Kiiremini kui brauser!
112 suhted: Aerjalalised, Aerosool, Aktiivmuda, Aktiivmudaprotsess, Akvameetria, Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark, Alar Astover, Alternatiivenergia, Auvere elektrijaam, Avaveeline märgala, Üheidulehelised, Ülepüük, Ökoloogia mõisteid, Ökoloogiline püramiid, Biobutanool, Bioetanool, Biogaas, Biomajandus, Biomassienergia, Biometaan, Biorafineerimistehas, Bioreaktor, Biosüsi, Bondi sündmused, Brikett, Brutoproduktsioon, C3-taimed, Calvini tsükkel, Cleantech, Dominant (ökoloogia), Eesti, Eesti Energia, Elektrienergia tootmine, Enefit Power, Energeetika mõisteid, Erosioon, Fütoplankton, Fosforiringe, GASP fenotüüp, Güssing, Haljasväetis, Harilik naat, Harilik türnpuu, Hüdrotermiline karboniseerimine, Hügelkultuur, Hemitselluloos, Isosorbiid, Jäävetikad, Jätkusuutlik saak, Lagunemisreaktsioon, ..., Landsat, Lämmastiksaaste, Lämmastikuringe, Leptodora, Lidar, Lignotselluloos, Limnoloogia, Loopealne, Maateaduste mõisteid (B), Mardikalised, Massiline väljasuremine, Metsa süsinikuringe, Metsanduse mõisteid, Mikrobioom, Mikroobne ling, Mikrovetikad, Mullahingamine, Naftatootmise tipp, Navarra, Nõo oja, Netoproduktsioon, Pagaripärm, Pajulised, Päikeseenergia Eestis, Pürolüüs, Põder, Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava, Põxit, Pehmeveelised eutroofsed järved, Plankton, Polüsahhariidid, Populatsiooni struktuur, Primaarenergia, Primaarproduktsioon, Produktiivsus (bioloogia), Protistid, Provespa, Raudkvartsiit, Reoveepuhastus, Roheline Partei (Tšehhi), Rohemajandus, Rwanda, Sankt Johann in Tirol, Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, Süvameri, Servaefekt, Sonora kõrb, Sudu, Suur-konnakotkas, Suursamblikud, Taastumatu energiaressurss, Taastuv energiaressurss, Taimede morfoloogiline plastilisus, Tavaline hiilgevähk, Teaduspark, Tehismärgalapuhasti, Toidujäätmed, Torma prügila, Troofsusklassifikatsioon, Tselluloosi- ja paberitööstus, WorldView-2, 4Energia. Laienda indeks (62 rohkem) »
Aerjalalised
Aerjalalised ehk kopepoodid (Copepoda) on lülijalgsete hõimkonda kuuluva aerjalgsete klassi alamklass (võidakse vaadelda ka seltsina aerjalgsete alamklassis).
Uus!!: Biomass ja Aerjalalised · Näe rohkem »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Biomass ja Aerosool · Näe rohkem »
Aktiivmuda
Üldistatud skemaatiline joonis aktiivmudapuhastist Aktiivmuda on helbeline biomass, mis tekib reovee puhastamisel (aktiivmudapuhastis) aeroobses või anaeroobses keskkonnas.
Uus!!: Biomass ja Aktiivmuda · Näe rohkem »
Aktiivmudaprotsess
Aktiivmudaprotsess on aeroobne bioloogiline reovee puhastamise protsess, mille käigus kõrvaldatakse orgaaniline aine reoveest mikroorganismide abil, kes kasutavad lahustunud orgaanilisi aineid oma elutegevuses ning kellest moodustuv biomass setitatakse reoveest välja.
Uus!!: Biomass ja Aktiivmudaprotsess · Näe rohkem »
Akvameetria
Akvameetria (inglise aquametry; kr sõnadest akva- + metreō 'mõõdan') on mingis proovis või preparaadis (aines, materjalis, biomassis) sisalduva vee massi, protsendilise sisalduse või kontsentratsiooni määramine.
Uus!!: Biomass ja Akvameetria · Näe rohkem »
Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark
Pilsumer Watt vaadatuna Leyhörni poolsaarelt, Ida-Friisimaa Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark (saksa: Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer) loodi 1986.
Uus!!: Biomass ja Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark · Näe rohkem »
Alar Astover
Alar Astover (sündinud 17. detsembril 1977) on eesti mullateadlane, Eesti Maaülikooli professor.
Uus!!: Biomass ja Alar Astover · Näe rohkem »
Alternatiivenergia
Alternatiivenergia (ka alternatiivne energia) on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata.
Uus!!: Biomass ja Alternatiivenergia · Näe rohkem »
Auvere elektrijaam
Auvere elektrijaam on Ida-Virumaal Auvere külas asuv elektrijaam, mis kuulub Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Energiatootmine.
Uus!!: Biomass ja Auvere elektrijaam · Näe rohkem »
Avaveeline märgala
Avaveelise tehismärgala skeem Avaveeline märgala ehk vabaveeline märgala (ingl free water surface wetland või surface flow wetland) kujutab endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalat tiiki ning sarnaneb välimuselt looduslike soodega.
Uus!!: Biomass ja Avaveeline märgala · Näe rohkem »
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Uus!!: Biomass ja Üheidulehelised · Näe rohkem »
Ülepüük
Tursa ülepüük 1970. ja 1980. aastatel põhjustas püügimahu suure languse 1992. aastal Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad.
Uus!!: Biomass ja Ülepüük · Näe rohkem »
Ökoloogia mõisteid
Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.
Uus!!: Biomass ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Ökoloogiline püramiid
Ökoloogiline püramiid (ka ökopüramiid, troofiline püramiid, energiapüramiid või Eltoni püramiid (ökoloog Charles Eltoni järgi)) on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina.
Uus!!: Biomass ja Ökoloogiline püramiid · Näe rohkem »
Biobutanool
Biobutanool on taimsest materjalist (taimne biomass ja -jäätmed) toodetud butanool.
Uus!!: Biomass ja Biobutanool · Näe rohkem »
Bioetanool
Bioetanool on kas biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena (näiteks mootorikütusena bioetanool E85) või toiduainetetööstuse toorainena, näiteks alkohoolsete jookide tootmisel.
Uus!!: Biomass ja Bioetanool · Näe rohkem »
Biogaas
Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.
Uus!!: Biomass ja Biogaas · Näe rohkem »
Biomajandus
Biomajandus (inglise bioeconomy, biobased economy) on biomassi kasutamisel põhinev majandus.
Uus!!: Biomass ja Biomajandus · Näe rohkem »
Biomassienergia
Bioenergiat on kasutatud tuhandeid aastaid Bioenergia (ka biomassienergia; inglise bioenergy) on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest (hrl põletamisest).
Uus!!: Biomass ja Biomassienergia · Näe rohkem »
Biometaan
Biometaan ehk rohegaas on metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus, mida toodetakse erinevatest biolagunevatest jäätmetest.
Uus!!: Biomass ja Biometaan · Näe rohkem »
Biorafineerimistehas
Biorafineerimistehas on tehas, mis hõlmab biomassi muundamisprotsesse ja seadmeid biomassist kütuste, soojus- ja elektrienergia ning suure lisandväärtusega toodete nagu kemikaalid, tselluloos ja selle derivaadid ning paberi tootmiseks.
Uus!!: Biomass ja Biorafineerimistehas · Näe rohkem »
Bioreaktor
Bioreaktor on seade või anum, milles valmistatakse või modifitseeritakse bioloogiliselt aktiivseid ühendeid ja elusolendeid või tehakse nende vahendusel keemilisi protsesse.
Uus!!: Biomass ja Bioreaktor · Näe rohkem »
Biosüsi
Biosüsi on puusüsi, mis saadakse biomassi pürolüüsil hapnikuvaeses keskkonnas.
Uus!!: Biomass ja Biosüsi · Näe rohkem »
Bondi sündmused
Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid).
Uus!!: Biomass ja Bondi sündmused · Näe rohkem »
Brikett
Puusöest briketid Brikett (prantsuse sõnast briquette) on peeneteralisest, tolmjast või kiudsest materjalist, ka laastudest vm tootmisjäätmeist pressitud korrapärase kujuga tükk või tükid.
Uus!!: Biomass ja Brikett · Näe rohkem »
Brutoproduktsioon
Brutoproduktsioon ehk kogutoodang on mõiste ökoloogiast, mille all mõeldakse mingil perioodil fotosünteesil ja kemosünteesil assimileerunud energia kogust või sellele kogusele vastavat biomassi.
Uus!!: Biomass ja Brutoproduktsioon · Näe rohkem »
C3-taimed
C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.
Uus!!: Biomass ja C3-taimed · Näe rohkem »
Calvini tsükkel
Calvini tsükkel ehk Calvini-Bensoni tsükkel ehk Calvini-Bensoni-Basshami tsükkel on kõrgemate taimede kloroplastides tsükliliselt toimuvate fotosünteesi pimedusstaadiumi ensümaatiliste reaktsioonide jada, mis toimub kloroplasti stroomas.
Uus!!: Biomass ja Calvini tsükkel · Näe rohkem »
Cleantech
Mõiste cleantech tähistab puhtaid tehnoloogiaid, mis on väiksema keskkonnamõjuga ja efektiivsema ressursikasutusega, kuid samas majanduslikult konkurentsivõimelised konventsionaalsete tehnoloogiatega.
Uus!!: Biomass ja Cleantech · Näe rohkem »
Dominant (ökoloogia)
Dominant on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli.
Uus!!: Biomass ja Dominant (ökoloogia) · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Biomass ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Energia
Eesti Energia peahoone Tallinnas aadressil Lelle tänav 22 Eesti Energia Aktsiaselts on 1939.
Uus!!: Biomass ja Eesti Energia · Näe rohkem »
Elektrienergia tootmine
Elektrienergia tootmine on elektrienergia saamine teistest energialiikidest.
Uus!!: Biomass ja Elektrienergia tootmine · Näe rohkem »
Enefit Power
Enefit Power AS on Eesti Energia tütarettevõte, mis asutati 1999.
Uus!!: Biomass ja Enefit Power · Näe rohkem »
Energeetika mõisteid
Siin on loetletud energeetika mõisteid.
Uus!!: Biomass ja Energeetika mõisteid · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Biomass ja Erosioon · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Biomass ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Fosforiringe
Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.
Uus!!: Biomass ja Fosforiringe · Näe rohkem »
GASP fenotüüp
GASP fenotüüp on bakterite omadus, mis lubab neil võrreldes ülejäänud populatsiooniga pärast surmafaasi kasvu jätkata.
Uus!!: Biomass ja GASP fenotüüp · Näe rohkem »
Güssing
Güssing (ungari Németújvár, Német-Újvár, horvaadi Novi Grad) on linn (Stadtgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal.
Uus!!: Biomass ja Güssing · Näe rohkem »
Haljasväetis
Valge mesikas – kõige sügavama juurekavaga kasutatav liblikõieline Põllumajanduses haljasväetisena kasutatav taim küntakse maasse värskena – ädalana – või niidetakse ja jäetakse maapinnale kõdunema ning siis küntakse sisse – mängides rolli multšina ja mulla omaduste parendajana.
Uus!!: Biomass ja Haljasväetis · Näe rohkem »
Harilik naat
Harilik naat (Aegopodium podagraria L.) on sarikaliste sugukonna naadi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Biomass ja Harilik naat · Näe rohkem »
Harilik türnpuu
Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) on türnpuuliste sugukonda türnpuu perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Biomass ja Harilik türnpuu · Näe rohkem »
Hüdrotermiline karboniseerimine
Hüdrotermiline karboniseerimine (inglise keeles HTC – hydrothermal carbonisation) on süsinikku sisaldava orgaanilise aine töötlemine vesikeskkonnas kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul.
Uus!!: Biomass ja Hüdrotermiline karboniseerimine · Näe rohkem »
Hügelkultuur
Valmis hügelkultuuripeenar enne mullaga katmist Hügelkultuur (saksa keeles Hügelkultur, Hugelkultur) on kompostimise meetod, milles kasutatakse kõrgendatud peenraid, mis asuvad kõduneval puitmaterjalil ja muul biomassil.
Uus!!: Biomass ja Hügelkultuur · Näe rohkem »
Hemitselluloos
Hemitselluloosi molekuli iseloomustav struktuur Hemitselluloos on peaaegu kõigi taimede rakukestades esinev heteropolümeerset tüüpi polüsahhariid, mis esineb kõrvuti tselluloosiga.
Uus!!: Biomass ja Hemitselluloos · Näe rohkem »
Isosorbiid
Isosorbiid on heterotsükliline keemiline ühend, mille nimetus süstemaatilise nomenklatuuri (IUPAC) järgi on 1,4:3,6-dianhüdro-D-glütsitool (ka 1,4:3,6-dianhüdrosorbitool), CAS 652-67-5.
Uus!!: Biomass ja Isosorbiid · Näe rohkem »
Jäävetikad
Antarktikas on paakjää alt jäävetikatest roheline ja antarktika krillid toituvad jäävetikatest Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl.
Uus!!: Biomass ja Jäävetikad · Näe rohkem »
Jätkusuutlik saak
Jätkusuutlik saak (inglise sustainable yield) on ammutatav kogus taastuvat loodusvara, mis tagab selle tootlikkuse tulevikus.
Uus!!: Biomass ja Jätkusuutlik saak · Näe rohkem »
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Biomass ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »
Landsat
Landsat-1 Landsat on seeria tehiskaaslasi, mis on Maa seire satelliidid.
Uus!!: Biomass ja Landsat · Näe rohkem »
Lämmastiksaaste
Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid.
Uus!!: Biomass ja Lämmastiksaaste · Näe rohkem »
Lämmastikuringe
Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Uus!!: Biomass ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »
Leptodora
Leptodora on vesikirbuliste seltsi kuuluv planktiliste vähilaadsete perekond.
Uus!!: Biomass ja Leptodora · Näe rohkem »
Lidar
Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise light detection and ranging) on laserskaneerimisseade.
Uus!!: Biomass ja Lidar · Näe rohkem »
Lignotselluloos
Lignotselluloos on taimne biomass, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist.
Uus!!: Biomass ja Lignotselluloos · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Biomass ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Biomass ja Loopealne · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Biomass ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Biomass ja Mardikalised · Näe rohkem »
Massiline väljasuremine
Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Uus!!: Biomass ja Massiline väljasuremine · Näe rohkem »
Metsa süsinikuringe
Mahalangenud puud metsas (Oaks Park, Surrey) Metsa süsinikuringe on metsaökosüsteemis toimuv süsiniku liikumine atmosfääri ja metsaelustiku vahel.
Uus!!: Biomass ja Metsa süsinikuringe · Näe rohkem »
Metsanduse mõisteid
Siin on loetletud metsanduse mõisteid.
Uus!!: Biomass ja Metsanduse mõisteid · Näe rohkem »
Mikrobioom
Mikrobioom on kommensiaalsete, sümbiootiliste ja patogeensete mikroorganismide ökoloogiline kooslus, mille elukeskkond on taimede või loomade peal ja sees.
Uus!!: Biomass ja Mikrobioom · Näe rohkem »
Mikroobne ling
Mikroobne ling (inglise microbial loop) on veekogus mikroorganismide (bakterite, protistide jt) vahendusel toimuv protsesside kompleks, milles lahustunud orgaaniline aine (inglise DOM) jõuab toiduahela kõrgemate lülideni.
Uus!!: Biomass ja Mikroobne ling · Näe rohkem »
Mikrovetikad
Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'' Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on mõne kuni mõnesaja mikromeetri pikkused, enamasti ainuraksed päris- ja eeltuumsed vetikad.
Uus!!: Biomass ja Mikrovetikad · Näe rohkem »
Mullahingamine
Mullahingamine on ökosüsteemi süsinikuringe integraalne osa, mis toimub atmosfääri ja pedosfääri vahel ning on seotud ökosüsteemi toodangu mitme komponendiga.
Uus!!: Biomass ja Mullahingamine · Näe rohkem »
Naftatootmise tipp
Naftatootmise tipp (ka naftatootmise tipnemine, naftatootmise kõrgpunkt, naftatipp (inglise peak oil) on hetk, mil toornafta tootmine maailmas saavutab suurima taseme (tipuplatoo), mille ületamise järel asuvad tootmismahud pöördumatusse langusfaasi. Naftakasutuse 140 aastaga on inimkond ammendanud umbes poole planeedi tootmiskõlbulikest varudest. Arvatakse, et juba praegu tarbitakse päevas 6 korda rohkem naftat, kui suudetakse leida uusi tootmisvarusid. Kui globaalne tarbimine ei vähene enne naftatipu läbimist ja ei suudeta leida ka sobivaid asendusressursse, võib sellest lähtuda energiakriis, milles toornafta nõudlus ületab pakkumise ning toob kaasa kestva globaalse majandus- ja finantssurutise. Vaatamata üha kasvavale nõudlusele ei ole varem pidevalt kasvanud tootmismahte suudetud pärast 2005. aastat enam tõsta. Tootmismaht on jäänud kõikuma umbes 74 mln barrelit päevas juurde. Samas on toornafta pakkumine maailmaturul alates 2006. aastast langenud keskmiselt 3% aastas. Kompenseerimaks puudujääki toornafta pakkumises, on kiirelt kasvama asunud ülikuluka ebakonventsionaalse nafta osakaal globaalses energiabilansis (kildanafta frakkimistehnoloogiatest, sünteetiline nafta pigiliivadest) ning nn "muude küttevedelike" tootmine teistest fossiilkütustest (maagaas, kivisüsi, põlevkivi) ja biomassist (biodiislikütus, metanool). Tulemusena liialt kasvanud ja ülivolatiilseks muutunud küttevedelike hind kahjustab globaalmajanduse toimimist, kuna majanduse kasvuvõimalused sõltuvad energiasisendite mahu kasvust ja hinnatasemest. Ajavahemikus august 1998 – august 2008 turuhind kümnekordistus (14,7 USD/barrel – 147 USD/barrel). Seejärel tekkinud globaalses majanduskriisis hind kukkus ligikaudu 80% (32 USD/barrel) ning stabiliseerus perioodiks 2011–2014 umbes 110 USD juures. Kuna energiasisendite nõudlus ja hind turgudel sõltub majandusaktiivsusest, lubab küttevedelike hinnalangus kestva naftadefitsiidi tingimustes prognoosida globaalse majandussurutise kulgu ja järgmisi kriisilaineid. M. King Hubbert kasutas naftatipu teooriat esmakordselt 1956. aastal. Tal õnnestus prognoosida toonase maailma suurima naftatootja USA toornafta tootmise tipnemist ajavahemikus 1965–1970 (realiseerus aastaks 1970) ja maailma naftatootmise tippu 2006. aastaks. Hubberti logistilist mudelit (tuntud ka Hubberti teooriana) on hiljem edukalt kasutatud teiste riikide nafta jms maavarade tootmisdünaamika prognoosimisel. Hubberti mudel on üksikute naftamaardlate tootmisstatistikast ja -loogikast lähtuv laiem üldistus. Selle kohaselt moodustab jätkuva nõudluse korral iga piiratud loodusressursi ammutamise nivoo alati (normaaljaotuskõveraga sarnaneva) sümmeetrilise logistilise kõvera.
Uus!!: Biomass ja Naftatootmise tipp · Näe rohkem »
Navarra
Momotxorro tulehärg Alsasua küla festivalil 2022. aastal Navarra on Hispaania autonoomne piirkond, osa ajaloolisest Baskimaast.
Uus!!: Biomass ja Navarra · Näe rohkem »
Nõo oja
Nõo oja (teise nimega ka Nabaoja, Timuski oja, Karujärve oja, Tõravere oja) on Lõuna-Tartumaal asuv oja, Elva jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Biomass ja Nõo oja · Näe rohkem »
Netoproduktsioon
Netoproduktsioon ehk puhastoodang on mõiste ökoloogiast, mille all mõeldakse mingil perioodil assimileeritud energiakogust, lahutades viimasest maha sama ajavahemiku jooksul rakuhingamise tarbitud energia.
Uus!!: Biomass ja Netoproduktsioon · Näe rohkem »
Pagaripärm
Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.
Uus!!: Biomass ja Pagaripärm · Näe rohkem »
Pajulised
Raudremmelgas Harilik haab Pajulised (Salicaceae) on kaheiduleheliste taimede sugukond, millesse kuuluvad ka perekonnad paju (Salix) ja pappel (Populus).
Uus!!: Biomass ja Pajulised · Näe rohkem »
Päikeseenergia Eestis
Päikesepaneelid Paldiskis Päikeseenergia on Eestis osatähtsuselt kolmas taastuvenergia ressurss tuuleenergia ja biomassi järel ning see moodustas 2018.
Uus!!: Biomass ja Päikeseenergia Eestis · Näe rohkem »
Pürolüüs
Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).
Uus!!: Biomass ja Pürolüüs · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Biomass ja Põder · Näe rohkem »
Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava
Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava on Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostatud kava, mis määras peamised suunad Põhjamaade keskkonnaalases koostöös aastateks 2009–2012.
Uus!!: Biomass ja Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava · Näe rohkem »
Põxit
Põlevkivienergeetika põhjustab suure osa Eesti õhusaastest Põxit ehk põlevkivienergeetikast loobumine (ka PÕXIT) on mitme Eesti rohelise organisatsiooni propageeritav kava Eesti täielikuks loobumiseks põlevkivi kasutamisest elektritootmisel.
Uus!!: Biomass ja Põxit · Näe rohkem »
Pehmeveelised eutroofsed järved
Pehmeveelised eutroofsed järved ehk toitaineterikkad järved on kujunenud vähetoitelistest järvedest, kuhu on lisandunud mineraalaineid ja mida on tugevalt mõjutanud inimtegevus.
Uus!!: Biomass ja Pehmeveelised eutroofsed järved · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Biomass ja Plankton · Näe rohkem »
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Uus!!: Biomass ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »
Populatsiooni struktuur
Populatsiooni struktuur on populatsiooni ülesehitus, mis määrab populatsiooni olemuse.
Uus!!: Biomass ja Populatsiooni struktuur · Näe rohkem »
Primaarenergia
Primaarenergia (Primary energy) on energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada.
Uus!!: Biomass ja Primaarenergia · Näe rohkem »
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Uus!!: Biomass ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »
Produktiivsus (bioloogia)
Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.
Uus!!: Biomass ja Produktiivsus (bioloogia) · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Biomass ja Protistid · Näe rohkem »
Provespa
Provespa on ühisherilaste perekond.
Uus!!: Biomass ja Provespa · Näe rohkem »
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Biomass ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »
Reoveepuhastus
Fragment reoveepuhasti taristust Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni.
Uus!!: Biomass ja Reoveepuhastus · Näe rohkem »
Roheline Partei (Tšehhi)
Roheline Partei (tšehhi Strana zelených, lühend SZ) on Tšehhi Vabariigi rohelist ideoloogiat viljelev poliitiline partei.
Uus!!: Biomass ja Roheline Partei (Tšehhi) · Näe rohkem »
Rohemajandus
Rohemajandus (inglise green economy) on majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus.
Uus!!: Biomass ja Rohemajandus · Näe rohkem »
Rwanda
Kaart Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool.
Uus!!: Biomass ja Rwanda · Näe rohkem »
Sankt Johann in Tirol
Dekanatspfarrkirche Sankt Johann in Tirol aastal 1740 Sankt Johann in Tirol on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kitzbüheli ringkonnas, 659 m kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Biomass ja Sankt Johann in Tirol · Näe rohkem »
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ehk CCS (Carbon capture and storage) tähendab süsihappegaasi (CO2) eraldamist fossiilkütuste põletamisel elektrijaamades ja teistes tööstusharudes tekkivatest emissioonidest ja sidumist eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri.
Uus!!: Biomass ja Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine · Näe rohkem »
Süvameri
Süvameri on maailmamere osa, mis hõlmab pelagiaali ja bentaali sügavamad osad, mis ulatuvad 700...1000 m kuni sügavaimate süvikuteni (umbes 11 000 m).
Uus!!: Biomass ja Süvameri · Näe rohkem »
Servaefekt
Servaefekt (inglise keeles edge effect) on ökosüsteemi servaalal ehk ökotonil või oleluskeskkondade piirialadel avalduv elupaiga mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine.
Uus!!: Biomass ja Servaefekt · Näe rohkem »
Sonora kõrb
Sonora kõrbe asukoha skeem Sonora kõrb on kõrb, mis asub Mehhiko ja USA piiril.
Uus!!: Biomass ja Sonora kõrb · Näe rohkem »
Sudu
Sudu Londonis Sudu (inglise keeles smog) on teatud tüüpi õhusaaste.
Uus!!: Biomass ja Sudu · Näe rohkem »
Suur-konnakotkas
Suur-konnakotkas (Clanga clanga, varem Aquila clanga) on tumepruun haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Biomass ja Suur-konnakotkas · Näe rohkem »
Suursamblikud
lehtsamblik Suursamblikeks nimetatakse leht- ja põõsassamblikke.
Uus!!: Biomass ja Suursamblikud · Näe rohkem »
Taastumatu energiaressurss
Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas ehk taastumatu energiavaru on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb.
Uus!!: Biomass ja Taastumatu energiaressurss · Näe rohkem »
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Uus!!: Biomass ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »
Taimede morfoloogiline plastilisus
Taimede morfoloogiline plastilisus on taime võime muuta oma morfoloogiat ehk väliskuju vastavalt keskkonnatingimustele.
Uus!!: Biomass ja Taimede morfoloogiline plastilisus · Näe rohkem »
Tavaline hiilgevähk
Antarktika krill (''Euphausia superba'') Tavaline hiilgevähk ehk antarktika krill (Euphausia superba) on sugukonda Euphausiidae kuuluv vähilaadne, kes elab Antarktika merevetes – Lõuna-Jäämeres.
Uus!!: Biomass ja Tavaline hiilgevähk · Näe rohkem »
Teaduspark
Teaduspark ehk tehnoloogiapark on ruumiliselt kokkukuuluvate tehnoloogiafirmade kogum, mis paikneb tavaliselt ülikoolilinnakus või selle läheduses.
Uus!!: Biomass ja Teaduspark · Näe rohkem »
Tehismärgalapuhasti
Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.
Uus!!: Biomass ja Tehismärgalapuhasti · Näe rohkem »
Toidujäätmed
Toidujäätmed on toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides.
Uus!!: Biomass ja Toidujäätmed · Näe rohkem »
Torma prügila
Torma valla asukoht. Prügila asub valla idapoolses küljes. Torma prügila avasilt Torma prügila on Jõgevamaal Mustvee vallas Võtikvere külas asuv prügila, mis avati 2001.
Uus!!: Biomass ja Torma prügila · Näe rohkem »
Troofsusklassifikatsioon
Troofsusklassifikatsioon on eelkõige järvede jaotussüsteem, kus järved liigitatakse troofsuse ehk toitelisuse alusel eri klassidesse.
Uus!!: Biomass ja Troofsusklassifikatsioon · Näe rohkem »
Tselluloosi- ja paberitööstus
Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.
Uus!!: Biomass ja Tselluloosi- ja paberitööstus · Näe rohkem »
WorldView-2
WorldView-2 on esimene suure eraldusvõimega Maa seire satelliit, mis kuulub kontsernile DigitalGlobe.
Uus!!: Biomass ja WorldView-2 · Näe rohkem »
4Energia
4Energia (kasutatakse ka nimekuju Nelja Energia) on Eesti energeetikaettevõte, mis tegeleb taastuvenergia arendamisega.
Uus!!: Biomass ja 4Energia · Näe rohkem »
