehetoas või suveköögis lee kohaleEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Katlaahel · Näe rohkem »

Katsikud

Katsikud (Tartu ja Võru murdes kaejats(e), Virumaal ja Mulgimaal varem ka katseEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 09.12.2020) on tänapäevalgi levinud vana etnograafiline komme külastada koos külakostiga vastsündinud lapse emaEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Katsikud · Näe rohkem »

Katuselasn

Katuselasn (ka löömalasn) on soonitud pinnaga ja varrega laud, mida kasutatakse õlgkatuse ehitamisel õlgede tasandamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Katuselasn · Näe rohkem »

Kaugas

Kaugas oli meestesärgi suur põuetasku.

Uus!!: Ants Viires ja Kaugas · Näe rohkem »

Kaust (ree osa)

Kaust (lõunaeesti murdes ka seba) on ree jalasega paralleelne külgmine pealispuu, mis on enamasti tapitud ree kodarate otsa.

Uus!!: Ants Viires ja Kaust (ree osa) · Näe rohkem »

Kaustregi

Kaustregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend.

Uus!!: Ants Viires ja Kaustregi · Näe rohkem »

Käämer

Käämer (saarte, lääne ja keskmurdes möll) on endisaegne kaha- ehk lusikapuur, mida kasutati vankrirattale rummuaukude tegemiselEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Käämer · Näe rohkem »

Käänivõrk

Käänivõrk kui keerdpüünis oli pärata tõmbevõrk madalas vees kalade püüdmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Käänivõrk · Näe rohkem »

Käärkast

Käärkast (ka käärikast, käärlaegas) oli puukast, millesse asetati kanga käärimiseks lõngakerad või -poolid.

Uus!!: Ants Viires ja Käärkast · Näe rohkem »

Käärlaud

Käärlaud (ka käärilaud, leeslaud, loogilaud, loomalaud) oli käepidemega puust lauake, mille servades oli tavaliselt 4–10 auku lõnga jaoks.

Uus!!: Ants Viires ja Käärlaud · Näe rohkem »

Käärpuud

Käärpuud (ka kääripuud, loompuud, loomapuud) on raamid kanga lõimelõngade korrapäraseks ülesvedamiseks ehk kanga käärimiseks (loomiseks).

Uus!!: Ants Viires ja Käärpuud · Näe rohkem »

Käekook

Käekook (ka tursalüsi) oli tursapüügiõng, millel oli kaks konksu.

Uus!!: Ants Viires ja Käekook · Näe rohkem »

Käi

Käi Käiaja Viru tänaval 1974. aastal Käi on rattakujuline kõva liivakiviketas, millega teritatakse nuge, vikateid, kirveid jt.

Uus!!: Ants Viires ja Käi · Näe rohkem »

Käised

Kõige vasakpoolsem, Kadrina naine, kannab käiseid Käised on valgest linasest või puuvillasest riidest pikkade varrukatega ja hõlmadeta pluus, mida naised kandsid varrukateta särgi peal.

Uus!!: Ants Viires ja Käised · Näe rohkem »

Käkk

Käkk on odrajahust (harvemini rukkijahust) ning vee või petipiimaga segatud tihkest tainast umbes rusikasuurune pätsike, mida keedetakse soolases vees või lihaleemes (supis)Arvi Ränk.

Uus!!: Ants Viires ja Käkk · Näe rohkem »

Kämmal

Kämmal on käelaba osa, eriti selle sisepool randmest sõrmedeni.

Uus!!: Ants Viires ja Kämmal · Näe rohkem »

Kärbis

Kärbis oli vilja, heina, linade jms kuivatamiseks kasutatud kuni 2 m pikkune oksatüügastega tugipuu.

Uus!!: Ants Viires ja Kärbis · Näe rohkem »

Käristi

II maailmasõja ajal kasutati gaasirünnakust teadaandmisel Käristi (ka kärr) on valju heli tekitav riist, mille põhiosad on puuraam, hambuline võll ja vastu võlli käiv tugev laast ehk keel.

Uus!!: Ants Viires ja Käristi · Näe rohkem »

Köievändad

Köievändad olid varasemal ajal lina või kanepi sõõretest köie keede ja nendest köie keerutamise riist.

Uus!!: Ants Viires ja Köievändad · Näe rohkem »

Köis

3-keeline keerutatud köis rullil Köis on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest (kanepist, džuudist, sisalist, manillast või polümeerkiududest) valmistatud toode.

Uus!!: Ants Viires ja Köis · Näe rohkem »

Küünarpuu

Küünarpuu Küünarpuu on vanaaegne, 4- või 6-kandiline puukepp, mille põhiosa oli küünrapikkune (arvesse ei läinud kepi käepide).

Uus!!: Ants Viires ja Küünarpuu · Näe rohkem »

Küünlakäärid

Küünlakäärid olid rasvaküünalde tahi põlemise aegse kärpimise käärid.

Uus!!: Ants Viires ja Küünlakäärid · Näe rohkem »

Küünlakirn

Küünlakirn oli enamasti ovaalse põhjaga ja ülalt kitsenev laudadest nõu, mida kasutati lambarasvast küünalde valmistamiseksEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Küünlakirn · Näe rohkem »

Küünlapäev

Küünlapäev (ka: küünlamaarjapäev, Lääne-Eestis ka: pudrupäev) on 2. veebruaril ja kirikukalendris on see neitsi Maarja puhastamise püha.

Uus!!: Ants Viires ja Küünlapäev · Näe rohkem »

Küünlatoos

Küünlatoos oli toruja kujuga nõu küünalde hoidmiseks ja kaasavõtmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Küünlatoos · Näe rohkem »

Küüp

Haavast valmistatud küüp avatud ja suletud asendis Küüp on piklik künataoline lükandkaanega karp, kus hoiti küünlaid, habemenuge, prille ja muid väikseid tarbeesemeid (nt ehteid, raha) nii igapäevaselt kui ka reisile kaasavõtmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Küüp · Näe rohkem »

Külakost

Külakost (ka: kost) on külalise kaasatoodud toit või jook.

Uus!!: Ants Viires ja Külakost · Näe rohkem »

Külimit

Külimit ehk külvivakk (murdes ka külivakk, Saaremaal külipainand, painand, läänemurdes peks, Lõuna-Eestis seek, Põhja-Eestis kehik; alamsaksapäraselt kylemeth) on põline eesti külvivahend.

Uus!!: Ants Viires ja Külimit · Näe rohkem »

Külimit (mõõtühik)

Külimit oli põline eesti viljamõõt.

Uus!!: Ants Viires ja Külimit (mõõtühik) · Näe rohkem »

Külvinädalad

Külvinädalad olid talurahva elus kevadsuvine periood, mille järgi määrati sobiv külviaeg.

Uus!!: Ants Viires ja Külvinädalad · Näe rohkem »

Külvipõll

Külvipõll on endisaegne linasest või takusest riidest tehtud pikk ja lai kaela riputatav põll, milles külvamisel ajal kanti viljaseemet.

Uus!!: Ants Viires ja Külvipõll · Näe rohkem »

Küna

Veeküna Sloveenias Haavapakust saetud veeküna mesilaste jootmiseks Kõrvemaal 2023. aastal Küna on puutüvest õõnestatud ning tahutud põhja ja külgedega piklik nõuEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Küna · Näe rohkem »

Künakirves

Künakirvega palgist kirstu õõnestamine Künakirvega palkmaja jaoks palgi vara tahumine Künakirves (ka vesik, vissil, lõunaeesti murretes vessim) on ristipidi varre otsa pandud pikakaelalise nõgusa teraga kirves puuesemete õõnestamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Künakirves · Näe rohkem »

Kütis

Kütis (põhjaeesti murretes loomis) on algeline põlluharimisviis, mille puhul kesale või söödile kanti puuhalge, mis segati küntud maaga ja seejärel pandi väetise tekitamiseks puuhalud põlemaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kütis · Näe rohkem »

Kütke (kinnitusvahend)

Kütke oli veise seina, posti jms külge kinnitamise vahend.

Uus!!: Ants Viires ja Kütke (kinnitusvahend) · Näe rohkem »

Kõblas

Sambia naine kõplaga (2007) Kõblas (ka kabli) on varrest ja selle külge risti kinnitatud (metall)terast koosnev maaharimisriist mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kõblas · Näe rohkem »

Kõmbid

Kõmbid Ehitustöölise kõmbid Etioopia Banna suguharu lapsed kõmpidel mängimas 2014. aastal Kõmbid on kaks sirget puuteivast, mille alumisse otsa (teiba alt u 0,5 m kõrgusel) on kinnitatud puutükk.

Uus!!: Ants Viires ja Kõmbid · Näe rohkem »

Kõristi

Kõristi on asi (sageli mänguasi), mis liigutamisel teeb katkelist, ent mitte väga teravat tärisevat heli (kõriseb).

Uus!!: Ants Viires ja Kõristi · Näe rohkem »

Kõrvalusikas

pintsetid Kõrvalusikas on väike metallist lusikat meenutav vahend, millega kõrvast eemaldati kõrvavaiku.

Uus!!: Ants Viires ja Kõrvalusikas · Näe rohkem »

Kedervars

Moodsad kedervarred Kedervars (murdes ka: värten, kistavars) on ketramisvahend, mis koosneb puuvarrest ja kettast ehk värtnakedrast, mille abil puuvart ringi aetakse.

Uus!!: Ants Viires ja Kedervars · Näe rohkem »

Keha (käsitöö)

Keha (võru murdes risti(d)) oli riist, mille peale lõimelõng kerilaualt enne kanga käärimist keriti.

Uus!!: Ants Viires ja Keha (käsitöö) · Näe rohkem »

Kehik

Kehik on külimitust suurem teravilja ja jahu mõõduvakk Põhja- ja Kesk-Eestis.

Uus!!: Ants Viires ja Kehik · Näe rohkem »

Keksumäng

Kuuba tüdrukud keksu mängimas Keksumäng (ka keks) on hüppamismäng.

Uus!!: Ants Viires ja Keksumäng · Näe rohkem »

Kelk

Poiss kelgutamas Kelkusid kasutatakse ka kaupade veoks. Ekspeditsioon Tartu Ülikool 350 mäetipule Kelk (lõunaeesti murdes ka reekene või riikene) on enamasti käsitsi veetav jalassõiduk lumel või jääl sõitmiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kelk · Näe rohkem »

Kerapõhi

Kerapõhi oli mingi pisiese (nt puupulk, kivi- või savitükk jms), mida kasutati lõngakera aluseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kerapõhi · Näe rohkem »

Kere (ehitis)

Kere (ka keres ja keri) oli ajutine kalurionn, mida talvisel noodapüügil kasutasid põhiliselt Peipsi kaluridArvi Ränk.

Uus!!: Ants Viires ja Kere (ehitis) · Näe rohkem »

Kerilaud

Kerilaud (ka keripuu) oli puust seadeldis lõnga vihist kerimiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kerilaud · Näe rohkem »

Keris

Puuküttega keris veesärgiga. Kerise küljel on tulekaitsekiht, põrandas õhuvõtuava Avatav soojusisolatsiooniga elektrikeris Keris kujutab endast kuumenevale alusele (põhiliselt kuumaks köetud ahi) laotud kive.

Uus!!: Ants Viires ja Keris · Näe rohkem »

Kiiktool

Kiiktool Soomes Kiiktool on kaarjatel jalastel olev tool, millel saab kiikuda.

Uus!!: Ants Viires ja Kiiktool · Näe rohkem »

Kiin (tööriist)

Kiiniga saab kuni paarisentimeetrise läbimõõduga oksi ja puid raiuda Kiin (ka lets, vestu) on putkega varre otsa pandud raienuga, mis on pika (15–50 cm) lõiketeraga ja mille lõiketera tippu on tera kaitseks tehtud allapoole pöörduv nokk.

Uus!!: Ants Viires ja Kiin (tööriist) · Näe rohkem »

Kikk-kõrvamüts

Kikk-kõrvamüts on punasest või harvem kalevist riidest tehtud pealaega, lambanahast voodriga kõrge müts.

Uus!!: Ants Viires ja Kikk-kõrvamüts · Näe rohkem »

Kikktanu

Kikktanu on ajalooliselt linasest riidest tärgeldatud või pappalusel koonusekujuline lühema sopiga lilltikandiga kaunistatud tanu.

Uus!!: Ants Viires ja Kikktanu · Näe rohkem »

Kiks

Kiks (murdes ka konks, kabli) on konksutaoline 1 või 2 haruga tööriist, mida kasutati nt kartulite võtmisel, mulla kobestamisel.

Uus!!: Ants Viires ja Kiks · Näe rohkem »

Kilk (pill)

Kilk ehk ritsikas on mänguasi, mis kujutab endast väikest kuusepuidust künakest, millest risti on mitmekordselt keeratud linast lõng ja lõnga vahele pandud puupilbas.

Uus!!: Ants Viires ja Kilk (pill) · Näe rohkem »

Kindad

Nahast kindad Kindad on käekatted, mis kaitsevad käsi nt külma eest.

Uus!!: Ants Viires ja Kindad · Näe rohkem »

Kingad

Kingi muuseumis eksponeerituna Kingad (murdes ka: ummiskingad) on nahast jalanõud, millel on tugev tald ja konts, ja mis ei ulatu pahkluust kõrgemale.

Uus!!: Ants Viires ja Kingad · Näe rohkem »

Kintspüksid

Kintspüksid on kitsad põlvpüksid, mida kanti endisaegses meesteriietuses (praegu kasutusel rahvariietuses).

Uus!!: Ants Viires ja Kintspüksid · Näe rohkem »

Kirivöö

Sangaste kihelkonna muster. Kirivöö ehk korjatud kirjaga vöö on enamasti valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga naistevöö.

Uus!!: Ants Viires ja Kirivöö · Näe rohkem »

Kirjaraud

Kirjaraud on puust käepidemega ja u 20 cm pikkuse raudoraga tööriist, millega sai puuesemetele sisse põletada kaunistusmustreid.

Uus!!: Ants Viires ja Kirjaraud · Näe rohkem »

Kirmas

Kirmas (Võru murdes kirmask (saksa sõnast Kirchmesse 'kirikulaat')) on endisaegne suvel Kagu-Eestis peetud külapidu.

Uus!!: Ants Viires ja Kirmas · Näe rohkem »

Kirn

Võikirn Kirn on kõrge kitsas ülalt pisut kitsenev ja kõrvade ning kaanega laudnõu.

Uus!!: Ants Viires ja Kirn · Näe rohkem »

Kirves

Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kirves · Näe rohkem »

Kiutpõll

Kiutpõll oli 19. sajandil Muhus kasutatud põll.

Uus!!: Ants Viires ja Kiutpõll · Näe rohkem »

Kiviregi

Kiviregi ehk kivikelk ehk madalregi (Saaremaal ka: kõle) oli madal kodarateta regi.

