Side

404 suhted: Adsele, Aiviekste jõgi, Aizkraukle, Aizkraukle muinaslinnus, Aizkraukle ordulinnus, Aizkraukle rajoon, Aizkraukle vald, Alauksts, Alūksne kõrgustik, Albert (Riia piiskop), Altene ordulinnus, Altmargi vaherahu, Andreapol, Annuška, Arkaadia park, Arnold Hinnom, Arvīds Pelše, Austra Skujiņa, Auvere lahing, Avilys, Łučosa, Šumilina rajoon, Ķīpsala, Ķegums, Ķeizarsils, Ķengarags, Žarkovski rajoon, Čičirys, Üksküla linnus, Årsteinen, Āgenskalns, Baloži raudteepeatus, Baltisakslased, Beckeri mõis, Berthold (Liivimaa piiskop), Biķernieki kihelkond, Biešankovičy, Biešankovičy rajoon, Birzgale vald, Bolderāja, Bolderāja II raudteejaam, Bolderāja raudteejaam, Brasłaŭ rajoon, Brest-Litovski rahuleping, Buļļi mõis, Buļļupe, Carl Magnus Stuart, Centrs (Daugavpils), Centrs (Riia), Cietoksnis, ..., Cinevilla, Daugava lade, Daugava staadion, Daugavgrīva, Daugavgrīva kindlus, Daugavgrīva raudteejaam, Daugavpils, Daugavpilsi kindlus, Daugavpilsi raudteesild, Daugmale, Daugmale muinaslinnus, David Hieronymus Grindel, Dārziņi, Dünamünde klooster, Dünamünde ordulinnus, Desna (täpsustus), Dole, Dole kihelkond, Doles dārzs, Dolesmuiža, Drang nach Osten, Drīdzis, Druck, Druja, Drysa jõgi, Dubena vasallilinnus, Dubulti, Dvina, Dzintari (Daugavpils), Dzirciems, Dzisna, Dzisna jõgi, Eduard Neps, Eesti esiajalugu, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti haldusjaotus, Eesti juudid, Eesti kütiväed, Eesti kiviaeg, Eesti merejõud, Eesti NSV lipp, Eesti rauaaeg, Eesti Vabadussõja kronoloogia, Eesti viikingiaeg, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Esa, Esimene Poola jagamine, Esplanāde, Filippo Paulucci, Fosforiidisõda, Gajoks, Gotthard Kettler, Graužupes, Grīva, Hans Kalm, Haradoki rajoon, Hermelingi mõis, Hintze mõis, Holm (täpsustus), Holmi linnus, Iļģuciems, Idarinne (Teine maailmasõda), Idumealased, Igelström, Ignalina tuumaelektrijaam, Ikšķile, Inesis, Ingeri sõda, Ivo Schenkenberg, Jakob De la Gardie, Jaunjelgava, Jēkabpils, Jēkabpilsi rajoon, Jersika, Jersika linnus, Jersika vürstiriik, Johann Christoph Brotze, Johann von Derfelden vanem, Judovka, Jumprava vald, Kalkūni (Daugavpils), Kammkeraamika teooria, Kapella (laev, 1948), Kapten Irv, Karl XII, Karpsõlg, Katlakalns, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Keskrajoon (Riia), Kevadised hallad, Kindlustatud asula, Kirikumäe järv, Klintaine vald, Koiva jõgi, Koiva vesikond, Kojusala mõis, Koknese, Koknese muinaslinnus, Koknese piiskopilinnus, Koknese vald, Koknese vürstiriik, Korporatsioon Daugaviete, Krāslava, Krāslava mõis, Krāslava vasallilinnus, Krēmeri mõis, Krievciemsi vasallilinnus, Krivitšid, Kronmanni mõis, Krupki rajoon, Krustpils, Kulna piiskopilinnus, Kundziņsala, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa liivlased, Kurzeme rajoon, Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, Landesveeri sõda, Lasenbeka mõis, Latgale, Latgale eeslinn, Latgalid, Läänemereprovintsid, Läänemeresoome algkeel, Läti, Läti ajalugu, Läti linnuste loend, Läti mõisate loend, Läti NSV lipp, Läti rahvusväeosad, Läti saksakeelsete kohanimede loend, Läti Vabadussõda, Līgatne raudteejaam, Līvāni, Lübecki mõis, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Lebenieši, Leedu ajalugu, Leedu suurvürstiriik, Lembit (suurtükipaat), Lennuk (miiniristleja), Lielais Kristaps, Lielupe, Lielvārde, Lielvārde muinaslinnus, Lielvārde piiskopilinnus, Lielvārde vald, Lielvārde vasallilinnus, Liepāja, Liginiški, Liivi keel, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa kubermang, Liivimaa ristisõda, Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa vojevoodkond, Liivlased, Lokstiņi vasallilinnus, Lozna rajoon, Lubāns, Lucavsala, Lucavsala mõis, Lutsi ordulinnus, Madisepäeva lahing, Magnus, Mangaļsala, Maskavas forštate, Mārtiņsala, Mīlgrāvis, Mölleri mõis, Meža, Mežciems (Daugavpils), Meeme (laev), Meinhard, Mihhail Zinovjev, Miitavi ordulinnus, Miory rajoon, Navapołack, Nīderkūni, Nõukogude Läti armee, Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus, Neuermühleni lahing, Nyen, Obali jõgi, Ogre, Ogre jõgi, Ogresgalsi vald, Ostland, Otto Schmidt, Otto von Mengden, Pałata, Pavel Melnikov (insener), Pārdaugavas Sarkanais tornis, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Pļaviņas, Pļaviņase hüdroelektrijaam, Pļaviņase lade, Põhjarajoon, Põhjarinne (Vene kodusõda), Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põtalovo, Pērse jõgi, Pētersala-Andrejsala, Pedetsi jõgi, Peno rajoon, Pikk-kääbas, Pjotr Voznessenski, Połack, Połacki rajoon, Poljudje, Polotski vürstiriik, Poola aeg, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Priedaine (Krāslava), Rasony rajoon, Raudteetransport Lätis, Rīga Krasta raudteejaam, Rembate vald, Riia, Riia ajalugu, Riia hüdroelektrijaam, Riia keskraudteejaam, Riia kubermang, Riia lahing (1210), Riia lahing (1215), Riia loss, Riia peapiiskopkond, Riia piiramine (1656), Riia piiramine (1710), Riia piiskopilinnus, Riia sadam, Riia-Bolderāja raudtee, Riia-Bolderāja raudteeliin, Riia–Daugavpilsi raudtee, Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Ruģeļi, Ruba (Valgevene), Rumbenieši, Rumbiņa jõgi, Rumbula, Rundēni vald, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sala kihelkond, Sala mõis (Jēkabpils), Salas, Salaspils, Salaspilsi lade, Salaspilsi piirkond, Salaspilsi vald, Salatsi piiskopilinnus, Sarjanka, Sarkandaugava asum, Sattesele piiramine (1206), Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Sēlija, Sēlpilsi kreis, Sēlpilsi muinaslinnus, Seelid, Semgalid, Skrīveri vald, Smalvas, Spilve, Spilve lahing, Stukmaņi, Stukmaņi mõis, Suraž (Valgevene), Susēja, Taani vabatahtlike kompanii, Tallinna vallutamine (1941), Tartu I aare, Tartu piiramine (1558), Taurītes, Tšõgunatšnõ rajoon, Tīnūži vald, Theoderich (Eestimaa piiskop), Thomas Kinnemond, Tome, Tome vald, Torņakalns, Torņakalnsi raudteejaam, Tveri oblast, Ušača, Ušačy rajoon, Uła, Uła jõgi, Uexküll, UNESCO maailmapärand Lätis, Vabadussõda, Valdai kõrgustik, Valgatabalve, Valge-Vene, Valgevene ajalugu, Valgevene järved, Valgevenelased, Vambola (miiniristleja), Vana-Väina ordulinnus, Vārnukrogs, Väegrupp Nord, Väina liivlased, Välismaa jõgede loend, Võidu park (Riia), Võndlased, Võnnu kreis, Vecāķi, Vecdaugava, Vecrīga, Veliž, Veliži rajoon, Venemaa ajalugu, Vićba, Viciebski rajoon, Vidzeme eeslinn, Vierchniadźvinsk, Vierchniadźvinski rajoon, Viesturdārzs, Vilno leping (1561), Visaginase järv, Vissevalde, Vitsebsk, Voleri, Voleri mõis, Zaķusala, Zapadnaja Dvina, Zapadnaja Dvina rajoon, Zarasas, Zemgale, Zemgale eeslinn, 1. Suurtükiväepolk, 10. august, 1186, 1205, 13. august, 17. sajand, 17. sajand Eestis, 18. novembra iela, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1855, 19. sajand Eestis, 1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises, 1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises, 1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises, 2. Eesti Politseirügement, 37. Kaitsepataljon. Laienda indeks (354 rohkem) » « Kahaneb indeks

Adsele

Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.

Uus!!: Daugava ja Adsele · Näe rohkem »

Aiviekste jõgi

Aiviekste on jõgi Lätis, Daugava parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Aiviekste jõgi · Näe rohkem »

Aizkraukle

Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Daugava ja Aizkraukle · Näe rohkem »

Aizkraukle muinaslinnus

Aizkraukle linnamägi 1920. aastatel Aizkraukle muinaslinnus oli Daugava jõe kaldal tänapäeva Lätis Skrīveri vallas asunud linnus.

