Sisukord
71 suhted: Aakre kivikalme, Ajakeskus Wittenstein, Alempois, Anton Pärn, Arthur Puksovi Fond, Õigusliku järjepidevuse põhimõte, Eesti ajalugu, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti õigusajalugu, Eesti keskaeg, Eesti kiviaeg, Eesti muinasmaakonnad, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti põllumajandus, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg, Eesti Spordiselts Kalev, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Iru linnamägi, Johan Lagos, Juhan Luiga, Kaduva vaha meetod, Käginurme, Kärajad, Koela Kivipõllumägi, Kohtla mõis, Koorküla Valgjärv, Koorküla Valgjärve järveasula, Kostivere mõis, Kukruse, Kullamaa linnus, Kuressaare, Lõhekivimägi, Lossi tänav (Tartu), Malev, Marge Konsa, Mati Mandel, Mälk, Mõhu, Narva kultuur, Nädal, Noorem rauaaeg, Nurmekund, Olustvere asulakoht, Orjus, Osvald Saadre, Otepää, Otepää kõrgustik, Padise vald, Paekivi, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
Aakre kivikalme
Aakre kivivare Eesti muinasaegne matusekoht Tartu maakonnas Elva vallas Palamustel.
Vaata Eesti esiajalugu ja Aakre kivikalme
Ajakeskus Wittenstein
Ajakeskus asub Paide ordulinnuse peatornis SA Ajakeskus Wittenstein on Paide Ordulinnuse peatornis (aadressil Veski tänav 11) asuv asutus, kus huumori võtmes tutvustatakse Eesti ajalugu alates muinasajast ja lõpetades tänapäevaga.
Vaata Eesti esiajalugu ja Ajakeskus Wittenstein
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Eesti esiajalugu ja Alempois
Anton Pärn
Anton Pärn 2014. aastal Haapsalus Läänemaa Muuseumi ajalookonverentsil Anton Pärn (sündinud 3. mail 1960 Haapsalus) on eesti arheoloog, muinsuskaitsja ja muuseumitöötaja.
Vaata Eesti esiajalugu ja Anton Pärn
Arthur Puksovi Fond
Arthur Puksovi Fond on 1975 Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu Kanadas Montréalis asutatud fond, mille aluseks on Eesti keemik-tehnoloogi Arthur Puksovi testament.
Vaata Eesti esiajalugu ja Arthur Puksovi Fond
Õigusliku järjepidevuse põhimõte
Õigusliku järjepidevuse põhimõte ehk kontinuiteet on ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes.
Vaata Eesti esiajalugu ja Õigusliku järjepidevuse põhimõte
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti ajalugu
Eesti ajalugu (raamatusari)
"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti ajalugu (raamatusari)
Eesti õigusajalugu
Eesti õigusajalugu on õigusajaloo areng praeguse Eesti alal.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti õigusajalugu
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti keskaeg
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti kiviaeg
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti muinasmaakonnad
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti põllumajandus
Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti põllumajandus
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti rauaaeg
Eesti Spordiselts Kalev
Eesti Spordiselts Kalev on Eesti spordiselts.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti Spordiselts Kalev
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Eesti esiajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Iru linnamägi
Iru linnamägi (2009) Iru linnamägi 1920. aastatel Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Iru linnamägi Iru linnamägi ehk Iru Linnapära on Tallinna idapiiril Pirita jõe äärsel neemikul asuv kuni 15 meetri kõrgune küngas.
Vaata Eesti esiajalugu ja Iru linnamägi
Johan Lagos
Johan Lagos (ka Johann ja Lagus;Ants Viires (1990).. Looming 10, lk 1413–1414 13. november 1801 Tarvastu kihelkond – 8. september 1870 Nõo kihelkond) oli Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja.
Vaata Eesti esiajalugu ja Johan Lagos
Juhan Luiga
Juhan Luiga Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond – 19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane.
Vaata Eesti esiajalugu ja Juhan Luiga
Kaduva vaha meetod
Kaduva vaha meetod ehk cire perdue (inglise keeles lost wax casting või lost wax process) on metallivalus kasutatav protsess, mille puhul metall valatakse kuumuskindlasse vormi, mis on valmistatud vahamudeli ümber ja millest vaha on tühikut moodustades välja sulatatud.
Vaata Eesti esiajalugu ja Kaduva vaha meetod
Käginurme
Käginurme oli küla Muinas-Eesti Pudiviru kihelkonnas (Virumaa lõunaosas).
Vaata Eesti esiajalugu ja Käginurme
Kärajad
Kärajad oli rahvakoosolek või ülikute nõupidamine Muinas-Eestis.
Vaata Eesti esiajalugu ja Kärajad
Koela Kivipõllumägi
Koela Kivipõllumägi oli Muinas-Eesti aegne maa-alune kalmistu Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koelas Triki talu põllul.
Vaata Eesti esiajalugu ja Koela Kivipõllumägi
Kohtla mõis
Kohtla mõis (saksa keeles Kochtel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Eesti esiajalugu ja Kohtla mõis
Koorküla Valgjärv
Valgjärv (ka Koorküla Valgjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest.
Vaata Eesti esiajalugu ja Koorküla Valgjärv
Koorküla Valgjärve järveasula
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.
Vaata Eesti esiajalugu ja Koorküla Valgjärve järveasula
Kostivere mõis
Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Eesti esiajalugu ja Kostivere mõis
Kukruse
Kukruse on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Vaata Eesti esiajalugu ja Kukruse
Kullamaa linnus
Kullamaa linnamägi ehk Rohumägi on muinaseestlaste linnamägi Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas.
Vaata Eesti esiajalugu ja Kullamaa linnus
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti esiajalugu ja Kuressaare
Lõhekivimägi
Lõhekivimägi on eesti muinasaegse matmispaiga kivikalme Lääne maakonnas Haapsalu linnas Kaeveres.
Vaata Eesti esiajalugu ja Lõhekivimägi
Lossi tänav (Tartu)
Lossi tänav (saksa keeles Schlossstrasse) on tänav Tartus, mis ühendab kesklinna ja Toomemäge.
Vaata Eesti esiajalugu ja Lossi tänav (Tartu)
Malev
Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast.
Vaata Eesti esiajalugu ja Malev
Marge Konsa
Marge Konsa (sündinud 27. aprillil 1973) on Eesti arheoloog.
Vaata Eesti esiajalugu ja Marge Konsa
Mati Mandel
Mati Mandel Läänemaa Muuseumi 2011. aasta konverentsil esinemas Mati Mandel (sündinud 11. juunil 1945 Tartus) on eesti arheoloog ja ajaloolane.
Vaata Eesti esiajalugu ja Mati Mandel
Mälk
Mälk on perekonnanimi või muinaseestlaste puhul ka eesnimi (omastavas: Mälgu).
Vaata Eesti esiajalugu ja Mälk
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Eesti esiajalugu ja Mõhu
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Vaata Eesti esiajalugu ja Narva kultuur
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Vaata Eesti esiajalugu ja Nädal
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Vaata Eesti esiajalugu ja Noorem rauaaeg
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Vaata Eesti esiajalugu ja Nurmekund
Olustvere asulakoht
Olustvere asulakoht on muistne asulakoht, mis asub Olustvere mõisa pargi idaservas.
Vaata Eesti esiajalugu ja Olustvere asulakoht
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Eesti esiajalugu ja Orjus
Osvald Saadre
Osvald Villem Saadre (kuni 1935 Oswald Wilhelm Stamm, 8. veebruar 1904 Tartu – 18. august 1975 Tallinn) oli eesti arheoloog.
Vaata Eesti esiajalugu ja Osvald Saadre
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Vaata Eesti esiajalugu ja Otepää
Otepää kõrgustik
Kaarnajärv Maastik Lutike lähedal Tee Tamsa ja Etsaste vahel Harimäe tornist Maastik Saverna ja Valgjärve vahel Pühajärv Otepää kõrgustik on kõrgustik Lõuna-Eestis. Asub Otepää linna ning Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.
Vaata Eesti esiajalugu ja Otepää kõrgustik
Padise vald
Padise vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Harju maakonnas.
Vaata Eesti esiajalugu ja Padise vald
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Vaata Eesti esiajalugu ja Paekivi
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Eesti esiajalugu ja Pärisorjus
Pärnselja
Pärnselja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast läänes.
Vaata Eesti esiajalugu ja Pärnselja
Raikküla vasallilinnus
Raikküla vasallilinnus (saksa keeles Rayküll) asetses vana haldusjaotuse järgi Harjumaa Rapla kihelkonnas Raikküla mõisas.
Vaata Eesti esiajalugu ja Raikküla vasallilinnus
Risti tarandkalme
Risti tarandkalme ehk Kalmamägi on muinaseesti põletusmatus Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti alevikus aadressil Kalva 3 ja Paldiski mnt 2.
Vaata Eesti esiajalugu ja Risti tarandkalme
Saag
pisi Saag on tööriist tahkete materjalide lõikamiseks, tükeldamiseks ja sisselõigete tegemiseks.
Vaata Eesti esiajalugu ja Saag
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Eesti esiajalugu ja Saaremaa
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Vaata Eesti esiajalugu ja Saaremaa ajalugu
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Vaata Eesti esiajalugu ja Saun
Siksali kalmistu
Siksali ehk Siksälä kalmistu on Misso aleviku lähedal asuv muinas- ja keskajal I aastatuhande lõpuveerandist kuni 15.
Vaata Eesti esiajalugu ja Siksali kalmistu
Sipa maa-alune kalmistu
Sipa maa-alune kalmistu on muinaseesti põletusmatuse koht Pärnu maakonnas Lääneranna vallas endise Sipa küla maal, endisest Sipa külatuumikust (praegusest Sipa-Mihkli talust) vahetult põhja pool, uuest Risti-Virtsu maanteest 350–450 m kagu pool.
Vaata Eesti esiajalugu ja Sipa maa-alune kalmistu
Taebla tarandkalme
Taebla tarandkalme on eesti muinasaegne matusekoht Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kadarpiku külas Pedakal.
Vaata Eesti esiajalugu ja Taebla tarandkalme
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti esiajalugu ja Tallinn
Tallinna Kaarli kirik
Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinna kesklinnas Kaarlimäel.
Vaata Eesti esiajalugu ja Tallinna Kaarli kirik
Toompea pank
Toompea pank (muinaseestlaste Härjänpää) on Põhja-Eesti klindi Tallinna klindilõigus asuv pank; halduslikult Tallinnas.
Vaata Eesti esiajalugu ja Toompea pank
Vahtramäe kivikalme
Vahtramäe kivikalme on eesti muinasaegne matusekoht Lääne maakonnas Haapsalu linnas Väike-Ahlis.
Vaata Eesti esiajalugu ja Vahtramäe kivikalme
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Eesti esiajalugu ja Valter Lang
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Vaata Eesti esiajalugu ja Varbola Jaanilinn
Varetemägi
Varetemägi (ka Varetemäe kivikalme, Ehmja kivikalme) on Eesti muinasaegne kivikalme Lääne maakonna Lääne-Nigula valla Ehmja külas Kalmes.
Vaata Eesti esiajalugu ja Varetemägi
Venekirves
Venekirves ehk sõjakirves on kivikirvetüüp, mida valmistasid nöörkeraamika kultuuride inimesed.
Vaata Eesti esiajalugu ja Venekirves
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Eesti esiajalugu ja Viljandi komtuurkond
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Vaata Eesti esiajalugu ja Viljandimaa
Tuntud ka kui Eesti esiaeg, Eesti muinasaeg, Muinas-Eesti, Muinaseestlased.