Uus!!: Ants Viires ja Kiviregi · Näe rohkem »

Klaarpõll

Klaarpõll oli 19. sajandil Eestis eriti pidulik naiste riietusese, mis valmistati õhukesest klaasbatistist ja mida ehtisid suured tikitud lilled.

Uus!!: Ants Viires ja Klaarpõll · Näe rohkem »

Kodar (ree osa)

Kodar (Saaremaal ja Muhus ka sugar) on ree jalasesse tapitud püstpuu.

Uus!!: Ants Viires ja Kodar (ree osa) · Näe rohkem »

Kodarregi

Kodarregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend.

Uus!!: Ants Viires ja Kodarregi · Näe rohkem »

Kohver (etnograafia)

Kohver on tapitud nurkade ja enamasti kumera kaanega kirst.

Uus!!: Ants Viires ja Kohver (etnograafia) · Näe rohkem »

Kolk (viljapeks)

Kolk oli koodi varre külge liikuvalt kinnitatud puust nui, mis tagas tõhusama tulemuse rehepeksul.

Uus!!: Ants Viires ja Kolk (viljapeks) · Näe rohkem »

Kollane

Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.

Uus!!: Ants Viires ja Kollane · Näe rohkem »

Kolmekuningapäev

Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.

Uus!!: Ants Viires ja Kolmekuningapäev · Näe rohkem »

Kolmjalg (etnograafia)

Kolmjalg ehk pajaraud on kolme jalaga raudrõngas, mille peal hoiti tulelõkke kohal padasid ja pannisid.

Uus!!: Ants Viires ja Kolmjalg (etnograafia) · Näe rohkem »

Kong (mesindus)

Kong (Võru murdes kusal) on algeline, puupaku sisse õõnestatud või puukoorest tehtud taru, mille abil vanasti püüti mesilassülemeid.

Uus!!: Ants Viires ja Kong (mesindus) · Näe rohkem »

Konksader

Konksader, (ka juurpuuader) on vanim adratüüp Eestis, mis oli Loode-Eestis kasutusel II maailmasõjani.

Uus!!: Ants Viires ja Konksader · Näe rohkem »

Koolikud

Neerukivide põhjustatud koolikute paiknemine Koolikud ehk voolmed on ägedad sisemised valuhood.

Uus!!: Ants Viires ja Koolikud · Näe rohkem »

Koolimaja

Kernu Põhikooli hoone Koolimaja (lühemalt ka: kool) on hoone (maja), kus tegutseb kool.

Uus!!: Ants Viires ja Koolimaja · Näe rohkem »

Koorem (mõõtühik)

Koorem oli rahvapärane mõõtühik mitmete materjalide koguse arvestamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Koorem (mõõtühik) · Näe rohkem »

Koormapuu

Koormapuu on vilja- või heinakoormale pikkupidi peale pandav puu, mis köiega kinnitatult hoiab koormat kinni.

Uus!!: Ants Viires ja Koormapuu · Näe rohkem »

Koot

Koot Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist.

Uus!!: Ants Viires ja Koot · Näe rohkem »

Kopp (etnograafia)

Kopp on varrega nõu, millega tõsteti vedelikku.

Uus!!: Ants Viires ja Kopp (etnograafia) · Näe rohkem »

Koppel

Koppel (saksa sõnast Koppel) on talu lähedal olev aiaga piiratud karjamaa.

Uus!!: Ants Viires ja Koppel · Näe rohkem »

Kosjad

Kosjad olid nõusoleku saamine abieluks neiult ja neiu vanemailt.

Uus!!: Ants Viires ja Kosjad · Näe rohkem »

Kraasid

Käsikraasid ja villarull Kraasid (ka: kraas, käsikraas(id)) on kaks nelinurkset käepidemega lauakest, mille pinnale on kinnitatud tihedalt metallhaagid.

Uus!!: Ants Viires ja Kraasid · Näe rohkem »

Kraejalad

Kraejalad (ka: raejalad) on jalgadega alus, mida vanasti kasutati erinevate nõude hoidmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kraejalad · Näe rohkem »

Krapp

Püreneede piirkonnas kasutatud krapid Krapp (ka kolgats, lõkats, õitsikell, läänemurdes rõks, Saaremaal rapukas, lõunaeesti murretes lokk) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev karjakell, mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila.

Uus!!: Ants Viires ja Krapp · Näe rohkem »

Kuhi

Kuhi on suur koonusjas heina- või õlehunnik, mille maht on 3–10 koormat.

Uus!!: Ants Viires ja Kuhi · Näe rohkem »

Kuhiksõlg

Kuhiksõlg, Eesti Rahva Muuseum Kuhiksõlg on koonusja vormiga sõlg, millel on väike nõelaava ja välisserval nupurida.

Uus!!: Ants Viires ja Kuhiksõlg · Näe rohkem »

Kukehändtanu

Kukehändtanu ehk ratastanu on ajalooliselt valgest linasest riidest tärgeldatud või pappalusel kaarekujulise ristkroogetes sopiga tanu.

Uus!!: Ants Viires ja Kukehändtanu · Näe rohkem »

Kullimäng

Kullimäng on laste jooksu- ja püüdmismäng.

Uus!!: Ants Viires ja Kullimäng · Näe rohkem »

Kultuuriantropoloogia

Kultuuriantropoloogia (ka: sotsiaalantropoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia) on humanitaar- või sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu, mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, õigust, poliitikat, ideoloogiat, religiooni, uskumusi, tarbimist, tootmist, sotsialiseerumist, perekonda, sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.

Uus!!: Ants Viires ja Kultuuriantropoloogia · Näe rohkem »

Kummut

Kummut (u 1880) Kummut on sahtlitega mööbliese, kus hoitakse näiteks pesu.

Uus!!: Ants Viires ja Kummut · Näe rohkem »

Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia

Gustav II Adolf Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia, ka Gustav Adolfi Rootsi Rahvakultuuri Kuninglik Akadeemia (rootsi keeles Kungliga Gustav Adolfs Akademien för svensk folkkultur, lühend GAA) on üks Rootsi kuninglikest teadusakadeemiatest.

Uus!!: Ants Viires ja Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia · Näe rohkem »

Kupp (kalandus)

Kupp (ka agur, võrgutähis) on võrgumärk, millega tähistatakse ridaõngede või merel võrgurivi algust ja lõppu.

Uus!!: Ants Viires ja Kupp (kalandus) · Näe rohkem »

Kupuliud

Kupuliud (murdes ka kupuvaagen, napaliud) on lai madal kauss, mille sees on omakorda väikseim kauss (nimetatakse: kupp ehk napp)Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kupuliud · Näe rohkem »

Kupuraud

Kupuraud on kirvetaoline raudtera ja raudvarrega terariistEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kupuraud · Näe rohkem »

Kupusarv

Kupusarv ehk kupp on veisesarvest tehtud ravivahend, mida kasutati rahvameditsiinis kupupanemiselEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Kupusarv · Näe rohkem »

Kurikas

Kurikas (lõunaeesti murretes tõlv) on 15–30 cm pikkune lapik käepidemega nui, mida kasutati pesemisel jämedama ja määrdunud pesu tagumiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kurikas · Näe rohkem »

Kuulamine (etnoloogia)

Kuulamine oli eesti talurahva komme teha eelnevat maakuulamist, kas kosjad võetakse vastu või mitte.

Uus!!: Ants Viires ja Kuulamine (etnoloogia) · Näe rohkem »

Kuurits

Kuurits oli püünis sisevete kõrkjastikus kalade püüdmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Kuurits · Näe rohkem »

Laat

Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.

Uus!!: Ants Viires ja Laat · Näe rohkem »

Labidas

Labidad Labidas (varem lõunaeesti murdes lapju, mulgi murdes lap(p)i, läänemurdes labedi, saarte murdes labi(k)Väike murdesõnastik Vaadatud 18.12.2020) on käsitööriist, mida kasutatakse eelkõige pinnase kaevamiseks, aga ka puistmaterjali teisaldamiseks või laadimiseksEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 18.12.2020.

Uus!!: Ants Viires ja Labidas · Näe rohkem »

Lade (etnoloogia)

Lade (läänemurdes laed, keskmurdes laetedEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020, lõunaeesti murdes tapa(n), mulgi murdes ladermuVäike murdesõnastik Vaadatud 15.12.2020) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakihtEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020.

Uus!!: Ants Viires ja Lade (etnoloogia) · Näe rohkem »

Laekroon

Laekroon oli vanasti pidulike sündmuse puhul lakke riputatav kaunistus.

Uus!!: Ants Viires ja Laekroon · Näe rohkem »

Laevanael

Laevanael ehk pund ehk kaal (lõunaeesti murretes perkapund) on endisaegne massi- ja mahuühik.

Uus!!: Ants Viires ja Laevanael · Näe rohkem »

Lahtkrae

Lahtkrae on kinnitatav ning äravõetav lahtine, eraldi krae,Eesti keele seletav sõnaraamat mida eesti etnograafias kandsid naised igapäevasärgi peal selle pidulikumaks muutmiseksEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Lahtkrae · Näe rohkem »

Lakk (pööning)

Lakk on taluhoone ülemine, laepealne katusealune ruumEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Lakk (pööning) · Näe rohkem »

Lapimaa (põld)

Lapimaa oli ajalooliselt küla kogukondlikus maakasutuses olev põllu- või heinamaalapp, ühiskasutatav maa.

Uus!!: Ants Viires ja Lapimaa (põld) · Näe rohkem »

Lasn

Lasn on eesti etnograafias eri kuju ja otstarbega puulabidasEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 19.12.2020.

Uus!!: Ants Viires ja Lasn · Näe rohkem »

Lastehirmutis

Lastehirmutis on folklooris hirmuäratav olend, kelle ilmumisega lapsi (sõnakuulmatuse vm. puhul) ähvardatiEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Lastehirmutis · Näe rohkem »

Latter

Latter oli laud- või lattvaheseintega piiritletud talliosa ühele hobusele.

Uus!!: Ants Viires ja Latter · Näe rohkem »

Lauasaag

Lauasaag (ka plokksaag) on suur kaldhammastusega saag puidu piki kiudu lõikamiseksEesti keele seletav sõnaraamat, palkidest laudade saagimiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Lauasaag · Näe rohkem »

Laud

Palkmööbel: täispuidust valmistatud öölaud Laud on horisontaalsest plaadist ja jalgadest või muust tugitarindist koosnev mööbliese.

Uus!!: Ants Viires ja Laud · Näe rohkem »

Laudi

Laudi (läänemurdes tari; Harjumaal lasted) on ree ristpuudele toetuv varbpõhi.

Uus!!: Ants Viires ja Laudi · Näe rohkem »

Lauritsapäev

Lauritsapäev on 10. augustil ja kirikukalendris on see Püha Laurentiuse mälestuspäev.

Uus!!: Ants Viires ja Lauritsapäev · Näe rohkem »

Lavats

Lavats on (magamis)lava või nari, mis endisaegadel oli tavaliselt hoone seina külge ehitatudEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Lavats · Näe rohkem »

Läkiläki

Soome sõdurid talvesõjas läkiläkidega Nõukogude sõjaväevormi karusnahast läkiläki Läkiläki Vepsamaal kuivamas Läkiläki (murretes ka karbus) on allapööratavate karusnahksete kõrvadega talvemüts.

Uus!!: Ants Viires ja Läkiläki · Näe rohkem »

Lännik

Lännik (põhjaeesti murretes: pütt; Saaremaal: pang; rannikumurdes pütik) on rahvapärane laudnõu, mis on ümara põhjaga ülalt laienev, väikeste kõrvade, kaane ja kandesangaga kaane küljes.

Uus!!: Ants Viires ja Lännik · Näe rohkem »

Lööklõks

Lööklõks ehk langlõks (lõunaeesti murdes lauss, läänemurdes laust, idamurdes nakas) on püünis, mis surmab saaklooma.

Uus!!: Ants Viires ja Lööklõks · Näe rohkem »

Lühter

Elektrilampidega lühter Kärstna mõisas Lühter (alamsaksa sõnast luchter 'küünlajalg, lühter') ehk laelühter ehk ripplühter ehk kroonlühter on lakke riputatav valgusti, millel on palju küünlaaluseid või pesasid elektri- või gaasilampide jaoks.

Uus!!: Ants Viires ja Lühter · Näe rohkem »

Lükk

Lükk ehk toobrijalas oli puust talvine jalaslohisti.

Uus!!: Ants Viires ja Lükk · Näe rohkem »

Lõõg

Lõõg on nöör, mida seotakse veise kaela või sarvede ümber.

Uus!!: Ants Viires ja Lõõg · Näe rohkem »

Lõhandik

Lõhandik (Võru murdes lahaspool) oli kiilu ja kirve abil pikuti poolitatud palk.

Uus!!: Ants Viires ja Lõhandik · Näe rohkem »

Lõhnav maarjahein

Maarjahein Lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taim.

Uus!!: Ants Viires ja Lõhnav maarjahein · Näe rohkem »

Lõikader

Lõikader oli künnitööriist, mida kasutati uudismaa või söödi rohukamara viiludeks lõikamiseks enne künni alustamist.

Uus!!: Ants Viires ja Lõikader · Näe rohkem »

Lõks (püünis)

Lõks on harilikult langeva uksega, langeva raskusega või vedruga kasutatav püünis.

Uus!!: Ants Viires ja Lõks (püünis) · Näe rohkem »

Lõmm

Lõmm oli paari küünra ehk veidi üle meetri pikkune kuiv puuhalg või pakulõhendik, millest kisti peergusid taluruumide valgustuse tagamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Lõmm · Näe rohkem »

Lõmmuõrred

Lõmmuõrred, ka peeruõrred olid rehetoas peeruhalgude või peergude kuivatamise õrred.

Uus!!: Ants Viires ja Lõmmuõrred · Näe rohkem »

Lõuguti

Lõuguti, ka kolgispuu oli linavarte lahtimurdmise tööriist.

Uus!!: Ants Viires ja Lõuguti · Näe rohkem »

Lee

Lee Norras Lee ehk kolle (tartu ja võru murdes ka tuhkhaud) oli ürgne lahtine tulease toidu valmistamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Lee · Näe rohkem »

Leem

Leem (murdes ka roog Väike murdesõnastik. Vaadatud 18. veebruar 2022.) on tangudest, ubadest, hernestest, läätsedest, kapsastest, kalast, lihast või käkkidest ja veest keedetud vedel toit.

Uus!!: Ants Viires ja Leem · Näe rohkem »

Lehepill

Lehepill ehk tohupill on mänguriistana kasutatav üldtuntud improvisatsiooniline pill.

Uus!!: Ants Viires ja Lehepill · Näe rohkem »

Lehter

Tüüpiline köögis kasutatav plastlehter Lehter ehk trehter on enamasti koonilise kujuga nõu, mida kasutatakse abivahendina vedelike valamisel või sademe eraldamisel.

Uus!!: Ants Viires ja Lehter · Näe rohkem »

Leifr Eiríksson

Viikingilaevad Newfoundlandi rannikul L'Anse aux Meadowsi lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal Gokstadi laeva koopia Íslendingur. Juuli 2000 Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik (ka Leif Eriksson; vanaislandi Leifr Eiríksson ehk Leifr heppni; islandi Leifur Eiríksson; umbes 970 – umbes 1020) oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse.

Uus!!: Ants Viires ja Leifr Eiríksson · Näe rohkem »

Leitseauk

Leitseauk oli eesti etnograafias suletav auk rehetoa, sepikoja või sauna seinas leitse (suitsu ja vingu) väljalaskmiseksEesti keele seletav sõnaraamat, võru murdes nimetati seda ava otspajaEesti murrete sõnaraamat, saarte murdes ja kirderanniku murretes repnaauk või reppenVäike murdesõnastik.

Uus!!: Ants Viires ja Leitseauk · Näe rohkem »

Leivaküna

Leivaküna Leivaküna oli leivasõtkumise ja hapendamise nõu, mis õõnestati tavaliselt ühest tervikpuust.

Uus!!: Ants Viires ja Leivaküna · Näe rohkem »

Leivalabidas

Leivalabidal leiva ahju tõstmine Leivalabidas ehk (leiva)lasn on pika varre ja ovaalse või ümara labaga puulabidas, mida kasutati leiva küpsetamisel leiva ahjupanemiseks ja väljatõstmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Leivalabidas · Näe rohkem »

Lendva

Lendva (ka äkiline, rabandus, rabatis, läbilööja jms) on sellise terava valu rahvapärane nimetus, mis tekib äkki kas nimmepiirkonnas (lumbaago) või mujal.

Uus!!: Ants Viires ja Lendva · Näe rohkem »

Lihttanu

Lihttanu on ajalooliselt valgest linasest riidest madal pehme tanu, mida kanti eeskätt Lõuna-Eestis.

Uus!!: Ants Viires ja Lihttanu · Näe rohkem »

Liigujoomine

Liigujoomine ehk liigud on vana üleeuroopaline talurahva komme, mis tähendas mingi äritehingu või lepingu kinnitamise või mõne töö valmis saamise puhul alkohoolsete jookide joomistEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Liigujoomine · Näe rohkem »

Liimeister

Liimeister ehk niimeister on kahe käepidemega ja 20–30 cm pikkuse teraga nuga, mida kasutatakse puidu silumiseks ja palkide koorimiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Liimeister · Näe rohkem »

Liiv (kalandus)

Liiv (ka liim) oli madalas vees kalade ja vähi püüdmise riist.

Uus!!: Ants Viires ja Liiv (kalandus) · Näe rohkem »

Liiva-Annus

Vikatimees Oskar Kallise pastellmaal "Liiva-Annus" Liiva-Annus on eestlastel isikustatud surma või surmavaimu levinumaid nimetusiEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Liiva-Annus · Näe rohkem »

Lilltanu

Lihttanu on ajalooliselt valgest linasest riidest madal pehme tanu, mida kanti eeskätt Põhja-Eestis, peamiselt Virumaal ja Järvamaal, aga ka Läänemaal ja Kihnus.

Uus!!: Ants Viires ja Lilltanu · Näe rohkem »

Lina harimine

Lina harimine oli toorlina töötlemine puhta linakiu eraldamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Lina harimine · Näe rohkem »

Linahari

Linahari, ka häkkel oli ropsitud linade sugemise riist ning Euroopas üldtuntud.

Uus!!: Ants Viires ja Linahari · Näe rohkem »

Linakamm

Linakamm oli kammi- või mõõgakujuline hambuline puust tööriist, millega siluti müügile viidavaid linu enne ja pärast puntrasse sidumist.

Uus!!: Ants Viires ja Linakamm · Näe rohkem »

Linaligu

Linaligu on looduslikust veekogust eraldatud osa või maa sisse kaevatud auk (linaleoauk), kus leotati linavarsi, et need kiudude küljest lahti tuleksid.

Uus!!: Ants Viires ja Linaligu · Näe rohkem »

Linamasin

Linamasin oli linavartelt luude lahtimurdmise masin.

Uus!!: Ants Viires ja Linamasin · Näe rohkem »

Linamees

Linamees, ka linapoiss, oli alus linakuparde kuivatamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Linamees · Näe rohkem »

Linavurr

Linavurr oli linaropsimismasin.

Uus!!: Ants Viires ja Linavurr · Näe rohkem »

Linik (riietus)

Linik, ka pealina, on pikk käterätitaoline linane rätik, mis oli põline abielunaiste pea- ja õlakate Ida-Euroopa rahvastel.

Uus!!: Ants Viires ja Linik (riietus) · Näe rohkem »

Link (sulus)

Link varasemast ajast Link oli ust või väravat sulgev (ühelt poolt lapatsi vajutusega tõstetav) metallist pide, tänapäeval on see ukse suluse vajutuskäepide.

Uus!!: Ants Viires ja Link (sulus) · Näe rohkem »

Linnukuju

Linnukuju (lõunaeesti murretes ka polvandVäike murdesõnastik) on jahilinnu topis või riidest, puust või muust materjalist valmistatud linnukujuga peibutis, millega teostatakse lindude ligimeelitamist.

Uus!!: Ants Viires ja Linnukuju · Näe rohkem »

Linnupete

Linnupete ehk käopete (mulgi murdes linnuiva, võru murdes tsirgujüvä Eesti murrete sõnaraamat) on kerge varahommikune eine.

Uus!!: Ants Viires ja Linnupete · Näe rohkem »

Linuk

Linuk ehk sabaga tanu on ajalooline, seljale rippuva sabaga tanu, mida kandis Põhja- ja Kesk-Eesti noor abielunaine pidulikel puhkudelEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Linuk · Näe rohkem »

Lips (kalandus)

Lips (ka rahe) on ridaõnge selgnööri külge ühendatud lühike peenike nöör, mille külge kinnitati õngekonks.

Uus!!: Ants Viires ja Lips (kalandus) · Näe rohkem »

Litter

Litter on pisike ümar õhuke valgust peegeldav, tavaliselt kulla- või hõbedakarva kettake, mida kasutatakse rõivaste, tikandite jms kaunistamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Litter · Näe rohkem »

Lodi

Tartu hansapäevadel 2007. aastal Lodja sisevaade pliidi ja trepiga (2016. aasta juuni) Sisevete Saatkonna juures (2014. aasta) Lodi Jõmmu sildumine Sisevete Saatkonna juures (2016. aasta juuni) Lodi Jõmmu esimene vettelaskmine Lodi on madala süvisega ühe- või kahemastiline puust kaubapurjelaev, mis on tavalistest kaubalaevadest laiem, aga madalama süvisega.

Uus!!: Ants Viires ja Lodi · Näe rohkem »

Loits

Loits on maagiline akt – sõnaline pöördumine, mille abil tahetakse allutada üleloomulik vägi oma tahtele.

Uus!!: Ants Viires ja Loits · Näe rohkem »

Lokspäri

Lokspäri (ka loksperi) on nõidade pidu ehk nõiasabat, ühtlasi koht, kus nõiad käivad kuradiga pidutsemas.

Uus!!: Ants Viires ja Lokspäri · Näe rohkem »

Lokulaud

Lokulaud (ka lokk, kola, Võru murdes klopp) on heli tegemise vahend, mis koosneb kahest püstpostist ja nende peale pandud põikpuust, mille küljes ripub laud.

Uus!!: Ants Viires ja Lokulaud · Näe rohkem »

Lontmüts

Lontmüts (Tartu ja Võru murdes), ka kõrvik (Mulgi murdes), on vana tüüpi talvine meestemüts, mis sarnaneb läkiläkiga.

Uus!!: Ants Viires ja Lontmüts · Näe rohkem »

Lood (massiühik)

Lood on massiühik, võrdne 12,8 grammiga.

Uus!!: Ants Viires ja Lood (massiühik) · Näe rohkem »

Loogused

Loogused (keskmurdes ka kolked) on vanasti kasutatud heina- ja põhukandmise vahend.

Uus!!: Ants Viires ja Loogused · Näe rohkem »

Lubjaahi

Lubjaahi Namiibias Lubjaahi Suurbritannias Lubjaahi oli lubjakivist (paekivist) ehitatud ahi lubja põletamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Lubjaahi · Näe rohkem »

Luisk

Kiviluisud Luisk on vahend, millega teritatakse lõikeriistu.

Uus!!: Ants Viires ja Luisk · Näe rohkem »

Lukk

Lukk on vahend või seade ukse, akna, kirstu, kaane vms sulgemiseks lukustusriivi abil nii, et sulgeda ja avada saab võtmega või teatud kindlal viisil (nt numbrikombinatsiooniga).

Uus!!: Ants Viires ja Lukk · Näe rohkem »

Lusikanuga

Halust lusikaks. Pildil on näha lusika valmimise järke. Viimastes tööjärkudes on kasutatud lusikanuga Lusikanuga (Lääne- ja Kirde-Eestis kõveldi, Hiiumaal koostanuga, lõunaeesti murdes luitsaväitsEesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 105) on väike kõvera teraga nuga, mida kasutatakse puulusikate ja -kulpide õõnestamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Lusikanuga · Näe rohkem »

Lutsumänd

Lutsumänd oli söödata õngpüünis talvisel kuduajal lutsude püüdmiseks jääaugust.

Uus!!: Ants Viires ja Lutsumänd · Näe rohkem »

Lutt (tööriist)

Lutte Lutt on tahumiseks kasutatav laia teraga (30–40 cm) raske kirves.

Uus!!: Ants Viires ja Lutt (tööriist) · Näe rohkem »

Luutsinapäev

Luutsinapäeva tähistamine Viinis Luutsinapäeva kostüümides koor Harmonica laulab jõulupala "För redeliga män" Luutsinapäev (ka: luutsipäev, luutsnapäev, luutsi) on 13. detsembril, kirikukalendris on see märtrina surnud Püha Lucia mälestuspäev.

Uus!!: Ants Viires ja Luutsinapäev · Näe rohkem »

Maa-alused

---- Maa-alused (ka maahaldjad) olid algselt surnud olendid, kes hiljem elasid maa või põranda all.

Uus!!: Ants Viires ja Maa-alused · Näe rohkem »

Maa-alused (haigus)

Maa-alused (ka maalised, saartel maalased, maaljad, maadleineEesti murrete sõnaraamat vaadatud 16.05.2020) on eesti folklooris maaviha poolt põhjustatud nahahaigus.

Uus!!: Ants Viires ja Maa-alused (haigus) · Näe rohkem »

Maajumal

Maajumal (ka maaisa, maaema) on rahvausundis maakaitsevaim, kellele annetatakse söögi- ja joogiohvreid.

Uus!!: Ants Viires ja Maajumal · Näe rohkem »

Maarjapäev

Maarjapäevad on kirikukalendris tähtpäevad, mis on pühendatud neitsi Maarjale.

Uus!!: Ants Viires ja Maarjapäev · Näe rohkem »

Majauss

Majauss oli endistel aegadel Eesti talumajades ja laudas elav mürgita madu (nastik), kes püüdis hiiri.

Uus!!: Ants Viires ja Majauss · Näe rohkem »

Malk

Malk on eesti etnograafias puuvarb, peenem ritv millegi kinnitamiseks või toeks.

Uus!!: Ants Viires ja Malk · Näe rohkem »

Mardus

Mardus (ka marras, mardajus, marrasEesti murrete sõnaraamat) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet Eesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Mardus · Näe rohkem »

Mänd (etnograafia)

Mänd on talurahva majapidamises tavaliselt toitude ja vedelike segamiseks ja kloppimiseks kasutatav vahendEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Ants Viires ja Mänd (etnograafia) · Näe rohkem »

Märss

Märss on kasetohust või niinest punutud seljapaun või seljakott, mille kotiava sulgeb kolmnurkne allakäänatav osa (nimetatakse lakaks)Eesti keele seletav sõnaraamat, mis otsapidi köideti lakapaelaga puupööra külge.

Uus!!: Ants Viires ja Märss · Näe rohkem »

Mõrd

Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.

Uus!!: Ants Viires ja Mõrd · Näe rohkem »

Meelis Kihulane

Meelis Kihulane (sündinud 24. detsembril 1970) on eesti puukäsitöö meister.

Uus!!: Ants Viires ja Meelis Kihulane · Näe rohkem »

Miiliahi

Miiliahi ehk miiliauk on puusöe saamiseks kasutatav valdavalt maasse kaevatud auk, milles puude põletamisel õhuhapniku ligipääsuta (nimetatakse miilimiseks) tekib puusüsi.

Uus!!: Ants Viires ja Miiliahi · Näe rohkem »

Moonakamaja

Kostivere mõisa moonakamaja Kaiavere mõisa moonakamaja varemed Valkla mõisa moonakamaja Moonakamaja, ka moonamaja, oli mõisa moonakate elumaja.

Uus!!: Ants Viires ja Moonakamaja · Näe rohkem »

Moonakas

Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.

Uus!!: Ants Viires ja Moonakas · Näe rohkem »

Muldpink

Muldpink, Lõuna-Eestis ka mulder) oli rehielamus rehetoa, hiljem ka kambrite välisseinte äärde rajatud madal muldvall, mida ääristas palk või kivirida.Eesti rahvakultuuri leksikon (3.

Uus!!: Ants Viires ja Muldpink · Näe rohkem »

Mutt (kalandus)

Mutt (ka mutnik) oli noot väiksemate kalade püüdmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Mutt (kalandus) · Näe rohkem »

Naast (riietus)

Naast on metallist, pärlmutrist, luust vm materjalist kaunistav, tugevdav või kinnitav ehisplaadike või -nupuke mingil esemel (nt rõival, vööl, relval)Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Naast (riietus) · Näe rohkem »

Naber

Naber on kooniline kuivatatud viljavihkude kuhil pikemaks säilitamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Naber · Näe rohkem »

Nääk

Nääk oli väike lameda põhjaga laadimispaat.

Uus!!: Ants Viires ja Nääk · Näe rohkem »

Näärid

Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast.

Uus!!: Ants Viires ja Näärid · Näe rohkem »

Näärisokk

Jõulusokk Rootsis ehk Julbocken Näärisokk (ka jõulusokk, nääripukk, jõulupukk, Kihnus jõulutönk) on rahvakultuuris sokuks maskeerunud noormees, kes liigub jõulude või nääride ajal.

Uus!!: Ants Viires ja Näärisokk · Näe rohkem »

Nöörimaa

Nöörimaa oli ajalooliselt küla kogukondlikus maakasutuses olev põllu- või heinamaa osa.

Uus!!: Ants Viires ja Nöörimaa · Näe rohkem »

Nõelakindad

Nõelakinnas (ka viltkinnas) on erilise nõelaga punutud ja viltjaks vanutatud kinnas.

