Kiiremini kui brauser!
160 suhted: Aabel, Abeliidid, Adamiidid, Aforism, Ajastamine, Anacletus I, Annaba, Antipoodid, Aquino Thomas, Augsburgi usutunnistus, Augustiinlased, Õigeusu pühakute loend, Õiglane sõda, Õiglase sõja teooria, Basilisk, Benedictus, Benozzo Gozzoli, Berberid, Biograafiad (Au), Bonifatius I, Bonifatius VIII, Canterbury Anselm, Coelestinus I, De libero arbitrio, De magistro, De trinitate, De veritate, Dhuoda, Disputatsioon, Docta ignorantia, Donatism, Enchiridion (Augustinus), Eros och Agape, Eros und Caritas, Felix IV, Filioque, Filosoofia, Filosoofiliste teoste loend, Franciscus Sylvius (teoloog), Gelasius I, Giovanni Pico della Mirandola, Good and Evil: An Absolute Conception, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gregorius I, Gustav Naan, Herbert Stillverk, Hing, How (Not) to Speak of God, Hrabanus Maurus, Ilu, ..., Immanents, Innocentius I, Jama ajamine, Jansenism, Jean Guitton, Jean Hardouin, Johannes Duns Scotus, Johannes XXII, John Cowburn, Joonia koolkond, Jostein Gaarder, Jumalakogemus, Kaitsepühakute loend, Kanoonik, Katoliiklus, Katoliku pühakute loend, Külluse printsiip, Kerjusmunk, Keskaja filosoofia, Kiri heebrealastele, Kirikudoktor, Kirikuisa, Kirikulugu, Kristlik filosoofia, Kristlikud jõulud, Kristlus, Leo I (paavst), Life's Dominion, Logos (Eesti kirjastus), Looduse raamat, Loomine eimillestki, Maastrichti Püha Servatiuse basiilika, Madonna della Salute, Manilus, Markion, Markionism, Martin Buber, Martinus V, Märk, Mediolanum, Meeleparandus, Menon (dialoog), Miguel de Unamuno, Modaalrütmika, Moraalne vastutus, Muusika, Myles Burnyeat, Nicolaus Cusanus, Nordhorn, Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend, Origenes, Patristika, Patt, Paulus, Paulus Orosius, Pauluse kiri filiplastele, Pauluse kiri roomlastele, Pärispatt, Pierre de Ronsard, Pierre Teilhard de Chardin, Piibel ja homoseksuaalsus, Platon, Plotinos, Politeia, Psüühiline funktsioon, Reformatsioon, Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses, Responsoorium, Saksi Ludolf, San Pietro in Ciel d'Oro, Sankt Augustin, Santa Maria del Fiore katedraal, Sündinud 13. novembril, Sünoptilised evangeeliumid, Sevilla Isidorus, Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic, Substants, Summa paganate vastu, Surnud 28. augustil, Suurmeeste elulood, Tahe, Taju fenomenoloogia, Teoloogia summa, Teoloogia summa Ia q. 2, Teoloogia summa Ia q. 22, Teoloogia summa Ia q. 23, Teoloogia summa Ia q. 24, Teoloogia summa Ia-IIae q. 1, Teosoofia, Teplá klooster, The Nature of Love: A Theology, The Reasons of Love, The Sources of Normativity, Tulbikantsel, Uhkus, Usuline vägivald, Vabaduse filosoofia, Välismaa filosoofide loend, Vürstipeegel, Voluntarism, William De La Mare, 1. aastatuhat, 28. august, 387, 388, 4. sajand, 413, 419, 430, 5. sajand. Laienda indeks (110 rohkem) »
Aabel
Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi käsikirjast Jacques Joseph Tissot. Kain viib Aabeli surma Aabel oli Vanas Testamendis Aadama ja Eeva teine poeg, esimene inimene, kes suri, ja esimene mõrvaohver.
Uus!!: Augustinus ja Aabel · Näe rohkem »
Abeliidid
Abeliidid ehk aabellased olid hilisantiigi arvatavasti gnostilise päritoluga kristlik sekt Põhja-Aafrikas Hippo Regiuse lähedal.
Uus!!: Augustinus ja Abeliidid · Näe rohkem »
Adamiidid
Adamiitideks ehk aadamlasteks on nimetatud peamiselt kristlikke usulahke, mis pretendeerivad paradiisliku seisundi taastamisele ja mida enamasti iseloomustab alastiolek (nudism) süütuse ilminguna.
Uus!!: Augustinus ja Adamiidid · Näe rohkem »
Aforism
Aforism (vanakreeka sõnast ἀφορισμός (aphorismós) 'piiritus, määratlus') on efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.
