Sisukord
37 suhted: Aasta ja päev, Asi (õigusteadus), Assistent, Õigusteaduse mõisteid, Balti erikord, Balti provintsiaalseadustik, Eesti õigusajalugu, Eestimaa Maapäev, Eestimaa rüütelkond, Friedrich Georg von Bunge, Karl Hellat, Kodifitseerimine, Kolm risti, Lübecki õigus, Lühendite loend, Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch, Nõmme, Pärimisõigus, Poolmõis, Rüütlimõis, Riia õigus, Rooma õigus, Saksi sõjad, Seaduste Kogu, Seisuste kaotamise seadus, Tahteavaldus, Tarastamiskohustus, Tartu Ülikooli ajalugu, Tarvitamisõigus, Tavaõigus, Tähtaeg, Uusna mõis, Valdemar-Eriku lääniõigus, Villu Kõve, Volksgesetzbuch, 13. juuli, 1865.
Aasta ja päev
Aasta ja päev on Balti Eraseaduses mainitud igamistähtaeg, mille vältus on Tallinna all-linnas, Haapsalus ja Rakveres 366 päeva (lisapäeva-aastal 367); mujal – 1 aasta, 6 nädalat ja 3 päeva või 1 aasta ja 6 nädalat (§§ 3059–3060).
Vaata Balti eraseadus ja Aasta ja päev
Asi (õigusteadus)
Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad.
Vaata Balti eraseadus ja Asi (õigusteadus)
Assistent
*Assistent (ladina sõnast assistēns 'juures olev, abistav'; inglise assistant) on spetsialisti (nt arsti, proviisori, lavastaja vm) abiline.
Vaata Balti eraseadus ja Assistent
Õigusteaduse mõisteid
Õigusteaduse mõisteid Sellel leheküljel on loetletud õigusteaduse mõisteid.
Vaata Balti eraseadus ja Õigusteaduse mõisteid
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Vaata Balti eraseadus ja Balti erikord
Balti provintsiaalseadustik
Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.
Vaata Balti eraseadus ja Balti provintsiaalseadustik
Eesti õigusajalugu
Eesti õigusajalugu on õigusajaloo areng praeguse Eesti alal.
Vaata Balti eraseadus ja Eesti õigusajalugu
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Vaata Balti eraseadus ja Eestimaa Maapäev
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Balti eraseadus ja Eestimaa rüütelkond
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Vaata Balti eraseadus ja Friedrich Georg von Bunge
Karl Hellat
Karl Hellat (19. mai 1862 Koigi, Aru vald, Nõo kihelkond – 10. aprill 1935 Haapsalu, Läänemaa) oli ühiskonnategelane ja poliitik (Venemaa Keisririigi Riigiduuma saadik).
Vaata Balti eraseadus ja Karl Hellat
Kodifitseerimine
Kodifitseerimine (inglise keeles codification) tähendab õigusnormide koondamist mingi õigusharu raames ühte kogumisse.
Vaata Balti eraseadus ja Kodifitseerimine
Kolm risti
Kolm risti on märk, mida kirjaoskamatud kasutavad allkirja asemel.
Vaata Balti eraseadus ja Kolm risti
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Vaata Balti eraseadus ja Lübecki õigus
Lühendite loend
Siin on loetletud lühendeid; ladinakeelsed lühendid on ladinakeelsete lühendite loendis.
Vaata Balti eraseadus ja Lühendite loend
Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch
Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch (Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat, levinumad lühendid LUB ja LECUB) on aastail 1853–1914 ja uuesti alates 2018.
Vaata Balti eraseadus ja Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch
Nõmme
Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas.
Vaata Balti eraseadus ja Nõmme
Pärimisõigus
Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, mis reguleerib isiku surmaga seotud varalisi tagajärgi.
Vaata Balti eraseadus ja Pärimisõigus
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Vaata Balti eraseadus ja Poolmõis
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Balti eraseadus ja Rüütlimõis
Riia õigus
Riia õigus on Riias keskajast kuni 19. sajandini kehtinud õigusnormide kogum.
Vaata Balti eraseadus ja Riia õigus
Rooma õigus
Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).
Vaata Balti eraseadus ja Rooma õigus
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Vaata Balti eraseadus ja Saksi sõjad
Seaduste Kogu
Seaduste Kogu (lühend SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja aastail 1938–1940 Seaduste Kogu seaduse (SK I 1938, 3, 9) alusel.
Vaata Balti eraseadus ja Seaduste Kogu
Seisuste kaotamise seadus
Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.
Vaata Balti eraseadus ja Seisuste kaotamise seadus
Tahteavaldus
Tahteavaldus (inglise keeles declaration of intent) on tahte väljendamine õiguslike tagajärgede kaasa toomise eesmärgil.
Vaata Balti eraseadus ja Tahteavaldus
Tarastamiskohustus
Tarastamiskohustus oli Balti Eraseaduse § 993 järgi linnades naabreil kohustus ühiselt piiripealseid tarasid ehitada ja korras hoida.
Vaata Balti eraseadus ja Tarastamiskohustus
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata Balti eraseadus ja Tartu Ülikooli ajalugu
Tarvitamisõigus
Tarvitamisõigus ehk vilikasutus (ladina keeles ususfructus) on teatavale isikule kuuluv õigus kasutada võõrast asja ja saada selle vilja, kuid õiguseta asja võõrandada, koormata või oluliselt muuta.
Vaata Balti eraseadus ja Tarvitamisõigus
Tavaõigus
Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mida pole kehtima pannud organiseeritud seadusandlik võim, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest.
Vaata Balti eraseadus ja Tavaõigus
Tähtaeg
Tähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik või ajahetk, enamasti ajahetk (kuupäev, kellaaeg vm), milleks mingi toiming peab olema tehtud või lõpetatud.
Vaata Balti eraseadus ja Tähtaeg
Uusna mõis
Uusna mõis (saksa keeles Neu-Tennasilm) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata Balti eraseadus ja Uusna mõis
Valdemar-Eriku lääniõigus
Valdemar-Eriku lääniõigus oli Harju- ja Virumaal Taani võimu perioodil kehtinud õigusnormide kogu, mis pidevalt täienedes sai üheks Balti Eraseaduse osaks.
Vaata Balti eraseadus ja Valdemar-Eriku lääniõigus
Villu Kõve
Villu Kõve (sündinud 26. augustil 1971 Orissaares) on eesti jurist (advokaat ja kohtunik), aastast 2019 Riigikohtu esimees.
Vaata Balti eraseadus ja Villu Kõve
Volksgesetzbuch
Volksgesetzbuch (VGB, Rahva Seaduseraamat) oli rahvussotsialistliku valitsuse aegsel Saksamaal luua üritatud tsiviilseadustik, mis oleks välja vahetanud senise Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB).
Vaata Balti eraseadus ja Volksgesetzbuch
13. juuli
13.
Vaata Balti eraseadus ja 13. juuli
1865
1865.
Vaata Balti eraseadus ja 1865
Tuntud ka kui Balti eraseadustik, Tsiviilseadustik.