Uus!!: Ants Viires ja Nõelakindad · Näe rohkem »

Nõelakoda

Nõelakoda (Hiiumaal ka nöölakoda või nöölago) oli tupp õmblusnõelte kaasaskandmiseks vööl.

Uus!!: Ants Viires ja Nõelakoda · Näe rohkem »

Nõiamärgid

Nõiamärgid olid rahvausundis maagilise tähendusega märgid, loodus- ja üleloomulike jõudude sümbolid.

Uus!!: Ants Viires ja Nõiamärgid · Näe rohkem »

Nõiasõnad

Nõiasõnad (ka nõidussõnad) olid sõnavormelid, mille esitamise abil loodeti tagada mingi soovi täitumist või sündmuse toimumist.

Uus!!: Ants Viires ja Nõiasõnad · Näe rohkem »

Nõiavits

Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Nõiavits · Näe rohkem »

Nikk (paat)

Nikk oli lai lameda põhjaga suur laadimispaat.

Uus!!: Ants Viires ja Nikk (paat) · Näe rohkem »

Nokkmüts

Nokkmüts on peamiselt meeste kantav peakate.

Uus!!: Ants Viires ja Nokkmüts · Näe rohkem »

Noot (kalandus)

Noot oli kalapüügivõrk, mis koosnes pikkadest veoköitest, tiibadest ja kotikujulisest pärast.

Uus!!: Ants Viires ja Noot (kalandus) · Näe rohkem »

Nootkond

Nootkond ka noodaselts, noodavägi (murdeti ka kamp, meriseur, noodaseur, vadakond jms), oli ühises kalapüügis osalev liikmeskond, kes andsid võrdse võrguosa nooda valmistamiseks ning kes jagasid püütud saagi hiljem võrdselt.

Uus!!: Ants Viires ja Nootkond · Näe rohkem »

Nurganaine

Nurganaine (Tartu murdes nukanaine, Võru murdes nulganaineVäike murdesõnastik) oli vanemal ajal lapsevoodis olev naine, sünnitaja või äsja sünnitanuEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Nurganaine · Näe rohkem »

Ohelik

Ohelik on nöör, mida seotakse veise kaela või sarvede ümber või hobuse päitsete külge.

Uus!!: Ants Viires ja Ohelik · Näe rohkem »

Oherdi

Oherdi on rahvapärane rinnaga puusse surutav kaha- ehk lusikapuur, mida kasutati suuremate aukude puurimiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Oherdi · Näe rohkem »

Ohjad

Ohjad on valjaste külge kinnitatud pikk nöör või rihm, millega sai hobust või hobuseid tagantpoolt (veokist) juhtida.

Uus!!: Ants Viires ja Ohjad · Näe rohkem »

Ohvriaed

Ohvriaed oli Lõuna-Eesti hajaasustuses talu (taluderühma) kultusepaik ja ohverdamiskoht.

Uus!!: Ants Viires ja Ohvriaed · Näe rohkem »

Okslohisti

Okslohisti, ka saohaod, oli okstest veovahend, mille tüveosad jäid aisteks.

Uus!!: Ants Viires ja Okslohisti · Näe rohkem »

Olavipäev

Olavipäev on 29. juuli, kirikukalendris on see Norra kuninga Olav II Püha surmapäev.

Uus!!: Ants Viires ja Olavipäev · Näe rohkem »

Oode

Oode (ka vahepaluke, Saaremaal kannatis, läänemurdes põlas) on kerge eine (enne tugevamat söögikorda).

Uus!!: Ants Viires ja Oode · Näe rohkem »

Osjapill

Osjapill (ka rukkipill, rukkirääk, murdes lörp) on laste kevadine ja suvine mänguriistEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Osjapill · Näe rohkem »

Paabapraasnik

Paabapraasnik (ka paabaprastnik) on abielunaiste püha viimasel kolma- või neljapäeval enne lihavõttepühadeeelset suurt paastu.

Uus!!: Ants Viires ja Paabapraasnik · Näe rohkem »

Paadikuur

Vilsandi merepäästejaama paadikuur Paadikuur on veekogu kaldal olev ehitis, kus hoitakse paate.

Uus!!: Ants Viires ja Paadikuur · Näe rohkem »

Paatkond

Paatkond on ühes paadis asuvate kalurite või hülgeküttide meeskond, spordivõistlustel sõudepaadi või purjeka meeskond või naiskond.

Uus!!: Ants Viires ja Paatkond · Näe rohkem »

Paavlipäev

Paavlipäev on 25. jaanuaril ja kirikukalendris Sauluse Pauluseks pöördumise päev.

Uus!!: Ants Viires ja Paavlipäev · Näe rohkem »

Pada

Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.

Uus!!: Ants Viires ja Pada · Näe rohkem »

Padinad

Padinad on eesti etnograafias naeltega puutallad jääl käimiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Padinad · Näe rohkem »

Pael (püünis)

Pael (ka silmus) on tugevast nöörist püünis metsloomade ja lindude püüdmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Pael (püünis) · Näe rohkem »

Pahmamine

Pahmamine (murdes ka tallutamine, lõunaeesti murretes ja Hiiumaal sõtkutamine) oli suvivilja peksmine viljaladet ehk pahmast tallates.

Uus!!: Ants Viires ja Pahmamine · Näe rohkem »

Painard

Painard (kirderanniku murdes pakk; Pärnumaal sugar või künnap; Võru murdes põigus) on painutatud ristpuu, mis ühendab ree kodarapaare.

Uus!!: Ants Viires ja Painard · Näe rohkem »

Paistekakk

Paistekakk on ahjusuus tule paistel küpsetatud väike leivake.

Uus!!: Ants Viires ja Paistekakk · Näe rohkem »

Pajaaken

Pajaaken, Lõuna-Eestis ka paja või pajamulk,Eesti murrete sõnaraamat oli eesti etnograafias lükandluugiga aknaauk suitsutares, ka rehetoa kolde vastas olev aken.

Uus!!: Ants Viires ja Pajaaken · Näe rohkem »

Pajarõngas

Pajarõngas, ka pajakrants või katlaalus oli alus, millele asetati padaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Pajarõngas · Näe rohkem »

Pajupill

Pajukoorest valmistatud vilepill Pajupill on pajukoorest valmistatud ja sõrmeavadeta või 3–4 sõrmeavaga karjasepill.

Uus!!: Ants Viires ja Pajupill · Näe rohkem »

Pakkäke

Pakkäke, ka liigestega äke, oli mulla kobestamise, harimise ja hooldamise riist.

Uus!!: Ants Viires ja Pakkäke · Näe rohkem »

Pakktaru

Pakktaru Pakktaru, murdes ka pakkpuu, oli endisaegne õõnestatud puupakust taru.

Uus!!: Ants Viires ja Pakktaru · Näe rohkem »

Palgikelk

Palgikelk (murdes ka palgikölk, Hiiumaal palgilits) oli varem väike päraregi, millele reega palgiveol toetusid palkide ladvaotsad.

Uus!!: Ants Viires ja Palgikelk · Näe rohkem »

Palmik (peaehe)

Palmik on juustesse põimitav kalevist peaehe Hiiu naistel ja neidudel.

Uus!!: Ants Viires ja Palmik (peaehe) · Näe rohkem »

Pang

Täis ja tühi pang Pang (põhjaeesti murretes ämber, saarte murdes ja läänemurdes raand) oli eesti etnograafias 10–15 toobine (u 12–20 liitrine) sangaga veenõu, millel puudus kaas.

Uus!!: Ants Viires ja Pang · Näe rohkem »

Pannilöömine

Pannilöömine (ka panni löömine) on eesti rahvakultuuris levinud komme, mis väljendus põlatud inimesele mingi vahendiga (nt panniga) kolistamisega.

Uus!!: Ants Viires ja Pannilöömine · Näe rohkem »

Pant (kalandus)

Pant (ka kolk) oli eesti etnograafias vöö või lint, millega veeti suurt rannanoota.

Uus!!: Ants Viires ja Pant (kalandus) · Näe rohkem »

Pardipill

Pardipill ehk savipill (ka savipiilu) on okariin-tüüpi lihtne keraamiline puhkpill.

Uus!!: Ants Viires ja Pardipill · Näe rohkem »

Parisnik

Parisnik oli varem hangeldaja, sahkerdaja üldine nimetus.

Uus!!: Ants Viires ja Parisnik · Näe rohkem »

Pasmas

Pasmas on kangakudumisel kasutatav mõõtühik.

Uus!!: Ants Viires ja Pasmas · Näe rohkem »

Pastlad

Pastel on ühest pargitud või parkimata nahatükist tehtud kerge kontsata jalanõu, mille servadesse on tehtud augud ehk tärkmed paelte läbitõmbamiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Pastlad · Näe rohkem »

Päitsed

Päitsed on loomadele, põhiliselt hobusele pähe pandav nöörist või rihmadest kütke, mille abil sai looma juhtida või valitseda.

Uus!!: Ants Viires ja Päitsed · Näe rohkem »

Pärg

Frederic Leighton. Loorberipärja punumine (1872) Pärg oli võrukujuline pidulik peaehe, mida neiud kandsid lahtistel juustel.

Uus!!: Ants Viires ja Pärg · Näe rohkem »

Pärtlipäev

Pärtlipäev (murretes ka: pärdipäev, pärtel, pärt) on Eesti rahvakalendris 24. augustil, kirikukalendris on see apostel Bartolomeuse mälestuspäev.

Uus!!: Ants Viires ja Pärtlipäev · Näe rohkem »

Pätt (jalanõu)

Pätt on endisaegne nöörist või riidest pastlataoline jalanõu, mida kanti Saaremaal ja MuhusEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Pätt (jalanõu) · Näe rohkem »

Pöör

Pöör on ketta, ratta või vändaga võll, mida kasutatakse koormise tõstmiseks või teisaldamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Pöör · Näe rohkem »

Pöör (kinnitusvahend)

Pöör on rõivastuse varem kasutusel olnud pulgakujuline kinnitusvahend.

Uus!!: Ants Viires ja Pöör (kinnitusvahend) · Näe rohkem »

Pöör (sulgemisvahend)

Pöör ukse ülaservas. Kõrvemaa 2021. Pöör on ürgne keskkohalt kinnitatud pööratav sulus.

Uus!!: Ants Viires ja Pöör (sulgemisvahend) · Näe rohkem »

Püünisraud

Karurauad Püünisraud (ka rauad) on kahest poolkaarekujulisest riivistatud raudloogast koosnev püünis, mis paiskub vedru jõul kokkuEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 31.03.2020.

Uus!!: Ants Viires ja Püünisraud · Näe rohkem »

Püksid

Teksapüksid Püksid (ka püks) on alakeha kattev pikkade, poolpikkade või lühikeste säärtega pealisrõivas, samuti vastav alusrõivas (ka ilma säärteta).

Uus!!: Ants Viires ja Püksid · Näe rohkem »

Põhukorv

Põhukorv (Saaremaal ka rüpp) oli suur silindriline korv, mile küljed olid tehtud hõredatest püstvarbadest.

Uus!!: Ants Viires ja Põhukorv · Näe rohkem »

Põispill

Põispill on seapõiest resonaatori ja soolest või nöörist keel(t)ega eesti rahvapill.

Uus!!: Ants Viires ja Põispill · Näe rohkem »

Põld

Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Uus!!: Ants Viires ja Põld · Näe rohkem »

Põletusora

Põletusora (ka: tuliork) on endisaegne tööriist (raudora), millega puust asjadesse tehti põletades väikesi auke.

Uus!!: Ants Viires ja Põletusora · Näe rohkem »

Põll

Põll on vööle seotud rõivas, mis katab keha esikülge.

Uus!!: Ants Viires ja Põll · Näe rohkem »

Põlvpüksid

Põlvpüksid on põlvedeni või veidi allapoole põlve ulatuvate säärtega püksid, harilikult poiste või meeste pealisrõivana.

Uus!!: Ants Viires ja Põlvpüksid · Näe rohkem »

Peahari

Metallharjastega peahari Tänapäevane peahari Peahari ehk juuksehari on juuste sugemise hari.

Uus!!: Ants Viires ja Peahari · Näe rohkem »

Peakott

Peakott (Hiiumaal ka karbus) oli nii meeste kui ka naiste õlgu kattev peakate.

Uus!!: Ants Viires ja Peakott · Näe rohkem »

Peapael

Peapael on kitsas peakate, mida kantakse lahtiste juuste kinnihoidmiseks või ehtena.

Uus!!: Ants Viires ja Peapael · Näe rohkem »

Pearätik

Pearätik (ka rätt) on naiste peakate – ruudukujuline diagonaalselt kokkumurtud rätik, mille otsad sõlmitakse kokku lõua all, harvemini kukla taga.

Uus!!: Ants Viires ja Pearätik · Näe rohkem »

Peavöö

Peavöö on 2–5 cm laiune peapael, mis on kasutusel Setumaal rahvarõivaste kandmisel.

Uus!!: Ants Viires ja Peavöö · Näe rohkem »

Peerg

Peerg, tuntud ka kui pird või piird (lõunaeesti murdes) ning piirg (saarte murdes ja läänemurdes), on pikk õhuke puulaast (männi- või kasepuidust), mida kasutati tulehakatuseks ja ajalooliselt ruumi valgustamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Peerg · Näe rohkem »

Peerukiskumine

Peerukiskumine, ka lõmmukiskumine, oli männi- või kasepuust pikkade laastude kiskumine peergude valmistamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Peerukiskumine · Näe rohkem »

Peitel

haamriga Peitel (Lõuna-Eestis ka purask, puumeisel) on sirge või õõnsa teraga tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Peitel · Näe rohkem »

Peitus

Fanny Brate (1861–1940), "Peitus", ''s.d.'' Peitus, tuntud ka kui peitusemäng ja peitemäng, on lastemäng, milles üks mängija (otsija), püüab teisi, peitunud mängijaid õigeaegselt üles leida.

Uus!!: Ants Viires ja Peitus · Näe rohkem »

Pell

Pell on muistne mulgi viljakushaldjas või majavaim.

Uus!!: Ants Viires ja Pell · Näe rohkem »

Peo

Peo, ka pihu, oli rahvapärane linamõõt.

Uus!!: Ants Viires ja Peo · Näe rohkem »

Peretuba

Peretuba on suurem tuba kogu pere ühiskasutuseks, eriti söögiruumina.

Uus!!: Ants Viires ja Peretuba · Näe rohkem »

Peru (kalandus)

Peru oli vitstest punutud ilma pujuseta mõrd.

Uus!!: Ants Viires ja Peru (kalandus) · Näe rohkem »

Pesuküna

Pesuküna (Saaremaal ja läänemurdes virutiskünaEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 204) oli ühest puust õõnestatud, lamedate otstega küna, mis toetus künasse tapitud jalgadele või raejalgadeleEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Pesuküna · Näe rohkem »

Pesupali

Pesupali (ka kolmjalg) on ovaalne või ümmargune kolmel kõrgel jalal seisev laudnõu.