Uus!!: Augustinus ja Aforism · Näe rohkem »
Ajastamine
Ajastamine (inglise keeles timing) on muusikas interpreedi teadlikult kontrollitud väljendusvahend esitada helisid sobival ajahetkel.
Uus!!: Augustinus ja Ajastamine · Näe rohkem »
Anacletus I
Anacletus (ka Anencletus, Cletus kreeka keeles Ανάκλητος "Anakletos") oli kolmas paavst pärast Peetrust ja Linust, kuid varasem Rooma piiskoppide nimistu, mis lähtus Linusest, pidas teda teiseks paavstiks.
Uus!!: Augustinus ja Anacletus I · Näe rohkem »
Annaba
Annaba on linn Alžeerias, Annaba provintsi keskus.
Uus!!: Augustinus ja Annaba · Näe rohkem »
Antipoodid
Antipoodid on inimesed, kes elavad Maa vastasküljel, jalad vastupidi.
Uus!!: Augustinus ja Antipoodid · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Augustinus ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Uus!!: Augustinus ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »
Augustiinlased
Augustiinlased on katoliku kiriku nunna- ja mungaordu liikmed.
Uus!!: Augustinus ja Augustiinlased · Näe rohkem »
Õigeusu pühakute loend
Õigeusu pühakute loend loetleb õigeusu kirikus austatavaid pühakuid.
Uus!!: Augustinus ja Õigeusu pühakute loend · Näe rohkem »
Õiglane sõda
Õiglase sõja traditsioon on välja kujunenud Augustinuse (sündinud 354. aastal) kirjutiste põhjal ning selle juured peituvad keskaegses Euroopas.
Uus!!: Augustinus ja Õiglane sõda · Näe rohkem »
Õiglase sõja teooria
Õiglase sõja teooria (jus bellum iustum) on õpetus, millele on ka viidatud kui sõjaväe eetika traditsioonile.
Uus!!: Augustinus ja Õiglase sõja teooria · Näe rohkem »
Basilisk
Basiliski kuju Rijekas Horvaatias Basilisk (kreekakeelsest sõnast βασιλίσκος basiliskos 'väike kuningas') on mütoloogiline roomajalaadne koletis.
Uus!!: Augustinus ja Basilisk · Näe rohkem »
Benedictus
Püha Benedictus Nursiast.Detail Fra Angelico freskost.San Marco klooster, Firenze.Umbes 1437-1446 Püha Benedictus Nursiast (u 480 – 547) oli munkluse ja kloostrielu rajaja läänekristlikus maailmas, õigeusu kiriku ja katoliku kiriku pühak.
Uus!!: Augustinus ja Benedictus · Näe rohkem »
Benozzo Gozzoli
Benozzo Gozzoli büst Benozzo Gozzoli (umbes 1421 Firenze – 1497 Pistoia), sünninimega Benozzo di Lese, oli itaalia renessanssi kunstnik.
Uus!!: Augustinus ja Benozzo Gozzoli · Näe rohkem »
Berberid
Maroko berber Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge.
Uus!!: Augustinus ja Berberid · Näe rohkem »
Biograafiad (Au)
Biograafiad (Au) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Au".
Uus!!: Augustinus ja Biograafiad (Au) · Näe rohkem »
Bonifatius I
Bonifatius I (ka Bonifacius I) oli paavst 418–422.
Uus!!: Augustinus ja Bonifatius I · Näe rohkem »
Bonifatius VIII
Bonifatius VIII, ka Bonifacius VIII (Benedetto Caetani või Benedetto Caetano; sündinud millalgi ajavahemikul 1230–1240, levinuima versiooni järgi 1235. aasta paiku – surnud 11. oktoobril 1303) oli aastatel 1294–1303 paavst.
Uus!!: Augustinus ja Bonifatius VIII · Näe rohkem »
Canterbury Anselm
Canterbury Anselm Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (umbes 1033 – 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 1093–1109 Canterbury peapiiskopina.
Uus!!: Augustinus ja Canterbury Anselm · Näe rohkem »
Coelestinus I
Coelestinus I (ka Celestinus I) oli paavst 422–432.
Uus!!: Augustinus ja Coelestinus I · Näe rohkem »
De libero arbitrio
"De libero arbitrio" ehk "De libero arbitrio voluntatis" ("Vabast tahtest") on Augustinuse kolmeraamatuline teos, mille kirjutamist ta alustas 388 ning lõpetas 395.
Uus!!: Augustinus ja De libero arbitrio · Näe rohkem »
De magistro
"De magistro" ('õpetajast') on Augustinuse filosoofiline teos, mis valmis aastal 388 või pisut hiljem.
