Sisukord
131 suhted: Alemannia, Anif, Aquileia patriarhaat, Arnulf Halb, Austria ajalugu, Austria ertshertsogkond, Austria hertsogkond, Avaari mark, Švaabi ringkond, Švaabimaa hertsog, Švaabimaa hertsogkond, Bad Gastein, Bad Kleinkirchheim, Baieri, Baieri hertsog, Baieri kuurvürstkond, Baieri ringkond, Berchtesgadeni praostkond, Braunschweig, Bremeni peapiiskopkond, Charles II Paljaspea, Desiderius, Dorfgastein, Endiste riikide loend, Ezzonite dünastia, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Frangi riik, Frangimaa hertsogkond, Friedrich I Barbarossa, Friedrich V (Pfalzi kuurvürst), Friuli, Görzi krahvkond, Göttingen, Godesbergi piiramine, Golling an der Salzach, Großgmain, Hallein, Hüttschlag, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Henry II, Hertsogkond, Hispaania pärilussõda, Hollandi krahvkond, Ida-Frangi riik, Idamark, Innocentius XII, István I Püha, ... Laienda indeks (81 rohkem) »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Vaata Baieri hertsogkond ja Alemannia
Anif
Anif on vald (Gemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas Austria Salzburgi liidumaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Anif
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Vaata Baieri hertsogkond ja Aquileia patriarhaat
Arnulf Halb
Tüüringi (tumeoranž). Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919–921.
Vaata Baieri hertsogkond ja Arnulf Halb
Austria ajalugu
Austria ajalugu käsitleb selle riigi ajalugu esiajast kuni tänapäevani.
Vaata Baieri hertsogkond ja Austria ajalugu
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Vaata Baieri hertsogkond ja Austria ertshertsogkond
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Vaata Baieri hertsogkond ja Austria hertsogkond
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Vaata Baieri hertsogkond ja Avaari mark
Švaabi ringkond
Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.
Vaata Baieri hertsogkond ja Švaabi ringkond
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Vaata Baieri hertsogkond ja Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Švaabimaa hertsogkond
Bad Gastein
Bad Gastein (varem Badgastein; lõunabaieri: Bod Goschdei) on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Bad Gastein
Bad Kleinkirchheim
Bad Kleinkirchheim on vald ja kuurort Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Bad Kleinkirchheim
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Baieri hertsogkond ja Baieri
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Vaata Baieri hertsogkond ja Baieri hertsog
Baieri kuurvürstkond
Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kuni 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.
Vaata Baieri hertsogkond ja Baieri kuurvürstkond
Baieri ringkond
Baieri ringkond 16. sajandi algul Baieri ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Vaata Baieri hertsogkond ja Baieri ringkond
Berchtesgadeni praostkond
Berchtesgadeni praostkond või Berchtesgadeni vürstlik praostkond (saksa: Fürstpropstei Berchtesgaden) oli otse keisrile alluv (reichsunmittelbar) Saksa-Rooma riigi vürstkond, mida valitses regulaarkanoonikute kolleegium vürstliku praosti juhtimisel.
Vaata Baieri hertsogkond ja Berchtesgadeni praostkond
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Braunschweig
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Vaata Baieri hertsogkond ja Bremeni peapiiskopkond
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Baieri hertsogkond ja Charles II Paljaspea
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Vaata Baieri hertsogkond ja Desiderius
Dorfgastein
Dorfgastein on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Dorfgastein
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Vaata Baieri hertsogkond ja Endiste riikide loend
Ezzonite dünastia
Ezzonite dünastia (saksa Ezzonen, prantsuse Ezzonides) oli ühe Lotringi suguvõsa dünastia, mis oli teada juba 9.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ezzonite dünastia
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Frangi riik
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Vaata Baieri hertsogkond ja Frangimaa hertsogkond
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Vaata Baieri hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa
Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)
Friedrich V (26. august 1596 – 29. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 1610–1623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 1619–1620.
