Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Balti eraseadus

Index Balti eraseadus

Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.

37 suhted: Aasta ja päev, Asi (õigusteadus), Assistent, Õigusteaduse mõisteid, Balti erikord, Balti provintsiaalseadustik, Eesti õigusajalugu, Eestimaa Maapäev, Eestimaa rüütelkond, Friedrich Georg von Bunge, Karl Hellat, Kodifitseerimine, Kolm risti, Lübecki õigus, Lühendite loend, Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch, Nõmme, Pärimisõigus, Poolmõis, Rüütlimõis, Riia õigus, Rooma õigus, Saksi sõjad, Seaduste Kogu, Seisuste kaotamise seadus, Tahteavaldus, Tarastamiskohustus, Tartu Ülikooli ajalugu, Tarvitamisõigus, Tavaõigus, Tähtaeg, Uusna mõis, Valdemar-Eriku lääniõigus, Villu Kõve, Volksgesetzbuch, 13. juuli, 1865.

Aasta ja päev

Aasta ja päev on Balti Eraseaduses mainitud igamistähtaeg, mille vältus on Tallinna all-linnas, Haapsalus ja Rakveres 366 päeva (lisapäeva-aastal 367); mujal – 1 aasta, 6 nädalat ja 3 päeva või 1 aasta ja 6 nädalat (§§ 3059–3060).

Uus!!: Balti eraseadus ja Aasta ja päev · Näe rohkem »

Asi (õigusteadus)

Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad.

Uus!!: Balti eraseadus ja Asi (õigusteadus) · Näe rohkem »

Assistent

*Assistent (ladina sõnast assistēns 'juures olev, abistav'; inglise assistant) on spetsialisti (nt arsti, proviisori, lavastaja vm) abiline.

Uus!!: Balti eraseadus ja Assistent · Näe rohkem »

Õigusteaduse mõisteid

Õigusteaduse mõisteid Sellel leheküljel on loetletud õigusteaduse mõisteid.

Uus!!: Balti eraseadus ja Õigusteaduse mõisteid · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Balti eraseadus ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti provintsiaalseadustik

Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.

Uus!!: Balti eraseadus ja Balti provintsiaalseadustik · Näe rohkem »

Eesti õigusajalugu

Eesti õigusajalugu on õigusajaloo areng praeguse Eesti alal.

Uus!!: Balti eraseadus ja Eesti õigusajalugu · Näe rohkem »

Eestimaa Maapäev

Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.

Uus!!: Balti eraseadus ja Eestimaa Maapäev · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Balti eraseadus ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Friedrich Georg von Bunge

Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.

Uus!!: Balti eraseadus ja Friedrich Georg von Bunge · Näe rohkem »

Karl Hellat

Karl Hellat (19. mai 1862 Koigi, Aru vald, Nõo kihelkond – 10. aprill 1935 Haapsalu, Läänemaa) oli ühiskonnategelane ja poliitik (Venemaa Keisririigi Riigiduuma saadik).

Uus!!: Balti eraseadus ja Karl Hellat · Näe rohkem »

Kodifitseerimine

Kodifitseerimine (inglise keeles codification) tähendab õigusnormide koondamist mingi õigusharu raames ühte kogumisse.

Uus!!: Balti eraseadus ja Kodifitseerimine · Näe rohkem »

Kolm risti

Kolm risti on märk, mida kirjaoskamatud kasutavad allkirja asemel.

Uus!!: Balti eraseadus ja Kolm risti · Näe rohkem »

Lübecki õigus

Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.

Uus!!: Balti eraseadus ja Lübecki õigus · Näe rohkem »

Lühendite loend

Siin on loetletud lühendeid; ladinakeelsed lühendid on ladinakeelsete lühendite loendis.

Uus!!: Balti eraseadus ja Lühendite loend · Näe rohkem »

Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch

Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch (Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat, levinumad lühendid LUB ja LECUB) on aastail 1853–1914 ja uuesti alates 2018.