Uus!!: Augustinus ja De magistro · Näe rohkem »
De trinitate
"De trinitate" ("Kolmainsusest") on Augustinuse 15 raamatust koosnev teos, mis valmis 399–419.
Uus!!: Augustinus ja De trinitate · Näe rohkem »
De veritate
"Quaestiones disputatae de veritate" (lühidalt "De veritate" 'Tõest') on Aquino Thomase teos.
Uus!!: Augustinus ja De veritate · Näe rohkem »
Dhuoda
Dhuoda (sündinud u 802, surnud pärast 843) oli frangi aadlidaam, ühe oletuse järgi keisrinna Judithi õde.
Uus!!: Augustinus ja Dhuoda · Näe rohkem »
Disputatsioon
Disputatsioon 1523. aastal Zürichis. Reformatsiooni ideede väljakujunemisel ja levikul mängisid disputatsioonid väga olulist rolli Disputatsioon on mõiste, mida kasutatakse eelkõige keskaegsete ja varauusaegsete akadeemilise väitluste kohta.
Uus!!: Augustinus ja Disputatsioon · Näe rohkem »
Docta ignorantia
Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on mõistmise (ratsionaalsuse) piire ületav teadmine, eriti Jumala kohta.
Uus!!: Augustinus ja Docta ignorantia · Näe rohkem »
Donatism
Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.
Uus!!: Augustinus ja Donatism · Näe rohkem »
Enchiridion (Augustinus)
Enchiridion ad Laurentium (Käsiraamat Laurentiusele) ehk De fide, spe et caritate (Usust, lootusest ja armastusest) on Augustinuse teos.
Uus!!: Augustinus ja Enchiridion (Augustinus) · Näe rohkem »
Eros och Agape
"Den kristna kärlekstanken genom tiderna: Eros och Agape" ('Kristlik armastuseidee läbi aegade: eeros ja agaape') on Anders Nygreni teoloogiline teos, mis ilmus algselt kahes köites 1930 ja 1936.
Uus!!: Augustinus ja Eros och Agape · Näe rohkem »
Eros und Caritas
"Eros und Caritas: Die platonische Liebe und die Liebe im Sinne des Christentums" ("Eeros ja caritas: platooniline armastus ja armastus kristluse mõttes") on Heinrich Scholzi filosoofiline raamat.
Uus!!: Augustinus ja Eros und Caritas · Näe rohkem »
Felix IV
Felix IV oli paavst 526–530.
Uus!!: Augustinus ja Felix IV · Näe rohkem »
Filioque
Filioque (ladina keeles 'ja Pojast') on Nikaia usutunnistuse ladinakeelsele tekstile lisatud sõna.
Uus!!: Augustinus ja Filioque · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Augustinus ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofiliste teoste loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Augustinus ja Filosoofiliste teoste loend · Näe rohkem »
Franciscus Sylvius (teoloog)
Franciscus Sylvius (Silvius; õieti François Du Bois või François Dubois; 1581 Belgia, Braine-le-Comte – 27. veebruar 1648 või 22. veebruar 1649 Douai) oli teoloog.
Uus!!: Augustinus ja Franciscus Sylvius (teoloog) · Näe rohkem »
Gelasius I
Gelasius I oli paavst 492–496.
Uus!!: Augustinus ja Gelasius I · Näe rohkem »
Giovanni Pico della Mirandola
Giovanni Pico della Mirandola ((24. veebruar 1463 Mirandola – 17. november 1494 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia filosoof ja humanist. Ta oli neoplatonismi ideede levitaja ja kristliku naturaalmaagia ja kabala traditsiooni looja, millest kujuneb Lääne esoteerika oluline mõjutaja. 1486. aastal kuulutas ta välja disputatsiooni, et väidelda 900 teesi üle, mis käsitlesid religiooni, filosoofia ja maagia küsimusi. Väitluse tarbeks kirjutas ta ka "Kõne inimväärikuse kohta", mida on kutsutud ka "renessanssi manifestiks" ning mis on ka nn "hermeetilise reformatsiooni" üks alustekste. Tema "900 teesi" oli esimene trükitud raamat, mille katoliku kirik kandis keelatud raamatute nimekirja.
Uus!!: Augustinus ja Giovanni Pico della Mirandola · Näe rohkem »
Good and Evil: An Absolute Conception
"Good and Evil: An Absolute Conception" on Raimond Gaita filosoofiline raamat.
Uus!!: Augustinus ja Good and Evil: An Absolute Conception · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Augustinus ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Uus!!: Augustinus ja Gregorius I · Näe rohkem »
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Uus!!: Augustinus ja Gustav Naan · Näe rohkem »
Herbert Stillverk
Herbert Stillverk (ka Leopold Herbert Stillverk; 7. august 1912 Tallinn – 3. jaanuar 1983) oli eesti vaimulik ja tõlkija.
Uus!!: Augustinus ja Herbert Stillverk · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Augustinus ja Hing · Näe rohkem »
How (Not) to Speak of God
"How (Not) to Speak of God" ("Kuidas (mitte) rääkida Jumalast") on Peter Rollinsi teoloogiline raamat.
Uus!!: Augustinus ja How (Not) to Speak of God · Näe rohkem »
Hrabanus Maurus
Hrabanus Maurus, ka Hrabanus Magnentius (sündinud u 780 Mainzis, surnud 4. veebruaril 856 Winkelis) oli Frangimaalt pärit benediktlasest abt ja peapiiskop, teoloog ja õpetlane.
Uus!!: Augustinus ja Hrabanus Maurus · Näe rohkem »
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Uus!!: Augustinus ja Ilu · Näe rohkem »
Immanents
Immanents (tuletatud keskaja ladina keele sõnast immanens 'omane, sisemine', mis on vorm keskaja ladina keele sõnast immanere millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste transtsendentsile ning tähendab seda, mis on esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.
Uus!!: Augustinus ja Immanents · Näe rohkem »
Innocentius I
Innocentius I oli paavst 401–417.
Uus!!: Augustinus ja Innocentius I · Näe rohkem »
Jama ajamine
Jama ajamine on väidete esitamine nende tõeväärtusest hoolimata ning eesmärgiga saavutada retoorilises olukorras edu.
Uus!!: Augustinus ja Jama ajamine · Näe rohkem »
Jansenism
Jansenism on hollandi piiskopi Cornelius Janseni (1585–1638) järgi nimetuse saanud katoliiklik usuvool Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil.
Uus!!: Augustinus ja Jansenism · Näe rohkem »
Jean Guitton
Jean Guitton (18. august 1901 Saint-Étienne – 21. märts 1999 Pariis) oli prantsuse katoliiklik filosoof ja teoloog, Prantsuse Akadeemia liige.
Uus!!: Augustinus ja Jean Guitton · Näe rohkem »
Jean Hardouin
Jean Hardouin (ladina Joannes Harduinus; 23. detsember 1646 Quimper – 3. september 1729 Pariis) oli prantsuse teoloog, filoloog ja ajaloolane.
Uus!!: Augustinus ja Jean Hardouin · Näe rohkem »
Johannes Duns Scotus
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.
Uus!!: Augustinus ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »
Johannes XXII
Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst aastatel 1316–1334.
Uus!!: Augustinus ja Johannes XXII · Näe rohkem »
John Cowburn
John Cowburn (sündinud 1. aprillil 1927 Uus-Lõuna-Walesis Goulburnis) on Austraalia filosoof ja teoloog.
Uus!!: Augustinus ja John Cowburn · Näe rohkem »
Joonia koolkond
Antiik-Ioonia kaart Joonia koolkonnaks nimetatakse loodusfilosoofe, kes tegutsesid Väike-Aasias Joonia piirkonnas Mileetoses ja Ephesoses 6.
Uus!!: Augustinus ja Joonia koolkond · Näe rohkem »
Jostein Gaarder
Jostein Gaarder (2009) Jostein Gaarder (sündinud 8. augustil 1952 Oslos) on norra kirjanik ja avalik intellektuaal.
Uus!!: Augustinus ja Jostein Gaarder · Näe rohkem »
Jumalakogemus
"Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus" ("The Experience of God: Being, Consciousness, Bliss") on David Bentley Harti raamat.
Uus!!: Augustinus ja Jumalakogemus · Näe rohkem »
Kaitsepühakute loend
Kaitsepühakute loend loetleb kaitsepühakuid.
Uus!!: Augustinus ja Kaitsepühakute loend · Näe rohkem »
Kanoonik
Augustinusega palvetamas Kanoonik (ladina keeles canonicus- reeglikohane) on alates 4.
Uus!!: Augustinus ja Kanoonik · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Augustinus ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku pühakute loend
Katoliku pühakute loend loetleb katoliku kirikus austatavaid pühakuid.
Uus!!: Augustinus ja Katoliku pühakute loend · Näe rohkem »
Külluse printsiip
Külluse printsiip (inglise keeles principle of plenitude) väljendab seisukohta, et loodu eksistents ja külluslikkus peab olema sama suur kui eksistentsi võimalikkus, olles seega kooskõlas oma lõpmatu ja ammendamatu allikaga.
Uus!!: Augustinus ja Külluse printsiip · Näe rohkem »
Kerjusmunk
Kerjusmunk (ladina keeles kasutatakse sõna frater 'vend', inglise keeles friar) on munk, kes kuulub mõnda rooma-katoliku kerjusmungaordusse.
Uus!!: Augustinus ja Kerjusmunk · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Augustinus ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Kiri heebrealastele
Kiri heebrealastele (lühend Hb) on Piibli Uue Testamendi kaanoni 19.
Uus!!: Augustinus ja Kiri heebrealastele · Näe rohkem »
Kirikudoktor
püha Isidorus Sevillast, 6.–7. sajandil elanud Kiriku õpetaja Kirikudoktor (ladina keeles doctor ecclesiae) on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju kiriku õpetusele.
Uus!!: Augustinus ja Kirikudoktor · Näe rohkem »
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Uus!!: Augustinus ja Kirikuisa · Näe rohkem »
Kirikulugu
Kirikulugu ehk kirikuajalugu ehk kiriku ajalugu on teadusharu, mis tegeleb kristluse ajaloo uurimisega.
Uus!!: Augustinus ja Kirikulugu · Näe rohkem »
Kristlik filosoofia
Kristlikuks filosoofiaks nimetatakse kristlusel põhinevat filosoofilist traditsiooni.
Uus!!: Augustinus ja Kristlik filosoofia · Näe rohkem »
Kristlikud jõulud
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
Uus!!: Augustinus ja Kristlikud jõulud · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Augustinus ja Kristlus · Näe rohkem »
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Uus!!: Augustinus ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »
Life's Dominion
"Life's Dominion: An Argument about Abortion, Euthanasia, and Individual Freedom" on Ronald Dworkini filosoofiline raamat.
Uus!!: Augustinus ja Life's Dominion · Näe rohkem »
Logos (Eesti kirjastus)
Logos on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja kristlikku kirjandust ja muusikasalvestisi.
Uus!!: Augustinus ja Logos (Eesti kirjastus) · Näe rohkem »
Looduse raamat
Looduse raamat (ladina keeles liber naturae) on võrdpilt, mille võttis kasutusele Augustinus.
Uus!!: Augustinus ja Looduse raamat · Näe rohkem »
Loomine eimillestki
Loomine eimillestki (ladina keeles creatio ex nihilo) on maailma loomine Jumala poolt eimillestki.
Uus!!: Augustinus ja Loomine eimillestki · Näe rohkem »
Maastrichti Püha Servatiuse basiilika
Maastrichti Püha Servatiuse kirik (hollandi keeles Servaasbasiliek, saksa keeles Servatiusbasilika) on pühale Servatiusele pühitsetud roomakatoliku kirik Maastrichtis.
Uus!!: Augustinus ja Maastrichti Püha Servatiuse basiilika · Näe rohkem »
Madonna della Salute
Kiriku kellatorn (1428) Madonna della Salute ehk Beata Vergine della Salute on palverännukirik Itaalias Veneto maakonnas Padova provintsis Abano Terme vallas.
Uus!!: Augustinus ja Madonna della Salute · Näe rohkem »
Manilus
Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.
Uus!!: Augustinus ja Manilus · Näe rohkem »
Markion
Markion (ka Marcion; kreeka keeles Μαρκίων Σινώπης; 85 – 160 m.a.j) oli varakristlik kriitik, markionismi rajaja ja esimene teoloog kes 144 m.a.j kogudusest välja heideti.
Uus!!: Augustinus ja Markion · Näe rohkem »
Markionism
Marcion õpetamas. Mart Sander (segatehnika, 2014) Markionism (marcionism) oli 2.
Uus!!: Augustinus ja Markionism · Näe rohkem »
Martin Buber
pisi Martin Buber (8. veebruar 1878 Viin – 13. juuni 1965 Jeruusalemm) oli Austrias, Saksamaal ja Iisraelis elanud juudi filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog.
Uus!!: Augustinus ja Martin Buber · Näe rohkem »
Martinus V
Martinus V (Oddone Colonna või Odo Colonna, 1368 – 20. veebruar 1431) oli paavst aastatel 1417–1431.
Uus!!: Augustinus ja Martinus V · Näe rohkem »
Märk
Märk on diskreetne tähenduse ühik.
Uus!!: Augustinus ja Märk · Näe rohkem »
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Uus!!: Augustinus ja Mediolanum · Näe rohkem »
Meeleparandus
Meeleparandus (vanakreeka keeles μετάνοια metanoia tegusõnast μετανοῶ metano) on põhjalik muutus inimese südames või hinges, vaimne pöördumine või uuenemine.
Uus!!: Augustinus ja Meeleparandus · Näe rohkem »
Menon (dialoog)
Dialoogi "Menon" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Menon" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Uus!!: Augustinus ja Menon (dialoog) · Näe rohkem »
Miguel de Unamuno
Miguel de Unamuno y Jugo (29. september 1864 Bilbao – 31. detsember 1936 Salamanca) oli hispaania romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning filosoof.
Uus!!: Augustinus ja Miguel de Unamuno · Näe rohkem »
Modaalrütmika
Modaalrütmika on tänapäevane nimetus keskaja muusika rütmikontseptsioonile, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest.
Uus!!: Augustinus ja Modaalrütmika · Näe rohkem »
Moraalne vastutus
Moraalseks vastutuseks millegi, näiteks teo või tegematajätmise eest peetakse tavaliselt kiituse, laituse või mõne muu moraalse reaktsiooni väärimist selle eest.
Uus!!: Augustinus ja Moraalne vastutus · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Augustinus ja Muusika · Näe rohkem »
Myles Burnyeat
Myles Fredric Burnyeat (1. jaanuar 1939 – 20. september 2019) oli inglise filosoofiaajaloolane, kes tegeles antiikfilosoofiaga.
Uus!!: Augustinus ja Myles Burnyeat · Näe rohkem »
Nicolaus Cusanus
pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.
Uus!!: Augustinus ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Augustinus ja Nordhorn · Näe rohkem »
Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend
Siin on kronoloogiliselt loetletud olulisemaid muusikateoreetilisi tekste ja nende autoreid.
Uus!!: Augustinus ja Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend · Näe rohkem »
Origenes
Guillaume Chaudière. Origenes. 1584. Origenes (vanakreeka keeles Ὠριγένης (Ōrigénēs), ka Origenes Adamantios (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος (Ōrigénēs Adamántios)); umbes 185 arvatavasti Aleksandria – umbes 254 arvatavasti Kaisarea) oli varakristlik teoloog ja piibliõpetlane ning askeet.
Uus!!: Augustinus ja Origenes · Näe rohkem »
Patristika
Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.
Uus!!: Augustinus ja Patristika · Näe rohkem »
Patt
Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Uus!!: Augustinus ja Patt · Näe rohkem »
Paulus
317x317px Paulus (judaistina Saulus Tarsusest) (sündinud millalgi ajavahemikul 5.–10. aastal m.a.j. TarsusBrown, lk 423. – surnud kas 64. või 67. aastal m.a.j RoomaBrown, lk 436.) oli juudi päritolu algkristlik misjonär, apostel, pühak ja märter, kes elukutselt oli telgitegija.
Uus!!: Augustinus ja Paulus · Näe rohkem »
Paulus Orosius
Paulus Orosius (u 380–420) oli Hispaaniast pärit vanarooma ajaloolane ja ristiusu presbüter.
Uus!!: Augustinus ja Paulus Orosius · Näe rohkem »
Pauluse kiri filiplastele
Albrecht Dürer, "Apostel Paulus." Pauluse kiri filiplastele (lühend Fl) on 11.
Uus!!: Augustinus ja Pauluse kiri filiplastele · Näe rohkem »
Pauluse kiri roomlastele
Pauluse kiri roomlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Rm).
Uus!!: Augustinus ja Pauluse kiri roomlastele · Näe rohkem »
Pärispatt
Pärispatt ehk algpatt (ladina keeles peccatum originale) on kristlikus teoloogias kontseptsioon, mille kohaselt on kõik inimesed patused.
Uus!!: Augustinus ja Pärispatt · Näe rohkem »
Pierre de Ronsard
Õli, umbes 1620 Pierre de Ronsard (11. september 1524 – detsember 1585) oli prantsuse luuletaja.
Uus!!: Augustinus ja Pierre de Ronsard · Näe rohkem »
Pierre Teilhard de Chardin
Pierre Teilhard de Chardin Pierre Teilhard de Chardin (1. mai 1881 Orcines, Prantsusmaa – 10. aprill 1955 New York) oli prantsuse paleontoloog, geoloog, filosoof ja jesuiidi preester.
Uus!!: Augustinus ja Pierre Teilhard de Chardin · Näe rohkem »
Piibel ja homoseksuaalsus
Piiblis on viiteid seksuaalaktidele, mida praegu peetakse seotuks homoseksuaalsete suhetega.
Uus!!: Augustinus ja Piibel ja homoseksuaalsus · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Augustinus ja Platon · Näe rohkem »
Plotinos
Plotinos Plotinos (Πλωτίνος või Πλωτῖνος; umbes 204/205 – 270) oli Vana-Kreeka filosoof.
Uus!!: Augustinus ja Plotinos · Näe rohkem »
Politeia
"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.
Uus!!: Augustinus ja Politeia · Näe rohkem »
Psüühiline funktsioon
Psüühiline funktsioon ehk mentaalne funktsioon on protsess, mille läbi toimub organismi suhe ümbritseva keskkonnaga ja mille eesmärk on organismi jaoks võimalikult optimaalse seisundi kindlustamine sõltuvalt ümbritseva keskkonna tingimustest.
Uus!!: Augustinus ja Psüühiline funktsioon · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Augustinus ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses
Rahvusvahelises õiguses hõlmab relvastatud jõu kasutamine kaks valdkonda.
Uus!!: Augustinus ja Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses · Näe rohkem »
Responsoorium
Suure reede matutiini esimene nokturn, roopesponsoorium ''Vinea mea'' Kompletooriumi responsoorium ''In manus tuas domine''. Hispaania käsikiri 16.–17. sajandist Responsoorium (ladinakeelsest sõnast responsum 'vastus') on katoliku või anglikaani kirikus jumalateenistusel lauldav laul, kus vahelduvad solisti- ja kooripartiid Encyclopædia Britannica.
Uus!!: Augustinus ja Responsoorium · Näe rohkem »
Saksi Ludolf
Saksi Ludolf (umbes 1295 – 1378), ka Ludolphus de Saxonia ja Ludolf Kartuuslane, oli katoliku teoloog, kes tegutses 14. sajandil.
Uus!!: Augustinus ja Saksi Ludolf · Näe rohkem »
San Pietro in Ciel d'Oro
Boëthiuse haud krüptis San Pietro in Ciel d'Oro (itaalia keeles 'Püha Peetrus kuldses taevas') on 12. sajandist pärit kirik Itaalias Pavia linnas.
Uus!!: Augustinus ja San Pietro in Ciel d'Oro · Näe rohkem »
Sankt Augustin
Kesklinn Sankt Augustin on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Rhein-Sieg-kreisis.
Uus!!: Augustinus ja Sankt Augustin · Näe rohkem »
Santa Maria del Fiore katedraal
Santa Maria del Fiore katedraal (itaalia keeles La cattedrale di Santa Maria del Fiore, ladina keeles Basilica Sanctae Mariae Floris, Lille Maarja basiilika), ka Firenze katedraal, on toomkirik Firenzes, Itaalias.
Uus!!: Augustinus ja Santa Maria del Fiore katedraal · Näe rohkem »
Sündinud 13. novembril
Siin loetletakse 13. novembril sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Augustinus ja Sündinud 13. novembril · Näe rohkem »
Sünoptilised evangeeliumid
Sünoptilisteks evangeeliumideks nimetatakse Uue Testamendi kolme esimest evangeeliumit – Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumit –, kuna nende sisud langevad paljuski kokku.
Uus!!: Augustinus ja Sünoptilised evangeeliumid · Näe rohkem »
Sevilla Isidorus
Sevilla Isidorus kujutatuna Bartolomé Esteban Murillo 1655. aasta õlimaalil Isidorus (paremal) ja Saragossa Braulio 10. sajandist pärinevas Etümoloogiate käsikirjas Sevilla Isidorus või ka püha Isidorus Sevillast (hispaania keeles San Isidoro või San Isidoro de Sevilla, ladina keeles Isidorus Hispalensis; umbes 560 – 4. aprill 636) oli viimane ladina kirikuisadest, Sevilla peapiiskop, keskaegne kirjanik ja esimese põhjaliku entsüklopeedia "Etymologiae" autor.
Uus!!: Augustinus ja Sevilla Isidorus · Näe rohkem »
Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic
"Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic" on Roger Scrutoni filosoofiline teos, mis käsitleb seksifilosoofiat.
Uus!!: Augustinus ja Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Augustinus ja Substants · Näe rohkem »
Summa paganate vastu
"Summa paganate vastu" (originaalpealkirjaga "Summa contra gentiles" (ScG) ehk "Summa contra gentiles seu liber de veritate catholicae fidei contra errores infidelium" (1259–1265) on Aquino Thomase filosoofilis-teoloogiline traktaat. Neljaosalise teose maht on 300 000 sõna.
Uus!!: Augustinus ja Summa paganate vastu · Näe rohkem »
Surnud 28. augustil
Siin loetletakse 28. augustil surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Augustinus ja Surnud 28. augustil · Näe rohkem »
Suurmeeste elulood
"Suurmeeste elulood" oli Eesti Kirjanduse Seltsi Tartus aastail 1932–1940 avaldatud populaarteaduslike raamatute sari.
Uus!!: Augustinus ja Suurmeeste elulood · Näe rohkem »
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Uus!!: Augustinus ja Tahe · Näe rohkem »
Taju fenomenoloogia
"Taju fenomenoloogia" (Phénoménologie de la perception) on Maurice Merleau-Ponty tuntuim ja mahukaim teos.
Uus!!: Augustinus ja Taju fenomenoloogia · Näe rohkem »
Teoloogia summa
inkunaablina ilmunud väljaandest (Peter Schöffer, Mainz 1471) "Teoloogia summa" (ladina keeles "Summa theologica" 'teoloogiline summa' või "Summa theologiae" 'teoloogia summa') on Aquino Thomase tähtsaim teos.
Uus!!: Augustinus ja Teoloogia summa · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Uus!!: Augustinus ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 22
Teoloogia summa esimese osa küsimus 22 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 22 (Ia q. 22).
Uus!!: Augustinus ja Teoloogia summa Ia q. 22 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 23
Teoloogia summa esimese osa küsimus 23 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 23 (Ia q. 23).
Uus!!: Augustinus ja Teoloogia summa Ia q. 23 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 24
Teoloogia summa esimese osa küsimus 24 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 24 (Ia q. 24).
Uus!!: Augustinus ja Teoloogia summa Ia q. 24 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia-IIae q. 1
"Teoloogia summa" teise osa esimese osa küsimus 1 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa teise osa (Prima secundae) küsimus 1 (Ia-IIae q. 1).
Uus!!: Augustinus ja Teoloogia summa Ia-IIae q. 1 · Näe rohkem »
Teosoofia
Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.
Uus!!: Augustinus ja Teosoofia · Näe rohkem »
Teplá klooster
Kloostri vapp Teplá klooster (tšehhi keeles Klášter Teplá; saksa keeles Stift Tepl) on premonstraatide ordu klooster Böömimaa lääneosas Praha peapiiskopkonnas Tšehhis.
Uus!!: Augustinus ja Teplá klooster · Näe rohkem »
The Nature of Love: A Theology
"The Nature of Love: A Theology" ("Armastuse loomus: üks teoloogia") on Thomas Jay Oordi teoloogiline raamat.
Uus!!: Augustinus ja The Nature of Love: A Theology · Näe rohkem »
The Reasons of Love
"The Reasons of Love" ("Armastuse põhjendid") on Harry Frankfurti filosoofiline raamat, mis ilmus 2004 kirjastuses Princeton University Press.
Uus!!: Augustinus ja The Reasons of Love · Näe rohkem »
The Sources of Normativity
"The Sources of Normativity" on Christine Korsgaardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Augustinus ja The Sources of Normativity · Näe rohkem »
Tulbikantsel
Tulbikantsel (saksa keeles Tulpenkanzel) on umbes 1505.
Uus!!: Augustinus ja Tulbikantsel · Näe rohkem »
Uhkus
ladina keeles 'uhkus' Uhkus on sissepoole suunatud emotsioon, millel on erineva varjundiga tähendusi.
Uus!!: Augustinus ja Uhkus · Näe rohkem »
Usuline vägivald
Usuline vägivald on jõu kasutamine usuliste või religioossette eelarvamuste, motiivide ja eesmärkide ellu viimiseks.
Uus!!: Augustinus ja Usuline vägivald · Näe rohkem »
Vabaduse filosoofia
"Vabaduse filosoofia" (Философия свободы) on Nikolai Berdjajevi raamat, mis ilmus 1911.
Uus!!: Augustinus ja Vabaduse filosoofia · Näe rohkem »
Välismaa filosoofide loend
Siin on loetletud välismaa filosoofe.
Uus!!: Augustinus ja Välismaa filosoofide loend · Näe rohkem »
Vürstipeegel
Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.
Uus!!: Augustinus ja Vürstipeegel · Näe rohkem »
Voluntarism
Voluntarism (lad voluntas – tahe) on filosoofiline arusaam, mille kohaselt on inimese tahe vaba ning sellest tulenevalt kujunevad väärtused vastavalt moraalsetele tõekspidamistele.
Uus!!: Augustinus ja Voluntarism · Näe rohkem »
William De La Mare
William De La Mare (ka William de La Mare, Gulielmus de la Mare, Gullielmus de La Mare; sündinud arvatavasti Inglismaal, suri umbes 1285–1290) oli inglise filosoof ja teoloog.
Uus!!: Augustinus ja William De La Mare · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Augustinus ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
28. august
28.
Uus!!: Augustinus ja 28. august · Näe rohkem »
387
387.
Uus!!: Augustinus ja 387 · Näe rohkem »
388
388.
Uus!!: Augustinus ja 388 · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Augustinus ja 4. sajand · Näe rohkem »
413
413.
Uus!!: Augustinus ja 413 · Näe rohkem »
419
419.
Uus!!: Augustinus ja 419 · Näe rohkem »
430
430.
Uus!!: Augustinus ja 430 · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Augustinus ja 5. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Augustinus Hippost, Aurelius Augustinus, Püha Augustinus.
