Sisukord
53 suhted: Absolutism, Altmargi vaherahu, Astijärve mõis, Āraiši kirikumõis, Bauņi mõis, Biograafiad (O), Braslava mõis, Brömsebro rahu, Daniel Simonsson Falck, Erik Oxenstierna, Ewert von Bremen, Fabian von Aderkas, Gabriel Kristiernsson Oxenstierna, Georg von Schwengeln, Georg von Wangersheim, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597), Gustaf Horn, Hannibal Sehested, Heinrich Hein, Hermann Samson, James Scott, Jaunburtnieki mõis, Jesper Kruus, Johan Kinnemond, Kavastu mõis (Haljala), Kolmekümneaastane sõda, Kristiina, Lützeni lahing, Mujani vasallilinnus, Mujāni mõis, Oxenstierna, Priekuļi mõis, Reinhold von Metztacken, Roela mõis, Rootsi Riigiarhiiv, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rozbeķi mõis, Salomon Adam, Sēlpilsi foogtilinnus, Surnud 28. augustil, Thomas Kinnemond, Trikāta mõis, Vasad, Vatku mõis, Võnnu ordulinnus, Vecate mõis, Vecbrenguļi mõis, Vecvāle mõis, Vestfaali rahu, ... Laienda indeks (3 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Axel Oxenstierna ja Absolutism
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Vaata Axel Oxenstierna ja Altmargi vaherahu
Astijärve mõis
Astijärve mõis ehk Burtnieki mõis (saksa keeles Schloß Burtneck, läti keeles Burtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Astijärve mõis
Āraiši kirikumõis
Pastoraadihoone järvelinnus Āraiši kirikumõis (saksa keeles Arrasch Pastorat, läti keeles Āraišu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Āraiši kirikumõis
Bauņi mõis
Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Bauņi mõis
Biograafiad (O)
Biograafiad (O) See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab O-tähega.
Vaata Axel Oxenstierna ja Biograafiad (O)
Braslava mõis
Braslava mõis (saksa keeles Breslau, läti keeles Braslavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Braslava mõis
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Vaata Axel Oxenstierna ja Brömsebro rahu
Daniel Simonsson Falck
Daniel Simonsson Falck (suri enne 1636. aastat) oli Rootsi riigiametnik Narvas, Narva tollirentnik ja mõisaomanik Virumaal.
Vaata Axel Oxenstierna ja Daniel Simonsson Falck
Erik Oxenstierna
Krahv Erik Axelsson Oxenstierna af Södermöre (13. veebruar 1624 Fiholmi mõis, Eskilstuna lähedal – 23. oktoober 1656 Frauenburg, Preisimaa) oli Rootsi riiginõunik ja riigikantsler.
Vaata Axel Oxenstierna ja Erik Oxenstierna
Ewert von Bremen
Ewert von Bremen (ka Eberhardt Bremen; 10. november 1579 Tallinn – 5. jaanuar 1645 Tallinn) oli Vana-Liivimaa vasallisuguvõsast pärit Rootsi kuninglik riigitegelane Eestimaal.
Vaata Axel Oxenstierna ja Ewert von Bremen
Fabian von Aderkas
Fabian von Aderkas (surnud hiljemalt 11. veebruaril 1682) oli Liivimaa aadlikust Rootsi ratsaväeohvitser (kindralmajor) ja mõisnik.
Vaata Axel Oxenstierna ja Fabian von Aderkas
Gabriel Kristiernsson Oxenstierna
Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (umbes 1506 – 3. aprill 1585 Steninge) oli Rootsi riiginõunik ja admiral.
Vaata Axel Oxenstierna ja Gabriel Kristiernsson Oxenstierna
Georg von Schwengeln
Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.
Vaata Axel Oxenstierna ja Georg von Schwengeln
Georg von Wangersheim
Georg von Wangersheimile annetatud aadlivapp. Georg von Wangersheim (enne aadeldamist Georg von Wangersen; ka Jürgen; 19. august 1579 – 21. august 1656 Tallinn) oli 17.
Vaata Axel Oxenstierna ja Georg von Wangersheim
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551 – 18. jaanuar 1597) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Axel Oxenstierna ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)
Gustaf Horn
Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.
Vaata Axel Oxenstierna ja Gustaf Horn
Hannibal Sehested
Hannibal Sehested. Karel van Manderi maal Krahv Hannibal Sehested (1609 Kuressaare linnus – 23. september 1666 Pariis) oli Taani riigitegelane.
Vaata Axel Oxenstierna ja Hannibal Sehested
Heinrich Hein
Heinrich Hein (1590 Rostock – 1666) oli Liivimaa usu- ja õigusteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor.
Vaata Axel Oxenstierna ja Heinrich Hein
Hermann Samson
Hermann Samson (ladina Hermannus Samsonius; läti Hermanis Samsons; 4. märts 1579 Riia – 16. detsember 1643) oli Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent.
Vaata Axel Oxenstierna ja Hermann Samson
James Scott
James Scott (ka Jakob või Jacob Scott; u 1570 – 29. jaanuar 1635) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst).
Vaata Axel Oxenstierna ja James Scott
Jaunburtnieki mõis
Jaunburtnieki mõis (saksa keeles Sternhof, läti keeles Jaunburtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Jaunburtnieki mõis
Jesper Kruus
Jesper Mattson Kruus (Krus, Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Axel Oxenstierna ja Jesper Kruus
Johan Kinnemond
Nöteborgi komandandi Johan Kinnemondi ja tema abikaasa Christina Ulfsparre hauatähis Lofta kirikus Kalmari läänis. Kinnemondide suguvõsavapp Johan Kinnemond (ka John Kinnemond; suri 24. märts 1638) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst), Nöteborgi komandant ja Liivimaa mõisnik.
Vaata Axel Oxenstierna ja Johan Kinnemond
Kavastu mõis (Haljala)
Kavastu mõisa peahoone 470x470px Kavastu mõis (saksa keeles Kawast, varem ka Capis, Kappes, Kaaps) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Axel Oxenstierna ja Kavastu mõis (Haljala)
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Axel Oxenstierna ja Kolmekümneaastane sõda
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Axel Oxenstierna ja Kristiina
Lützeni lahing
Lützeni lahing peeti 16.
Vaata Axel Oxenstierna ja Lützeni lahing
Mujani vasallilinnus
Mujani vasallilinnus (saksa keeles Mojahn, läti Mujāni) oli Riia peapiiskopkonna nn "liivlaste poolel", kuid juba arvatavasti lätlaste asualal (Lääne–Talavas) paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 34 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) ja 16 km Augstrozest idas, ning 9 km Volmarist (Valmiera) läänes, kunagise Riia peapiiskopkonna ja Liivimaa Ordu valduste piiril, Anuļa oja vasakkaldal, orgude ja küngastega tihedalt liigestatud maastikul, umbes 55 m kõrgusel üle merepinna.
Vaata Axel Oxenstierna ja Mujani vasallilinnus
Mujāni mõis
Mujāni mõis, ka Mujani mõis (saksa keeles Schloß Mojahn, läti keeles Mujānu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Mujāni mõis
Oxenstierna
Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.
Vaata Axel Oxenstierna ja Oxenstierna
Priekuļi mõis
Priekuļi mõis (saksa keeles Freudenberg, läti keeles Priekuļu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Priekuļi mõis
Reinhold von Metztacken
Reinhold von Metztacken (ka Metstake; suri 1657) oli Eestimaa mõisnik ning Rootsi sõjaväelane (ooberst).
Vaata Axel Oxenstierna ja Reinhold von Metztacken
Roela mõis
Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Axel Oxenstierna ja Roela mõis
Rootsi Riigiarhiiv
Riigiarhiivi vapp Rootsi Riigiarhiiv (rootsi keeles Riksarkivet) on Stockholmis asuv riigiarhiiv, mida haldab Rootsi kultuuriministeerium.
Vaata Axel Oxenstierna ja Rootsi Riigiarhiiv
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Vaata Axel Oxenstierna ja Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Vaata Axel Oxenstierna ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rozbeķi mõis
Rozbeķi mõisa jahimajakese varemed Rozbeķi mõis (saksa keeles Schloß Rosenbeck, läti keeles Rozbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Rozbeķi mõis
Salomon Adam
Salomon Adam (ka Adams; suri 1639) oli Rootsi sõjaväelane 17. sajandil.
Vaata Axel Oxenstierna ja Salomon Adam
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Vaata Axel Oxenstierna ja Sēlpilsi foogtilinnus
Surnud 28. augustil
Siin loetletakse 28. augustil surnud tuntud isikuid.
Vaata Axel Oxenstierna ja Surnud 28. augustil
Thomas Kinnemond
Kinnemondide suguvõsavapp Thomas Kinnemond (suri 1657) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst), Augsburgi linnamajor (stadtmajor), Koporje ja Neumünde komandant ja Liivimaa mõisnik.
Vaata Axel Oxenstierna ja Thomas Kinnemond
Trikāta mõis
Trikāta mõis (saksa keeles Schloß Trikaten, läti keeles Trikātas muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Trikāta mõis
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Vaata Axel Oxenstierna ja Vasad
Vatku mõis
Vatku mõis (saksa keeles Wattküll) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Axel Oxenstierna ja Vatku mõis
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Vaata Axel Oxenstierna ja Võnnu ordulinnus
Vecate mõis
Vecate mõis (saksa keeles Alt-Ottenhof, läti keeles Vecates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Vecate mõis
Vecbrenguļi mõis
Vecbrenguļi mõis (varem Brenguļi mõis, saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof, läti keeles Vecbrenguļu muiža, varem Brenguļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Vecbrenguļi mõis
Vecvāle mõis
Vecvāle mõis (saksa keeles Alt-Sackenhof, läti keeles Vecvāles muiža) oli riigimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Vaata Axel Oxenstierna ja Vecvāle mõis
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Axel Oxenstierna ja Vestfaali rahu
1583
1583.
Vaata Axel Oxenstierna ja 1583
1640
1640.
Vaata Axel Oxenstierna ja 1640
6. jaanuar
6.
Vaata Axel Oxenstierna ja 6. jaanuar
Tuntud ka kui Axel Gustafsson Oxenstierna.