Uus!!: Balti eraseadus ja Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch · Näe rohkem »

Nõmme

Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas.

Uus!!: Balti eraseadus ja Nõmme · Näe rohkem »

Pärimisõigus

Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, mis reguleerib isiku surmaga seotud varalisi tagajärgi.

Uus!!: Balti eraseadus ja Pärimisõigus · Näe rohkem »

Poolmõis

Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.

Uus!!: Balti eraseadus ja Poolmõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Balti eraseadus ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Riia õigus

Riia õigus on Riias keskajast kuni 19. sajandini kehtinud õigusnormide kogum.

Uus!!: Balti eraseadus ja Riia õigus · Näe rohkem »

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).

Uus!!: Balti eraseadus ja Rooma õigus · Näe rohkem »

Saksi sõjad

Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.

Uus!!: Balti eraseadus ja Saksi sõjad · Näe rohkem »

Seaduste Kogu

Seaduste Kogu (lühend SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja aastail 1938–1940 Seaduste Kogu seaduse (SK I 1938, 3, 9) alusel.

Uus!!: Balti eraseadus ja Seaduste Kogu · Näe rohkem »

Seisuste kaotamise seadus

Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.

Uus!!: Balti eraseadus ja Seisuste kaotamise seadus · Näe rohkem »

Tahteavaldus

Tahteavaldus (inglise keeles declaration of intent) on tahte väljendamine õiguslike tagajärgede kaasa toomise eesmärgil.

Uus!!: Balti eraseadus ja Tahteavaldus · Näe rohkem »

Tarastamiskohustus

Tarastamiskohustus oli Balti Eraseaduse § 993 järgi linnades naabreil kohustus ühiselt piiripealseid tarasid ehitada ja korras hoida.

Uus!!: Balti eraseadus ja Tarastamiskohustus · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.

Uus!!: Balti eraseadus ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »

Tarvitamisõigus

Tarvitamisõigus ehk vilikasutus (ladina keeles ususfructus) on teatavale isikule kuuluv õigus kasutada võõrast asja ja saada selle vilja, kuid õiguseta asja võõrandada, koormata või oluliselt muuta.

Uus!!: Balti eraseadus ja Tarvitamisõigus · Näe rohkem »

Tavaõigus

Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mida pole kehtima pannud organiseeritud seadusandlik võim, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest.

Uus!!: Balti eraseadus ja Tavaõigus · Näe rohkem »

Tähtaeg

Tähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik või ajahetk, enamasti ajahetk (kuupäev, kellaaeg vm), milleks mingi toiming peab olema tehtud või lõpetatud.

Uus!!: Balti eraseadus ja Tähtaeg · Näe rohkem »

Uusna mõis

Uusna mõis (saksa keeles Neu-Tennasilm) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Balti eraseadus ja Uusna mõis · Näe rohkem »

Valdemar-Eriku lääniõigus

Valdemar-Eriku lääniõigus oli Harju- ja Virumaal Taani võimu perioodil kehtinud õigusnormide kogu, mis pidevalt täienedes sai üheks Balti Eraseaduse osaks.

Uus!!: Balti eraseadus ja Valdemar-Eriku lääniõigus · Näe rohkem »

Villu Kõve

Villu Kõve (sündinud 26. augustil 1971 Orissaares) on eesti jurist (advokaat ja kohtunik), aastast 2019 Riigikohtu esimees.

Uus!!: Balti eraseadus ja Villu Kõve · Näe rohkem »

Volksgesetzbuch

Volksgesetzbuch (VGB, Rahva Seaduseraamat) oli rahvussotsialistliku valitsuse aegsel Saksamaal luua üritatud tsiviilseadustik, mis oleks välja vahetanud senise Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB).

Uus!!: Balti eraseadus ja Volksgesetzbuch · Näe rohkem »

13. juuli

13.

Uus!!: Balti eraseadus ja 13. juuli · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Balti eraseadus ja 1865 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Balti Eraseadus, Balti eraseadustik, Tsiviilseadustik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »