Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Öland, Eesti loodus, Eesti loodusmälestiste loend, Eesti pankade loend, Geopark, Ida-Viru maakond, Isuri kõrgustik, Jägala juga, Jõe pikiprofiil, Klint, Lahemaa rahvuspark, Lavamaa, Maastik, Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (P), Meriküla pank, Osmussaar, Osmussaare pank, Pakri pank, Pank (geoloogia), Pargimäe pank, Põhja-Eesti pank, Romeo Koitmäe, Ruhnu, Soome laht, Struktuurigeoloogia mõisteid, Tallinn, Tõnis Saadre, Tiskre kihistu, Toompea loss, UNESCO maailmapärand Eestis, Volhovi jõgi.
Öland
Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.
Uus!!: Balti klint ja Öland · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Balti klint ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti loodusmälestiste loend
Siin on loetletud Eesti loodusmälestisi. Nimekirja kuuluvad rändrahnud, paljandid, allikad, kivikülvid, karstialad, pinnavormid, meteoriidikraatrid, joad ja teised geoloogiliselt olulised looduslikud objektid Eestis.
Uus!!: Balti klint ja Eesti loodusmälestiste loend · Näe rohkem »
Eesti pankade loend
Siin on loetletud Eesti panku.
Uus!!: Balti klint ja Eesti pankade loend · Näe rohkem »
Geopark
Moheri kaljud Iirimaal Geopark on üleriigilise tähtsusega regionaalne institutsioon, kuhu kuuluvad geoloogilised pärandid, mis on tähtsad oma harulduse ja esteetilise väljanägemise poolest.
Uus!!: Balti klint ja Geopark · Näe rohkem »
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Uus!!: Balti klint ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »
Isuri kõrgustik
Isuri kõrgustik ehk Isuri lavamaa (vene keeles Ижорская возвышенность ehk Ижорское плато) on kõrgustik Leningradi oblasti lääneosas, Ordoviitsiumi lavamaa suurim osa.
Uus!!: Balti klint ja Isuri kõrgustik · Näe rohkem »
Jägala juga
Põhja-Eesti paekaldalt langev Jägala juga on Eesti kõrgeim looduslik juga Video Jägala joast 2022. aasta juulis Vahutav Jägala juga Jägala juga öös 2007. aastal Jägala juga talvel Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Uus!!: Balti klint ja Jägala juga · Näe rohkem »
Jõe pikiprofiil
Narva jõe pikiprofiil Jõe pikiprofiil (ka voolusängi pikiprofiil) on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.
Uus!!: Balti klint ja Jõe pikiprofiil · Näe rohkem »
Klint
Balti klint Pakri poolsaarel Klint (vananenud kirjanduses glint) on samasuunalise kallakuga erisuguse kulumiskindlusega kivimikihtide pikaajalisel kulumisel tekkinud kulumisjärsak.
Uus!!: Balti klint ja Klint · Näe rohkem »
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.
Uus!!: Balti klint ja Lahemaa rahvuspark · Näe rohkem »
Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Uus!!: Balti klint ja Lavamaa · Näe rohkem »
Maastik
Maastik Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
Uus!!: Balti klint ja Maastik · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Balti klint ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Balti klint ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Meriküla pank
Meriküla pank on pank Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Meriküla külas ning asub Utria klindisaare idatipus peale Hanelu klindilõhet ning kagu ja lõunaküljes.
Uus!!: Balti klint ja Meriküla pank · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Balti klint ja Osmussaar · Näe rohkem »
Osmussaare pank
Osmussaare pank Osmussaare pank on pank Balti klindi Põhja-Eesti klindi osas Loode-Eesti klindilõigus Osmussaare maastikukaitsealal.
Uus!!: Balti klint ja Osmussaare pank · Näe rohkem »
Pakri pank
Pakri pank vana tuletorni varemetega Pakri pank talvel Pakri pank (vanasti Pakerordi pank) on Pakri poolsaarel asuv pank.
Uus!!: Balti klint ja Pakri pank · Näe rohkem »
Pank (geoloogia)
Panga pank Saaremaa kirdeosas Pank (rootsi keeles bank) on järsak, mis on kujunenud lainetuse purustava tegevuse toimel.
Uus!!: Balti klint ja Pank (geoloogia) · Näe rohkem »
Pargimäe pank
Pargimäe pank (ka Pargimägi, Lastekodumägi) on Balti klindi Põhja-Eesti panga (Põhja-Eesti klindi) osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Balti klint ja Pargimäe pank · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Balti klint ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Romeo Koitmäe
Romeo Koitmäe (sündinud 26. detsembril 1971 Tartus) on eesti loodusfotograaf.
Uus!!: Balti klint ja Romeo Koitmäe · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Balti klint ja Ruhnu · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Balti klint ja Soome laht · Näe rohkem »
Struktuurigeoloogia mõisteid
Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.
Uus!!: Balti klint ja Struktuurigeoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Balti klint ja Tallinn · Näe rohkem »
Tõnis Saadre
Tõnis Saadre (23. aprillil 1942 Tallinn – 1. november 2022 Tallinn) oli eesti geoloog ja fotograaf.
Uus!!: Balti klint ja Tõnis Saadre · Näe rohkem »
Tiskre kihistu
Tiskre kihistu on Alam-Kambriumi ladestiku kihistu.
Uus!!: Balti klint ja Tiskre kihistu · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: Balti klint ja Toompea loss · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärand Eestis
Eesti alal on UNESCO maailmapärandi nimistus kaks objekti ja ootenimistus kolm objekti.
Uus!!: Balti klint ja UNESCO maailmapärand Eestis · Näe rohkem »
Volhovi jõgi
thumb Volhovi jõgi juulis 2004, taustal Novgorod Volhovi jõgi (vene Волхов, soome Olhavajoki) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Balti klint ja Volhovi jõgi · Näe rohkem »