Uus!!: Daugava ja Aizkraukle muinaslinnus · Näe rohkem »

Aizkraukle ordulinnus

Aizkraukle ordulinnus (läti Aizkraukles pils, saksa Ascheraden) on varemetes ordulinnus Daugava jõe ääres Lätis Aizkraukles.

Uus!!: Daugava ja Aizkraukle ordulinnus · Näe rohkem »

Aizkraukle rajoon

Aizkraukle rajoon oli 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Daugava ja Aizkraukle rajoon · Näe rohkem »

Aizkraukle vald

Daugava jõe org Aizkraukle vald (läti keeles Aizkraukles pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Aizkraukle vald · Näe rohkem »

Alauksts

Alauksts (ka Alaukstsi järv, läti Alauksta ezers) on järv Lätis Cēsise piirkonna Vecpiebalga vallas.

Uus!!: Daugava ja Alauksts · Näe rohkem »

Alūksne kõrgustik

alt.

Uus!!: Daugava ja Alūksne kõrgustik · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Uus!!: Daugava ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Altene ordulinnus

Jaunjelgava piirkonna vapp Alteni ordulinnus (läti Altene, saksa Altona) oli Liivi ordu abilinnus Lätis Jaunjelgava piirkonnas (Jaunjelgavas novads, saksa Friedrichstadt) Sece vallas (Seces pagasts), Väina (Daugava) jõe vasakul kaldal umbes 3 km Koknese linnast ning linnusest ülesvoolu Brencēni ja Bruņenieki talude lähedal.

Uus!!: Daugava ja Altene ordulinnus · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Daugava ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Andreapol

Andreapol on linn Venemaa Tveri oblastis, Andreapoli rajooni keskus.

Uus!!: Daugava ja Andreapol · Näe rohkem »

Annuška

Annuška on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas.

Uus!!: Daugava ja Annuška · Näe rohkem »

Arkaadia park

Arkaadia park, ka Arkaadia aed (läti keeles Arkādijas dārzs), on park Riias Daugava vasakkaldal Torņakalnsi asumis.

Uus!!: Daugava ja Arkaadia park · Näe rohkem »

Arnold Hinnom

Arnold-Johannes Hinnom VR I/2 (5. jaanuar 1896 Kuie küla, Einmani vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa – 9. oktoober 1989 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: Daugava ja Arnold Hinnom · Näe rohkem »

Arvīds Pelše

Arvīds Pelše (venepäraselt Arvid Janovitš Pelše (Арвид Янович Пельше); 7. veebruar 1899 Iecava vald, Kuramaa kubermang – 29. mai 1983 Moskva) oli läti päritolu Nõukogude Liidu ja Läti NSV kommunistliku partei ja riigitegelane ning parteiajaloolane.

Uus!!: Daugava ja Arvīds Pelše · Näe rohkem »

Austra Skujiņa

Austra Skujiņa (10. veebruar 1909 Kraukļi, Vidriži vald, (tänapäeval Sēja piirkond) – 5. september 1932 Riia) oli läti luuletaja.

Uus!!: Daugava ja Austra Skujiņa · Näe rohkem »

Auvere lahing

Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.

Uus!!: Daugava ja Auvere lahing · Näe rohkem »

Avilys

Avilys on järv Leedus Zarasai rajoonis.

Uus!!: Daugava ja Avilys · Näe rohkem »

Łučosa

Łučosa ehk Lutšossa on jõgi Valgevenes, Daugava vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Łučosa · Näe rohkem »

Šumilina rajoon

Šumilina rajoon on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Šumilina rajoon · Näe rohkem »

Ķīpsala

Ķīpsala asendikaart Ķīpsala on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 1,975 km².

Uus!!: Daugava ja Ķīpsala · Näe rohkem »

Ķegums

Ķegums (saksa Keggum) on linn Lätis Vidzemes Ogre piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Ķegums · Näe rohkem »

Ķeizarsils

Ķeizarsils on küla (mazciems) Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas.

Uus!!: Daugava ja Ķeizarsils · Näe rohkem »

Ķengarags

Ķengaragsi asendikaart Ķengarags on asum Lätis, Riia linna Latgale eeslinna osa pindalaga 5,190 km².

Uus!!: Daugava ja Ķengarags · Näe rohkem »

Žarkovski rajoon

Žarkovski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tveri oblasti edelaosas.

Uus!!: Daugava ja Žarkovski rajoon · Näe rohkem »

Čičirys

Čičirys on järv Leedus Zarasai rajoonis.

Uus!!: Daugava ja Čičirys · Näe rohkem »

Üksküla linnus

Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.

Uus!!: Daugava ja Üksküla linnus · Näe rohkem »

Årsteinen

Lofootide kaardil märgitud punasega. Årsteinen on saar Norras Nordlandi maakonna Lofootide saarestiku Vågani vallas, Lofoote Hinnøyast eraldava Raftsundi väina sissepääsust idas.

Uus!!: Daugava ja Årsteinen · Näe rohkem »

Āgenskalns

Āgenskalnsi asendikaart Āgenskalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna ja ühtlasi ka Kurzeme rajooni osa pindalaga 4,613 km².

Uus!!: Daugava ja Āgenskalns · Näe rohkem »

Baloži raudteepeatus

Baloži raudteepeatus Baloži raudteepeatus on raudteepeatus Riia–Jelgava raudteeliinil Olaine piirkonnas Olaine vallas Stūnīši külas.

Uus!!: Daugava ja Baloži raudteepeatus · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Daugava ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Beckeri mõis

Beckeri mõis (läti keeles Beķera muiža või Beķermuiža) oli mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis, mille peahoone asus Daugavgrīvas ielā ja Beķeri kraavi vahel.

Uus!!: Daugava ja Beckeri mõis · Näe rohkem »

Berthold (Liivimaa piiskop)

Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.

Uus!!: Daugava ja Berthold (Liivimaa piiskop) · Näe rohkem »

Biķernieki kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Biķernieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bickern, läti keeles Biķernieku draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: Daugava ja Biķernieki kihelkond · Näe rohkem »

Biešankovičy

Biešankovičy (transkribeerituna Bešankovitšõ) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Biešankovičy rajooni halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Biešankovičy · Näe rohkem »

Biešankovičy rajoon

Biešankovičy rajoon (transkribeerituna Bešankovitšõ rajoon) on rajoon Viciebski oblastis Valgevenes.

Uus!!: Daugava ja Biešankovičy rajoon · Näe rohkem »

Birzgale vald

Vallamaja Birzgale vald (läti keeles Birzgales pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Birzgale vald · Näe rohkem »

Bolderāja

Bolderāja Bolderāja asendikaart Bolderāja on asum Riias Kurzeme rajoonis Daugava vasakul kaldal Buļļupest lõunas pindalaga 8,329 km².

Uus!!: Daugava ja Bolderāja · Näe rohkem »

Bolderāja II raudteejaam

Bolderāja II raudteejaam on raudteejaam Riia–Bolderāja raudteeliinil Riia linnas Spilve ja Kleisti asumi piiril.

Uus!!: Daugava ja Bolderāja II raudteejaam · Näe rohkem »

Bolderāja raudteejaam

pisi Bolderāja raudteejaam on raudteejaam Riia–Bolderāja raudteeliinil Riia linnas Bolderājas.

Uus!!: Daugava ja Bolderāja raudteejaam · Näe rohkem »

Brasłaŭ rajoon

Brasłaŭ rajoon (transkribeerituna Braslavi rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Brasłaŭ rajoon · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Uus!!: Daugava ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »

Buļļi mõis

Buļļi mõis (läti keeles Buļļu muiža, saksa keeles Bullenhof) oli mõis Lätis Riia linnas Rītabuļļi asumis.

Uus!!: Daugava ja Buļļi mõis · Näe rohkem »

Buļļupe

Buļļupe asukoht Lielupe ja Daugava vahel Buļļupe on Lielupe vana jõesäng, mida mööda viimane voolas Daugavasse.

Uus!!: Daugava ja Buļļupe · Näe rohkem »

Carl Magnus Stuart

Carl Magnus Stuart Carl Magnus Stuart (1650–1705) oli Rootsi sõjaväelane ja kuningas Karl XII lähikondlane, kes osales Põhjasõjas.

Uus!!: Daugava ja Carl Magnus Stuart · Näe rohkem »

Centrs (Daugavpils)

Centrsi asendikaart Öine kesklinn Centrs (vene keeles Центр) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Centrs (Daugavpils) · Näe rohkem »

Centrs (Riia)

Eisensteini maja Centrsi asendikaart Centrs on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 5,732 km².

Uus!!: Daugava ja Centrs (Riia) · Näe rohkem »

Cietoksnis

Cietoksnise asendikaart Cietoksnise vaade Cietoksnis (vene keeles Крепость) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Cietoksnis · Näe rohkem »

Cinevilla

Cinevilla on filmilinnak Lätis Tukumsi piirkonnas Slampe vallas.

Uus!!: Daugava ja Cinevilla · Näe rohkem »

Daugava lade

Daugava lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.

Uus!!: Daugava ja Daugava lade · Näe rohkem »

Daugava staadion

Daugava-nimeline staadion on mitmes Läti linnas, millest voolab läbi Daugava jõgi.

Uus!!: Daugava ja Daugava staadion · Näe rohkem »

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Uus!!: Daugava ja Daugavgrīva · Näe rohkem »

Daugavgrīva kindlus

Daugavgrīva kindlus (saksa keeles Neumünde Schanz või Festung Dünamünde, poola keeles Twierdza Dynemunt, vene keeles крепость Дюнамюнде või Усть-Двинск) oli 1624.