Uus!!: Ants Viires ja Pesupali · Näe rohkem »

Petus

Petus oli naiste särgi peal kantud lahtine ristkülikukujuline rinnaesine ning seda kanti külaskäikudel ja pidulikel juhtudel.

Uus!!: Ants Viires ja Petus · Näe rohkem »

Pigi

Pigi on tahke põlev maavara, puidu või nafta töötlemisel saadud õli või tõrva destilleerimise tahke või viskoosne jääk.

Uus!!: Ants Viires ja Pigi · Näe rohkem »

Piibupuur

Piibupuur (ka piibuora, vibupuur) oli peenike rahvapärane lõikeriist, mis pandi selle varre ümber käänatud vibunööri abil edasi-tagasi pöörlemaEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Piibupuur · Näe rohkem »

Piimapütt

Piimapütt (Tartu murdes ummik, Võru murdes tsõõrik) on endisaegne madal ümmargune ilma kaaneta laudnõu, mida kasutati piima hapendamiseks ja lauale toomiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Piimapütt · Näe rohkem »

Piip

Piip Piip on kahast (suitsetatava aine kamber) ja varrest (suitsutorust) koosnev riist, mida kasutatakse mõnuainete suitsetamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Piip · Näe rohkem »

Piipkann

Piipkann (Saaremaal ka killakann, Põhja-Eestis piirekann, Kesk-Eestis langukann, Lõuna-Eestis tiipkannEesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 142) on suur ülalt ahenev puukann, mida kasutati keldrist või aidast, kus asusid vaadid, õlle tuppa toomiseks ning joogikannudesse ümbervalamiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Piipkann · Näe rohkem »

Pikk-kuub

Pikk-kuub (põhjaeesti murdes kuub, Saaremaal ja Pärnumaal vammus, Hiiumaal jäku, lõunaeesti murdes ka särk) oli paksust villasest riidest meeste ja naiste ülerõivas, mis ulatus poole sääreniEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Pikk-kuub · Näe rohkem »

Pikkvanker

Pikkvanker on pika õõtsuva istelauaga sõiduvanker.

Uus!!: Ants Viires ja Pikkvanker · Näe rohkem »

Piksekivi

Piksekivi (ka: piksenool, kõuekivi) on paljude rahvaste pärimuses kivi, mille äike on välguga maa peale visanud.

Uus!!: Ants Viires ja Piksekivi · Näe rohkem »

Pilak

Pilak (ka tulekäpp, tuleraud (läänemurdes ja keskmurdes); peerupiht (Pärnumaal ja Viljandimaal); piiruraud (saarte murdes) oli rauast, harvemini puust klamber põlevate peergude hoidmiseks. Oli tuntud igal pool, kus kasutati peeruvalgustust.

Uus!!: Ants Viires ja Pilak · Näe rohkem »

Pilu (käsitöö)

Pilu on auguline tikand, mille tegemisel (pilutamisel) tõmmatakse osa lõngu riidest välja ning allesjäänud lõngad ühendatakse rühmiti mustriks.

Uus!!: Ants Viires ja Pilu (käsitöö) · Näe rohkem »

Pimesikk

Pimesikk on laste otsimismäng.

Uus!!: Ants Viires ja Pimesikk · Näe rohkem »

Pingipill

Pingipill, ka tuhkapill, on improviseeritud rütmipill.

Uus!!: Ants Viires ja Pingipill · Näe rohkem »

Pirukas

Õunapirukas Pirukas Pirukas on peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode.

Uus!!: Ants Viires ja Pirukas · Näe rohkem »

Plaanvanker

Plaanvanker Visingö saarel Rootsis Plaanvanker, ka laamvanker, on suur kahehobusevanker.

Uus!!: Ants Viires ja Plaanvanker · Näe rohkem »

Plaaster

Plaaster on väiksemale haavale või marrastusele kleebitav kate, ka nahale kleepuv ravim.

Uus!!: Ants Viires ja Plaaster · Näe rohkem »

Pliit

Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.

Uus!!: Ants Viires ja Pliit · Näe rohkem »

Pohemold

Pohemold on endisaegne ovaalne puuliud, otstes asuvate käepidemetega, valmistatud kase- või saarepuust.

Uus!!: Ants Viires ja Pohemold · Näe rohkem »

Pook

Pook (lõunaeesti murdes veerik) on paari sentimeetri laiune värvilise mustriga äärispael.

Uus!!: Ants Viires ja Pook · Näe rohkem »

Poolivokk

Poolivokk oli lõnga poolile kerimise riist kangakudumisel.

Uus!!: Ants Viires ja Poolivokk · Näe rohkem »

Poort (riietus)

Poort (Hiiumaal toot) on seeliku alläärde kaunistuseks või pikenduseks õmmeldud riideriba.

Uus!!: Ants Viires ja Poort (riietus) · Näe rohkem »

Pootshaak

Tüüpiline pootshaak Pootshaakide kasutamine palkide parvetamisel. 1963. aasta Soome postmark Pootshaak (saksa keeles Bootshaken - paadihaak) on peamiselt merenduses (tavaliselt veesõidukitel) kasutatav pika varre ja konks-otsaga tööriist tõmbamiseks ja tõukamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Pootshaak · Näe rohkem »

Postivahe

Postivahe oli mõisa alal olnud maatükk, mida tähistati postide või vaiadega.

Uus!!: Ants Viires ja Postivahe · Näe rohkem »

Potihark

Potihark oli pika puuvarrega raud- või puuhark millega tõsteti toidu valmistamisel potti ahju või ahjust välja.

Uus!!: Ants Viires ja Potihark · Näe rohkem »

Potisinine

Potisinine on indigost saadav sinine värv, mida alates 18. sajandi lõpust ka Eesti rahvakultuuris näiteks villa ja lõnga värvimiseks, ja värvinimetus seda värvi esemete kirjeldamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Potisinine · Näe rohkem »

Pott

Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Roostevabast terasest pott Pott on sügav ja tugev anum või nõu, tavaliselt asjade hoidmiseks või toidu valmistamiseks, on kasutatud ka väiksema tulekoldena.

Uus!!: Ants Viires ja Pott · Näe rohkem »

Priipass

Priipass oli lisarakend vankri või ree ees aiste vahel lookrakendis oleva hobuse kõrval.

Uus!!: Ants Viires ja Priipass · Näe rohkem »

Pruudipõll

Pruudipõll oli 19. sajandi lõpupoole Muhus sealses pulmatraditsioonis kasutatud põll.

Uus!!: Ants Viires ja Pruudipõll · Näe rohkem »

Pulmanaljad

Pulmanaljad olid Eesti talupojapulmas tembutamised pulmaliste lõbustamiseks pulmarituaalide vaheaegadel.

Uus!!: Ants Viires ja Pulmanaljad · Näe rohkem »

Pulmarong

Pulmarong on pulmaliste pidulik sõit ühest pulmaga seotud kohast teise.

Uus!!: Ants Viires ja Pulmarong · Näe rohkem »

Punane kübar

Punane kübar on endisaegne punasest kalevist ja karusnahast äärisega naiste talvemüts.

Uus!!: Ants Viires ja Punane kübar · Näe rohkem »

Purask

Purask on suur paksu teraga puusepapeitel, mille pea käib tera putke sisse, et vältida löömisel peitli pea lõhenemist.

Uus!!: Ants Viires ja Purask · Näe rohkem »

Puusapõll

Puusapõll (ka: küljerätt, puusarätt) on otstest kaunistatud rätt, mis talunaistel vööst rippuvana kattis üht või mõlemat puusa.

Uus!!: Ants Viires ja Puusapõll · Näe rohkem »

Raamäke

Raamäke Raamäke on mulla pindmise harimise (sh tasandamise ja murendamise) riist, millega teostati ka taimede kasvuaegset hooldamist.

Uus!!: Ants Viires ja Raamäke · Näe rohkem »

Raats

Raats ehk linaraats on kammi meenutav riist, millega vanasti eemaldati linataime kupraid varte küljest (kupardamine).

Uus!!: Ants Viires ja Raats · Näe rohkem »

Rabamine

Rabamine on viljavihkude teradest tühjakslöömine vastu pinki (rabamispink), seina vms.

Uus!!: Ants Viires ja Rabamine · Näe rohkem »

Rabamispink

Rabamispink on spetsiaalne pink, mida vanasti kasutati rehepeksul rabamisalusena.

Uus!!: Ants Viires ja Rabamispink · Näe rohkem »

Rahaauk

Rahaauk on mütoloogias kuhugi (nt maapinnasesse) peidetud varanduse (enamasti rahapaja) asukoht.

Uus!!: Ants Viires ja Rahaauk · Näe rohkem »

Rahvaarst

Rahvaarst (ka maatark, Setumaal maanatark) on isik, kellel usutakse olevat erilised oskused, mis lubavad ravida nii inimesi kui ka koduloomi.

Uus!!: Ants Viires ja Rahvaarst · Näe rohkem »

Rahvarõivad

Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Rahvarõivad (ka: rahvariided) on laiemas tähenduses seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti.

Uus!!: Ants Viires ja Rahvarõivad · Näe rohkem »

Rahvusmõtte auhind

Rahvusmõtte auhind on Tartu Ülikooli poolt alates 2004.

Uus!!: Ants Viires ja Rahvusmõtte auhind · Näe rohkem »

Raimo Pullat

Raimo Pullat (sündinud 3. aprillil 1935 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Ants Viires ja Raimo Pullat · Näe rohkem »

Rangid

Rangid (Meierhof-Museum Herberstein, Austria) Rangid (Lõuna-Eesti murretes taosed, taose) on rakendi osa, mis paigaldatakse veolooma (harilikult hobuse) kaela ning mis aiste abil kannab looma veojõu üle veovahendile.

Uus!!: Ants Viires ja Rangid · Näe rohkem »

Ratsmed

Ratsmed (ka ratsuti, saarte ja läänemurdes varus, lõunaeesti murretes ratus, ohilõig) on kaheharaline rihm, millega juhitakse hobust ratsutamisel.

Uus!!: Ants Viires ja Ratsmed · Näe rohkem »

Raud(II)sulfaat

Melanteriit. Raud(II)sulfaat (keemiline valem: FeSO4) on keemiline ühend (sool).

Uus!!: Ants Viires ja Raud(II)sulfaat · Näe rohkem »

Rautamine

Hobuseraud Rautamine on veoloomade (peamiselt hobuste ja härgade) kapjade ning sõrgade tugevdamine raudadega.

Uus!!: Ants Viires ja Rautamine · Näe rohkem »

Rauts

Rauts (ka: Läti vikat, rukkirauts, rukkivikat, Võru murdes iiroots) on endisaegne lühikese (50–75 cm) varrega vikat, mida kasutati vilja, eriti rukki niitmiselEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Rauts · Näe rohkem »

Rüü

Rüü on põhitähenduses kehakate, rõivas, ka eriotstarbeline rõivas, ametirüü.

Uus!!: Ants Viires ja Rüü · Näe rohkem »

Rüiu

Rüiu (ka sõlmnarmaspõime) on sõlmtehnika liik, mille puhul sõlmenarmad on pikad ja sõlmeread paiknevad hõredalt; samuti on ta selles tehnikas kootud narmaline vaip ehk rüiuvaipEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Rüiu · Näe rohkem »

Rüsa

Rüsa on kindla tugiraamita kalapüünis, millel on suulook, vitsrõngastele tõmmatud võrk ja sees 1-3 pujust.

Uus!!: Ants Viires ja Rüsa · Näe rohkem »

Rõõsk (küpsetis)

Rõõsk oli õhuke odra- või jämedast nisujahust ahjus küpsetatud kakk, enamasti taldrikusuurune.

Uus!!: Ants Viires ja Rõõsk (küpsetis) · Näe rohkem »

Rõhud

Rõhud on naiste rahvarõivaisse kuuluv vöö külge kinnitatud, puusal rippuv vaskkettidest eheEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 11.04.2020.

Uus!!: Ants Viires ja Rõhud · Näe rohkem »

Rõngassõlg

Rõngassõlg on lameda sõõriga sõlg, millel on keskmise suurusega suuava ja välisserv kaunistusega.

Uus!!: Ants Viires ja Rõngassõlg · Näe rohkem »

Rõuguredel

Rõuguredel oli vilja, heina, põhu vm koresööda järelkuivatamiseks tehtud puidust sisetoestikuga kaldkatuse kujuga kuhilas.

Uus!!: Ants Viires ja Rõuguredel · Näe rohkem »

Rõuk

Rõuk oli vilja, heina, põhu vm koresööda järelkuivatamiseks tehtud puidust sisetoestikuga kuhilas.

Uus!!: Ants Viires ja Rõuk · Näe rohkem »

Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.

Uus!!: Ants Viires ja Reede · Näe rohkem »

Regi

Regi on kahel looduskõveral või painutatud jalasel libisev loomade abil veetav veo- ja sõiduvahend.

Uus!!: Ants Viires ja Regi · Näe rohkem »

Reha

Puust reha Reha on tööriist, mida kasutatakse peamiselt heina, õlgede jms käsitsi riisumiseks või kaarutamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Reha · Näe rohkem »

Rehealune

Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.

Uus!!: Ants Viires ja Rehealune · Näe rohkem »

Rehepapp

Rehepapp oli mõisa poolt palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele.

Uus!!: Ants Viires ja Rehepapp · Näe rohkem »

Rehepeks

Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.

Uus!!: Ants Viires ja Rehepeks · Näe rohkem »

Reherull

Reherull (ka rehetamp) oli hobuse jõul mööda viljaladet ringiveetav jäme puurull.

Uus!!: Ants Viires ja Reherull · Näe rohkem »

Rehetuba

Rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati, kuivatati vilja ja töödeldi lina.

Uus!!: Ants Viires ja Rehetuba · Näe rohkem »

Rehi

Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.

Uus!!: Ants Viires ja Rehi · Näe rohkem »

Rehielamu

Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.

Uus!!: Ants Viires ja Rehielamu · Näe rohkem »

Reomägi

Reomägi (ka reomaa, ristimägi) on koht, kus vastavalt rahvapärimusele on kunagi toimunud mõrv, enesetapp või mõni erakordne surmajuhtum (näiteks kahe pulmarongi kokkupõrge, kus surma on saanud eri poolte pruut ja peig) ning kus surnute vaimud võivad inimestele ohtlikud olla.

Uus!!: Ants Viires ja Reomägi · Näe rohkem »

Ribad

Ribad (võru murdes: rasud, ainsuses: rask) olid vanasti linase või villase riide ribad, mis mähiti ümber säärte.

Uus!!: Ants Viires ja Ribad · Näe rohkem »

Riiv (sulgemisvahend)

Riiv on lükatav puust või metallist liist, mille abil saab sulgeda näiteks uksi, väravaid, aknaid.

Uus!!: Ants Viires ja Riiv (sulgemisvahend) · Näe rohkem »

Rinnaleht

Rinnaleht on ripatsina kaelakees kantav lai õhukesest hõbeplekist rinnaehe.

Uus!!: Ants Viires ja Rinnaleht · Näe rohkem »

Ristipuu

Iia ristimänd Rist Mustahamba tammel Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist.

Uus!!: Ants Viires ja Ristipuu · Näe rohkem »

Ristivanemad

Ristivanem ehk vader on tavaõiguslik tunnistaja lapsele nimepanekulEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Ristivanemad · Näe rohkem »

Ristsed

Ristsed ehk varrud (ka joodud või varud) on lapse ristimist ja nime saamist tähistav perekondlik pidustus, seotud ristimistalitusega kirikus või kodusEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Ristsed · Näe rohkem »

Rokk

Rokk (ka: jahujook) oli koduloomadele antav jook, mida tehti rukkijahust ja külmast veest, osaliselt ka piimast.

Uus!!: Ants Viires ja Rokk · Näe rohkem »

Roopill

Roopill (ka kõrrepill ja rukkipill) on pilliroojätkust või hanesulest valmistatud klarnetilaadne rahvapill.

Uus!!: Ants Viires ja Roopill · Näe rohkem »

Roovialune

Roovialune Saksamaa linnaelamus Roovialune oli lahtise koldega lameda või võlvlaega tulekindel köögiruum, roovialuses paiknes tavaliselt ka tubasid kütva suitsuahju suuEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Roovialune · Näe rohkem »

Ropsilaud

Ropsilaud oli kolmel jalal olev laud, millel murtud linavarsi puhastati luudest ehk ropsiti.

Uus!!: Ants Viires ja Ropsilaud · Näe rohkem »

Ropsimõõk

Ropsimõõk oli puust ühe teraga noakujuline tööriist, millega murtud linavarsi puhastati luudest ehk ropsiti.

Uus!!: Ants Viires ja Ropsimõõk · Näe rohkem »

Ropsimine

Ropsimine (lõunaeesti murdes roobitsemine, Võru murdes rabamine) on lõugutatud linade puhastamine linaluudest ehk murtud linavarte puitunud kihtidest ropsimõõga või ropsimasina abil.

Uus!!: Ants Viires ja Ropsimine · Näe rohkem »

Rossvärk

Rossvärk (Saaremaal ka loosvärk) oli hobusega käitatav rehepeksumasina ajam.

Uus!!: Ants Viires ja Rossvärk · Näe rohkem »

Ruhi

Ruhe ehk ruhi on ühest puutüvest õõnestatud paat (ühepuupaat), mis meenutab küna.

Uus!!: Ants Viires ja Ruhi · Näe rohkem »

Rukkimaarjapäev

Peter Paul Rubens, Neitsi Maarja taevasseminek. Rukkimaarjapäev (ka: külvimaarjapäev) on 15. augustil, kirikukalendris on see neitsi Maarja taevamineku ehk uinumise päev (nimetatakse ka Assumptio Mariae), õigeusu kirikukalendris ka Jumalaema Uinumise püha.

Uus!!: Ants Viires ja Rukkimaarjapäev · Näe rohkem »

Saad

Saad on ajutine kooniline heinakuhi, mis tehakse loodusliku heina käsitsi koristamisel.

Uus!!: Ants Viires ja Saad · Näe rohkem »

Saag

pisi Saag on tööriist tahkete materjalide lõikamiseks, tükeldamiseks ja sisselõigete tegemiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Saag · Näe rohkem »

Saan

Saan on veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk.

Uus!!: Ants Viires ja Saan · Näe rohkem »

Saapasulane

Saapasulane Saapasulane on madal pingitaoline vahend säärsaabaste jalast tõmbamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Saapasulane · Näe rohkem »

Sadul

Sadul Satteldorfi vapil Sadul on hobuse või muu sõidu- või veolooma seljale turjale asetatav ratsaniku iste või kandami alus.

Uus!!: Ants Viires ja Sadul · Näe rohkem »

Saksatanu

Saksatanu (ka oub või linnatanu) oli talunaisteEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Saksatanu · Näe rohkem »

Sammaspool

Sammaspool, ka ekseem (murretes saupoolik, nahakoi, söötrei jne) on inimeste ja koduloomade krooniline nahahaigus.

Uus!!: Ants Viires ja Sammaspool · Näe rohkem »

Sarajas

Sarajas (Võru murdes ka sarrai) oli katuskuhi, mille neljale nurgapostile toetuvat katust sai postikinnituste abil üles- või allapoole liigutada.

Uus!!: Ants Viires ja Sarajas · Näe rohkem »

Sard

Sard oli püsttoestik vilja, heina, linaseemnete jms kuivatamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Sard · Näe rohkem »

Sari (sõel)

Sari Mihkli Talumuuseumis Avinurme mees sarjakehasid valmistamas (enne 1937) Sari on suur hõre sõel vilja tuulamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Sari (sõel) · Näe rohkem »

Saterkuub

Saterkuub on kehasse töödeldud pihaosaga, põlvini ulatuv alt lõhikuga laienev meestekuubEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Saterkuub · Näe rohkem »

Säärikud

211x211px 269x269px Säärikud ehk säärsaapad (lõunaeesti murretes seerikud) on kõrge säärega, põlvini ulatuvad jalanõud.

Uus!!: Ants Viires ja Säärikud · Näe rohkem »

Säärised

Cowboy säärised, Oklahoma rahvusmuuseum Säärised on pahkluust põlveni ulatuvad torukujulised säärekatted Eesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Säärised · Näe rohkem »

Sääs

Sääs oli 4–8 meetri pikkune võrkkoti kujuga kalapüünis, mille küljes oli tundenöörArvi Ränk.

Uus!!: Ants Viires ja Sääs · Näe rohkem »

Söömaaeg

Söömaaeg oli taludes tugevam söögikord ning sellele järgnev lühem või pikem puhkus.

Uus!!: Ants Viires ja Söömaaeg · Näe rohkem »

Söömavahe

Söömavahe (ka söögivahe) oli taludes kahe söömaaja vaheline aeg ning tööaja mõõduks talutöödel.

Uus!!: Ants Viires ja Söömavahe · Näe rohkem »

Sööt (põld)

Sööt (ka jäätmaa) on mõnda aega üles harimata põllumaa, mida kasutatakse enamasti karjamaana.

Uus!!: Ants Viires ja Sööt (põld) · Näe rohkem »

Süld

Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.

Uus!!: Ants Viires ja Süld · Näe rohkem »

Sündinud 23. detsembril

Siin loetletakse 23. detsembril sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Ants Viires ja Sündinud 23. detsembril · Näe rohkem »

Sütevakk

Sütevakk on endisaegne hõõguvate süte vedamise nõu.

Uus!!: Ants Viires ja Sütevakk · Näe rohkem »

Sõba

Sõba (võru murdes: kõrik) on endisaegne pikk villane rõivas, mida kandsid abielunaised õlgadel pidulikel puhkudelEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Sõba · Näe rohkem »

Sõim (loomakasvatus)

Sõim (ka madel(r), saarte murdes sööde) on piklik (jalgadel) kast, salv või alus, millesse pannakse loomadele kuivsööt.

Uus!!: Ants Viires ja Sõim (loomakasvatus) · Näe rohkem »

Sõir

Sõir on Eestis, peamiselt Võrumaal, Setomaal ja Lõuna-Tartumaal ning ka Lätis valmistatav traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust.

Uus!!: Ants Viires ja Sõir · Näe rohkem »

Sõnajalaõis

Sõnajalaõis on folklooris sõnajalal ainult jaaniööl esinev õis, mille leidmine on seotud suurte raskustega.

Uus!!: Ants Viires ja Sõnajalaõis · Näe rohkem »

Sõrmnuga

Sõrmnuga (ka võrgunuga) on õhukesest plekist väike nuga, mille tera läheb üle sõrmusekujuliseks sõrmes hoitavaks rõngaks.

Uus!!: Ants Viires ja Sõrmnuga · Näe rohkem »

Sõrmus

Rooma keisririigi ajast Sõrmus on enamasti metallist rõnga- või spiraalikujuline (võrujas) sõrmeehe.

Uus!!: Ants Viires ja Sõrmus · Näe rohkem »

Sebaregi

Sebaregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend.

Uus!!: Ants Viires ja Sebaregi · Näe rohkem »

Sedelgas

Sedelgas (vene sõnast седёлка, mille sisevorm on 'sadulake') on hoburakendi osa.

Uus!!: Ants Viires ja Sedelgas · Näe rohkem »

Seelik

Seelik Seelik on alakeha ümbritsev (peamiselt) naisterõivas, mis vöö või värvliga kinnitatakse vöökohale.

Uus!!: Ants Viires ja Seelik · Näe rohkem »

Seitsmemagajapäev

Seitsmemagajapäev on 27. juunil ja see on kirikukalendri tähtpäev.

Uus!!: Ants Viires ja Seitsmemagajapäev · Näe rohkem »

Seitsmevennapäev

Seitsmevennapäev on 10. juulil, kirikukalendris on see kirikupüha, millega mälestatakse seitset märtritena hukatud venda.

Uus!!: Ants Viires ja Seitsmevennapäev · Näe rohkem »

Sepalõõts

Lõõts Sepalõõts oli endisaegne seadeldis ääsitulele põlemisõhu suunamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Sepalõõts · Näe rohkem »

Sepik

Sepik on traditsiooniline eesti pagaritoode, tavaliselt pätsikujuline küpsetis, mille tainas on valmistatud jämedast nisu- või odrajahust või nisu-, odra- või rukkijahu segust (võidakse lisada ka kliisid, purustatud teri, linnasejahu vms) ning kergitatud pärmi abil.

Uus!!: Ants Viires ja Sepik · Näe rohkem »

Sepikoda

Paekivist sepikoda eksponeerituna Eesti Vabaõhumuuseumis (2006) Tusti mõisa sepikoda Soome sepikoda Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Ants Viires ja Sepikoda · Näe rohkem »

Seppel

Seppel on 8–10 cm kõrgune võrukujuline peaehe, mida kandsid Hiiumaa ja Loode-Eesti pruudid; üks pärja liikeEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Seppel · Näe rohkem »

Setu kannel

Setu kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.

Uus!!: Ants Viires ja Setu kannel · Näe rohkem »

Sidepulkregi

Sidepulkregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend.

Uus!!: Ants Viires ja Sidepulkregi · Näe rohkem »

Sikuti

Sikuti (ka sikuska või tirk) on õngpüünis röövkalade püügiks, enamasti talvel jääaugust.

Uus!!: Ants Viires ja Sikuti · Näe rohkem »

Silmutorbik

Silmutorbik (ka silmumõrd) oli kuusekoorest või männipeergudest koonusjas püünis silmude püüdmiseksEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Silmutorbik · Näe rohkem »

Sirkel

Sirkliga ringi joonistamine Varasema aja sirkel Sirkel on kahe liikuva haaraga riist, mille haarad on hõlpsasti fikseeritava vahekaugusega.

Uus!!: Ants Viires ja Sirkel · Näe rohkem »

Sirp

Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Sirp · Näe rohkem »

Sirvikalender

Lundi ajaloomuuseumis Rootsis säilitatavad sirvilauad Ruunikalender Gotlandilt Sirvikalender (ehk sirvilauad või sirvid, ka puukalenderEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 260) on ruunikalender, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas.

Uus!!: Ants Viires ja Sirvikalender · Näe rohkem »

Soemüür

Soemüür on pliidi juurde kuuluv suitsulõõridega tellisehitis, mis pliidi kütmisel kuumeneb ja soojendab ruume.

Uus!!: Ants Viires ja Soemüür · Näe rohkem »

Soonetasumine

Soonetasumine on põlisest ajast tuntud võte pinges ja valutavate lihaste ja kõõluste (varem soonte) rahustamiseks ja lõõgastamiseks kätega masseerimise abil pärast rasket kehalist tööd.

Uus!!: Ants Viires ja Soonetasumine · Näe rohkem »

Sopp

Sopp (ka voluk, tõkkekott) on pujuseta võrkkott kalapüügil.

Uus!!: Ants Viires ja Sopp · Näe rohkem »

Sorid

Hoburakend soridega Sorid on laia rinnarihmaga rihmrakmed, mida kasutatakse rangide ja loogata.

Uus!!: Ants Viires ja Sorid · Näe rohkem »

Suga

Suga (kirderanniku murdes piird) on kangaspuude osa, mis tagab kanga lõimelõngade ühtluse ja võimaldab koelõngasid valmiskanga osa vastu kinni lüüa.

Uus!!: Ants Viires ja Suga · Näe rohkem »

Suitsutuba

Suitsutuba (Lõuna-Eestis ka suitsutare, setudel sautare) on ahiküttega korstnata üheruumiline elamu, vanimaid ja algelisemaid elamutüüpe.

Uus!!: Ants Viires ja Suitsutuba · Näe rohkem »

Sulastemaja

Sulastemaja, ka sulasemaja (lõunaeesti murretes alatare) oli perekonnaga sulasele ehitatud väike elumaja.

Uus!!: Ants Viires ja Sulastemaja · Näe rohkem »

Sulp

Sulp (mõnel pool ka mõskma ja ape) on aganate või hekslitega ning jahuga segatud jook loomadele.

Uus!!: Ants Viires ja Sulp · Näe rohkem »

Surnud 2015

Sellel leheküljel on loetletud 2015.

Uus!!: Ants Viires ja Surnud 2015 · Näe rohkem »

Surnulava

Surnulava (ka lautsi) oli pakkudele või pinkidele asetatud laudadest endisaegne rajatis, millele pandi pestud ja riietatud surnu, kes jäi sinna lamama kuni kirstupanekuni.

Uus!!: Ants Viires ja Surnulava · Näe rohkem »

Suurauad

Suurauad on hobustel kasutatavate valjaste suuosa, mida saarte murdes ja läänemurdes nimetatakse ka suulised.

Uus!!: Ants Viires ja Suurauad · Näe rohkem »

Suurrätt

Suurrätt on naiste õlakate – ruudukujuline villane rätik serva pikkusega 150–200 cm.

Uus!!: Ants Viires ja Suurrätt · Näe rohkem »

Suusad

236x236px Suusad on paarina kasutatavad ja jalatsite külge kinnitatavad lumel liikumise ehk suusatamise vahendid.

Uus!!: Ants Viires ja Suusad · Näe rohkem »

Suveköök

Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Suveköök · Näe rohkem »

Suvine peetripäev

Suvine peetripäev ehk peeterpaulipäev on apostlite Peetruse ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev, kalendris on see 29. juunilEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Suvine peetripäev · Näe rohkem »

Taar

Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.

Uus!!: Ants Viires ja Taar · Näe rohkem »

Taara

Taara (ka Taar) on üks tähtsamaid jumalaid Ärkamisajal loodud eesti pseudomütoloogias.

Uus!!: Ants Viires ja Taara · Näe rohkem »

Tabanipäev

Tabanipäev (ka: tehvanusepäev) on 26. detsembril, kirikukalendris on see teine jõulupüha ja ühtlasi ristiusu esimese märtri Püha Stephanose mälestuspäev.

Uus!!: Ants Viires ja Tabanipäev · Näe rohkem »

Tael

Tael on tule süütamiseks mõeldud abivahend või materjal, mida valmistatakse samanimelise puuseene (taela) viljakehast.

Uus!!: Ants Viires ja Tael · Näe rohkem »

Takud

Takud on linadest eraldatud lühemate kiudude ja linaluukatkendite segu.

Uus!!: Ants Viires ja Takud · Näe rohkem »

Talgud

Talgud Saaremaal 1913. aastal Maantee korrastamise talgud 1944. aastal Talgud (ainsuses talgu) on talupojakultuurist pärit ühistöö millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui ühel perel, majapidamisel vms on.

Uus!!: Ants Viires ja Talgud · Näe rohkem »

Talitee

Talitee on talvel kasutatav tee, mis võib kulgeda nt üle soode, veekogude, väljade.

Uus!!: Ants Viires ja Talitee · Näe rohkem »

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.

Uus!!: Ants Viires ja Talu · Näe rohkem »

Talude kruntimine

Talude kruntimine (lühemalt: kruntimine; ka kruntiajamine) on nähtus, kus talude hajali tükid ja küla ühiskasutuses olevad alad jaotatakse ümber terviklikeks kruntideks talude ümber.

Uus!!: Ants Viires ja Talude kruntimine · Näe rohkem »

Talupere

Talupere oli ühiskondlik-majanduslik üksus, millesse kuulusid kõik talus elavad ja töötavad inimesed.

Uus!!: Ants Viires ja Talupere · Näe rohkem »

Taluperemees

(Talu)peremees on talu eest vastutav isik ning talu omanik või rentnik, ühtlasi talurahva liige.

Uus!!: Ants Viires ja Taluperemees · Näe rohkem »

Talvine peetripäev

Talvine peetripäev on 22. veebruaril.

Uus!!: Ants Viires ja Talvine peetripäev · Näe rohkem »

Tang (etnograafia)

Tang (ka pikksuusk, hülgesuusk) oli eesti etnograafias hülgepüügi abivahend, pikk jalasetaoline alus, eestpoolt varjatud valgest riidest varjuga.

Uus!!: Ants Viires ja Tang (etnograafia) · Näe rohkem »

Tanguleem

Tanguleem on varasemal ajal tangudest ja veest keedetud vedel toit.

Uus!!: Ants Viires ja Tanguleem · Näe rohkem »

Tangupuder

Tangupuder on toit, mis on valmistatud keedetud odratangudest, millele on lisatud pekikuubikuid ja praetud sibulaid.

Uus!!: Ants Viires ja Tangupuder · Näe rohkem »

Tanu

Tanu on ajalooline abielunaise valgest linasest või puuvillasest kokkumurtud riidetükist mütsitaoline peakate.

Uus!!: Ants Viires ja Tanu · Näe rohkem »

Tari

Tari on endisaegne ristkülikukujuline punutis, mille põhiosa moodustas puuraamistik, mis oli läbi põimitud enamasti puuvitste või -varbadegaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Tari · Näe rohkem »

Tartu ülikooli audoktor

Tartu Ülikooli audoktori medal, mille on kujundanud Julia Maria Künnap. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on aidanud suurendada Tartu Ülikooli ja Eesti teaduse autoriteeti maailma üldsuse silmis ning paistnud silma Tartu Ülikooli sidemete arendamisel maailma teiste ülikoolide ja teadusasutustega.

Uus!!: Ants Viires ja Tartu ülikooli audoktor · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut

Von Bocki maja, kus tegutseb Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut on instituut Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.

Uus!!: Ants Viires ja Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut · Näe rohkem »

Taru

Mesitaru Poolas Taru ehk mesipuu on mesilastele valmistatud eluruum, millesse nad ehitavad kärgedega pesa ning koguvad sinna mett ja suira.

Uus!!: Ants Viires ja Taru · Näe rohkem »

Tarupuu

Tarupuu oli metsas kasvav puu, millesse oli raiutud mesilasperele sobiv õõnsus.

Uus!!: Ants Viires ja Tarupuu · Näe rohkem »

Tarutuur

Tarutuur ehk ummikuraud on eesti etnograafias õõnsa nõgusa tera ja pika varrega, peitli moodi tööriist tarupuude ja ummiknõude õõnestamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Tarutuur · Näe rohkem »

Tähistaevas

raadioteleskoobid Tšiili Andides 5000 m kõrgusel. Tähistaevas on taevalaotus palja silmaga nähtavate tähtedega.

Uus!!: Ants Viires ja Tähistaevas · Näe rohkem »

Tööpink

Tööpink on paikne tehnoloogiline masin, spetsiaalne töölaud, pink või seade teatud tööoperatsioonide sooritamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Tööpink · Näe rohkem »

Tökat

Kasetökat Tökat (ka kasetõrv, ladina pix liquida) on kasetohust valmistatud tõrv, mida kasutati hobuserakmete ja vankrimäärdena, samuti nahksaabaste ja suuskade tõrvamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Tökat · Näe rohkem »

Tündrimaa

Tündrimaa on endisaegne pinnamõõt.

Uus!!: Ants Viires ja Tündrimaa · Näe rohkem »

Tünn

Tünn Tünn on kumerate külgede ja kahe põhjaga laudnõu, millel üks põhi on eemaldatav.

Uus!!: Ants Viires ja Tünn · Näe rohkem »

Tõnnivakk

Tõnnivakk oli ohvrinõu, kuhu viljakushaldjas Tõnnile ande viidi.

Uus!!: Ants Viires ja Tõnnivakk · Näe rohkem »

Tõnu Mäsak

Tõnu Mäsak (21. september 1936 – 27. mai 2016) oli eesti maalikunstnik ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.

Uus!!: Ants Viires ja Tõnu Mäsak · Näe rohkem »

Tõrs

Tõrs on suur silindriline või ülalt pisut ahenev laudnõu.

Uus!!: Ants Viires ja Tõrs · Näe rohkem »

Tõrvaahi

Tõrvaahi oli ahi, milles tõrvastest põletati tõrva.

Uus!!: Ants Viires ja Tõrvaahi · Näe rohkem »

Tõrvas

Tõrvas (saarte murdes ka tõrvaskant) on vaigurikas osa puust, enamasti juurtega männikänd.

Uus!!: Ants Viires ja Tõrvas · Näe rohkem »

Teivaslohisti

Teivaslohisti oli eesti talupoegadel künniriistade vedamise vahend.

Uus!!: Ants Viires ja Teivaslohisti · Näe rohkem »

Tharapita

Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.

Uus!!: Ants Viires ja Tharapita · Näe rohkem »

Tiisel

Tiisel on paarishoburakendi vahepuu, mille abil juhitakse või pidurdatakse veokit.

Uus!!: Ants Viires ja Tiisel · Näe rohkem »

Tikksaag

Reguleeritava töökiiruse ja pendelliikumisega, saagimiskoha valgusti ja saepurueemaldusega tikksaag puidu ja metalli läbivaks ning puidu mitteläbivaks saagimiseks ristlõike suhtes; kaks saagi puidu ja plasti saagimiseks; kaks eri pikkusega metallisaagi; kaks puidusaagi Käsitööriist: tikksaag Tikksaag ehk orasaag (ka augusaag) on avade saagimiseks kasutatav noataoline kitsa lehega saag.

Uus!!: Ants Viires ja Tikksaag · Näe rohkem »

Tirinui

Tirinui on raudklambri küljes rippuvate raudrõngastega kepp, millega vanasti kutsuti karjast eemaldunud loomi tagasi ja millega metsloomi peletati eemale.

Uus!!: Ants Viires ja Tirinui · Näe rohkem »

Tisleripink

ülaltvaade Tisleripink (ka: höövlipink, kruupink) on puidust tööpink, kuhu töödeldav ese kinnitatakse puukruvi abil.

Uus!!: Ants Viires ja Tisleripink · Näe rohkem »

Toober

Toober Toobri kasutamine Toober on ümara põhjaga pealt laienev laudnõu, millel on tõstmiseks kõrvad ja millel puuduvad jalad ja kaasEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Toober · Näe rohkem »

Toomas Kukk

Toomas Kukk 2010. aastal Toomas Kukk (sündinud 11. juunil 1971 Tallinnas) on eesti botaanik, üks Eesti paremaid taimetundjaid.

Uus!!: Ants Viires ja Toomas Kukk · Näe rohkem »

Torbik

Torbik on puukoorest (enamasti kasetoht) tehtud koonusekujuline nõu, mida kasutati nt vee võtmisel või marjul käiesEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Torbik · Näe rohkem »

Torp

Torp on endisaegne riidest tehtud peakott, millega hobusele kaera anti.

Uus!!: Ants Viires ja Torp · Näe rohkem »

Torupill

Torupillimängija (2004) Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument.

Uus!!: Ants Viires ja Torupill · Näe rohkem »

Torutanu

Torutanu on ajalooliselt linasest riidest tärgeldatud või pappalusel koonusekujuline pikema või lühema sopiga tanu, mida kanti peamiselt Viljandimaa põhjaosas ja Pärnumaal.

Uus!!: Ants Viires ja Torutanu · Näe rohkem »

Treng

Treng kuulub hobuseriistade hulka ja on loogata rakendi veonöör, -rihm või -kett.

Uus!!: Ants Viires ja Treng · Näe rohkem »

Triangel

Triangel Triangel on ebamäärase helikõrgusega löökpill.

Uus!!: Ants Viires ja Triangel · Näe rohkem »

Triikpuu

Triikpuu on pikk ja sirge puu, millega vanasti mingis mõõdunõus olevat vilja pealt tasaseks ehk triiki tõmmati.

Uus!!: Ants Viires ja Triikpuu · Näe rohkem »

Tubakakott

Tubakakott Põhjamaade muuseumis Tubakakott (Saaremaal ka pakikottEesti murrete sõnaraamat) on kott piibutubaka hoidmiseks ja kaasavõtmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Tubakakott · Näe rohkem »

Tubakalaud

Tubakalaud oli eesti etnograafias madala äärega laud tubakalehtede peenekslõikamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Tubakalaud · Näe rohkem »

Tubakanuga

Tubakanuga oli eesti etnograafias kiini taoline lõiketera, mis oli esimese otsaga tubakalaua külge kinnitatud.

Uus!!: Ants Viires ja Tubakanuga · Näe rohkem »

Tuleraud

Erinevad tulerauad, mida kasutati Rooma aegadest kuni keskaja lõpuni Tuleraud on kõrge süsinikusisaldusega rauast või rauasulamist sepistatud abivahend tule süütamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Tuleraud · Näe rohkem »

Tulused

Tulused ja tulusekott Tulused (ka: tulenõud, tuleriistad) on ürgsete tule süütamise vahendite komplekt, mille moodustasid tuleraud, tulekivi ja tael.

Uus!!: Ants Viires ja Tulused · Näe rohkem »

Tulusekott

Tulused ja tulusekott Tulusekott on kott, milles hoitakse tuluseid ehk ürgseid tule süütamiseks mõeldud abivahendeid (tuleraud, tulekivi ja tael).

Uus!!: Ants Viires ja Tulusekott · Näe rohkem »

Tulusepüük

Tulusepüük (saarte murdes toosepüük, ka tuluselkäimine, aelkäimine) on madalas vees tulevalgel ahinguga kalapüüdmine.

Uus!!: Ants Viires ja Tulusepüük · Näe rohkem »

Tuudiköied

Tuudiköied (ka kuusad) olid köied, mida kasutati muttnootadega kalade püüdmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Tuudiköied · Näe rohkem »

Tuulamine

sari Mihkli Talumuuseumis Tuulamine on õhuvoolu (tuule) abil viljaterade puhastamine ja osaline sortimine pärast rehepeksu.

Uus!!: Ants Viires ja Tuulamine · Näe rohkem »

Tuulepesa

sookasel Tuulepesa (ka: tuuleluud, nõialuud) on nt seenhaigusest tekkinud peente okste põimik puu võras.

Uus!!: Ants Viires ja Tuulepesa · Näe rohkem »

Tuulilehvik

Tuulilehvik (kirderanniku murdes ka löühkä) oli lehvikutaoline riist, millega lehvitades eemaldati vilja tuulamisel puhta vilja hunnikule kukkunud prahtEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Tuulilehvik · Näe rohkem »

Tuulispask

Tuulispask (ka vihur või ebajalg) on rahvapärane nimetus maismaa kohal liikuva tugeva tuulekeerise kohta.

Uus!!: Ants Viires ja Tuulispask · Näe rohkem »

Uig

Uig on eesti etnograafias valge pruudilinik, mis valmistati peenlinasest riidest (suurus umbes 70x200 cm) ning mille servad olid kaunistatud pitsi, pilu või tikandiga.

Uus!!: Ants Viires ja Uig · Näe rohkem »

Uisud

Uisud on vastavate jalatsite külge kinnitatud jalased(terad) jääl liuglemise võimaldamiseks ehk uisutamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Uisud · Näe rohkem »

Umbaed

Umbaed oli ajalooliselt Eesti aladel üksik eraldiseisev aiaga piiratud põllulapp.

Uus!!: Ants Viires ja Umbaed · Näe rohkem »

Umbkuub

Umbkuub on särgitaolise lõikega hõlmadeta üle pea käiv pealisrõivas.

Uus!!: Ants Viires ja Umbkuub · Näe rohkem »

Umbluu

Umbluu on folklooris matmata surnuluu, mis ulub, laulab, räägib ja oigab.

Uus!!: Ants Viires ja Umbluu · Näe rohkem »

Ummik (nõu)

kuusepalgist õõnestatud kirst Ummik on puutüvest õõnestatud, silindri kujuga ning ühe või kahe sisse pandud põhjaga nõu.

Uus!!: Ants Viires ja Ummik (nõu) · Näe rohkem »

Und

Und on elussöödaga õngpüünis, millel on nööri külge kinnitatud üks kuni kolm konksuEesti rahvakultuuri leksikon.

Uus!!: Ants Viires ja Und · Näe rohkem »

Ussikuningas

Aleksander Prometi pastellmaal "Ussikuningas" Ussikuningas on rahvausundis madude (ehk rahvakeeli usside) valitseja, keda kujutatakse suure harja või kuldkroonigaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Ussikuningas · Näe rohkem »

Uurdenuga

Uurdenuga on nuga puunõu küljelauadadesse uurde tegemiseks, millesse kinnitati põhi.

Uus!!: Ants Viires ja Uurdenuga · Näe rohkem »

Vaalikurikas

Vaalikurikas on 50–100 cm pikkune lapik käepidemega kurikas, millega siluti ümara vaalikaika ümber keeratud pesu.

Uus!!: Ants Viires ja Vaalikurikas · Näe rohkem »

Vaat

Tammepuust vaadid veinikeldris Vaat on suur, tugev kumerate külgede ja kahe põhjaga laudnõu vedelike hoidmiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Vaat · Näe rohkem »

Vabadik

Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.

Uus!!: Ants Viires ja Vabadik · Näe rohkem »

Vabed

Vabed on mõne meetri kõrgused teibad, mis on maasse ridamisi löödud, ja mida kasutati kalavõrkude kuivatamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Vabed · Näe rohkem »

Vaenuköis

Vaenuköis ehk vainuköis on vaenusääse (Sciara militaris) vaklade moodustatud ahel, mis on kuni 15 cm lai ja 3–4 m pikkEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Vaenuköis · Näe rohkem »

Vaenusääsk

Vaenusääsk "Meyers Konversations-Lexikonis" Vaenusääsk (Sciara militaris) on leinasääsklaste sugukonda kuuluv sääseline.

Uus!!: Ants Viires ja Vaenusääsk · Näe rohkem »

Vahetuskaubandus

Vahetuskaubandus on vanim kaubandusvorm, mille puhul kaks poolt vahetavad kas üheliigilist kaupa (nt vilja mõõt mõõdu vastu vahetus) või eriliigilist kaupa (nt puunõud vilja vastu).

Uus!!: Ants Viires ja Vahetuskaubandus · Näe rohkem »

Vahr

Vahr on kahest palmikust koosnev juustevõru, mis on keeratud ümber pea.

Uus!!: Ants Viires ja Vahr · Näe rohkem »

Vaim (tont)

Vaim on Eesti rahvauskumustes üleloomulik kehata olend, kes kummitades ja hirmutades võib käituda pahatahtlikult (näiteks kummitus, kodukäija, tont), kuid kaitstes ja hoides heatahtlikult (haldjas).

Uus!!: Ants Viires ja Vaim (tont) · Näe rohkem »

Vaipseelik

Vaipseelik on ristkülikukujuline riidelaid, mis on mähitud ümber puusade ja kinnitatud vööga; see on vanim seelik.

Uus!!: Ants Viires ja Vaipseelik · Näe rohkem »

Valgevorst

Valgevorst (valge vorst) ehk tanguvorst, saarte murdes ka makk on Eesti traditsiooniline jõulutoit: vorstipudrust, lisandite ja maitseainete segust loomasooltes valmistatud vorst.

Uus!!: Ants Viires ja Valgevorst · Näe rohkem »

Valgjärve

Valgjärve on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Ants Viires ja Valgjärve · Näe rohkem »

Valjad

Valjad on koos suuraudade ehk suuliste ja ratsmetega nahkrihmadest päitsed hobuste juhtimiseks ja valitsemiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Valjad · Näe rohkem »

Vanapagan

Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja Vanapagan". Tartu Kunstimuuseum Vanapagan (ka kurivaim, sarvik, vanatühi, vanakuri) on eesti rahvapärimuses tegelane, kelles on kokku sulanud kristliku kuradi, rumala kurivaimu ja hiiu jooned.

Uus!!: Ants Viires ja Vanapagan · Näe rohkem »

Vanik (peaehe)

Vanik on setu neidude peaehe.

Uus!!: Ants Viires ja Vanik (peaehe) · Näe rohkem »

Vanker

Hobuvankrid Saksamaal Vanker (saarte ja lõunaeesti murretes rattad) on harilikult veolooma(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok.

Uus!!: Ants Viires ja Vanker · Näe rohkem »

Vankriratas

Metallvitsaga vankriratas Vankriratas (võru murdes tsõõr) on keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev ringikujuline vankri osa maad mööda kulgemiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.03.2020.

Uus!!: Ants Viires ja Vankriratas · Näe rohkem »

Vankriredel

Vankriredel (saarte murdes ja läänemurdes kartsas) oli vankrikorvile tuginev redeli kujuga külgosaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Vankriredel · Näe rohkem »

Vann

Kaasaegne malmvann Müller'sches Volksbadi supelhoone kivipõrandasse rajatud Rooma-Iiri higistamisvann Islandil välitingimustes asuvad mullivannid (vt ''jacuzzi'') Vann on enamasti ovaalse põhjaga nõu pesemiseks ja kümblemiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Vann · Näe rohkem »

Vannas

Vannas oli Eestis saarte murdes ja läänemurdes vanapärase puuadra kiilukujulise künnipuu nimetus.

Uus!!: Ants Viires ja Vannas · Näe rohkem »

Vannasader

Vannasader, ka seanina, on vanapärane puust ader, mille kiilukujuline künnipuu ehk vannas lükkab mulda ühtlaselt kahele poole.

Uus!!: Ants Viires ja Vannasader · Näe rohkem »

Vanutusrull

Vanutamisveski, joonise autor Georg Andreas Böckler, 1661. aasta Vanutamisrull (ka uhtmisrull) oli varasemal ajal tööriist villase ja poolvillase riide vanutamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Vanutusrull · Näe rohkem »

Vara (tööriist)

Vara (ka: vararaud või kiskraud, läänemurdes ja mulgi murdes rihv, lõunaeesti murretes seinakassEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 341) on kahe konksuga rauast riist seinapalkidele joonte märkimiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 10.04.2020.

Uus!!: Ants Viires ja Vara (tööriist) · Näe rohkem »

Varamine

Varamine on palgile pikuti renni sisse raiumine või varaga joone tõmbamineEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Ants Viires ja Varamine · Näe rohkem »

Varn

Varn ehk nagi on riiete (riidevarn), tööriistade ja muu sellise ülesriputamise või hoidmise vahend.

Uus!!: Ants Viires ja Varn · Näe rohkem »

Vart (etnograafia)

Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.

Uus!!: Ants Viires ja Vart (etnograafia) · Näe rohkem »

Vastaline

Vastaline (Peipsil ka kahvaline) oli varasemal ajal merelt või järvelt naasnud kaluritele randa vastu tulnud isik.

Uus!!: Ants Viires ja Vastaline · Näe rohkem »

Vatsk

Vatsk on õhuke nisu-, rukki- või odrajahust (kesvavatsk) valmistatud leib või kakk.

Uus!!: Ants Viires ja Vatsk · Näe rohkem »

Vatt (riietus)

Vatt (läänemurdes ja Mulgi murdes pelts, lõunaeesti murretes pihtsärk) oli etnograafias villane mõnes kohas kuni poole reieni ulatuv hõlmadega meeste pihtkuub.

Uus!!: Ants Viires ja Vatt (riietus) · Näe rohkem »

Vähinatt

Vähinatt (lõunaeesti murdes ja Tartumaal ka kahv) on vähipüügivahend.

Uus!!: Ants Viires ja Vähinatt · Näe rohkem »

Värkraud

Värkraud on hobuse rautamisel kasutatav tööriist, millega voolitakse (lõigatakse ja silutakse) kapja.

Uus!!: Ants Viires ja Värkraud · Näe rohkem »

Võimasin

Võimasin on vändaga rõhttelje ümber keerutatav vaadi- või kastikujuline seade, millega valmistatakse võid.

Uus!!: Ants Viires ja Võimasin · Näe rohkem »

Võinädal

Maslenitsa tähistamine Ukrainas 2020. aastal Võinädal (võru murdes maslenitsa, ka maaselits; vene keeles Масленица) on idaslaavi rahvastel õigeusu kalendris nädal enne suurt paastu, see tähendab kaheksandal nädalal enne ülestõusmispühi tähistatav ja nädal aega kestev püha.

Uus!!: Ants Viires ja Võinädal · Näe rohkem »

Võrgulaev

Võrgulaev, ka räimelaev või ka võrgupaat (Kihnus maalaev), oli suurim paat kiilu ja ajutise mastiga, mida kasutati merel tehtaval võrgupüügil.

Uus!!: Ants Viires ja Võrgulaev · Näe rohkem »

Võrgulina

Võrgulina on sõlmkoeline hõre kangas, mida kooti lõngast, niidist või nöörist.

Uus!!: Ants Viires ja Võrgulina · Näe rohkem »

Võrgusilm

Võrgusilm on võrgulina osa.

Uus!!: Ants Viires ja Võrgusilm · Näe rohkem »

Vedel (kalandus)

Vedel on metallist läikekehaga ja ühe kisulise konksuga õng, mida veetakse paadi järel, erit haugipüügil.

Uus!!: Ants Viires ja Vedel (kalandus) · Näe rohkem »

Veehaldjad

Veehaldjas (ka vetevaim) on veekogu kaitsevaim.

Uus!!: Ants Viires ja Veehaldjad · Näe rohkem »

Veersekk

Veersekk on endisaegne üle õla kantav pikk kahe otsaga kott, mille ava on keskelEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Veersekk · Näe rohkem »

Veetee

Veetee on laevatatav veeala merel või sisevetel.

Uus!!: Ants Viires ja Veetee · Näe rohkem »

Vehmer

Vehmer on põline härjarakendi veopuu, mis on tagaosas hargikujuline.

Uus!!: Ants Viires ja Vehmer · Näe rohkem »

Veimevakk

Veimevakk Veimevakk (ka mõrsjavakk, pulmavakk; murdekeeles ka: annivakk, pruudivakk) on ümar või ovaalne puust nõu (vakk), mille sees hoiti vanasti veimesid ja millest neid pulmades jagati.

Uus!!: Ants Viires ja Veimevakk · Näe rohkem »

Veonoot

Veonoot on kaldale, laevale või jääle väljaveetava kurnpüünise üldnimetus.

Uus!!: Ants Viires ja Veonoot · Näe rohkem »

Verikäkk

Verikäkk on odrajahust (harvemini rukkijahust) ning vee või petipiimaga ja loomaverega segatud tihkest tainast valmistatud pätsike, millele lisati sibulaga pekitükkeEesti rahvakultuuri leksikon.

Uus!!: Ants Viires ja Verikäkk · Näe rohkem »

Vesivagu

Vesivagu on põllul olev sügavam ja laiem vagu, mille kaudu juhitakse põllult ära liigvett.

Uus!!: Ants Viires ja Vesivagu · Näe rohkem »

Vest

pisi Kootud vest Vest on ülakeha kattev ilma varrukateta riietusese.

Uus!!: Ants Viires ja Vest · Näe rohkem »

Vetukad

Vetukas (ka vettokas või vedugas) oli põhjaeesti murretes teatud suur labakinnas (mitmuses vetukad).

Uus!!: Ants Viires ja Vetukad · Näe rohkem »

Vibuõng

Vibuõng ehk lihtõng (ka ussõng, vaglaõng) koosneb konksust, nöörist ja vibust ehk õngeridvast.

Uus!!: Ants Viires ja Vibuõng · Näe rohkem »

Vibuhäll

Valgevenes kasutatud vibuhäll Vibuhäll on häll, mille kereks on kas vitsvõrule või raamile tõmmatud riie, õhukesest lauast ovaalne nõu, piklik peergkorv või laudkast.

Uus!!: Ants Viires ja Vibuhäll · Näe rohkem »

Videvikupidamine

Videvikupidamine oli endisajal talupojakultuuris mõnetunnine puhkus pärast loomade talitamist kuni valguse süütamiseni.

Uus!!: Ants Viires ja Videvikupidamine · Näe rohkem »

Vihk

Vihk on korrapäraselt seotud viljasülem.

Uus!!: Ants Viires ja Vihk · Näe rohkem »

Vihtlemine

Vihtlemine on saunas vihaga keha kerge peksmine, millega kaasneb massaaž ja vereringe turgutamine, aga ka toksiinide väljutamine ja ainevahetuse kiirendamine.

Uus!!: Ants Viires ja Vihtlemine · Näe rohkem »

Viilork

Viilork (ka tuulamishark, küüsik) on kühvlitaoline 5–9 laia puupiiga hark teravilja tuulamiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Viilork · Näe rohkem »

Viipsik

Viipsik (ka viipsipuu) on lõnga poolilt vihti kerimise (ehk viipsimise) vahend, haspli eelkäija.

Uus!!: Ants Viires ja Viipsik · Näe rohkem »

Viislaid

Viislaid on Eesti põhjaranniku suurim lahtine merepaat.

Uus!!: Ants Viires ja Viislaid · Näe rohkem »

Viisud

Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ants Viires ja Viisud · Näe rohkem »

Viisuluda

Viisuluda on luu- või puunõelik (luda), millega punutakse näiteks viiske või märsse.

Uus!!: Ants Viires ja Viisuluda · Näe rohkem »

Vilepill

Pajukoorest valmistatud vilepill ehk pajupill Vilepill on torujas huuliku ja sõrmeaukudega puidust, metallist, savist või plastist valmistatud muusikariist.

Uus!!: Ants Viires ja Vilepill · Näe rohkem »

Viskel

Viskel oli puukühvel, millega visati teravilja selle puhastamise eesmärgil.

Uus!!: Ants Viires ja Viskel · Näe rohkem »

Vitsajärg

Vitsajärg (ka vitsavestmispink) on tööpink, mida kasutati vanasti abivahendina väiksemate puitesemete töötlemisel liimeistriga.

Uus!!: Ants Viires ja Vitsajärg · Näe rohkem »

Voodi

Voodi Voodi (ka: säng) on magamiseks mõeldud mööbliese.

Uus!!: Ants Viires ja Voodi · Näe rohkem »

Voolmed

Voolmed on endisaegne kumera teraga nuga, mida kasutati laiemate nõguspindade, eeskätt puunõude sisekülje voolimiseks.

Uus!!: Ants Viires ja Voolmed · Näe rohkem »

Voor (transport)

Esimese maailmasõja ajal (1914) Voor on ridamisi liikuvad koormaveokid.

Uus!!: Ants Viires ja Voor (transport) · Näe rohkem »

Vorstipuder

Vorstipuder (murdes ka vorstiraba) on kodusel vorstitegemisel vorstitäidiseks kasutatav (tangu)puder.

Uus!!: Ants Viires ja Vorstipuder · Näe rohkem »

Vuristi

Vuristi Vuristeid Aafrikast Vuristi (saarte murdes vuri- ehk suristuspuu) on nööri otsa kinnitatud piklik õhuke lauake, mis ringikeerutamisel tekitab tugevat vurinat või vuhinat.

Uus!!: Ants Viires ja Vuristi · Näe rohkem »

Vurr

Moodne vurr Vurr on mänguasi, mis pööreldes teeb vurisevat häält.

Uus!!: Ants Viires ja Vurr · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Ants Viires ja 1632 · Näe rohkem »

1787

1787.

Uus!!: Ants Viires ja 1787 · Näe rohkem »

2015

2015.

Uus!!: Ants Viires ja 2015 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ants Veber.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva