Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Abbassiidide kalifaat, Ahhemeniidide riik, Armeenia, Assüürlased, Edela-Aasia, Ees-Aasia muuseum, Eneoliitikum, Eurasianism, Harilik mandlipuu, Harilik tõlkjas, Harilik tokkroos, Harilik viinamäetigu, Hiina varjuteater, India keeled, Inimene, Iraak, Iraani mägismaa, Jõgitiir, Kaarnakivi (rahvausund), Kalifaat, Kanepilind, Kassmadu, Keskmine ristik, Kivinugis, Kolmisruse, Kreeka keel, Kreeka pähklipuu, Kurdid, Laukapuu, Lääne-Aasia, Litterhein, Mandlipuu (alamperekond), Meemesilane, Mesoliitikum, Metskiur, Muul (loom), Niiluse akaatsia, Olovernes, Panteleimon, Parasvöötme rohtlad, Pärsia keel, Põllumajandus, Rahaühikute loend, Randkiur, Salu-lehelind, Süürlased, Seekel, Sookiur, Sotši, Taimede loend, ..., Tšerkessia, Tokkroos, Turb, Vadi, Vana-Egiptus, Vana-Kreeka, Vaskuss, Värvisafloor, Veis, Xerxes I. Laienda indeks (10 rohkem) »
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Uus!!: Ees-Aasia ja Abbassiidide kalifaat · Näe rohkem »
Ahhemeniidide riik
Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Iraani riik.
Uus!!: Ees-Aasia ja Ahhemeniidide riik · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Ees-Aasia ja Armeenia · Näe rohkem »
Assüürlased
Assüürlased ehk süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.
Uus!!: Ees-Aasia ja Assüürlased · Näe rohkem »
Edela-Aasia
Edela-Aasia Edela-Aasia on regioon Aasias, mis hõlmab Araabia poolsaare, Levandi ja Mesopotaamiat.
Uus!!: Ees-Aasia ja Edela-Aasia · Näe rohkem »
Ees-Aasia muuseum
Fragment Babülonis asunud Nebukadnetsar II palee troonisaali 56 meetrit laiast fassaadist. Värvitud glasuuritud tellised. (604–562 eKr) Ees-Aasia muuseum (saksa keeles Vorderasiatisches Museum Berlin) on maailma tuntumaid arheoloogiamuuseume.
Uus!!: Ees-Aasia ja Ees-Aasia muuseum · Näe rohkem »
Eneoliitikum
Eneoliitikum ehk vase-kiviaeg oli neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, mil kivist tööriistade kõrval kasutati ka vaskesemeid.
Uus!!: Ees-Aasia ja Eneoliitikum · Näe rohkem »
Eurasianism
Eurasianism (ka eurasiaanlus) on 1920. aastatel vene emigrantlikes ringkondades välja töötatud ideoloogia, mis peab ebasoovitavaks Venemaa integreerumist Lääne-Euroopaga, tähtsustades selle asemel Venemaa loomulike liitlastena Ees-Aasia ja Kesk-Aasia riike.
Uus!!: Ees-Aasia ja Eurasianism · Näe rohkem »
Harilik mandlipuu
Harilik mandlipuu (Prunus dulcis) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv heitlehine viljapuu.
Uus!!: Ees-Aasia ja Harilik mandlipuu · Näe rohkem »
Harilik tõlkjas
Harilik tõlkjas ehk Rakvere raibe (Bunias orientalis) on ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane, vahel mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Ees-Aasia ja Harilik tõlkjas · Näe rohkem »
Harilik tokkroos
Harilik tokkroos ehk aed-tokkroos (Alcea rosea) on rohttaim kassinaeriliste sugukonnast tokkroosi perekonnast.
Uus!!: Ees-Aasia ja Harilik tokkroos · Näe rohkem »
Harilik viinamäetigu
Tavaline viinamäetigu Viinamäetigu Sõrve säärel Viinamäetigu eestvaates Hariliku viinamäeteo koda erinevates vaadetes Viinamäetigu ehk harilik viinamäetigu ehk tavaline viinamäetigu (Helix pomatia) on tippsilmaliste seltsi vööttigulaste sugukonda kuuluv tigu.
Uus!!: Ees-Aasia ja Harilik viinamäetigu · Näe rohkem »
Hiina varjuteater
Sõdalaste figuurid Qianlongi komplektist Keisrinna figuuri pea (Sichuani stiil) Hiina varjuteater (中國影戏 (zhōngguóyǐngxì): 皮影戏 (píyǐngxì) 'nahkvarjuteater, praegune vorm' või 纸影戏 zhǐyǐngxì 'pabervarjuteater, varasem vorm') on varjuteatri traditsioon, mis on Hiina nukuteatri vormina Hiina rahvakunsti oluline osa.
Uus!!: Ees-Aasia ja Hiina varjuteater · Näe rohkem »
India keeled
India keeled ehk indo-aaria keeled on indoeuroopa keelkonna indoiraani harru hulka kuuluv keelerühm, mille keeli kõneleb umbes miljard inimest Põhja- ja Kesk-Indias, Bangladeshis, Nepalis, Pakistanis, Sri Lankal, Malediividel ja mujal.
Uus!!: Ees-Aasia ja India keeled · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Ees-Aasia ja Inimene · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Ees-Aasia ja Iraak · Näe rohkem »
Iraani mägismaa
Damāvand – Iraani mägismaa kõrgeim tipp Iraani mägismaa ehk Iraani kiltmaa on mägismaa Ees-Aasias Iraanis, Afganistanis ja Pakistanis.
Uus!!: Ees-Aasia ja Iraani mägismaa · Näe rohkem »
Jõgitiir
Jõgitiir (Sterna hirundo) on tiirlaste sugukonda tiiru perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Ees-Aasia ja Jõgitiir · Näe rohkem »
Kaarnakivi (rahvausund)
Kaarnakivi (saarlaste kõnepruugis: korbikivi) on rahvausundis sile must kivi, millel arvati olevat maagilisi omadusi.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kaarnakivi (rahvausund) · Näe rohkem »
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kalifaat · Näe rohkem »
Kanepilind
Isane kanepilind Kanepilinnu munad Kanepilind (Linaria cannabina) on linnuliik vintlaste sugukonnast kanepilinnu perekonnast.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kanepilind · Näe rohkem »
Kassmadu
Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kassmadu · Näe rohkem »
Keskmine ristik
Karukimalane keskmise ristiku õiel Keskmine ristik (Trifolium medium) on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Uus!!: Ees-Aasia ja Keskmine ristik · Näe rohkem »
Kivinugis
Kivinugis (Martes foina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kivinugis · Näe rohkem »
Kolmisruse
Seemnised Kolmisruse (Bidens tripartita) on taimeliik korvõieliste sugukonna ruskme perekonnast.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kolmisruse · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kreeka pähklipuu
Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda pähklipuu perekonda kuuluv laialdaselt kasvatatav viljapuu.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kreeka pähklipuu · Näe rohkem »
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Uus!!: Ees-Aasia ja Kurdid · Näe rohkem »
Laukapuu
Laukapuu (Prunus spinosa) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv põõsas.
Uus!!: Ees-Aasia ja Laukapuu · Näe rohkem »
Lääne-Aasia
Lääne-Aasia on ÜRO statistilise liigituse järgi regioon Aasia lääneosas.
Uus!!: Ees-Aasia ja Lääne-Aasia · Näe rohkem »
Litterhein
Mägi-litterhein Litterhein (Thlaspi L.) on mitmeaastaste taimede perekond ristõieliste sugukonnast.
Uus!!: Ees-Aasia ja Litterhein · Näe rohkem »
Mandlipuu (alamperekond)
Mandlipuu (Amygdalus) on toompuu (Prunus) perekonna alamperekond või iseseisev perekond.
Uus!!: Ees-Aasia ja Mandlipuu (alamperekond) · Näe rohkem »
Meemesilane
Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera), keda enamasti nimetatakse lihtsalt mesilaseks, on putukaliik mesilaslaste sugukond mesilase perekonnast.
Uus!!: Ees-Aasia ja Meemesilane · Näe rohkem »
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Uus!!: Ees-Aasia ja Mesoliitikum · Näe rohkem »
Metskiur
Metskiur (Anthus trivialis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Ees-Aasia ja Metskiur · Näe rohkem »
Muul (loom)
Muul Mära ja muulavarss Muul (Equus asinus × caballus; Equus mulus) on emase hobuse (-mära) ja isase eesli (-täku) järglane.
Uus!!: Ees-Aasia ja Muul (loom) · Näe rohkem »
Niiluse akaatsia
Niiluse akaatsia (ka araabia akaatsia; teaduslik ladinakeelne nimetus Acacia nilotica, sünonüüm Acacia arabica) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.
Uus!!: Ees-Aasia ja Niiluse akaatsia · Näe rohkem »
Olovernes
Olovernes, ka Holofernes on Vana testamendi deuterokanoonilises Juuditi raamatus esinev tegelane, Assüüria väepealik, kelle noor lesknaine Juudit võrgutas ja tappis, et päästa oma kodulinn.
Uus!!: Ees-Aasia ja Olovernes · Näe rohkem »
Panteleimon
Püha Panteleimoni ikoon (XIII sajand) Panteleimon (kreeka keeles Παντελεήμων; tuntud ka nimedega Pantaleon ja Pantoleon; umbes 275 – 303 või 305) oli Ees-Aasias tegutsenud kristlasest arst ja tervendaja, kes hukati oma religioossete veendumuste pärast ja tunnistati hiljem pühakuks.
Uus!!: Ees-Aasia ja Panteleimon · Näe rohkem »
Parasvöötme rohtlad
Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) Parasvöötme rohtla on rohtlavööndi osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid.
Uus!!: Ees-Aasia ja Parasvöötme rohtlad · Näe rohkem »
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Uus!!: Ees-Aasia ja Pärsia keel · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Ees-Aasia ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Rahaühikute loend
Siin loetletakse eri riikide rahaühikuid esmalt nimetuse järgi ja allpool lühendi järgi.
Uus!!: Ees-Aasia ja Rahaühikute loend · Näe rohkem »
Randkiur
Randkiur (Anthus petrosus) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Uus!!: Ees-Aasia ja Randkiur · Näe rohkem »
Salu-lehelind
Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) on põõsalindlaste sugukonda lehelinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Ees-Aasia ja Salu-lehelind · Näe rohkem »
Süürlased
Süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.
Uus!!: Ees-Aasia ja Süürlased · Näe rohkem »
Seekel
* Seekel on ajalooline massi- ja rahaühik vanades idamaades (Ees-Aasias, Lähis-Idas, Levandis), nt Mesopotaamias 9 g.
Uus!!: Ees-Aasia ja Seekel · Näe rohkem »
Sookiur
Sookiur (Anthus pratensis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Ees-Aasia ja Sookiur · Näe rohkem »
Sotši
Sotši rajoonid: 1 – Keskrajoon, 2 – Hosta rajoon, 3 – Lazarevskoje rajoon, 4 – Adleri rajoon Sotši on linn Venemaal Krasnodari krais.
Uus!!: Ees-Aasia ja Sotši · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Ees-Aasia ja Taimede loend · Näe rohkem »
Tšerkessia
Ida-Tšerkessia printsid Tšerkesside Konföderatsiooni presidendid Tšerkessia oli riik ja ajalooline piirkond Põhja-Kaukaasias, Musta mere kirdekaldal.
Uus!!: Ees-Aasia ja Tšerkessia · Näe rohkem »
Tokkroos
Tokkroos (Alcea) on ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond kassinaeriliste sugukonnast.
Uus!!: Ees-Aasia ja Tokkroos · Näe rohkem »
Turb
Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Ees-Aasia ja Turb · Näe rohkem »
Vadi
Vadi Iisraelis Negevi kõrbes Vadi on kuivanud jõesäng Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias või Hispaanias.
Uus!!: Ees-Aasia ja Vadi · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Ees-Aasia ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Ees-Aasia ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Ees-Aasia ja Vaskuss · Näe rohkem »
Värvisafloor
url-olek.
Uus!!: Ees-Aasia ja Värvisafloor · Näe rohkem »
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Ees-Aasia ja Veis · Näe rohkem »
Xerxes I
Xerxes I kuju Hadishi palees Persepolises Xerxes I (pärsia خشیارشا; vanapärsia Xšaya-ṛšā; heebrea אחשורוש; kreeka Ξέρξης; ladina Xerses; umbes 519 eKr – 4. august 465 eKr) oli Pärsia neljas suurkuningas.
Uus!!: Ees-Aasia ja Xerxes I · Näe rohkem »