Vaata Baieri hertsogkond ja Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Friuli
Görzi krahvkond
Görzi krahvkond (saksa: Grafschaft Görz, itaalia: Contea di Gorizia, sloveeni: Goriška grofija, friuuli: Contee di Gurize) oli krahvkond Gorizia linna ümbruses tänapäeva Friuli-Venezia Giulia piirkonnas Kirde-Itaalias.
Vaata Baieri hertsogkond ja Görzi krahvkond
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Göttingen
Godesbergi piiramine
Godesbergi piiramine 18.
Vaata Baieri hertsogkond ja Godesbergi piiramine
Golling an der Salzach
Golling an der Salzach on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Halleini ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Golling an der Salzach
Großgmain
Großgmain on vald (Gemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas Austria Salzburgi liidumaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Großgmain
Hallein
Hallein on ajalooline linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Hallein
Hüttschlag
Hüttschlag on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Hüttschlag
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Vaata Baieri hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Vaata Baieri hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Vaata Baieri hertsogkond ja Heinrich Lõvi
Henry II
Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.
Vaata Baieri hertsogkond ja Henry II
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Vaata Baieri hertsogkond ja Hertsogkond
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Hispaania pärilussõda
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Vaata Baieri hertsogkond ja Hollandi krahvkond
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Vaata Baieri hertsogkond ja Idamark
Innocentius XII
Innocentius XII (Antonio Pignatelli või Antonio Pignatelli del Rastrello; 13. märts 1615 – 27. september 1700) oli paavst aastateö 1691–1700.
Vaata Baieri hertsogkond ja Innocentius XII
István I Püha
István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.
Vaata Baieri hertsogkond ja István I Püha
Jülichi hertsogkond
Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.
Vaata Baieri hertsogkond ja Jülichi hertsogkond
Johann (Saksimaa)
Johann (12. detsember 1801 – 29. oktoober 1873) oli Saksimaa kuningas aastatel 1854–1873.
Vaata Baieri hertsogkond ja Johann (Saksimaa)
Kaprun
Kaprun on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kaprun
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Vaata Baieri hertsogkond ja Karl IV
Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kärnteni liidumaa
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kärnteni mark
Kindralfeldmarssal (Baieri)
Kindralfeldmarssal (saksa keeles Generalfeldmarschall) oli Baieri hertsogkonna, Baieri kuurvürstkonna ja Baieri kuningriigi relvajõududes kehtinud auaste.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kindralfeldmarssal (Baieri)
Kitzbühel
Kitzbühel augusti keskpaigas 2008 Mäesuusatamise võistluspaigana kasutatav Hahnenkamm suvel Kitzbühel on väike keskaegne linn Kitzbüheli ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, umbes 100 km Innsbruckist idas, 762 m kõrgusel merepinnast.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kitzbühel
Knut Eriksson
Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.
Vaata Baieri hertsogkond ja Knut Eriksson
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Vaata Baieri hertsogkond ja Konrad I (Saksa kuningas)
Konvenientsipoliitika
Konvenientsipoliitika (droit de convenance) oli 18. sajandil pärast Hispaania pärilussõda alanud poliitiline suunitlus Euroopas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Konvenientsipoliitika
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kraini mark
Krimml
Krimml on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas (Pinzgau piirkonnas).
Vaata Baieri hertsogkond ja Krimml
Kufstein
Vaade Kufsteini kindlusele ja Brandenbergi Alpidele Kufstein on linn Austrias Tirooli liidumaal, Kufsteini ringkonna halduskeskus.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kufstein
Kuues ristisõda
Kuues ristisõda on ristisõda, mis toimus aastatel 1228–1229, seitse aastat pärast eelmist ristisõda.
Vaata Baieri hertsogkond ja Kuues ristisõda
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Baieri hertsogkond ja Langobardid
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Vaata Baieri hertsogkond ja Lääne-Frangi riik
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Lübeck
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Vaata Baieri hertsogkond ja Lechi lahing (955)
Leitha
Leitha (saksa:; ungari: Lajta või Lajtha, varem Sár(-víz); tšehhi ja slovaki: Litava) on jõgi Austrias ja Ungaris, Doonau parempoolne lisajõgi.