Uus!!: Daugava ja Daugavgrīva kindlus · Näe rohkem »

Daugavgrīva raudteejaam

Daugavgrīva raudteejaam oli raudteejaam Riias Riia-Bolderāja raudtee ääres Daugavgrīvas.

Uus!!: Daugava ja Daugavgrīva raudteejaam · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: Daugava ja Daugavpils · Näe rohkem »

Daugavpilsi kindlus

Daugavpilsi kindlus (ka Dünaburgi kindlus) on kindlus Daugavpilsi linna territooriumil Lätis.

Uus!!: Daugava ja Daugavpilsi kindlus · Näe rohkem »

Daugavpilsi raudteesild

Daugavpilsi raudteesild (2011) Daugavpilsi raudteesild (20. sajandi algus) Daugavpilsi raudteesild (ka Daugavpilsi kindlusesild, läti Daugavpils dzelzceļa tilts) on raudteesild üle Daugava jõe Daugavpilsis.

Uus!!: Daugava ja Daugavpilsi raudteesild · Näe rohkem »

Daugmale

Daugmale on asula Lätis, Ķekava piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Daugmale · Näe rohkem »

Daugmale muinaslinnus

Daugmale linnamägi 1930. aastatel. Daugmale muinaslinnus oli kuni 12.

Uus!!: Daugava ja Daugmale muinaslinnus · Näe rohkem »

David Hieronymus Grindel

David Hieronymus Grindel (läti keeles Dāvids Hieronīms Grindelis, vene keeles Давид Иероним Гриндель; 9. oktoober 1776 Riia – 20. jaanuar 1836 Riia) oli läti farmatseut, arst, keemik ja botaanik, esimene lätlasest loodusteadlane, Tartu ülikooli rektor 1810–1812.

Uus!!: Daugava ja David Hieronymus Grindel · Näe rohkem »

Dārziņi

Dārziņi Dārziņi asendikaart Dārziņi on asum Lätis, Riia linna Latgale eeslinna osa pindalaga 4,380 km².

Uus!!: Daugava ja Dārziņi · Näe rohkem »

Dünamünde klooster

Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.

Uus!!: Daugava ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »

Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).

Uus!!: Daugava ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »

Desna (täpsustus)

Desna on mitme geograafiliste objektide kohanimi.

Uus!!: Daugava ja Desna (täpsustus) · Näe rohkem »

Dole

Osa Dole saarest ja Daugava ääres asunud mõisate (Katlekalen, Steinholm, Jungfernhoff) kaart. Johann Christoph Brotze (1793) Dole on jõesaar Lätis Daugava jões.

Uus!!: Daugava ja Dole · Näe rohkem »

Dole kihelkond

Dole kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dahlen) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus,Lätimaal Daugava jões asunud Dole jõesaarel.

Uus!!: Daugava ja Dole kihelkond · Näe rohkem »

Doles dārzs

Doles dārzs (ka Dole, tõlkes Dole aed) on küla (vasarnīcu ciems ehk suvilapiirkond) Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas.

Uus!!: Daugava ja Doles dārzs · Näe rohkem »

Dolesmuiža

Dolesmuiža on küla (mazciems) Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas.

Uus!!: Daugava ja Dolesmuiža · Näe rohkem »

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Uus!!: Daugava ja Drang nach Osten · Näe rohkem »

Drīdzis

Drīdzis (läti keeles ka Drīdzs, Dridzis või Drīdža ezers, latgali keeles Dreidzs) on Läti sügavaim järv.

Uus!!: Daugava ja Drīdzis · Näe rohkem »

Druck

Druck (valgevene keeles Друцк, ka Друцак, leedu keeles Druckas) on agrolinnake (varem linn ja siis küla) Valgevenes Viciebski oblasti Tałačyni rajoonis Tałačyni külanõukogus.

Uus!!: Daugava ja Druck · Näe rohkem »

Druja

Druja (valgevene keeles Друя) on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Brasłaŭ rajoonis, Druja külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Druja · Näe rohkem »

Drysa jõgi

Drysa (ka Drõssa) on jõgi Valgevenes, Daugava parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Drysa jõgi · Näe rohkem »

Dubena vasallilinnus

Dubena vasallilinnus oli väikelinnus Kagu-Lätis.

Uus!!: Daugava ja Dubena vasallilinnus · Näe rohkem »

Dubulti

Dubulti asendikaart Dubulti jaamahoone Dubulti (saksa keeles Dublezeem, Dubbeln) on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Daugava ja Dubulti · Näe rohkem »

Dvina

thumb Dvina ehk Põhja-Dvina (varem eesti keeles Põhja-Dvinaa; vene Северная Двина) on jõgi Euroopa-Venemaa põhjaosas.

Uus!!: Daugava ja Dvina · Näe rohkem »

Dzintari (Daugavpils)

Dzintari asendikaart Dzintari (vene keeles Дзинтари) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Dzintari (Daugavpils) · Näe rohkem »

Dzirciems

Dzirciemsi asendikaart Dzirciems on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 2,44 km².

Uus!!: Daugava ja Dzirciems · Näe rohkem »

Dzisna

Dzisna on linn Valgevenes Viciebski oblastis Miory rajoonis.

Uus!!: Daugava ja Dzisna · Näe rohkem »

Dzisna jõgi

Dzisna on jõgi Leedus ning Valgevenes, Daugava vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Dzisna jõgi · Näe rohkem »

Eduard Neps

Eduard-Jakob Neps VR I/3, VR II/2, VR II/3 (25. märts 1894 Tartu, Liivimaa – 28. mai 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten).

Uus!!: Daugava ja Eduard Neps · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Daugava ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.

Uus!!: Daugava ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Daugava ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti juudid

Juudid on üks Eesti territooriumil elavaist vähemusrahvustest.

Uus!!: Daugava ja Eesti juudid · Näe rohkem »

Eesti kütiväed

Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.

Uus!!: Daugava ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Eesti kiviaeg

Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.

Uus!!: Daugava ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »

Eesti merejõud

Eesti merejõud oli Eesti mereväe nimetus 1918–1940 ja tänapäevase Eesti mereväe eelkäija.

Uus!!: Daugava ja Eesti merejõud · Näe rohkem »

Eesti NSV lipp

Eesti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV lipp.

Uus!!: Daugava ja Eesti NSV lipp · Näe rohkem »

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Uus!!: Daugava ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõja kronoloogia

Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919.

Uus!!: Daugava ja Eesti Vabadussõja kronoloogia · Näe rohkem »

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Uus!!: Daugava ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Daugava ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Esa

Esa on jõgi Valgevenes, Daugava vesikonnas.

Uus!!: Daugava ja Esa · Näe rohkem »

Esimene Poola jagamine

Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.

Uus!!: Daugava ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »

Esplanāde

Esplanāde asendikaart Daugavpilsi spordikompleks Esplanāde (vene keeles Эспланада) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Esplanāde · Näe rohkem »

Filippo Paulucci

kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).

Uus!!: Daugava ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »

Fosforiidisõda

pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.

Uus!!: Daugava ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »

Gajoks

Gajoki asendikaart Gajoki vanausuliste palvemaja Gajoks (vene keeles Гаёк) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Gajoks · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Daugava ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Graužupes

Graužupes on küla (mazciems) Lätis Ogre piirkonna Rembate vallas.

Uus!!: Daugava ja Graužupes · Näe rohkem »

Grīva

Grīva asendikaart Grīva vapp Grīva (vene keeles Грива, poola keeles Grzywa) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Grīva · Näe rohkem »

Hans Kalm

Hans Kalm VR I/1, VR II/3 (21. aprill (9. aprill Juliuse kalendri järgi) 1889 Taarasaare talu, Kotsama küla, Kõo vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa Liivimaa kubermang – 1. veebruar 1981 Jyväskylä, Soome) oli Eesti ja Soome sõjaväelane, üks Soome kodusõja ja Eesti Vabadussõja väejuhte.

Uus!!: Daugava ja Hans Kalm · Näe rohkem »

Haradoki rajoon

Haradoki rajoon on rajoon Viciebski oblastis Valgevenes.

Uus!!: Daugava ja Haradoki rajoon · Näe rohkem »

Hermelingi mõis

Hermelingi mõis (läti keeles Hermeliņa muižiņa, saksa keeles Hermelingshof) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis.

Uus!!: Daugava ja Hermelingi mõis · Näe rohkem »

Hintze mõis

Hintze mõis (läti keeles Inča muiža, ka Helmsa muiža) oli suvemõis Lätis Riia linnas Maskavas forštate asumis peahoone aadressil Sadovņikova ielā Nr 20.

Uus!!: Daugava ja Hintze mõis · Näe rohkem »

Holm (täpsustus)

Holm tähendab mitmes germaani keeles saart ja vene keeles küngast.

Uus!!: Daugava ja Holm (täpsustus) · Näe rohkem »

Holmi linnus

Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.

Uus!!: Daugava ja Holmi linnus · Näe rohkem »

Iļģuciems

Iļģuciemsi asendikaart Iļģuciems (Ilgezeem) on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 2,442 km².

Uus!!: Daugava ja Iļģuciems · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Uus!!: Daugava ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Idumealased

Idumealased olid Henriku Liivimaa kroonika järgi 13.

Uus!!: Daugava ja Idumealased · Näe rohkem »

Igelström

Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Daugava ja Igelström · Näe rohkem »

Ignalina tuumaelektrijaam

Ignalina tuumaelektrijaam RBMK reaktor Ignalina tuumaelektrijaamas Ignalina tuumaelektrijaam on suletud tuumaelektrijaam Leedu idaosas, Euroopa Liidu ainus Tšornobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 1983–2009.

Uus!!: Daugava ja Ignalina tuumaelektrijaam · Näe rohkem »

Ikšķile

Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.

Uus!!: Daugava ja Ikšķile · Näe rohkem »

Inesis

Inesis (ka Inesise järv, läti Ineša ezers) on järv Lätis Cēsise piirkonna Ineši vallas.

Uus!!: Daugava ja Inesis · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Daugava ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Ivo Schenkenberg

Ivo Schenkenberg (ka Iwan, Iwen, Iven või Ifen; umbes 1549 – 1579) oli saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.

Uus!!: Daugava ja Ivo Schenkenberg · Näe rohkem »

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Uus!!: Daugava ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »

Jaunjelgava

Jaunjelgava (saksa Friedrichstadt) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Jaunjelgava · Näe rohkem »

Jēkabpils

Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.

Uus!!: Daugava ja Jēkabpils · Näe rohkem »

Jēkabpilsi rajoon

Jēkabpilsi rajoon oli 1.

Uus!!: Daugava ja Jēkabpilsi rajoon · Näe rohkem »

Jersika

Jersika (saksa keeles Gerzika, Gercike, Gerceke, Zargrad; vene keeles Царьград, Ерсика, Герцике; teised nimetused: Gercike, Gerdeke, Gerseke, Gertzeke, Locus Castri in Gerzeke, monte Gerzieche, Gersika, Gerzeke, Gerzike) on küla (vidējciems) Lätis, Jersika vallas Līvāni piirkonnas, Daugava paremal kaldal.

Uus!!: Daugava ja Jersika · Näe rohkem »

Jersika linnus

Jersika linnus oli linnus tänapäeva Läti Līvāni piirkonna territooriumil Daugava paremal kaldal 10.–11.

Uus!!: Daugava ja Jersika linnus · Näe rohkem »

Jersika vürstiriik

Jersika vürstiriik oli kuni 1230.

Uus!!: Daugava ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Daugava ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Johann von Derfelden vanem

Johann von Derfelden (sündinud 1561; maetud 7. juulil (vkj 27. juunil) 1633) oli Rootsi admiral, mitme kindluse asehaldur ning mõisnik Rootsis ja Eestimaal.

Uus!!: Daugava ja Johann von Derfelden vanem · Näe rohkem »

Judovka

Judovka asendikaart Vaade Judovkale Judovka (vene keeles Юдовка) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Judovka · Näe rohkem »

Jumprava vald

Vallamaja Jumprava vald (läti keeles Jumpravas pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Jumprava vald · Näe rohkem »

Kalkūni (Daugavpils)

Kalkūni asendikaart Kalkūni (vene keeles Калку́ны) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Kalkūni (Daugavpils) · Näe rohkem »

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Uus!!: Daugava ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »

Kapella (laev, 1948)

Kapella (vene keeles Капелла, tõlkes 'Kapella') oli pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud 3-mastiline puust purjelaev.

Uus!!: Daugava ja Kapella (laev, 1948) · Näe rohkem »

Kapten Irv

Kapten Irv oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud laiarööpmeline soomusrong.

Uus!!: Daugava ja Kapten Irv · Näe rohkem »

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Uus!!: Daugava ja Karl XII · Näe rohkem »

Karpsõlg

Karpsõlg (inglise keeles box brooch, saksa keeles Gotlandfibel, Dosenfibel) on skandinaaviapärane, peamiselt Gotlandil kantud sõletüüp, mis on ühtaegu rõivakinnitusvahend ja pisiesemete mahutamiseks mõeldud paksu ketta kujuline karbike.

Uus!!: Daugava ja Karpsõlg · Näe rohkem »

Katlakalns

Riia piimakombinaat Katlakalnsi asendikaart Katlakalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa.

Uus!!: Daugava ja Katlakalns · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Daugava ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Keskaegsed kivilinnused Lätis

Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.

Uus!!: Daugava ja Keskaegsed kivilinnused Lätis · Näe rohkem »

Keskrajoon (Riia)

Keskrajooni asend Riias Keskrajoon (läti Centra rajons) on Riia linnaosa.

Uus!!: Daugava ja Keskrajoon (Riia) · Näe rohkem »

Kevadised hallad

"Kevadised hallad" on 1955.

Uus!!: Daugava ja Kevadised hallad · Näe rohkem »

Kindlustatud asula

Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.

Uus!!: Daugava ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »

Kirikumäe järv

Kirikumäe järv on järv Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Daugava ja Kirikumäe järv · Näe rohkem »

Klintaine vald

Viinamäe linnamägi Klintaine vald (läti keeles Klintaines pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Klintaine vald · Näe rohkem »

Koiva jõgi

Koiva on jõgi Lätis.

Uus!!: Daugava ja Koiva jõgi · Näe rohkem »

Koiva vesikond

Koiva vesikond on üks kolmest veeseadusega määratud Eesti vesikonnast Ida-Eesti ja Lääne-Eesti vesikonna kõrval.

Uus!!: Daugava ja Koiva vesikond · Näe rohkem »

Kojusala mõis

Kojusala mõis (läti keeles Kojusalas muiža) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Maskavas forštate asumis.

Uus!!: Daugava ja Kojusala mõis · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.

Uus!!: Daugava ja Koknese · Näe rohkem »

Koknese muinaslinnus

Koknese muinaslinnus oli kuni 13.

Uus!!: Daugava ja Koknese muinaslinnus · Näe rohkem »

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.

Uus!!: Daugava ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »

Koknese vald

Valla maastik Koknese vald (läti keeles Kokneses pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Koknese vald · Näe rohkem »

Koknese vürstiriik

Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.

Uus!!: Daugava ja Koknese vürstiriik · Näe rohkem »

Korporatsioon Daugaviete

"Daugaviete" üliõpilaskorporatsiooni sümboolika Korporatsioon Daugaviete on 6. novembril 1921 Riias asutatud Läti üliõpilasorganisatsioon, esimene naiskorporatsioon Lätis.

Uus!!: Daugava ja Korporatsioon Daugaviete · Näe rohkem »

Krāslava

Krāslava Krāslava (latgali keeles Kruoslova, saksa keeles Kreslau, poola keeles Krasław) on linn Lätis Latgales, Krāslava piirkonna keskus.

Uus!!: Daugava ja Krāslava · Näe rohkem »

Krāslava mõis

Krāslava mõisa peahoone Krāslava mõis, ka Kreslawka mõis (poola keeles Krasław, saksa keeles Kreslau, läti keeles Krāslavas muiža), oli mõis Venemaa Vitebski kubermangus Dünaburgi maakonnas Krāslava vallas.

Uus!!: Daugava ja Krāslava mõis · Näe rohkem »

Krāslava vasallilinnus

Kraslava vasallilinnus (läti Krāslava, saksa Kreslau, Kreslawka, poola Krasław, vene Креслав) oli Liivi ordule kuulunud väikelinnus, mis asus Lätis Kagu-Latgales Krāslava piirkonnas (Krāslavas novads) Krāslava linnas, Väina ehk Daugava jõelooke põhjakalda künkal krahv Plateri pargi vastas ja mida kutsutakse Teatrimäeks (Teātra kalns) ning mis asetseb 141 meetrit üle merepinna tänavate Aglonas iela, Ganību iela ja Ziedu iela vahel.

Uus!!: Daugava ja Krāslava vasallilinnus · Näe rohkem »

Krēmeri mõis

Krēmeri mõis (läti keeles Krēmeru muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis.

Uus!!: Daugava ja Krēmeri mõis · Näe rohkem »

Krievciemsi vasallilinnus

Krievciemsi vasallilinnus (eestipäraselt Veneküla, läti keeles "Krievciems" – 'moskvalaste küla', 'moskoviitide küla', saksa keeles Ruschendorf, Russendorf) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolises piirkonnas, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Varieši vallas (Variešu pagasts), Krievciemsi asulas, Aiviekste (Ewst) jõe alamjooksu vasakul ehk lõunakaldal, u 50 m kaugusel endisest Krievciemsi mõisast.

Uus!!: Daugava ja Krievciemsi vasallilinnus · Näe rohkem »

Krivitšid

Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.

Uus!!: Daugava ja Krivitšid · Näe rohkem »

Kronmanni mõis

Kronmanni mõis (Kroņmaņa muiža, ka Kronmaņa muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis, mille peahoone asus Daugava ääres Krēmeri 17a maja lähistel.

Uus!!: Daugava ja Kronmanni mõis · Näe rohkem »

Krupki rajoon

Krupki rajoon on 2.

Uus!!: Daugava ja Krupki rajoon · Näe rohkem »

Krustpils

Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Krustpils · Näe rohkem »

Kulna piiskopilinnus

Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.

Uus!!: Daugava ja Kulna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kundziņsala

Kundziņsala asendikaart Kundziņsala on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 5,554 km².

Uus!!: Daugava ja Kundziņsala · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Daugava ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Daugava ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Daugava ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Daugava ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa liivlased

Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.

Uus!!: Daugava ja Kuramaa liivlased · Näe rohkem »

Kurzeme rajoon

Kurzeme rajooni asend Riias Kurzeme rajoon (läti Kurzemes rajons) on Riia linnaosa.

Uus!!: Daugava ja Kurzeme rajoon · Näe rohkem »

Laiarööpmeline soomusrong nr. 2

Laiarööpmeline soomusrong nr.

Uus!!: Daugava ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 · Näe rohkem »

Landesveeri sõda

Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Uus!!: Daugava ja Landesveeri sõda · Näe rohkem »

Lasenbeka mõis

Lasenbeka mõis (läti keeles Lasenbekas muiža, ka Lašupes muiža või Lesenbēkas muiža, saksa keeles Lassenbeck) oli mõis Kuramaal Daugavpilsi kihelkonnas.

Uus!!: Daugava ja Lasenbeka mõis · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Daugava ja Latgale · Näe rohkem »

Latgale eeslinn

Latgale eeslinna asend Riias Latgale eeslinn (läti Latgales priekšpilsēta) on Riia linnaosa.

Uus!!: Daugava ja Latgale eeslinn · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Daugava ja Latgalid · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Daugava ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Daugava ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Daugava ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Daugava ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Läti linnuste loend

Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.

Uus!!: Daugava ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »

Läti mõisate loend

Siin on loetletud Läti mõisaid.

Uus!!: Daugava ja Läti mõisate loend · Näe rohkem »

Läti NSV lipp

23pxLäti NSV lipp 1953–1990 Läti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Läti NSV lipp.

Uus!!: Daugava ja Läti NSV lipp · Näe rohkem »

Läti rahvusväeosad

Läti rahvusväeosad ehk Läti kütipolgud olid 1915.

Uus!!: Daugava ja Läti rahvusväeosad · Näe rohkem »

Läti saksakeelsete kohanimede loend

Siin on alfabeetiliselt loetletud tänase Läti aladel asuvate linnade, mõisade, jõgede, saarte jne saksakeelseid nimetusi.

Uus!!: Daugava ja Läti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »

Läti Vabadussõda

Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.

Uus!!: Daugava ja Läti Vabadussõda · Näe rohkem »

Līgatne raudteejaam

Līgatne raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Cēsise piirkonnas Līgatne vallas Augšlīgatnes.

Uus!!: Daugava ja Līgatne raudteejaam · Näe rohkem »

Līvāni

Līvāni (latgali Leivuons, saksa Lievenhof) on linn Lätis Latgales Daugava ääres, Līvāni piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Līvāni · Näe rohkem »

Lübecki mõis

Lübecki mõis (läti keeles Libekas muiža, ka Langes muiža) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Maskavas forštate asumis.

Uus!!: Daugava ja Lübecki mõis · Näe rohkem »

Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)

Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.

Uus!!: Daugava ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) · Näe rohkem »

Lebenieši

Lebenieši on küla (mazciems) Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas.

Uus!!: Daugava ja Lebenieši · Näe rohkem »

Leedu ajalugu

Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

Uus!!: Daugava ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Daugava ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Lembit (suurtükipaat)

Lembit oli Vene Keisririigis ehitatud ja hiljem Eesti merejõudude kasutuses olnud Giljak-klassi suurtükilaev (toonases kõnepruugis suurtükipaat).

Uus!!: Daugava ja Lembit (suurtükipaat) · Näe rohkem »

Lennuk (miiniristleja)

Lennuk oli Venemaa keisririigis ehitatud Izjaslav-klassi hävitaja (miiniristleja) algse nimega Avtroil (vene keeles Эскадренный миноносец "Автроил"), mis teenis hiljem Nõukogude Venemaa mereväe Balti laevastikus, Eesti merejõududes ja Peruu mereväes.

Uus!!: Daugava ja Lennuk (miiniristleja) · Näe rohkem »

Lielais Kristaps

Lielais Kristapsit kujutav skulptuur Daugava kaldapealsel Lielais Kristaps ('Suur Kristaps') on läti mütoloogiline kangelane, kes legendi järgi aitas inimestel Daugava jõge ületada.

Uus!!: Daugava ja Lielais Kristaps · Näe rohkem »

Lielupe

Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Lielupe · Näe rohkem »

Lielvārde

Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.

Uus!!: Daugava ja Lielvārde · Näe rohkem »

Lielvārde muinaslinnus

Lielvārde muinaslinnus oli Daugava lisajõe Rumbiņa suudmes tänase Lielvārde linna territooriumil asunud kohalike liivlaste linnus.

Uus!!: Daugava ja Lielvārde muinaslinnus · Näe rohkem »

Lielvārde piiskopilinnus

Piiskopilinnuse varemed aastal 2011 Lielvārde piiskopilinnus (endine nimi Schloß Lennewarden või castrum Lennewarde) oli Riia piiskopkonna linnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres.

Uus!!: Daugava ja Lielvārde piiskopilinnus · Näe rohkem »

Lielvārde vald

Aviekste jõgi Lielvārde vald (läti keeles Lielvārdes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Lielvārde vald · Näe rohkem »

Lielvārde vasallilinnus

Lielvārde vasallilinnus (saksa keeles Alt-Lennewarden) oli Riia piiskopkonna vasallilinnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres.

Uus!!: Daugava ja Lielvārde vasallilinnus · Näe rohkem »

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Daugava ja Liepāja · Näe rohkem »

Liginiški

Liginiški asendikaart Liginiški (vene keeles Лигинишки) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Daugava ja Liginiški · Näe rohkem »

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.

Uus!!: Daugava ja Liivi keel · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Daugava ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Daugava ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa aadlilipkond

Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.

Uus!!: Daugava ja Liivimaa aadlilipkond · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Daugava ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Uus!!: Daugava ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »

Liivimaa vanem riimkroonika

Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.

Uus!!: Daugava ja Liivimaa vanem riimkroonika · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Daugava ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Daugava ja Liivlased · Näe rohkem »

Lokstiņi vasallilinnus

Lokstiņi vasallilinnus (läti keeles ka Lokstene ja Loksteņa, saksa Loxten) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Krustpilsi (Kreuzburg) linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Pļaviņase piirkonnas (Pļaviņu novads), Klintaine vallas (Klintaines pagasts), Väina (Daugava) jõe paremal ehk põhjakaldal, kohas kus Lokstene jõgi (Lokstinupite, Loxtenbach) Väinasse suubudes moodustab terava kaldaneemiku, Lokstiņi külast 50 m lõunas ja Plavinase linnast u 4 km lääneedelas.

Uus!!: Daugava ja Lokstiņi vasallilinnus · Näe rohkem »

Lozna rajoon

Lozna rajoon (transkribeerituna Ljozna rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Lozna rajoon · Näe rohkem »

Lubāns

Lubāns (läti keeles ka Lubāna ezers, Lubānas ezers) on Läti suurim järv.

Uus!!: Daugava ja Lubāns · Näe rohkem »

Lucavsala

Lucavsala asukoht Riia kaardil Lucavsala (läti 'Lutsusaar') on üks mitmest saarest Daugava jões Riia kesklinnas Lätis.

Uus!!: Daugava ja Lucavsala · Näe rohkem »

Lucavsala mõis

vene sõdurite mälestusmärk Lucavsala mõis (Lucavsalas muižiņa, ka Lucavas muiža, saksa keeles Lutzaushof) oli poolmõis Lätis Riia linnas Salase asumis.

Uus!!: Daugava ja Lucavsala mõis · Näe rohkem »

Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

Uus!!: Daugava ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.

Uus!!: Daugava ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Daugava ja Magnus · Näe rohkem »

Mangaļsala

Mangaļsala asendikaart Mangaļsala suvilad Mangaļsala on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 8,036 km².

Uus!!: Daugava ja Mangaļsala · Näe rohkem »

Maskavas forštate

Maskavas forštate Maskavas forštate asendikaart Maskavas forštate (eesti keeles 'Moskva eeslinn'), slängis ka Maskačka, on asum Lätis, Riia linna Latgale eeslinna osa pindalaga 7,594 km².

Uus!!: Daugava ja Maskavas forštate · Näe rohkem »

Mārtiņsala

Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.

Uus!!: Daugava ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Mīlgrāvis

Mīlgrāvis ('Veskikraav'; saksa Mühlen Graben) on kanal Lätis Riia linnas.

Uus!!: Daugava ja Mīlgrāvis · Näe rohkem »

Mölleri mõis

Mölleri mõis (läti keeles Mellera muiža, ka Meldera muiža, saksa keeles Möllershof) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis.

Uus!!: Daugava ja Mölleri mõis · Näe rohkem »

Meža

Meža ülemjooks. Meža (vene Межа) on jõgi Venemaal Tveri oblastis.

Uus!!: Daugava ja Meža · Näe rohkem »

Mežciems (Daugavpils)

Mežciemsi asendikaart Mežciemsi raudteejaam Mežciems, ka Poguļanka (latgali keeles Paguļāni, vene keeles Межциемс või Погулянка), on Läti linna Daugavpilsi läänepoolseim osa.

Uus!!: Daugava ja Mežciems (Daugavpils) · Näe rohkem »

Meeme (laev)

Meeme 1920-ndate algul. Meeme oli Eesti Merejõudude abilaev, suurtükilaev ja miinitraaler.

Uus!!: Daugava ja Meeme (laev) · Näe rohkem »

Meinhard

Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.

Uus!!: Daugava ja Meinhard · Näe rohkem »

Mihhail Zinovjev

Mihhail Aleksejevitš Zinovjev (vene Михаил Алексеевич Зиновьев; 19. veebruar 1838 – 2. detsember 1895 Gattšina) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Daugava ja Mihhail Zinovjev · Näe rohkem »

Miitavi ordulinnus

Miitavi (Jelgava) vapp Miitavi ordulinnus (läti keeles Jelgava ja Mītava, saksa Mitau, poola Mitawa ja Jełgawa, liivi Jālgab, leedu Mintauja) oli keskajal kivist Liivi ordu suurlinnus, mis asus Lätis Semgallia (Zemgale) kultuuriajaloolises piirkonnas Jelgava (Miitavi) linnas Lielupe jõe ja selle harujõe Drisa (saksa Drixen) vahelisel Pilssala ('linnusesaare') saarel.

Uus!!: Daugava ja Miitavi ordulinnus · Näe rohkem »

Miory rajoon

Miory rajoon (transkribeerituna Mjorõ rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Miory rajoon · Näe rohkem »

Navapołack

Navapołack (ka Navapołacak) on linn Valgevenes Viciebski oblastis Połacki rajooni territooriumil.

Uus!!: Daugava ja Navapołack · Näe rohkem »

Nīderkūni

Nīderkūni asendikaart Nīderkūni (varasem nimi Niderkuņi; (vene keeles Нидеркуны) on Läti linna Daugavpilsi osa. Asub Daugava jõe lõunapoolsel kaldal. Nīderkūni linnaosast hargnevad raudteeliinid Vilniuse ja Šiauliai suunas. Nīderkūni hakkas arenema Kalkūni raudteejaamaga koos. Linnaosa elanikud käisid tööl Kalkūni telliselöövis ja viinavabrikus. Aastal 1926 liideti Grīva linnaga, aastast 1953 Daugavpilsi koosseisus. Nīderkūnis asub XX sajandi alguses rajatud vanausuliste palvemaja.

Uus!!: Daugava ja Nīderkūni · Näe rohkem »

Nõukogude Läti armee

Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.

Uus!!: Daugava ja Nõukogude Läti armee · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus

Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ehk Nõukogude okupatsioon Balti riikides oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.

Uus!!: Daugava ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus · Näe rohkem »

Neuermühleni lahing

Neuermühleni (Ādaži) lahing oli 1491.

Uus!!: Daugava ja Neuermühleni lahing · Näe rohkem »

Nyen

Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Uus!!: Daugava ja Nyen · Näe rohkem »

Obali jõgi

Obal on jõgi Valgevenes, Daugava parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Obali jõgi · Näe rohkem »

Ogre

Ogre on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Daugava ja Ogre · Näe rohkem »

Ogre jõgi

Ogre jõgi on jõgi Lätis.

Uus!!: Daugava ja Ogre jõgi · Näe rohkem »

Ogresgalsi vald

Üks looduskaitsealustest künnapuudest Ogresgalsi vald (läti keeles Ogresgala pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Ogresgalsi vald · Näe rohkem »

Ostland

Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.

Uus!!: Daugava ja Ostland · Näe rohkem »

Otto Schmidt

Otto Schmidti mälestuseks välja antud Nõukogude Liidu postmark Otto Friedrich Julius Schmidt (vene Отто Юльевич Шмидт; läti Oto Šmits; 30. september 1891 Mahiloŭ, Mogiljovi kubermang – 7. september 1956 Moskva) oli Nõukogude Liidu matemaatik, astronoom, geofüüsik, polaaruurija, riigitegelane, akadeemik ja Nõukogude Liidu kangelane.

Uus!!: Daugava ja Otto Schmidt · Näe rohkem »

Otto von Mengden

Otto von Mengdeni kujutis tema hauplaadilt Riia toomkirikus. Otto von Mengden, Menģele vabahärra (1597 – 26. veebruar 1681) oli Liivimaa mõisnik, aadlitegelane ja sõjaväelane Rootsi teenistuses (ooberst).

Uus!!: Daugava ja Otto von Mengden · Näe rohkem »

Pałata

Palata on jõgi Venemaal ning Valgevenes, Daugava parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Pałata · Näe rohkem »

Pavel Melnikov (insener)

Pavel Melnikov (maalitud 1869) Pavel Petrovitš Melnikov (vene Павел Петрович Мельников; 3. august (vkj 22. juuni) 1804 Moskva – 3. august (vkj 22. juuli) 1880 Ljuban, Peterburi kubermang) oli Venemaa mehaanikateadlane, insener ja riigimees.

Uus!!: Daugava ja Pavel Melnikov (insener) · Näe rohkem »

Pārdaugavas Sarkanais tornis

Pārdaugavas Sarkanais tornis (tõlkes Daugava tagune punane torn) oli keskaegne vahitorn Lätis Riia linnas Torņakalnsi asumi territooriumil umbkaudse aadressiga Jelgavas iela 19 või Vienības gatve 10.

Uus!!: Daugava ja Pārdaugavas Sarkanais tornis · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.

Uus!!: Daugava ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Pļaviņas

Pļaviņas (saksa Stockmannshof) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Pļaviņas · Näe rohkem »

Pļaviņase hüdroelektrijaam

Pļaviņase HEJ (aprill, 2006) Pļaviņase hüdroelektrijaam (lühemalt Pļaviņase HEJ) on Lätis Daugava jõel Aizkraukle linnas asuv hüdroelektrijaam.

Uus!!: Daugava ja Pļaviņase hüdroelektrijaam · Näe rohkem »

Pļaviņase lade

Peetri jõe ääres on Eesti devoni lubjakivide kõige paremini vaadeldavaid paljandeid Pļaviņase lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.

Uus!!: Daugava ja Pļaviņase lade · Näe rohkem »

Põhjarajoon

Põhjarajooni asend Riias Põhjarajoon (läti Ziemeļu rajons) on Riia linnaosa.

Uus!!: Daugava ja Põhjarajoon · Näe rohkem »

Põhjarinne (Vene kodusõda)

Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.

Uus!!: Daugava ja Põhjarinne (Vene kodusõda) · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Daugava ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Daugava ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Põtalovo

Põtalovo (läti keeles Pitalova, Abrene) on linn Venemaal Pihkva oblastis.

Uus!!: Daugava ja Põtalovo · Näe rohkem »

Pērse jõgi

Pērse on jõgi Lätis, mis voolab läbi Madona ja Aizkraukle piirkonna, ning suubub Koknese piiskopilinnuse varemete juures Daugava jõkke.

Uus!!: Daugava ja Pērse jõgi · Näe rohkem »

Pētersala-Andrejsala

Pētersala-Andrejsala asendikaart Pētersala-Andrejsala on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 2,773 km².

Uus!!: Daugava ja Pētersala-Andrejsala · Näe rohkem »

Pedetsi jõgi

Pedetsi (läti keeles Pededze) on jõgi Eestis ja Lätis.

Uus!!: Daugava ja Pedetsi jõgi · Näe rohkem »

Peno rajoon

Peno rajoon on haldusüksus Venemaal Tveri oblastis.

Uus!!: Daugava ja Peno rajoon · Näe rohkem »

Pikk-kääbas

Pikk-kääpa mudel Schleswig-Holsteini arheoloogiamuuseumis Pikk-kääbas (ka põletusmatustega kääbas) on kääbaskalme vorm, mida kasutati 5.–10.

Uus!!: Daugava ja Pikk-kääbas · Näe rohkem »

Pjotr Voznessenski

Pjotr Voznessenski Pjotr Nikolajevitš Voznessenski (vene Пётр Николаевич Вознесенский; 23. detsember 1867 Peterburi – 25. jaanuar 1918 Peterburi) oli vene insener ja sillaehitaja.

Uus!!: Daugava ja Pjotr Voznessenski · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Połack · Näe rohkem »

Połacki rajoon

Połacki rajoon (transkribeerituna Polatski rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Połacki rajoon · Näe rohkem »

Poljudje

Vana-Vene vürst andamit kogumas. Nikolai Roerich, 1908 Poljudje (vene keeles полюдье) oli andami kogumine või andamikogumisretk Vana-Venes, hilisem (sageli määramata suurusega) andam; samuti kostitamist, pidustusi ja kingitusi pakkuv ringreis distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetlusteks riigi eri piirkondades.

Uus!!: Daugava ja Poljudje · Näe rohkem »

Polotski vürstiriik

Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.

Uus!!: Daugava ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Daugava ja Poola aeg · Näe rohkem »

Poola-Rootsi sõda (1600–1629)

Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.

Uus!!: Daugava ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »

Priedaine (Krāslava)

Priedaine (vanasti ka Pristana või Pristaņa) on Krāslava linna osa, mis jääb Daugava vasakule kaldale endise Kuramaa kubermangu Ilūkste kreisi aladele Sēlija etnograafilisse regiooni.

Uus!!: Daugava ja Priedaine (Krāslava) · Näe rohkem »

Rasony rajoon

Rasony rajoon (transkribeeritult Rassonõ rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Rasony rajoon · Näe rohkem »

Raudteetransport Lätis

Raudteeliinid tänapäeva Lätis Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.

Uus!!: Daugava ja Raudteetransport Lätis · Näe rohkem »

Rīga Krasta raudteejaam

Jaamahoone Rīga Krasta raudteejaam on endine raudteejaam Čiekurkalnsi raudteejaamast Riia sadamasse viival raudteel Riia linna Pētersala-Andrejsala asumis.

Uus!!: Daugava ja Rīga Krasta raudteejaam · Näe rohkem »

Rembate vald

Lielvārde lennuväebaas Rembate vald (läti keeles Rembates pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Rembate vald · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Daugava ja Riia · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Daugava ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia hüdroelektrijaam

Riia hüdroelektrijaam (lühemalt Riia HEJ, läti keeles Rīgas hidroelektrostacija, lühemalt Rīgas HES) on hüdroelektrijaam Riias Daugava jões.

Uus!!: Daugava ja Riia hüdroelektrijaam · Näe rohkem »

Riia keskraudteejaam

Vaade raudteejaamale Läti teaduste Akadeemia hoonest Riia keskvaksali perroonid Vaade perroonidelt vaksali peahoone poole Riia keskraudteejaam (läti Rīgas Pasažieru stacija) on raudteejaam Lätis Riia kesklinnas.

Uus!!: Daugava ja Riia keskraudteejaam · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Daugava ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Riia lahing (1210)

Riia lahing oli kuralaste katse vallutada Riia linna 1210.

Uus!!: Daugava ja Riia lahing (1210) · Näe rohkem »

Riia lahing (1215)

Riia lahing oli 1215.

Uus!!: Daugava ja Riia lahing (1215) · Näe rohkem »

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Uus!!: Daugava ja Riia loss · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Daugava ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riia piiramine (1656)

Riia piiramine tsaar Aleksei I Mihhailovitši juhitud Venemaa sõjaväe poolt oli aastatel 1656 kuni 1658 peetud Vene-Rootsi sõja olulisim sündmus.

Uus!!: Daugava ja Riia piiramine (1656) · Näe rohkem »

Riia piiramine (1710)

Riia piiramine oli Vene tsaaririigi vägede Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsi keskuse ja Riia kindluse sõjaline piiramis- ja vallutusoperatsioon Põhjasõja käigus 1710.

Uus!!: Daugava ja Riia piiramine (1710) · Näe rohkem »

Riia piiskopilinnus

Riia linna vapp Riia Jaani (Püha Ristija Johannese) kirik Skārņu ('Kitsas') tänaval, mis on ehitatud tõenäoliselt I piiskopilinnuse kabeli peale. Ka siin on sokkel laotud töödeldud dolomiidist. Vaade läänest Riia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).

Uus!!: Daugava ja Riia piiskopilinnus · Näe rohkem »

Riia sadam

Riia sadam (juuli, 2009) Riia (vaba)sadam (läti keeles Rīgas brīvosta) on kaubasadam Lätis Riias, Läänemere idarannikul Liivi lahe rannikul ja Daugava suudmes.

Uus!!: Daugava ja Riia sadam · Näe rohkem »

Riia-Bolderāja raudtee

Kuigi raudtee nimeks oli Riia-Bolderāja raudtee, viis see siiski Bolderājast edasi Daugavgrīva kindluse juurde Riia–Bolderāja raudtee on endine raudtee Riia linna ja Daugavgrīva kindluse vahel.

Uus!!: Daugava ja Riia-Bolderāja raudtee · Näe rohkem »

Riia-Bolderāja raudteeliin

pisi Riia–Bolderāja raudteeliin ehk Zasulauksi–Bolderāja raudteeliin on raudteeliin Riia linna Bolderāja asumi ja Zasulauksi raudteejaama vahel.

Uus!!: Daugava ja Riia-Bolderāja raudteeliin · Näe rohkem »

Riia–Daugavpilsi raudtee

Riia–Daugavpilsi raudtee (vene keeles Риго-Динабургская железная дорога, Риго-Двинская железная дорога) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu ja Vitebski kubermangu ühendanud 1861.

Uus!!: Daugava ja Riia–Daugavpilsi raudtee · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Daugava ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Daugava ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Daugava ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Uus!!: Daugava ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »

Ruģeļi

Ruģeļi asendikaart Ruģeļi (vene keeles Ругели) on Läti linna Daugavpilsi idapoolseim osa.

Uus!!: Daugava ja Ruģeļi · Näe rohkem »

Ruba (Valgevene)

Ruba on alev Valgevenes Viciebski oblastis Viciebski rajoonis.

Uus!!: Daugava ja Ruba (Valgevene) · Näe rohkem »

Rumbenieši

Rumbenieši on küla (mazciems) Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas.

Uus!!: Daugava ja Rumbenieši · Näe rohkem »

Rumbiņa jõgi

Rumbiņa jõgi on jõgi Lätis Ogre piirkonnas Lielvārde linnas.

Uus!!: Daugava ja Rumbiņa jõgi · Näe rohkem »

Rumbula

Rumbula asendikaart Rumbula on asum Lätis, Riia linna Latgale eeslinna osa pindalaga 6,978 km².

Uus!!: Daugava ja Rumbula · Näe rohkem »

Rundēni vald

Rundēni vald (läti keeles Rundēnu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Rundēni vald · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.

Uus!!: Daugava ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: Daugava ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Sala kihelkond

Sala kirik Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Sala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Holmhof) oli haldusüksus Riia linnasarases Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal, Daugava jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Daugava ja Sala kihelkond · Näe rohkem »

Sala mõis (Jēkabpils)

Sala mõis oli mõis Lätis Jēkabpilsis, aadressil Brīvības iela 169/171.

Uus!!: Daugava ja Sala mõis (Jēkabpils) · Näe rohkem »

Salas

Salase asendikaart Salas on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna ja Latgale eeslinna osa pindalaga 3,628 km².

Uus!!: Daugava ja Salas · Näe rohkem »

Salaspils

Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Salaspils · Näe rohkem »

Salaspilsi lade

Salaspilsi lade on Ülem-Devoni ladestiku lade.

Uus!!: Daugava ja Salaspilsi lade · Näe rohkem »

Salaspilsi piirkond

Salaspilsi piirkond (läti keeles Salaspils novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes.

Uus!!: Daugava ja Salaspilsi piirkond · Näe rohkem »

Salaspilsi vald

Valda läbivad suured maanteed Salaspilsi vald (läti keeles Salaspils pagasts) on vald Lätis Salaspilsi piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Salaspilsi vald · Näe rohkem »

Salatsi piiskopilinnus

Salatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – "Salatsi-Jõesuu", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) oli piiskopilinnus Salatsis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast.

Uus!!: Daugava ja Salatsi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Sarjanka

Sarjanka on jõgi Lätis ning Valgevenes, Daugava parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Sarjanka · Näe rohkem »

Sarkandaugava asum

Sarkandaugava raudteejaam Sarkandaugava asendikaart Sarkandaugava (saksa keeles Rote Düna, eesti keelde tõlgituna 'Punane Daugava') on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 7,596 km².

Uus!!: Daugava ja Sarkandaugava asum · Näe rohkem »

Sattesele piiramine (1206)

Sattesele piiramine oli Riia piiskopile alluvate jõudude ja semgalite ühisväe ebaõnnestunud katse vallutada Sattesele linnust Liivi ristisõja ajal 1206.

Uus!!: Daugava ja Sattesele piiramine (1206) · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Sõjategevus Eestis 1941.

Uus!!: Daugava ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »

Sēlija

Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.

Uus!!: Daugava ja Sēlija · Näe rohkem »

Sēlpilsi kreis

Sēlpilsi kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Selburg) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal aastatel 1819–1917.

Uus!!: Daugava ja Sēlpilsi kreis · Näe rohkem »

Sēlpilsi muinaslinnus

Linnuse ase 1930. aastatel (Daugava vastaskaldal). Sēlpilsi muinaslinnus oli seelide muinasaegne linnus Daugava jõe vasakul kaldal tänapäeva Läti Sala piirkonna territooriumil.

Uus!!: Daugava ja Sēlpilsi muinaslinnus · Näe rohkem »

Seelid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Uus!!: Daugava ja Seelid · Näe rohkem »

Semgalid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Daugava ja Semgalid · Näe rohkem »

Skrīveri vald

Skrīveri vald (läti keeles Skrīveru pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Skrīveri vald · Näe rohkem »

Smalvas

Smalvas on järv Leedus Zarasai rajoonis.

Uus!!: Daugava ja Smalvas · Näe rohkem »

Spilve

Spilve asendikaart Spilve on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 9,576 km².

Uus!!: Daugava ja Spilve · Näe rohkem »

Spilve lahing

Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.

Uus!!: Daugava ja Spilve lahing · Näe rohkem »

Stukmaņi

Stukmaņi (nõukogude perioodil Selga) on küla (vidējciems) Lätis Aizkraukle piirkonnas, Klintaine valla halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Stukmaņi · Näe rohkem »

Stukmaņi mõis

Stukmaņi mõisa peahoone Stukmaņi mõis (Stukmaņu muiža, saksa keeles Stockmannshof) oli mõis Lätis Koknese kihelkonnas.

Uus!!: Daugava ja Stukmaņi mõis · Näe rohkem »

Suraž (Valgevene)

Suraž (poola keeles Suraż) on alev, endine linn Valgevenes Viciebski oblastis Viciebski rajoonis, Suraži külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Suraž (Valgevene) · Näe rohkem »

Susēja

Susēja, leedu keeles Susėja, ka Lõuna-Susēja (läti k. Dienvidsusēja), Suur Susēja (läti k. Lielā Susēja) või Suseja on jõgi Lätis ja Leedu põhjapiiril, Mēmele parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Susēja · Näe rohkem »

Taani vabatahtlike kompanii

Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (ka Taani vabatahtlike korpus, Borgelini kompanii või Taani rood; taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie BorgelinE. Ms, lk 487) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas.

Uus!!: Daugava ja Taani vabatahtlike kompanii · Näe rohkem »

Tallinna vallutamine (1941)

Tallinna lahing oli Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja algusperioodil 19. augustist kuni 29. augustini 1941 toimunud lahing (operatsioon), mille tulemusena Wehrmacht vallutas Tallinna.

Uus!!: Daugava ja Tallinna vallutamine (1941) · Näe rohkem »

Tartu I aare

Tartu I aare on 1915.

Uus!!: Daugava ja Tartu I aare · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Daugava ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Taurītes

Taurītes on küla (mazciems) Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas.

Uus!!: Daugava ja Taurītes · Näe rohkem »

Tšõgunatšnõ rajoon

Marc Chagalli majamuuseum Tšõgunatšnõ rajoon on 2.

Uus!!: Daugava ja Tšõgunatšnõ rajoon · Näe rohkem »

Tīnūži vald

Vallamaja Tīnūži vald (läti keeles Tīnūžu pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Tīnūži vald · Näe rohkem »

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).

Uus!!: Daugava ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »

Thomas Kinnemond

Kinnemondide suguvõsavapp Thomas Kinnemond (suri 1657) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst), Augsburgi linnamajor (stadtmajor), Koporje ja Neumünde komandant ja Liivimaa mõisnik.

Uus!!: Daugava ja Thomas Kinnemond · Näe rohkem »

Tome

Rahvamaja Tome on küla (vidējciems) Lätis Ogre piirkonnas, Tome valla halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Tome · Näe rohkem »

Tome vald

Vallamaja Tome vald (läti keeles Tomes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.

Uus!!: Daugava ja Tome vald · Näe rohkem »

Torņakalns

Torņakalnsi asendikaart Torņakalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa pindalaga 3,210 km².

Uus!!: Daugava ja Torņakalns · Näe rohkem »

Torņakalnsi raudteejaam

Torņakalnsi raudteejaam Torņakalnsi raudteejaam on raudteejaam Riia–Tukumsi raudteeliinil ja Riia–Jelgava raudteeliinil Riia linna Torņakalnsi asumis.

Uus!!: Daugava ja Torņakalnsi raudteejaam · Näe rohkem »

Tveri oblast

Tveri oblast on 1.

Uus!!: Daugava ja Tveri oblast · Näe rohkem »

Ušača

Ušača ehk Ušatša on jõgi Valgevenes, Daugava vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Ušača · Näe rohkem »

Ušačy rajoon

Ušačy rajoon (transkribeerituna Ušatšõ rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Ušačy rajoon · Näe rohkem »

Uła

Uła, ka Vuła, valgevene keeles У́ла või Ву́ла, poola keeles Ułła, on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Biešankovičy rajoonis, Uła külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Uła · Näe rohkem »

Uła jõgi

Uła ehk Ula on jõgi Valgevenes, Daugava vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Uła jõgi · Näe rohkem »

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Daugava ja Uexküll · Näe rohkem »

UNESCO maailmapärand Lätis

Läti alal on UNESCO maailmapärandi nimistus kolm objekti ja ootenimistus kolm objekti.

Uus!!: Daugava ja UNESCO maailmapärand Lätis · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Daugava ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Valdai kõrgustik

thumb Valdai kõrgustik (vene keeles Валдайская возвышенность, Валдай) on ulatuslik kõrgustik Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Tveri oblasti lääneosas ja Novgorodi oblasti lõunaosas.

Uus!!: Daugava ja Valdai kõrgustik · Näe rohkem »

Valgatabalve

Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.

Uus!!: Daugava ja Valgatabalve · Näe rohkem »

Valge-Vene

Valge-Vene (valgevene keeles Белая Русь Belaja Rus) on ajalooline nimi, mida on kasutatud eri piirkondade (Polotsk, Vitebsk, Smolensk, Mogiljov) tähistamiseks, valdavalt praeguse Valgevene alal.

Uus!!: Daugava ja Valge-Vene · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Daugava ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Valgevene järved

Asvieja järv Valgevene järved on osaliselt või täielikult Valgevene territooriumil asetsevad järved.

Uus!!: Daugava ja Valgevene järved · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Daugava ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Vambola (miiniristleja)

Vambola (kirjapilt harvem ka Wambola) oli Venemaal ehitatud Leitnant Iljin klassi miiniristleja (hävitaja).

Uus!!: Daugava ja Vambola (miiniristleja) · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.

Uus!!: Daugava ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »

Vārnukrogs

Vārnukrogsi asendikaart Vārnukrogs (saksa keeles Warne Krug) on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Daugava ja Vārnukrogs · Näe rohkem »

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

Uus!!: Daugava ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Väina liivlased

Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.

Uus!!: Daugava ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Välismaa jõgede loend

Siin on loetletud välismaa jõgesid.

Uus!!: Daugava ja Välismaa jõgede loend · Näe rohkem »

Võidu park (Riia)

Võidu park on avalik park Riias Daugava vasakkaldal Āgenskalnsi asumis.

Uus!!: Daugava ja Võidu park (Riia) · Näe rohkem »

Võndlased

Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.

Uus!!: Daugava ja Võndlased · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Daugava ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Vecāķi

Vecāķi Vecāķi asendikaart Vecāķi on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 2,303 km².

Uus!!: Daugava ja Vecāķi · Näe rohkem »

Vecdaugava

Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².

Uus!!: Daugava ja Vecdaugava · Näe rohkem »

Vecrīga

Vecrīga asendikaart Riia vanalinn Vecrīga (ka Vecpilsēta või Iekšrīga, eestipäraselt Riia vanalinn) on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 0,944 km².

Uus!!: Daugava ja Vecrīga · Näe rohkem »

Veliž

Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.

Uus!!: Daugava ja Veliž · Näe rohkem »

Veliži rajoon

Veliži rajoon (vene keeles Велижский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Smolenski oblasti loodeosas.

Uus!!: Daugava ja Veliži rajoon · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Uus!!: Daugava ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Vićba

Vićba ehk Vitsba on jõgi Valgevenes, Daugava vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Daugava ja Vićba · Näe rohkem »

Viciebski rajoon

Viciebski rajoon (transkribeerituna Vitsebski rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Viciebski rajoon · Näe rohkem »

Vidzeme eeslinn

Vidzeme eeslinna asend Riias Vidzeme eeslinn (läti Vidzemes priekšpilsēta) on Riia linnaosa.

Uus!!: Daugava ja Vidzeme eeslinn · Näe rohkem »

Vierchniadźvinsk

Vierchniadźvinsk (transkribeerituna Verhnjadzvinsk) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Vierchniadźvinski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Vierchniadźvinsk · Näe rohkem »

Vierchniadźvinski rajoon

Vierchniadźvinski rajoon (transkribeerituna Veerhnjadzvinski rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.

Uus!!: Daugava ja Vierchniadźvinski rajoon · Näe rohkem »

Viesturdārzs

Viesturdārzs (ka Laulupeo park või Viestura dārzs; läti keeles Viesturdārzs või Dziesmu svētku parks) on Peeter I rajatud park Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis.

Uus!!: Daugava ja Viesturdārzs · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Uus!!: Daugava ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Visaginase järv

Visaginas on järv Leedus Visaginase omavalitsuses.

Uus!!: Daugava ja Visaginase järv · Näe rohkem »

Vissevalde

Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.

Uus!!: Daugava ja Vissevalde · Näe rohkem »

Vitsebsk

Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Daugava ja Vitsebsk · Näe rohkem »

Voleri

Voleri asendikaart Voleri on asum Läti pealinna Riia Kurzeme rajooni osa pindalaga 5,315 km².

Uus!!: Daugava ja Voleri · Näe rohkem »

Voleri mõis

Voleri mõis (läti keeles Voleru muiža) on mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis; selle peahoone aadress oli Voleru ielā 11.

Uus!!: Daugava ja Voleri mõis · Näe rohkem »

Zaķusala

pisi Zaķusala (läti 'Jänesesaar') on üks mitmest saarest Daugava jões Riia kesklinnas Lätis.

Uus!!: Daugava ja Zaķusala · Näe rohkem »

Zapadnaja Dvina

Zapadnaja Dvina on linn Venemaa Tveri oblastis, Zapadnaja Dvina rajooni keskus.

Uus!!: Daugava ja Zapadnaja Dvina · Näe rohkem »

Zapadnaja Dvina rajoon

Zapadnaja Dvina rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tveri oblasti edelaosas.

Uus!!: Daugava ja Zapadnaja Dvina rajoon · Näe rohkem »

Zarasas

Zarasas on järv Leedus Zarasai rajoonis Zarasai linnas.

Uus!!: Daugava ja Zarasas · Näe rohkem »

Zemgale

Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.

Uus!!: Daugava ja Zemgale · Näe rohkem »

Zemgale eeslinn

Zemgale eeslinna paiknemine. Zemgale eeslinn (läti Zemgales priekšpilsēta) on Riia linnaosa.

Uus!!: Daugava ja Zemgale eeslinn · Näe rohkem »

1. Suurtükiväepolk

1.

Uus!!: Daugava ja 1. Suurtükiväepolk · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Daugava ja 10. august · Näe rohkem »

1186

1186.

Uus!!: Daugava ja 1186 · Näe rohkem »

1205

1205.

Uus!!: Daugava ja 1205 · Näe rohkem »

13. august

13.

Uus!!: Daugava ja 13. august · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Daugava ja 17. sajand · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Daugava ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

18. novembra iela

18. novembra iela tammil 18.

Uus!!: Daugava ja 18. novembra iela · Näe rohkem »

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Uus!!: Daugava ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »

1855

1855.

Uus!!: Daugava ja 1855 · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Daugava ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises

1961.

Uus!!: Daugava ja 1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises · Näe rohkem »

1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises

1963.

Uus!!: Daugava ja 1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises · Näe rohkem »

1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises

1963.

Uus!!: Daugava ja 1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises · Näe rohkem »

2. Eesti Politseirügement

2.

Uus!!: Daugava ja 2. Eesti Politseirügement · Näe rohkem »

37. Kaitsepataljon

37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.

Uus!!: Daugava ja 37. Kaitsepataljon · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Daugava jõgi, Düna, Düüna, Düüna jõgi, Lääne-Dvina, Lääne-Dvinaa, Väina, Väina jõgi.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva