Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Artūrs Toms Plešs, Arthur Böttcher, Artuss Kaimiņš, Asulad (B), Ērgļi (Bauska piirkond), Balti kett, Baltisakslased, Bauska foogt, Bauska kihelkond, Bauska kreis, Bauska piirkond, Bauska piirkond (2009–2021), Bauska rajoon, Carl Gustaf Skytte, Diedrik von Essen, Essen af Zellie, Fabian Gotthard von Steinheil, Gemauerthofi lahing, George Browne, Guido Block, Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend), Howen, Hoyningen-Huene, Ivars Timermanis, Jakob Kettler, Jakob Wilde, Jānis Pauļuks, Jelgava, Jelgava kreis, Jelgava piiskopkond, Johann Joseph Gotthard Otto von Rutenberg Von Orgies, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Kreevini keel, Kreevinid, Kuramaa, Kuramaa asehaldurkond, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Lazar Nisselovitš, Läti, Läti ajalugu, Läti kindralkomissariaat, Läti kirjandusselts, Läti linnade loend, Läti linnuste loend, Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Läti saksakeelsete kohanimede loend, Leonid Arbusow noorem, Lielupe, Lutsi ordulinnus, ..., Mūsa jõgi, Mēmele jõgi, Nõukogude Läti armee, Oktoober 2016, Ordulinnus, Pārdaugavas Sarkanais tornis, Piirkond (Läti), Riia piiramine (1710), Ruuben Kaalep, Sēlpilsi foogtilinnus, Simonas Daukantas, Uldis Dumpis, Vadja keel, Vadjalased, VELK Kuramaa konsistooriumiringkond. Laienda indeks (15 rohkem) »
Artūrs Toms Plešs
Artūrs Toms Plešs (2018) Artūrs Toms Plešs (sündinud 4. jaanuaril 1992 Bauskas) on Läti insener, ärimees ja poliitik.
Uus!!: Bauska ja Artūrs Toms Plešs · Näe rohkem »
Arthur Böttcher
Arthur Böttcher Jakob Ernst Arthur Böttcher (ka Boetther, 13. juuli/25. juuli 1831 Bauska – 29. juuli/10. august 1889 Tartu) oli Tartu Ülikooli anatoomiaprofessor.
Uus!!: Bauska ja Arthur Böttcher · Näe rohkem »
Artuss Kaimiņš
Artuss Kaimiņš (2014) Artuss Kaimiņš (sündinud Arturs Kaimiņš 3. novembril 1980 Bauskas) on Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht.
Uus!!: Bauska ja Artuss Kaimiņš · Näe rohkem »
Asulad (B)
Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab B-tähega.
Uus!!: Bauska ja Asulad (B) · Näe rohkem »
Ērgļi (Bauska piirkond)
Ērgļi (varasemad nimed Klicnere, Sarkanpaņemune) on küla (vidējciems) Lätis Bauska piirkonnas Brunava vallas; ühtlasi selle valla halduskeskus.
Uus!!: Bauska ja Ērgļi (Bauska piirkond) · Näe rohkem »
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Uus!!: Bauska ja Balti kett · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Bauska ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bauska foogt
Bauska foogt (saksa keeles Vogt von Bauske) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Bauska foogtkonda.
Uus!!: Bauska ja Bauska foogt · Näe rohkem »
Bauska kihelkond
Kuramaa kubermang Bauska kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bauske) oli haldusüksus Bauska kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Bauska ja Bauska kihelkond · Näe rohkem »
Bauska kreis
Bauska kreis oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.
Uus!!: Bauska ja Bauska kreis · Näe rohkem »
Bauska piirkond
Bauska piirkond on 1.
Uus!!: Bauska ja Bauska piirkond · Näe rohkem »
Bauska piirkond (2009–2021)
Bauska piirkond (läti keeles Bauskas novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Uus!!: Bauska ja Bauska piirkond (2009–2021) · Näe rohkem »
Bauska rajoon
Bauska rajoon oli 1.
Uus!!: Bauska ja Bauska rajoon · Näe rohkem »
Carl Gustaf Skytte
1684. aastast Carl Gustaf Skytte omandiks olnud Råbelövi loss Kristianstadi lähedal Vabahärra Carl Gustaf Skytte (1647 – 11. jaanuar 1717 Malmö, Skåne) oli Hässleholmi lähedalt Sinclairsholmist pärit Rootsi sõjaväelane.
Uus!!: Bauska ja Carl Gustaf Skytte · Näe rohkem »
Diedrik von Essen
Dietrich von Essen (1620 Selgase, Kihelkonna kihelkond – 10. märts 1678 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane ja kuninglik troman.
Uus!!: Bauska ja Diedrik von Essen · Näe rohkem »
Essen af Zellie
Essen af Zellie (von Essen a. d. H. Sellie) on Vestfaalist pärit Rootsi ja Soome aadlisuguvõsa, mis on saanud nime Saaremaa Kihelkonna kihelkonna Selgase mõisa (saksa k. Zellie) järgi.
Uus!!: Bauska ja Essen af Zellie · Näe rohkem »
Fabian Gotthard von Steinheil
Fabian Gotthard von Steinheil Krahv Fabian Gotthard von Steinheil (vene keeles Фаддей Федорович Штейнгель; 14. oktoober 1762 Haapsalu – 7. märts 1831 Meilahti, Helsingi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Bauska ja Fabian Gotthard von Steinheil · Näe rohkem »
Gemauerthofi lahing
Gemauerthofi lahing (läti Mūrmuiža lahing) oli Põhjasõja käigus 1705.
Uus!!: Bauska ja Gemauerthofi lahing · Näe rohkem »
George Browne
George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.
Uus!!: Bauska ja George Browne · Näe rohkem »
Guido Block
Guido Block (24. märts/5. aprill 1843 Ceraukste, Bauska lähedal– 21. jaanuar/2. veebruar 1889 Tartu) oli Tartu justiitsbürgermeister aastail 1886–1889.
Uus!!: Bauska ja Guido Block · Näe rohkem »
Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)
Heinrich von Böckenförde, teise nimega Schüngel, oli Liivi ordu rüütelvend.
Uus!!: Bauska ja Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend) · Näe rohkem »
Howen
Howen (täisnimega von der Howen) oli aadlisuguvõsa.
Uus!!: Bauska ja Howen · Näe rohkem »
Hoyningen-Huene
Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa.
Uus!!: Bauska ja Hoyningen-Huene · Näe rohkem »
Ivars Timermanis
Ivars Timermanis (sündinud 4. veebruaril 1982 Bauskas) on Läti korvpallur.
Uus!!: Bauska ja Ivars Timermanis · Näe rohkem »
Jakob Kettler
Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.
Uus!!: Bauska ja Jakob Kettler · Näe rohkem »
Jakob Wilde
Jakob Wilde (ka Jacob Wilde; 1679 Bauska, Kuramaa – 21. aprill 1755 Stockholm) oli Eesti tegutsenud Rootsi kroonik, õpetlane ja ametnik, Tartu Ülikooli rektor 1707.
Uus!!: Bauska ja Jakob Wilde · Näe rohkem »
Jānis Pauļuks
Jānis Pauļuks (24. november 1865, Läti, Kurzeme, Dobele rajoon, Lielsesava vald – 21. juuni 1937, Läti, Bauska) oli Läti poliitik ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Bauska ja Jānis Pauļuks · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Bauska ja Jelgava · Näe rohkem »
Jelgava kreis
Kuramaa kubermang 1821. aastal. Jelgava kreis kubermangu kaardil keskosas, märgitud IV piirkond Jelgava kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Mitau, Mitausche Kreis, vene keeles Митавский (обер-гауптманствo) уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaa kubermangus aastatel 1819–1917.
Uus!!: Bauska ja Jelgava kreis · Näe rohkem »
Jelgava piiskopkond
Jelgava piiskopkond Jelgava piiskopkond (Dioecesis Ielgavensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.
Uus!!: Bauska ja Jelgava piiskopkond · Näe rohkem »
Johann Joseph Gotthard Otto von Rutenberg Von Orgies
Parun Johann Joseph Gotthard Otto von Rutenberg Von Orgies (26. mai (vkj 14. mai) 1802 Bauska, Läti – 16. mai 1864 Wiesbaden) oli Eesti ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Bauska ja Johann Joseph Gotthard Otto von Rutenberg Von Orgies · Näe rohkem »
Keskaegsed kivilinnused Lätis
Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.
Uus!!: Bauska ja Keskaegsed kivilinnused Lätis · Näe rohkem »
Kreevini keel
Kreevini keel oli Lätis Bauska linna lähedal räägitud vadja keele vorm, mida kuni 19.
Uus!!: Bauska ja Kreevini keel · Näe rohkem »
Kreevinid
Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19.
Uus!!: Bauska ja Kreevinid · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Bauska ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa asehaldurkond
Kuramaa asehaldurkond (saksa keeles Kurländisches Statthalterschaft, vene keeles Курляндское наместничество, läti keeles Kurzemes vietniecība) oli Venemaa keisririigi haldusüksus aastal 1796.
Uus!!: Bauska ja Kuramaa asehaldurkond · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Bauska ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Bauska ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Lazar Nisselovitš
Lazar Nisselovitš Lazar Nisselovitš (30. august 1856 Bauska – 1914 Genf) oli juudi rahvusest jurist ja poliitik.
Uus!!: Bauska ja Lazar Nisselovitš · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Bauska ja Läti · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Bauska ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Läti kindralkomissariaat
Läti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Lettland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Lätis moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) Riigikomissariaadi koosseisu.
Uus!!: Bauska ja Läti kindralkomissariaat · Näe rohkem »
Läti kirjandusselts
Läti kirjandusselts (saksa keeles Lettisch-literärische Gesellschaft, läti keeles Latviešu literārā biedrība) asutati aastal 1824 Liivimaa ja Kuramaa kubermangu vaimulike poolt.
Uus!!: Bauska ja Läti kirjandusselts · Näe rohkem »
Läti linnade loend
Läti linnade loend loetleb Läti linnad.
Uus!!: Bauska ja Läti linnade loend · Näe rohkem »
Läti linnuste loend
Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.
Uus!!: Bauska ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »
Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat oli 1940.
Uus!!: Bauska ja Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Läti saksakeelsete kohanimede loend
Siin on alfabeetiliselt loetletud tänase Läti aladel asuvate linnade, mõisade, jõgede, saarte jne saksakeelseid nimetusi.
Uus!!: Bauska ja Läti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »
Leonid Arbusow noorem
Leonid Arbusow noorem (täisnimi Leonid Hans Nikolaus Arbusow; 31. oktoober 1882 Bauska – 16. veebruar 1951 Göttingen) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow vanema poeg.
Uus!!: Bauska ja Leonid Arbusow noorem · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Bauska ja Lielupe · Näe rohkem »
Lutsi ordulinnus
Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.
Uus!!: Bauska ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »
Mūsa jõgi
Mūsa jõgi (läti; leedu keeles Mūša) on jõgi Euroopas Leedus ja Lätis.
Uus!!: Bauska ja Mūsa jõgi · Näe rohkem »
Mēmele jõgi
Mēmele jõgi (leedu keeles Nemunėlis, poola keeles Niemenek) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Bauska ja Mēmele jõgi · Näe rohkem »
Nõukogude Läti armee
Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.
Uus!!: Bauska ja Nõukogude Läti armee · Näe rohkem »
Oktoober 2016
Oktoober 2016, eelvaade 2016.
Uus!!: Bauska ja Oktoober 2016 · Näe rohkem »
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
Uus!!: Bauska ja Ordulinnus · Näe rohkem »
Pārdaugavas Sarkanais tornis
Pārdaugavas Sarkanais tornis (tõlkes Daugava tagune punane torn) oli keskaegne vahitorn Lätis Riia linnas Torņakalnsi asumi territooriumil umbkaudse aadressiga Jelgavas iela 19 või Vienības gatve 10.
Uus!!: Bauska ja Pārdaugavas Sarkanais tornis · Näe rohkem »
Piirkond (Läti)
Lätis on piirkond (läti keeles novads) 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Bauska ja Piirkond (Läti) · Näe rohkem »
Riia piiramine (1710)
Riia piiramine oli Vene tsaaririigi vägede Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsi keskuse ja Riia kindluse sõjaline piiramis- ja vallutusoperatsioon Põhjasõja käigus 1710.
Uus!!: Bauska ja Riia piiramine (1710) · Näe rohkem »
Ruuben Kaalep
Ruuben Kaalep (sünninimi Ruuben Saal; sündinud 21. septembril 1993 Tallinnas) on eesti poliitik ja luuletaja.
Uus!!: Bauska ja Ruuben Kaalep · Näe rohkem »
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Uus!!: Bauska ja Sēlpilsi foogtilinnus · Näe rohkem »
Simonas Daukantas
Jonas Rustemas. Simonas Daukantase portree litine pangatäht Simonas Daukantas (sünninimi Szymon Dowkont; 28. oktoober 1793 Kalviai Skuodase lähedal – 6. detsember 1864 Papilė) oli leedu ajaloolane, rahvaluulekoguja ja kirjanik.
Uus!!: Bauska ja Simonas Daukantas · Näe rohkem »
Uldis Dumpis
Uldis Reinis Dumpis (sündinud 3. oktoobril 1943 Bauskas) on läti näitleja.
Uus!!: Bauska ja Uldis Dumpis · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Bauska ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Bauska ja Vadjalased · Näe rohkem »
VELK Kuramaa konsistooriumiringkond
Kuramaa kubermang VELK Kuramaa konsistooriumiringkond (saksa keeles Kurländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Kuramaa kubermangus.
Uus!!: Bauska ja VELK Kuramaa konsistooriumiringkond · Näe rohkem »