Vaata Baieri hertsogkond ja Leitha
Lienz
Lienz Drava orus, vaade põhjast Lienz on keskaegne linn ja vald (Gemeinde) Austria Tirooli liidumaal, 673 m kõrgusel merepinnast.
Vaata Baieri hertsogkond ja Lienz
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Vaata Baieri hertsogkond ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ludwig III Laps
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig V (Baieri)
Ludwig V, hüüdnimega Brandenburglane (mai 1315 – 18. september 1361), Wittelsbachi dünastia liige, valitses kui Brandenburgi markkrahv aastatel 1323–1351 ja kui Baieri hertsog 1347.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ludwig V (Baieri)
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ludwig Vaga
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Vaata Baieri hertsogkond ja Maria Theresia
Matrei in Osttirol
Matrei in Osttirol on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Lienzi ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Matrei in Osttirol
Maximilian I (Baieri kuurvürst)
Maximilian I (Suur) (17. aprill 1573 – 27. september 1651) oli Baieri hertsog ja kuurvürst (1623), 1597–1651.
Vaata Baieri hertsogkond ja Maximilian I (Baieri kuurvürst)
Meinhardiinid
130px Görzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis.
Vaata Baieri hertsogkond ja Meinhardiinid
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Baieri hertsogkond ja Napoleoni sõjad
Northeim
Imbshauseni loss Northeim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Northeim
Obervellach
Obervellach (sloveeni: Zgornja Bela) on alev Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Obervellach
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Baieri hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Vaata Baieri hertsogkond ja Pfaltskrahv
Pfalz-Birkenfeld-Gelnhausen
Pfalz-Birkenfeld-Gelnhausen oli Saksa-Rooma riigi osariik Gelnhausenis tänapäeva Hesseni lõunaosas, Saksamaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Pfalz-Birkenfeld-Gelnhausen
Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken
Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken oli Saksa-Rooma riigi osastisriik Zweibrückeni hertsogkonna ümbruses tänapäeva Rheinland-Pfalzis, Saksamaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken
Pfalz-Sulzbach
Pfalz-Sulzbach oli Saksa-Rooma riigi kahe eraldi osariigi nimi, paiknedes tänapäeva Saksamaal Baieri liidumaal Amberg-Sulzbachis, mida valitses Wittelsbachide haru.
Vaata Baieri hertsogkond ja Pfalz-Sulzbach
Pfalz-Zweibrücken
Pfalz-Zweibrücken või Zweibrückeni pfaltskrahvkond on endine Saksa-Rooma riigi osastisriik.
Vaata Baieri hertsogkond ja Pfalz-Zweibrücken
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Vaata Baieri hertsogkond ja Pfalzi kuurvürstkond
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Vaata Baieri hertsogkond ja Poola ajalugu
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Baieri hertsogkond ja Preisi kuningriik
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Vaata Baieri hertsogkond ja Regensburg
Reichenau (Kärnten)
Reichenau (sloveeni: Rajnava) on vald Austrias Kärnteni liidumaal Feldkircheni ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Reichenau (Kärnten)
Reinheitsgebot
Reinheitsgebot (saksa keeles "puhtuskord") on Baierist pärit ja hiljem kogu Saksamaal kehtestatud kvaliteedinõue, mille kohaselt võib õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat.
Vaata Baieri hertsogkond ja Reinheitsgebot
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Baieri hertsogkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Roger II
Mosaiigi detail, kus Roger II saab krooni Kristuselt, Martorana, Palermo. Mosaiik kannab kreeka tähtedega kirjet ''Rogerios Rex'' Roger II (22. detsember 1095 Mileto – 26. veebruar 1154 Palermo) oli Sitsiilia kuningriigi kuningas (1130–1154).
Vaata Baieri hertsogkond ja Roger II
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Vaata Baieri hertsogkond ja Rootsi ajalugu
Saksa-Poola sõda
Saksa-Poola sõda koosnes aastatel 1002–1018 reast võitlustest Ottoonide Saksamaa kuninga Heinrich II (Saksa-Rooma keiser 1014. aastast) ja Poola Piastide valitseja Bolesław I Chrobry vahel.
Vaata Baieri hertsogkond ja Saksa-Poola sõda
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Vaata Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Vaata Baieri hertsogkond ja Saksi Idamark
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Baieri hertsogkond ja Salzburgi peapiiskopkond
Salzkammergut
Hallstatti vaade nimi.
Vaata Baieri hertsogkond ja Salzkammergut
Sankt Georgen am Längsee
Sankt Georgen am Längsee (sloveeni: Šentjurij ob Dolgem jezeru) on vald Austria Kärnteni liidumaa Sankt Veit an der Glani ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Sankt Georgen am Längsee
Sankt Johann in Tirol
Dekanatspfarrkirche Sankt Johann in Tirol aastal 1740 Sankt Johann in Tirol on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kitzbüheli ringkonnas, 659 m kõrgusel merepinnast.
Vaata Baieri hertsogkond ja Sankt Johann in Tirol
Sankt Veit an der Glan
Sankt Veit an der Glan (sloveeni: Šentvid ob Glini) on linn Austria Kärnteni liidumaal, Sankt Veit an der Glani ringkonna halduskeskus.
Vaata Baieri hertsogkond ja Sankt Veit an der Glan
Siegfried (Bremeni peapiiskop)
Piiskop Siegfried I pitser aastast 1173. Kirje: SIFRIDVS BRANDABVRGENSIS EPISCOPVS. Väljajätmised nurksulgudes. Siegfried von Anhalt (u. 1132 – 24. oktoober 1184) oli Sophie von Winzenburgi ja tema mehe, Askania dünastiast, toona Anhalti krahvi Albrecht Karu kolmas poeg.
Vaata Baieri hertsogkond ja Siegfried (Bremeni peapiiskop)
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Vaata Baieri hertsogkond ja Sitsiilia kuningriik
Sloveenia Istria
Sloveenia Istria asukoht Sloveenias Sloveenia Istria (sloveeni keeles Slovenska Istra, itaalia keeles Istria slovena) on piirkond Sloveenia edelaosas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Sloveenia Istria
Stams
Stamsi klooster Stams on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Imsti ringkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Stams
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Baieri hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Vaata Baieri hertsogkond ja Steiermark (mark)
Stephan II (Baieri)
Stephan II Stephan II (1319 – 13. mai 1375) oli Baieri hertsog 1347.
Vaata Baieri hertsogkond ja Stephan II (Baieri)
Straßwalchen
Straßwalchen on alev ja vald (Marktgemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas (Flachgau) Salzburgi liidumaal Austrias.
Vaata Baieri hertsogkond ja Straßwalchen
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Baieri hertsogkond ja Suur-Määri riik
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Vaata Baieri hertsogkond ja Taani ajalugu
Tamsweg
Tamsweg on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaal Steiermargi liidumaa piiri ääres, Tamswegi ringkonna halduskeskus ja suurim asula Salzburgi Lungau piirkonnas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Tamsweg
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Vaata Baieri hertsogkond ja Tirooli krahvkond
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ungari ajalugu
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ungari kuningriik
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Vaata Baieri hertsogkond ja Ungari vürstiriik
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Vaata Baieri hertsogkond ja Vendi ristisõda
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Vaata Baieri hertsogkond ja Verona mark
Villach
Villach (sloveeni: Beljak, itaalia: Villaco, friuli: Vilac) on suuruselt seitsmes linn Austrias ja suuruselt teine Kärnteni liidumaal.
Vaata Baieri hertsogkond ja Villach
Wattens
Vaade üle Wattensi ja Inntali Karwendeli mägedele Wattens on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas, 564 m kõrgusel merepinnast.
Vaata Baieri hertsogkond ja Wattens
Zell am See
Zell am See on linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas, ringkonna halduskeskus.
Vaata Baieri hertsogkond ja Zell am See