Sisukord
40 suhted: Abar, Ahe, Ahervare, Akantusmotiiv, Alamakstud Härrad, Ankur (anum), Aukoht, Eesti kultuur, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti kunst, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti rahvarõivad, Eesti vigur, Hambapüha, Hällilaul, Härjakara, Heiki Pärdi, Heinakorv, Hingesandid, Huik (etnograafia), Imerohi, Jööri folk, Jõumees, Kaelarätik, Kahi, Kakk (toit), Kollikakk, Kräss, Lapsepink, Lõhnav maarjahein, Nääris, Pannilöömine, Potisinine, Rabamine, Rahvakultuur, Rehepeks, Seelik, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, Vart (etnograafia).
Abar
Abar (vene sõnast обор) ehk abaravõrk (Tartu murdes kimm või kemm, Pärnumaal kimudega mutt), samuti kimu, kimudega võrk, liigsilmadega võrk on eesti rahvakultuuris kalavõrk, mille võrgulinad on kolmekordsed (vahel ka kahekordsed).
Vaata Eesti rahvakultuur ja Abar
Ahe
Ahe on eesti rahvakultuuris.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Ahe
Ahervare
Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahjuvars, ahuvarsEesti murrete sõnaraamat vaadatud 15.05.2020) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivikuhjatisEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Eesti rahvakultuur ja Ahervare
Akantusmotiiv
Akantusmotiiv ehk akantusornament on Vahemere maades kasvava akantustaime ehk karusõra stiliseeritud vorm, mida on kasutatud kunstis, populaarne ornamendimotiiv antiikkunstist ampiirini ja hiljemgi.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Akantusmotiiv
Alamakstud Härrad
Alamakstud Härrad on 2022.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Alamakstud Härrad
Ankur (anum)
Ankur on Eesti talurahvakultuuris kasutusel olnud väike vaati meenutav kinnine nõu, kus hoiti õlut.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Ankur (anum)
Aukoht
Aukoht on mingile lugupeetavale isikule (nt külalisele, taluperemehele) kindlaks määratud (iste)koht, mille eesmärk on vastavale isikule austust üles näidata.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Aukoht
Eesti kultuur
Altja võrgukuurid on näide Eesti traditsioonilisest arhitektuurist Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Eesti kultuur
Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital
Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital on üks Eesti Kultuurkapitali sihtkapitale, mis toetab Eesti rahvakultuuriga seotud tegevusi.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital
Eesti kunst
Eesti kunsti all võidakse mõista nii Eestis kui ka eestlaste loodud kunsti.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Eesti kunst
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesti Rahvakultuuri Keskus (varem Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus) on Eesti kultuuriministeeriumi hallatav asutus, mis tegeleb Eesti rahvakultuuri väärtustamise, asjakohase info jagamise ja täienduskoolitusega.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvakultuuri leksikon
Eesti rahvarõivad
Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvarõivad
Eesti vigur
Eesti vigur oli eesti rahvakultuuris mänguasi, mille osad olid puualusele kinnitatud rõngad, millesse sai pista pika traataasa.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Eesti vigur
Hambapüha
Hambapüha on Eesti rahvakultuuris Nõo kihelkonnas tähistatud püha, mis peeti pärast lapse ristimist, ja mille puhul lapsele anti hambaraha.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Hambapüha
Hällilaul
William-Adolphe Bouguereau, "Hällilaul" (1875) Hällilaul on hällis olevale lapsele kellegi poolt (nt ema, vanaema) lauldud laul.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Hällilaul
Härjakara
Härjakara (ka: härjasoor, soor) on kuivatatud suguliige, mida eesti rahvakultuuris on kasutatud löömariistana.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Härjakara
Heiki Pärdi
Heiki Pärdi (sündinud 22. aprillil 1951 Raikküla külanõukogus Rapla rajoonis) on eesti ajaloolane ja etnoloog.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Heiki Pärdi
Heinakorv
Heinakorv on eesti rahvakultuuris kasutatud u 1,5 m kõrgune puupulkadega püst- või kaldkorv, millega veeti heina või vilja.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Heinakorv
Hingesandid
Hingesandid (ka hinged) on eesti rahvakultuuris Mulgimaal hingedeajal peresid külastanud külanoored, kes teatud riideid kandes või muul viisil püüdsid jäljendada hingesid (vaime).
Vaata Eesti rahvakultuur ja Hingesandid
Huik (etnograafia)
Huik (murdes ka: jänesehuik) on umbes vaksapikkusest putkevarretükist tehtud puhkpill.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Huik (etnograafia)
Imerohi
Imerohi (ka: imehein, heinaema) on rahvakultuuris maagiliste omadustega heintaim.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Imerohi
Jööri folk
Jööri laululava vahetult enne ametlikku avamist 30. juulil 2011 Segakoor Waldia laulmas Õie Pärteli juhendamisel Jööri folgil 30. juulil 2011 Jööri folgi kõik 2013. aasta esinejad laval Jööri folk on eesti rahvakultuuri tutvustav ühepäevane üritus Saare maakonnas Saaremaa vallas Jööri Külamuuseumi maadel.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Jööri folk
Jõumees
Jõumees (ka rammumees) on mees, kes mingil jõukatsumisel on demonstreerinud oma tugevust ja osavust.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Jõumees
Kaelarätik
Kaelarätik (ka: kaelarätt, rinnarätt) on rätik, mida kantakse kaelas üleriiete all või peal.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Kaelarätik
Kahi
Kahi ehk jookohver on Lõuna-Eesti rahvakultuuris teatud puhkudel ohverdatav jook, enamasti õlu.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Kahi
Kakk (toit)
Kakk on väike ja õhuke leivake; leiva eelkäija.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Kakk (toit)
Kollikakk
Kollikakk on Eesti rahvakultuuris jõululeib, mida küpsetati viljalõikuse esimese vihu terade jahust.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Kollikakk
Kräss
Kräss (ka kärbsekiik, laevurr, äitsmepall) on Eesti rahvakultuuris kerakujuline rippkaunistus, mis riputati jõuludeks, pulmadeks või simmaniks rehetare lakke.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Kräss
Lapsepink
Lapsepink (ka lapsepuur, augujäri, augujärg) oli eesti talurahvakultuuris kasutatud madal puust pink, milles oli ümmargune ava, ja kus õpetati väikelast kõndima.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Lapsepink
Lõhnav maarjahein
Maarjahein Lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taim.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Lõhnav maarjahein
Nääris
Nääris on Eesti rahvakultuuris nääride ajal odrajahust tehtud leib.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Nääris
Pannilöömine
Pannilöömine (ka panni löömine) on eesti rahvakultuuris levinud komme, mis väljendus põlatud inimesele mingi vahendiga (nt panniga) kolistamisega.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Pannilöömine
Potisinine
Potisinine on indigost saadav sinine värv, mida alates 18. sajandi lõpust ka Eesti rahvakultuuris näiteks villa ja lõnga värvimiseks, ja värvinimetus seda värvi esemete kirjeldamiseks.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Potisinine
Rabamine
Rabamine on viljavihkude teradest tühjakslöömine vastu pinki (rabamispink), seina vms.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Rabamine
Rahvakultuur
TRÜ RKA tantsijad 1970. aastal Rahvakultuur on ühele rahvale omane (traditsiooniline) kultuur.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Rahvakultuur
Rehepeks
Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Rehepeks
Seelik
Seelik Seelik on alakeha ümbritsev (peamiselt) naisterõivas, mis vöö või värvliga kinnitatakse vöökohale.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Seelik
Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts
Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (lühend TRAKS) on 2001 asutatud selts, mille eesmärk on koondada rahvakultuurist huvitatud Tartumaa inimesi ja organisatsioonehttps://web.archive.org/web/20151015150520/http://www.traks.ee/koduleht/index.php/mega-menu/2012-07-30-05-19-40/2012-07-30-05-22-40 (vaadatud 15.10.2015).
Vaata Eesti rahvakultuur ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts
Vart (etnograafia)
Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.
Vaata Eesti rahvakultuur ja Vart (etnograafia)
Tuntud ka kui Eesti talurahvakultuur.