Side

466 suhted: Aatom, Aatomiabsorptsioonispektroskoopia, Aatomifüüsika, Aatomijõumikroskoopia, Aatomimudel, Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas, Aatommassiühik, Aatomorbitaal, Agregaatolek, Ahelreaktsioon, Aine, Aine (füüsika), Aineosake, Aktinoidid, Alfalagunemine, Alkaani 1-monooksügenaas, Alkeenid, Amper, Anaeroobne hingamine, Analüütiline keemia, Anioon, Annihilatsioon, Anood, Antiferromagnetism, Antioksüdant, Armstrongi-Meissneri ostsillaator, Aromaatsus, Arthur Compton, Arvu standardkuju, Arvutuskeemia, Asotobakter, Aufbau printsiip, Auk (füüsika), Aukjuhtivus, Ülipeenstruktuur, Öönägemisseade, Ballistiline juhtivus, Barüonaine, BCS-teooria, Beetakiirgus, Beetalagunemine, Beetaosake, Benseen, Bensoüülperoksiid, Bioreaktor, Biosensor, Bohri raadius, Bosonid, Brian Greene, Clostridium thermocellum, ..., Comptoni hajumine, Curie seadus, D-braanid, D-elemendid, Debye raadius, Diamagnetism, Dielektrik-barjäärlahendus, Dimensioonita suurus, Diraci võrrand, Doonor (keemia), Dopeerimine, Doppleri efekt, E-vitamiin, Eksiton, Eksootiline täht, Ekvivalentdoos, Elavhõbealaldi, Elektrijuht, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elektrilahendus, Elektriline päikesepuri, Elektrivool, Elektrokeemia, Elektrokeemiline katmine, Elektrokeemiline potentsiaal, Elektrolüüt, Elektromagnetiline impulss, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Elektronide transpordiahel, Elektronjuhtivus, Elektronkate, Elektronkiht, Elektronkiir, Elektronkiiretoru, Elektronkiirlitograafia, Elektronkonfiguratsioon, Elektronlamp, Elektronmikroskoop, Elektronpaar, Elektronseadis, Elektronvalem, Elektronvolt, Elektrood, Elektroonika, Elektrostaatika, Elektrostaatiline filter, Elektrostaatiline induktsioon, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Energeetika mõisteid, Energiatase (kvantfüüsika), Entiteedirealism, EPROM, Ergastatud olek, Eristamatud osakesed, Explanation and Reference, Faraday arv, Faraday efekt, Faraday puur, Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne, Füüsika mõisteid, Füüsikakonstant, Feofütiin, Fermionid, Ferromagnetism, Flogiston, Fluorestsents, Fotodiood, Fotoefekt, Fotokordisti, Fotoluminestsents, Fotoluminestsentsi kustutamine, Fotoonika, Fotosüntees, Fotosüsteem II, Fototüristor, Friedeli-Craftsi atsüülimine, Fullereen, Gaaslahendus, Galaktikaparved ja galaktikagrupid, Gammakiirgus, Grafeen, Grafeentransistor, Grignardi reaktsioon, Halli konstant, Halogeenid, Hapnik, Hüdriidid, Hõõrdeelekter, Helmes, Hermann von Helmholtz, Higgsi boson, Homolüüs, Ian Hacking, Igor Tamm, Implosioon, Impulsslasersadestus, Indrek Renge, Inertsus (keemia), Instrumentaalanalüüs, Interferomeetria, Ionisatsioon, Ionisatsiooniaste, Ionisatsioonienergia, Ioniseeriv kiirgus, Ionosfäär, Ioon, Isoleeritud paisuga väljatransistor, Isotoop, Joseph John Thomson, Josephsoni efekt, Juno (kosmosesond), Jupiter, Kaarkeevitus, Kaitsediood, Kaksikside, Karbiidid, Karbokatioonid, Karboksürühm, Katioon, Külmkatoodhuumlamp, Kütuseelement, Kütuseelementide vesinikuenergeetika, Kõrgsagedusala, Kõrgtemperatuurne ülijuht, Keelutsoon (füüsika), Keemia ajalugu, Keemia mõisteid, Keemiline afiinsus, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline vooluallikas, Keemilised omadused, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kemoluminestsents, Kemosorptsioon, Kenotron, Keto-enooltautomeeria, Kiirgus, Kiirgusdetektor, Kiiritus, Klüstron, Klorofüll, Kloroplast, Koherentsed lained, Konjugeerunud sidemed, Koobalt, Korpuskulaar-laineline dualism, Kosmiline kiirgus, Kovalentne side, Kristall, Kserograafia, Kuld, Kulglainelamp, Kulon, Kuuma elektroni injektsioon, Kvaasiosake, Kvant, Kvantarv, Kvantarvuti, Kvantbitt, Kvantfüüsika, Kvantmehaanika, Kvantpõimumine, Kvantteleportatsioon, Kvantväljateooria, Kvargid, Kvark-gluuonplasma, Kvasar, Laengukandja, Lainevõrrand, Lantanoidid, Larmori pretsessioon, Laser, Laserindutseeritud plasma spektroskoopia, Läbipaistev elektrood, Lämmastikusidumine, Lüüdia, Leek, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Lembit Pung, Leptonid, Leptonlaeng, LFP-aku, Liikumine, Liitosakesed, Litotroof, Loomulike ühikute süsteem, Louis de Broglie, Luminestsents, Luminestsentskuvar, Madala energiaga elektronide difraktsioon, Magneetikud, Magnetdiood, Magnetiline moment, Magnetiline monopoolus, Magnetiline sulustamine, Magnetiline vastuvõtlikkus, Magnetmonopool, Magnetron, Magnon, Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas, Mario Bunge, Max Planck, Müüon, Müoonium, Meaning and Knowledge, Merevaik, MERIS, Metallid, Metalliline side, Methone (kuu), Mikrovedelikundus, Miksotroof, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mitmepaisuline seade, Mitokonder, Mitokondriaalne hingamisahel, Mittekovalentne side, Mittemetallid, Molekul, Molekulaarjuhtivus, Molekulaarorbitaal, Molekulaarorbitaalide teooria, Molekuli polaarsus, Monokristall, Mool, Moore'i seadus, MRAM, Mullahingamine, N-V-tsentrid teemandis, Naatriumioonaku, NAD, Nafion, Nanoantenn, Nanoelektroonika, Nanoelektrooniline programmeeritav sünaps, Nanorobootika, Nanotraat, Neutron, Neutrontäht, Niels Bohr, Nitrifikatsioon, Nixie toru, Nobeli füüsikaauhind, Oksüdatiivne fosforüülimine, Oksüdatiivne stress, Oksüdatsioon, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Olekuvektor, Optiline positsiooniandur, Orbitaal, Orgaaniline analüüs, Orgaaniline keemia, Orgaanilised pooljuhid, Organotroof, Osakeste loend, Osakeste loendur, Osakestefüüsika standardmudel, Otsemetanool-kütuseelement, Paramagnetism, Paul Dirac, Pauli printsiip, Pavel Tšerenkov, Päikeseelement, Päikesetuul, Pöörisvool, Püha Elmo tuli, Püsimälu, Põhiolek, Põrkeionisatsioon, Peenstruktuurikonstant, Peptiidid, Peter Debye, Piion, Pikkuste suurusjärgud, Pinnaplasmonid, Plasma, Plasmavõnked, Plasmonid, Pn-siirdega väljatransistor, Polümeerelektrolüüt-kütuseelement, Poolklassikalised kvantteooriad, Poolvaba elektron, Positron, Positroonium, Pseudomonas aeruginosa, Pseudomonas stutzeri, Radikaal, Radikaal (täpsustus), Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Radiograafia, Radiolüüs, Ramani hajumine, Räni, Röntgenallikas, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenfluorestsents, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, Röntgenikiirgus, Röntgenitoru, Röntgenpeegeldumine, Röntgenstruktuurianalüüs, Reaktsiooni mehhanism, Redokspotentsiaal, Redoksreaktsioon, Reduktsioon (keemia), Redutseerija, Resonants (keemia), Rubiinklaas, Ruumlaeng, Saha võrrand, Süüteküünal, Sümmeetriline Universum, Sünkrotron, Sünkrotronkiirgus, Süsinik, Süsinik-14, Süsiniknanotoru, Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon, Schrödingeri võrrand, Seisulaine, Sekund, Sekundaaremissioon, Seoseenergia, SI-süsteemi ühikud, Siirdemetallid, Siseenergia, Skaneeriv elektronmikroskoop, Skaneeriv transmissioonelektronmikroskoop, Skaneeriv tunnelmikroskoopia, Solvay konverents, Sonoluminestsents, Soojus, Soojusülekanne, Soojuskiirgus, Spektrijoonte peenstruktuur, Spektromeeter, Spektroskoopia, Spinn, Spinntransistor, Spintroonika, Staatiline elekter, Stoletovi seadus, Stringiteooria, Subatomaarsed osakesed, Sulfiidsed mineraalid, Suur Elektronide-Positronide Põrguti, Suur Hadronite Põrguti, Suur Pauk, Tahkeoksiidne kütuseelement, Takistustraat, Tartu Ülikooli muuseum, Tšerenkovi kiirgus, Tähetuul, Täht (astronoomia), Täielik kosmoloogiline printsiip, Tööstuslik radiograafia, Teadusfilosoofia, Teaduslik pilt, Teadusrevolutsioonide struktuur, Televisioonisaatetoru, Teraviknanolitograafia, Termoelektriline efekt, Termoemissioon, Termoluminestsents, Tevatron, The Structure of Biological Science, Tihedusfunktsionaali teooria, Titan (arvuti), Toitumine, Toitumistüüp, Toomas Rõõm, Townsendi lahendus, Transistor, Transmissioonelektronmikroskoop, Tsüaniin, Tsükliline voltamperomeetria, Tsooniteooria, Tuleleegi udukogu, Tunneliefekt, Tunnelmagnetotakistus, Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid, Tuumafüüsika, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Universumi peenhäälestus, Uraan (planeet), Vaba elektron, Vaba radikaal, Vaheosakesed, Valents (keemia), Valentselektron, Valentssidemete teooria, Valguse neeldumine, Valgusreaktsioonid, Van Alleni kiirgusvöönd, Väärisgaasid, Väliselektronkiht, Välkmälu, Vedelikkromatograafia-massispektromeetria, Vesinik, Vesinikioon, Vesiniku isotoobid, Vladimir Plehhanov, Volta sammas, William Bradford Shockley, Youngi katse, Zeemani efekt. Laienda indeks (416 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Elektron ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomiabsorptsioonispektroskoopia

Aatomiabsorptsioonispektromeeter Aatomiabsorptsioonispektromeetria (ka aatomabsorptsioonispektromeetria; lühend AAS) on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel.

Uus!!: Elektron ja Aatomiabsorptsioonispektroskoopia · Näe rohkem »

Aatomifüüsika

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.

Uus!!: Elektron ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »

Aatomijõumikroskoopia

Aatomijõumikroskoobi pildid plii kihtidest, mis on saadud erinevatel vaakumsadestusmeetoditel. Tartu Ülikool Aatomijõumikroskoopia (inglise atomic force microscopy ehk AFM) on väga tõhus meetod objektide pinna uurimiseks nii aatom- kui ka submikroonsel tasemel.

Uus!!: Elektron ja Aatomijõumikroskoopia · Näe rohkem »

Aatomimudel

Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.

Uus!!: Elektron ja Aatomimudel · Näe rohkem »

Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas

Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas on seotud aatomite omavaheliste kokkupõrgetega soojusliikumise või elektrivälja toimel, mille käigus üle kanduv energia kutsub esile aatomite ergastust või ionisatsiooni.

Uus!!: Elektron ja Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Elektron ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

Uus!!: Elektron ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Elektron ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Ahelreaktsioon

Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.

Uus!!: Elektron ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »

Aine

*Aine on füüsikas mateeria, millest koosnevad kõik kehad.

Uus!!: Elektron ja Aine · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Elektron ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Aineosake

Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.

Uus!!: Elektron ja Aineosake · Näe rohkem »

Aktinoidid

Aktinoidid perioodilisustabelis Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavrentsiumini järjenumbritega 89–103.

Uus!!: Elektron ja Aktinoidid · Näe rohkem »

Alfalagunemine

Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).

Uus!!: Elektron ja Alfalagunemine · Näe rohkem »

Alkaani 1-monooksügenaas

Alkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine.

Uus!!: Elektron ja Alkaani 1-monooksügenaas · Näe rohkem »

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Uus!!: Elektron ja Alkeenid · Näe rohkem »

Amper

Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Elektron ja Amper · Näe rohkem »

Anaeroobne hingamine

Anaeroobne hingamine (ka mineraalne hingamine) on vaba hapnikuta (anaeroobses) keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamisviis.

Uus!!: Elektron ja Anaeroobne hingamine · Näe rohkem »

Analüütiline keemia

tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.

Uus!!: Elektron ja Analüütiline keemia · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Elektron ja Anioon · Näe rohkem »

Annihilatsioon

Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".

Uus!!: Elektron ja Annihilatsioon · Näe rohkem »

Anood

Tsinkanoodi elektronide liikummise ja elektrivoolu suuna illustratsioon Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.

Uus!!: Elektron ja Anood · Näe rohkem »

Antiferromagnetism

Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.

Uus!!: Elektron ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »

Antioksüdant

Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.

Uus!!: Elektron ja Antioksüdant · Näe rohkem »

Armstrongi-Meissneri ostsillaator

Armstrongi-Meissneri ostsillaator on elektriline ostsillaator, milles määrab võnkumise sageduse induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev võnkering.

Uus!!: Elektron ja Armstrongi-Meissneri ostsillaator · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Uus!!: Elektron ja Aromaatsus · Näe rohkem »

Arthur Compton

Arthur Compton (vasakul) ja Werner Heisenberg 1929. aastal Chicagos Arthur Holly Compton (10. september 1892 Wooster – 15. märts 1962 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

Uus!!: Elektron ja Arthur Compton · Näe rohkem »

Arvu standardkuju

Arvu standardkuju on arvu üleskirjutus korrutisena kujul kus 1 ≤ a.

Uus!!: Elektron ja Arvu standardkuju · Näe rohkem »

Arvutuskeemia

Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.

Uus!!: Elektron ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »

Asotobakter

Asotobakter (Azotobacter) on mullas ja vees vabalt elavate gramnegatiivsete bakterite perekond.

Uus!!: Elektron ja Asotobakter · Näe rohkem »

Aufbau printsiip

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.

Uus!!: Elektron ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »

Auk (füüsika)

Auk on positiivne laengukandja, mis liigub vooluallika negatiivse pooluse poole.

Uus!!: Elektron ja Auk (füüsika) · Näe rohkem »

Aukjuhtivus

Aukjuhtivus on pooljuhtide elektrijuhtivus, kus laengukandjateks on augud.

Uus!!: Elektron ja Aukjuhtivus · Näe rohkem »

Ülipeenstruktuur

Vesiniku aatomi peenstruktuur ja ülipeenstruktuur Ülipeenstruktuur on aatomite, molekulide ja ioonide energiatasemete (vastavalt nende spektrijoonte) struktuur, mis tekib tuuma magnetilise dipoolmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikusel mõjul.

Uus!!: Elektron ja Ülipeenstruktuur · Näe rohkem »

Öönägemisseade

Öönägemisseade (inglise keeles night-vision device; NVD) on optoelektrooniline seade, mis võimaldab näha objekte täielikule pimedusele lähedastes tingimustes.

Uus!!: Elektron ja Öönägemisseade · Näe rohkem »

Ballistiline juhtivus

Ballistiliseks juhtivuseks nimetatakse elektronide liikumise režiimi, kus puudub hajuvusest tingitud takistus.

Uus!!: Elektron ja Ballistiline juhtivus · Näe rohkem »

Barüonaine

Barüonaine (inglise keeles baryonic matter) on barüonidest (neutronid, prootonid) ja elektronidest koosnev aine.

Uus!!: Elektron ja Barüonaine · Näe rohkem »

BCS-teooria

BCS-teooria (Bardeeni-Cooperi-Schriefferi teooria) on 1957.

Uus!!: Elektron ja BCS-teooria · Näe rohkem »

Beetakiirgus

Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.

Uus!!: Elektron ja Beetakiirgus · Näe rohkem »

Beetalagunemine

Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).

Uus!!: Elektron ja Beetalagunemine · Näe rohkem »

Beetaosake

Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.

Uus!!: Elektron ja Beetaosake · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Elektron ja Benseen · Näe rohkem »

Bensoüülperoksiid

Bensoüülperoksiid on orgaaniline aine, mis kuulub nii peroksiidide kui ka aromaatsete ühendite klassi ning omab olulist tähtsust ravimina ja keemias vabade radikaalide moodustajana. Bensoüülperoksiidi keemiline valem on 2)O2 sisaldades peroksiidrühma -O-O-, mis on seotud kahe bensoüülrühmaga C6H5C(O)- (kasutusel on ka lühend Bz2O2). Bensoüülperoksiid on tahke värvitutest kristallidest koosnev aine, mis lahustub estrites js eetrites ning mõõdukslt mõnes teises lahustis.

Uus!!: Elektron ja Bensoüülperoksiid · Näe rohkem »

Bioreaktor

Bioreaktor on seade või anum, milles valmistatakse või modifitseeritakse bioloogiliselt aktiivseid ühendeid ja elusolendeid või tehakse nende vahendusel keemilisi protsesse.

Uus!!: Elektron ja Bioreaktor · Näe rohkem »

Biosensor

Biosensor on analüütiline seade analüüdi määramiseks, mis muudab keemilise reaktsiooni signaali elektriliseks või mõneks muuks mõõdetavaks signaaliks.

Uus!!: Elektron ja Biosensor · Näe rohkem »

Bohri raadius

Bohri raadius (tähis a_0) on füüsikakonstant, mis on võrdne vesiniku aatomi tuuma ja põhiolekus elektroni vahelise kaugusega, seega selle elektroni ringorbiidi raadiusega (Bohri aatomimudeli raames).

Uus!!: Elektron ja Bohri raadius · Näe rohkem »

Bosonid

Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.

Uus!!: Elektron ja Bosonid · Näe rohkem »

Brian Greene

Brian Greene (2012) Brian Randolph Greene (sündinud 9. veebruaril 1963 New Yorgis) on juudi päritolu Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja teaduskirjanik.

Uus!!: Elektron ja Brian Greene · Näe rohkem »

Clostridium thermocellum

Clostridium thermocellum on anaeroobne termofiilne kepikesekujuline bakter.

Uus!!: Elektron ja Clostridium thermocellum · Näe rohkem »

Comptoni hajumine

Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.

Uus!!: Elektron ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »

Curie seadus

Curie seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt paramagneetikute (paramagetiliste ainete) magnetiline vastuvõtlikkus \chi_\mathrm on pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T: Paramagnetilise aine magneetumus (magnetiseerumise aste) on magnetilise vastuvõtlikkusega võrdeline: Seega tuleneb Curie seadusest, et püsiva välise magnetvälja korral on paramagneetiku magneetumus pöördvõrdeline temperatuuriga.

Uus!!: Elektron ja Curie seadus · Näe rohkem »

D-braanid

D-braanid (inglise keeles D-branes) on stringiteoorias braanid, millele lahtiste stringide otsad kinnituvad.

Uus!!: Elektron ja D-braanid · Näe rohkem »

D-elemendid

d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).

Uus!!: Elektron ja D-elemendid · Näe rohkem »

Debye raadius

Debye raadiuseks (ka Debye pikkuseks või ulatuseks) nimetatakse ulatust, kus liikuvad laengukandjad (elektronid) varjestavad plasmale rakendatud välise elektrivälja.

Uus!!: Elektron ja Debye raadius · Näe rohkem »

Diamagnetism

Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.

Uus!!: Elektron ja Diamagnetism · Näe rohkem »

Dielektrik-barjäärlahendus

Dielektrik-barjäärlahenduse levinud konstruktsioonid Dielektrik-barjäärlahendus (DBL) on nähtus, kus elektriline läbilöök kahe elektroodi vahel toimub tingimustes, kus vähemalt üks elektroodidest on kaetud dielektrilise kihiga.

Uus!!: Elektron ja Dielektrik-barjäärlahendus · Näe rohkem »

Dimensioonita suurus

Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.

Uus!!: Elektron ja Dimensioonita suurus · Näe rohkem »

Diraci võrrand

Diraci võrrand on poolearvulise spinniga elementaarosakesi kirjeldav lainevõrrand relativistlikus kvantmehaanikas.

Uus!!: Elektron ja Diraci võrrand · Näe rohkem »

Doonor (keemia)

Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.

Uus!!: Elektron ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »

Dopeerimine

Dopeerimine ehk dopeering (inglise keeles doping) tähendab pooljuhttehnoloogias võõraatomite sisestamist sihtmaterjalisse (alusmaterjalisse), näiteks integraallülituse kihti.

Uus!!: Elektron ja Dopeerimine · Näe rohkem »

Doppleri efekt

Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.

Uus!!: Elektron ja Doppleri efekt · Näe rohkem »

E-vitamiin

Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.

Uus!!: Elektron ja E-vitamiin · Näe rohkem »

Eksiton

Eksiton (ka ekstsiton) on elektroni ja augu seotud paar pooljuhi või dielektriku kristallivõres.

Uus!!: Elektron ja Eksiton · Näe rohkem »

Eksootiline täht

Eksootiline täht (inglise keeles exotic star) on hüpoteetiline kompaktne astronoomiline objekt, mis koosneb mitte ainult elektronidest, prootonitest, neutronitest ja müüonidest, nagu tavalised tähed ja neutrontähed, vaid ka muud liiki ainetest.

Uus!!: Elektron ja Eksootiline täht · Näe rohkem »

Ekvivalentdoos

Ekvivalentdoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos väljendab ioniseeriva kiirguse põhjustatud kiirgusdoosi ja selle bioloogilist mõju.

Uus!!: Elektron ja Ekvivalentdoos · Näe rohkem »

Elavhõbealaldi

Elavhõbealaldi on alaldi, milles vahelduvvoolu muudab alalisvooluks elavhõbeventiil.

Uus!!: Elektron ja Elavhõbealaldi · Näe rohkem »

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Uus!!: Elektron ja Elektrijuht · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Elektron ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Elektron ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektrilahendus

Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.

Uus!!: Elektron ja Elektrilahendus · Näe rohkem »

Elektriline päikesepuri

Elektriline päikesepuri on teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku.

Uus!!: Elektron ja Elektriline päikesepuri · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Elektron ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrokeemia

Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.

Uus!!: Elektron ja Elektrokeemia · Näe rohkem »

Elektrokeemiline katmine

Elektrokeemilise katmise masin PCB-de katmiseks vasega Elektrokeemiline katmine ehk elektrosadestamine on protsess, milles kasutatakse lahustunud metalli katioonide redutseerimiseks elektrivoolu ja mille tagajärjel moodustub elektroodile koherentne metalli kiht.

Uus!!: Elektron ja Elektrokeemiline katmine · Näe rohkem »

Elektrokeemiline potentsiaal

Elektrokeemiline potentsiaal on elektrilaengut kandvatest osakestest ja kvaasiosakestest (elektronidest, ioonidest) koosneva termodünaamilise süsteemi keemiline potentsiaal.

Uus!!: Elektron ja Elektrokeemiline potentsiaal · Näe rohkem »

Elektrolüüt

Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.

Uus!!: Elektron ja Elektrolüüt · Näe rohkem »

Elektromagnetiline impulss

Elektromagnetiline impulss ehk elektromagnetimpulss (ingl ''electromagnetic pulse'', lühend EMP) kujutab endast plahvatuslikku elektromagnetilise energia voogu. Energeetiliselt kõrg-ergastatud süsteem saadab välja võimsa laiaribalise elektromagnetimpulsi, mille madalsageduslik osa kutsub elektromagnetinduksiooni teel esile tugevaid voolutõukeid ja liigpingeid elektrijuhtides ja võib seega kahjustada iga liiki elektrirajatisi ja -seadmeid ning eriti elektroonikaaparatuuri. Liigpinged võivad seejuures levida elektri- ja sideliini juhtmete kaudu kauge maa taha.

Uus!!: Elektron ja Elektromagnetiline impulss · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Elektron ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektromagnetiline vastastikmõju

Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Elektron ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elektronafiinsus

Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.

Uus!!: Elektron ja Elektronafiinsus · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Elektron ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronide transpordiahel

Fotosünteetiline elektrontransportahel kloroplastis Mitokondriaalne elektrontransportahel Elektronide transpordiahel (ETA) ehk elektrontransportahel on rida ensüümkomplekse, mis võimaldavad vabade elektronide ülekannet läbi redoksreaktsioonide.

Uus!!: Elektron ja Elektronide transpordiahel · Näe rohkem »

Elektronjuhtivus

Elektronjuhtivus on elektrijuhtivus, mille korral on laengukandjateks aines leiduvad vabad elektronid ehk juhtivuselektronid.

Uus!!: Elektron ja Elektronjuhtivus · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Elektron ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Elektron ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronkiir

Elektronkiir, ka elektronkimp, on enamasti vaakumis kindlas suunas liikuma pandud elektronide juga.

Uus!!: Elektron ja Elektronkiir · Näe rohkem »

Elektronkiiretoru

Elektronkiiretoru ehk katoodkiiretoru (ingl cathode ray tube, lühend CRT) on elektrovaakumseadis, mille tekitatud ühe või mitme terava elektronkiire asendit ja intensiivsust tüüritakse elektri- ja magnetväljaga.

Uus!!: Elektron ja Elektronkiiretoru · Näe rohkem »

Elektronkiirlitograafia

Elektronkiirlitograafia on fotolitograafiast välja arenenud eraldiseisev tehnoloogia pooljuhtmaterjalide tööstuses mikrokiipide valmistamiseks.

Uus!!: Elektron ja Elektronkiirlitograafia · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Elektron ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Elektronlamp

Elektronlamp on elektrovaakumseadis, milles loodud kõrgvaakumis tüüritakse vabade elektronide voo intensiivsust elektroodidevaheliste elektriväljadega.

Uus!!: Elektron ja Elektronlamp · Näe rohkem »

Elektronmikroskoop

1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.

Uus!!: Elektron ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Elektron ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Elektronseadis

Elektronseadis on elektriseadis, mille talitlus põhineb laetud osakeste ‒ elektronide ja/või ioonide ‒ liikumisel vaakumis, gaasis, plasmas või tahkises.

Uus!!: Elektron ja Elektronseadis · Näe rohkem »

Elektronvalem

Elektronvalem on aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.

Uus!!: Elektron ja Elektronvalem · Näe rohkem »

Elektronvolt

Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.

Uus!!: Elektron ja Elektronvolt · Näe rohkem »

Elektrood

Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.

Uus!!: Elektron ja Elektrood · Näe rohkem »

Elektroonika

Elektroonika on füüsika ja elektrotehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jm keskkondades ja nende piiril liikuvate elektrilaengutega seotud nähtusi.

Uus!!: Elektron ja Elektroonika · Näe rohkem »

Elektrostaatika

Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.

Uus!!: Elektron ja Elektrostaatika · Näe rohkem »

Elektrostaatiline filter

Vardakujuliste aktiivelektroodide ja plaadikujuliste kogumiselektroodidega elektrostaatilise filtri skeem.Kõrgepingelise elektrivälja toimel tekib elektroodide vahelt läbivoolavas gaasis negatiivse laenguga molekule (ioone), mis tahkete osakestega põrkudes annavad neile laengu edasi ja negatiivselt laetud osakesed tõmbuvad positiivsele kogumiselektroodile Elektrostaatiline filter ehk elektrifilter (inglise keeles electrostatic precipitator, lühend ESP) on elektrostaatikal põhinev seade tahkete osakeste eraldamiseks gaasist, peamiselt suitsugaasist või õhust.

Uus!!: Elektron ja Elektrostaatiline filter · Näe rohkem »

Elektrostaatiline induktsioon

pisi Elektrostaatiline induktsioon on füüsikaline nähtus, kus elektrilaenguga keha mõjutab laengute paiknemist läheduses olevates kehades – neis toimub laengute ruumiline nihe.

Uus!!: Elektron ja Elektrostaatiline induktsioon · Näe rohkem »

Elementaarlaeng

Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.

Uus!!: Elektron ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Uus!!: Elektron ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »

Energeetika mõisteid

Siin on loetletud energeetika mõisteid.

Uus!!: Elektron ja Energeetika mõisteid · Näe rohkem »

Energiatase (kvantfüüsika)

Energiatase ehk energianivoo on mikroosakeste (molekuli, aatomi, aatomituuma) ja nende süsteemide võimalik energia diskreetses (mittepidevas, pidetus) statsionaarses olekus.

Uus!!: Elektron ja Energiatase (kvantfüüsika) · Näe rohkem »

Entiteedirealism

Entiteedirealism on teadusfilosoofias realismi poolik variant, mis peab reaalseteks ainult entiteete, mitte teooriaid (teaduse seadusi).

Uus!!: Elektron ja Entiteedirealism · Näe rohkem »

EPROM

EPROM-mälukomponent Läbi kvartsakna (keskel) saab ultraviolettvalgusega andmeid kustutada EPROM (lühend ingliskeelsest nimetusest Erasable Programmable Read Only Memory, kustutatav programmeeritav püsimälu) on püsimälu, mis võimaldab andmete korduvat kirjutamist ja mis säilitab andmed ka ilma toitepingeta (nii nagu teisedki ROMi versioonid).

Uus!!: Elektron ja EPROM · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Elektron ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Eristamatud osakesed

Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.

Uus!!: Elektron ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »

Explanation and Reference

"Explanation and Reference" ("Seletus ja osutamine") on Hilary Putnami artikkel.

Uus!!: Elektron ja Explanation and Reference · Näe rohkem »

Faraday arv

Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide või teiste elementaarlaengut kandvate osakeste elektrilaengute koguväärtust.

Uus!!: Elektron ja Faraday arv · Näe rohkem »

Faraday efekt

Faraday efekt on Michael Faraday järgi nime saanud magneto-optiline efekt, mis ilmneb valguse ja magnetvälja vastasmõjus aines.

Uus!!: Elektron ja Faraday efekt · Näe rohkem »

Faraday puur

Faraday puur ehk Faraday silinder on elektrit juhtivast materjalist (nt plekist, metallvarrastest või traatvõrgust) kinnine kest, mis toimib elektrilise varjena.

Uus!!: Elektron ja Faraday puur · Näe rohkem »

Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne

Jablonski diagramm FRET kohta. Tõlge inglise keelest: ''Donor'', doonor; ''Acceptor'', aktseptor; ''Absorption'', neeldumine; ''Relaxation'', soojuslik relaksatsioon; ''Fluorescence'', fluorestsents. Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne (FRET) on elektronide ergastatud oleku energia mittekiirguslik üleminek ühelt fluorestseeruvalt molekulilt või molekuli osalt (fluorofoorilt) teisele, mis võib aset leida, kui on täidetud järgmised tingimused.

Uus!!: Elektron ja Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne · Näe rohkem »

Füüsika mõisteid

Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.

Uus!!: Elektron ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »

Füüsikakonstant

Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.

Uus!!: Elektron ja Füüsikakonstant · Näe rohkem »

Feofütiin

Feofütiin (lühend Pheo) on keemiline ühend, mis on esimene vahepealne elektronkandja fotosüsteem II-s (lühend PSII) elektrontransportahelas ja purpurbakterite fotosünteesi reaktsioonitsentriks (RC P870).

Uus!!: Elektron ja Feofütiin · Näe rohkem »

Fermionid

Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.

Uus!!: Elektron ja Fermionid · Näe rohkem »

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Uus!!: Elektron ja Ferromagnetism · Näe rohkem »

Flogiston

Flogiston oli 17.

Uus!!: Elektron ja Flogiston · Näe rohkem »

Fluorestsents

Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.

Uus!!: Elektron ja Fluorestsents · Näe rohkem »

Fotodiood

Erinevaid fotodioode Fotodioodi tingmärk Fotodiood on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele (või pin-siirdele) langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või infrapunakiirgusest.

Uus!!: Elektron ja Fotodiood · Näe rohkem »

Fotoefekt

Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.

Uus!!: Elektron ja Fotoefekt · Näe rohkem »

Fotokordisti

Fotokordisti Dünoodid fotokordisti toru sees Fotokordisti ehk fotoelektronkordisti on elektronseadis, milles elektromagnetkiirguse toimel fotokatoodist väljuvate elektronide voogu – fotovoolu – võimendatakse sekundaaremissiooni rakendades.

Uus!!: Elektron ja Fotokordisti · Näe rohkem »

Fotoluminestsents

Kolm luminestseeruvat ainet UV-kiirguses Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist pärast lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines.

Uus!!: Elektron ja Fotoluminestsents · Näe rohkem »

Fotoluminestsentsi kustutamine

söögisoola. Fotoluminestsentsi kustutamine ehk fotoluminestsentsi summutamine on nähtus, mille tulemusena väheneb valguse kiirgumine (emissioon) fluorestseeruvast või fosforestseeruvast molekulist või kristallist.

Uus!!: Elektron ja Fotoluminestsentsi kustutamine · Näe rohkem »

Fotoonika

Fotoonikaks nimetatakse valgusega seotud teadust ja tehnoloogiaid.

Uus!!: Elektron ja Fotoonika · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Elektron ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Fotosüsteem II

Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.

Uus!!: Elektron ja Fotosüsteem II · Näe rohkem »

Fototüristor

Fototüristor on valguskiirgusega tüüritav türistor.

Uus!!: Elektron ja Fototüristor · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi atsüülimine

Esimene samm Teine samm Kolmas samm Friedeli-Craftsi atsüülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma vesiniku aatomi asemele atsüülrühm, saadakse arüülketoonid.

Uus!!: Elektron ja Friedeli-Craftsi atsüülimine · Näe rohkem »

Fullereen

Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.

Uus!!: Elektron ja Fullereen · Näe rohkem »

Gaaslahendus

Gaaslahendus on elektrilaengute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk elektrivool gaasis.

Uus!!: Elektron ja Gaaslahendus · Näe rohkem »

Galaktikaparved ja galaktikagrupid

Galaktikaparved ehk galaktikaklastrid ja galaktikagrupid ehk galaktikarühmad on suurimad gravitatsioonilise kuhjumise tulemusena tekkinud seotud süsteemid vaadeldavas Universumis.

Uus!!: Elektron ja Galaktikaparved ja galaktikagrupid · Näe rohkem »

Gammakiirgus

Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Elektron ja Gammakiirgus · Näe rohkem »

Grafeen

Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.

Uus!!: Elektron ja Grafeen · Näe rohkem »

Grafeentransistor

Grafeentransistor on transistor, mis sarnaneb tööpõhimõttelt tavalise väljatransistoriga, kuid selle ehituses kasutatakse väga õhukesi grafeenikihte, mis tagavad grafeentransistorile väga väikesed mõõtmed.

Uus!!: Elektron ja Grafeentransistor · Näe rohkem »

Grignardi reaktsioon

galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).

Uus!!: Elektron ja Grignardi reaktsioon · Näe rohkem »

Halli konstant

Halli konstant, ka Halli koefitsient, tähis A_\mathrm, on materjalikonstant, mida väljendatakse kuupmeetrites kuloni kohta (m3/kg).

Uus!!: Elektron ja Halli konstant · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Elektron ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Elektron ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Elektron ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hõõrdeelekter

Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrilaengute tekkimises kahe keha vastastikusel hõõrdumisel ja seejärel teineteisest eemaldamisel.

Uus!!: Elektron ja Hõõrdeelekter · Näe rohkem »

Helmes

Erikujulised ja eri valmistusviisidega klaashelmed Helmes on ehte osana või tekstiilide kaunistamiseks kasutatav väike ese, mille kuju (sageli ümarjas) ja kasutatud materjal (nt kivi, luu, pärlmutter, klaas) võivad olla mitmesugused.

Uus!!: Elektron ja Helmes · Näe rohkem »

Hermann von Helmholtz

Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.

Uus!!: Elektron ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »

Higgsi boson

Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.

Uus!!: Elektron ja Higgsi boson · Näe rohkem »

Homolüüs

Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.

Uus!!: Elektron ja Homolüüs · Näe rohkem »

Ian Hacking

Ian Hacking (2009) Ian MacDougall Hacking (18. veebruar 1936 Vancouver – 10. mai 2023) oli Kanada filosoof ja teadusajaloolane, Balzani auhinna laureaat.

Uus!!: Elektron ja Ian Hacking · Näe rohkem »

Igor Tamm

Igor Tamm Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Elektron ja Igor Tamm · Näe rohkem »

Implosioon

Plahvatuse korral (ülamine pilt) kiirgub jõud allikast eemale. Implosiooni korral (alumine pilt) variseb objekt enda peale kokku (tavaliselt purustatakse välise jõu poolt)Implosioon on protsess, mille käigus mingi objekt hävitatakse tema iseenda peale kokkusurumise teel.

Uus!!: Elektron ja Implosioon · Näe rohkem »

Impulsslasersadestus

Impulsslasersadestus. Laseriga aurustatakse alumiiniumoksiidist (Al2O3) koosnevat ketast (pildil nähaolev valge ketas, mille kohal on lillakates toonides plasmapilv). Nii sadenevad selle alumiiniumiosakesed õhukese kilena pildi ülaosas nähtavale strontsiontitanaadist (SrTiO3) plaadile. Substraat on kuumutatud 650 °C juurde, et soodustada alumiiniumkihi kristallatsiooni. Adam Andersen Læssøe foto. Impulsslasersadestus (inglise pulsed laser deposition, lühend PLD) on õhukeste kilede kasvatuse meetod.

Uus!!: Elektron ja Impulsslasersadestus · Näe rohkem »

Indrek Renge

Indrek Renge (sündinud 8. augustil 1953 Tartus) on eesti keemik.

Uus!!: Elektron ja Indrek Renge · Näe rohkem »

Inertsus (keemia)

Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.

Uus!!: Elektron ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »

Instrumentaalanalüüs

küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.

Uus!!: Elektron ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »

Interferomeetria

Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.

Uus!!: Elektron ja Interferomeetria · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Elektron ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ionisatsiooniaste

Ionisatsiooniaste α on defineeritud kui α.

Uus!!: Elektron ja Ionisatsiooniaste · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: Elektron ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Uus!!: Elektron ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Elektron ja Ionosfäär · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Elektron ja Ioon · Näe rohkem »

Isoleeritud paisuga väljatransistor

Isoleeritud paisuga väljatransistor (MOSFET) on väljatransistor, milles tüüriva elektriväljaga (paisu ja lätte vahelise pingega) muudetakse laengukandjate kontsentratsiooni kanalis.

Uus!!: Elektron ja Isoleeritud paisuga väljatransistor · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Elektron ja Isotoop · Näe rohkem »

Joseph John Thomson

Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.

Uus!!: Elektron ja Joseph John Thomson · Näe rohkem »

Josephsoni efekt

L ja R on ülijuhid, mis võivad olla samast või ka erinevast materjalist. Isoleerkihi I paksus on 1 nanomeeterProdi, G.A. and Zanini, F., Josephson Effect and Selected Applications: an Example of Quantum Effects in Macroscopic Systems. Josephsoni efekt on ülijuhtivusvoolu üks nähtustest, mille korral elektrivool läheb läbi õhukese dielektrikukihi (isoleerkihi), mis eraldab kaht ülijuhti.

Uus!!: Elektron ja Josephsoni efekt · Näe rohkem »

Juno (kosmosesond)

Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.

Uus!!: Elektron ja Juno (kosmosesond) · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Elektron ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaarkeevitus

Kaarkeevitamine Kaarkeevitus ehk kaarkeevitamine (inglise arc welding) on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide.

Uus!!: Elektron ja Kaarkeevitus · Näe rohkem »

Kaitsediood

Kaitsediood on pooljuhtdiood, mis ühendatakse elektriahelasse lubamatute pingetõusude ärahoidmiseks.

Uus!!: Elektron ja Kaitsediood · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Elektron ja Kaksikside · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Elektron ja Karbiidid · Näe rohkem »

Karbokatioonid

butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.

Uus!!: Elektron ja Karbokatioonid · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.

Uus!!: Elektron ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Elektron ja Katioon · Näe rohkem »

Külmkatoodhuumlamp

Külmkatoodtorudega reklaamvalgustus Las Vegases LCD-ekraani taganvalgustuses kasutatav külmkatoodtoru (ühendusjuhtmetega) Külmkatoodhuumlamp on torukujuline lahenduslamp, milles elektroodidele kõrge pingeimpulsi andmisel süttib püsiv huumlahendus.

Uus!!: Elektron ja Külmkatoodhuumlamp · Näe rohkem »

Kütuseelement

Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.

Uus!!: Elektron ja Kütuseelement · Näe rohkem »

Kütuseelementide vesinikuenergeetika

Kütuseelementide vesinikuenergeetika kujutab endast vesiniku energia kasutamist kütuseelementide abil.

Uus!!: Elektron ja Kütuseelementide vesinikuenergeetika · Näe rohkem »

Kõrgsagedusala

Kõrgsagedusala ehk HF-sagedusala (ingl k High Frequency, kõrgsagedus) ehk dekameeterlaineala on raadiosagedusala vahemikus 3-30 MHz.

Uus!!: Elektron ja Kõrgsagedusala · Näe rohkem »

Kõrgtemperatuurne ülijuht

Kõrgtemperatuurne ülijuht on materjal, millel avalduvad ülijuhtivad omadused ebaharilikult kõrgetel temperatuuridel.

Uus!!: Elektron ja Kõrgtemperatuurne ülijuht · Näe rohkem »

Keelutsoon (füüsika)

Keelutsoon on tsooniteooria kohaselt valentsitsooni ja juhtivustsooni vaheline energiavahemik.

Uus!!: Elektron ja Keelutsoon (füüsika) · Näe rohkem »

Keemia ajalugu

Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Elektron ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Uus!!: Elektron ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »

Keemiline afiinsus

Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.

Uus!!: Elektron ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Elektron ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Elektron ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline vooluallikas

Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.

Uus!!: Elektron ja Keemiline vooluallikas · Näe rohkem »

Keemilised omadused

Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.

Uus!!: Elektron ja Keemilised omadused · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Elektron ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Kemoluminestsents

Kemoluminestsents, ka kemiluminestsents, on keemiliste reaktsioonidega kaasnev luminestsents peamiselt ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse vahemikus.

Uus!!: Elektron ja Kemoluminestsents · Näe rohkem »

Kemosorptsioon

Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.

Uus!!: Elektron ja Kemosorptsioon · Näe rohkem »

Kenotron

Vaakumdioodi tingmärk a anood k katood 1–1 kütteniit Üheanoodilised kenotronid Kenotron kreeka k sõnadest kenos 'tühi' + tron) on kahe elektroodiga elektronlamp (elektrovaakumdiood) vahelduvvoolu alaldamiseks. Õhutühjas klaaskestas on elektronide allikaks kütteniidi abil kuumutatav katood ja vaakumi läbivate elektronide vastuvõtjaks tavaliselt torukujuline metallanood. Elektrivool (elektronide voog) läbib kenotroni vahelduvpinge sel poolperioodil, mille kestel anood on katoodi suhtes positiivselt pingestatud.ENE 4. köide, 1989 Kenotron on olnud laialdaselt kasutusel elektronlampidel põhinevate elektroonikaaparaatite (raadiod, telerid, side- ja meditsiiniseadmed) toiteallikates vooluvõrgu vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks ehk vahelduvvoolu alaldamiseks. Pooljuhtseadistele ülemineku järel jäid kenotronid kasutusele kõrge (kuni mitmesaja-kilovoldise) vahelduvpinge alaldites. Kenotroni kütteniidi ja katoodi väljaviigud on välja toodud soklisse, anood aga eraldi ülalt. Elektronlampidega aparaatide täisperioodaladite jaoks toodeti ka kahe anoodiga kenotrone. Neil olid anoodide ühendused eraldi välja toodud ja kütte ning katoodide väljaviigud olid ühised.

Uus!!: Elektron ja Kenotron · Näe rohkem »

Keto-enooltautomeeria

Keto-enooltautomeeria (vasakul keto-vorm, paremal enool-vorm Keto-enooltautomeeria (ehk keto-enooltautomerism) on orgaanilise keemia mõiste, mis tähendab tasakaaluoleku moodustumist keto-vormi (ketoon või aldehüüd) ja enooli vahel.

Uus!!: Elektron ja Keto-enooltautomeeria · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Uus!!: Elektron ja Kiirgus · Näe rohkem »

Kiirgusdetektor

Kiirgusdetektor on mõõteriist või andur, mida kasutatakse elektromagnetkiirguse voo registreerimiseks.

Uus!!: Elektron ja Kiirgusdetektor · Näe rohkem »

Kiiritus

Kiiritus on protsess, mille kaudu objekt puutub kokku kiirgusega.

Uus!!: Elektron ja Kiiritus · Näe rohkem »

Klüstron

Kahe resonaatoriga klüstroni skemaatiline ehitus ''Buncher cavity'' – sisendresonaator, ''Drift space'' – triivruum, ''Catcher cavity'' – väljundresonaator 5 kW klüstron, mida kasutati võimsusvõimendina UHF-televisioonisaatjas (1952) Klüstron (kreeka k sõnadest klystēr 'loputaja' + elektron) on elektrovaakumseadis mikrolainete tekitamiseks ja võimendamiseks.

Uus!!: Elektron ja Klüstron · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Elektron ja Klorofüll · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Elektron ja Kloroplast · Näe rohkem »

Koherentsed lained

Koherentseteks laineteks nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus.

Uus!!: Elektron ja Koherentsed lained · Näe rohkem »

Konjugeerunud sidemed

Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.

Uus!!: Elektron ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Uus!!: Elektron ja Koobalt · Näe rohkem »

Korpuskulaar-laineline dualism

Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.

Uus!!: Elektron ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »

Kosmiline kiirgus

Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Uus!!: Elektron ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Elektron ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Elektron ja Kristall · Näe rohkem »

Kserograafia

Kserograafia (ξηρός xeros 'kuiv', -γραφία -graphia 'kirjutus') on kuiv fotokopeerimise ehk paljundustehnika, mille Chester Carlson leiutas 1938.

Uus!!: Elektron ja Kserograafia · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Elektron ja Kuld · Näe rohkem »

Kulglainelamp

Kulglainelamp on elektrovaakumseadis, mida kasutatakse peamiselt elektrivõnkumise võimendamiseks mikrolainete sagedustel (0,3–100 GHz).

Uus!!: Elektron ja Kulglainelamp · Näe rohkem »

Kulon

Kulon (tähis C) on elektrilaengu mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).

Uus!!: Elektron ja Kulon · Näe rohkem »

Kuuma elektroni injektsioon

Kuumade elektronide injektsioon (inglise keeles hot carrier injection, hot electron injection) on nähtus tahkiseelektroonikas, kus laengukandja (elektron või auk) saab piisavalt suure kineetilise energia, et triivida voolukanalis ja liikuda ületada potentsiaalibarjääri.

Uus!!: Elektron ja Kuuma elektroni injektsioon · Näe rohkem »

Kvaasiosake

Kvaasiosakeseks ja kollektiivseteks ergastusteks nimetatakse osakestefüüsikas paljudest osakestest koosneva süsteemi häiritusi, mis käituvad nagu elementaarosakesed.

Uus!!: Elektron ja Kvaasiosake · Näe rohkem »

Kvant

Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.

Uus!!: Elektron ja Kvant · Näe rohkem »

Kvantarv

Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.

Uus!!: Elektron ja Kvantarv · Näe rohkem »

Kvantarvuti

Kvantarvuti on arvuti, mis kasutab informatsiooni töötluseks kvantmehaanika fenomene, näiteks superpositsiooni ja põimumist, et andmeid muuta.

Uus!!: Elektron ja Kvantarvuti · Näe rohkem »

Kvantbitt

Kvantbitt (inglise keeles quantum bit, lühendatult qubit) on kvantinformatsiooni ühik, biti vaste kvantmehaanikas ning põhiline informatsiooniühik kvantarvutites.

Uus!!: Elektron ja Kvantbitt · Näe rohkem »

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Uus!!: Elektron ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Elektron ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Kvantpõimumine

kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.

Uus!!: Elektron ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »

Kvantteleportatsioon

Kvantteleportatsioon on kvantfüüsikale tuginev infoedastusviis, milles kvantinformatsiooni edastamine ei toimu füüsilise meediumi kaudu, vaid põimumiseks nimetatava kvantefekti abil.

Uus!!: Elektron ja Kvantteleportatsioon · Näe rohkem »

Kvantväljateooria

Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.

Uus!!: Elektron ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »

Kvargid

Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.

Uus!!: Elektron ja Kvargid · Näe rohkem »

Kvark-gluuonplasma

Kvark-gluuonplasma (inglise keeles quark–gluon plasma) on kõrge energia füüsikas ja osakestefüüsikas aine agregaatolek, milles hadronaine läheb üle olekusse, mis sarnaneb olekuga, kus elektronid ja ioonid asuvad tavalises plasmas.

Uus!!: Elektron ja Kvark-gluuonplasma · Näe rohkem »

Kvasar

Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.

Uus!!: Elektron ja Kvasar · Näe rohkem »

Laengukandja

Laengukandjateks on elektrilaengut kandvad kehad, mis saavad vabalt liikuda.

Uus!!: Elektron ja Laengukandja · Näe rohkem »

Lainevõrrand

Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne).

Uus!!: Elektron ja Lainevõrrand · Näe rohkem »

Lantanoidid

Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.

Uus!!: Elektron ja Lantanoidid · Näe rohkem »

Larmori pretsessioon

Negatiivse laenguga osakese pretsessiooni suund magnetvälja suuna ümber Larmori pretsessioon (iiri füüsiku Joseph Larmori järgi) on osakese (elektroni, aatomituuma, aatomi) magnetmomendi pretsessioon ehk selle momendi pöörlemistelje keerdumine ümber välise magnetvälja suuna.

Uus!!: Elektron ja Larmori pretsessioon · Näe rohkem »

Laser

Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.

Uus!!: Elektron ja Laser · Näe rohkem »

Laserindutseeritud plasma spektroskoopia

LIBSi katseseadmete üldine skeem Laserindutseeritud plasma spektroskoopia (ingl k Laser-induced breakdown spectroscopy, LIBS) on aatomemissioonspektroskoopia meetod, kus kasutatakse aatomi ergastamiseks võimsat laserimpulssi.

Uus!!: Elektron ja Laserindutseeritud plasma spektroskoopia · Näe rohkem »

Läbipaistev elektrood

Läbipaistev elektrood on elektrit juhtiv ja optiliselt läbipaistev materjal.

Uus!!: Elektron ja Läbipaistev elektrood · Näe rohkem »

Lämmastikusidumine

Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.

Uus!!: Elektron ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »

Lüüdia

Lüüdia algne piirkond Lüüdia oli vanaaja ajalooline piirkond ja kuningriik Väike-Aasia lääneosas.

Uus!!: Elektron ja Lüüdia · Näe rohkem »

Leek

Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.

Uus!!: Elektron ja Leek · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Elektron ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: Elektron ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Lembit Pung

Lembit Pung (sündinud 17. veebruar 1935 Viljandi – 21. oktoober 2020) oli eesti füüsik.

Uus!!: Elektron ja Lembit Pung · Näe rohkem »

Leptonid

Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.

Uus!!: Elektron ja Leptonid · Näe rohkem »

Leptonlaeng

Leptonlaeng (ka leptoniarv) on ühine mõiste elementaarosakesi leptoneid iseloomustavate kvantarvude komplekti kohta.

Uus!!: Elektron ja Leptonlaeng · Näe rohkem »

LFP-aku

LFP-akuelemendid 400 Ah, 3,25 V on ühendatud järjestikku ja paralleelselt, et luua patarei 52 V, 800 Ah, mis mahutab energiat 52 V × 0,8 kAh.

Uus!!: Elektron ja LFP-aku · Näe rohkem »

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Uus!!: Elektron ja Liikumine · Näe rohkem »

Liitosakesed

Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.

Uus!!: Elektron ja Liitosakesed · Näe rohkem »

Litotroof

Litotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab anorgaanilisi aineid.

Uus!!: Elektron ja Litotroof · Näe rohkem »

Loomulike ühikute süsteem

Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.

Uus!!: Elektron ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »

Louis de Broglie

Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.

Uus!!: Elektron ja Louis de Broglie · Näe rohkem »

Luminestsents

Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.

Uus!!: Elektron ja Luminestsents · Näe rohkem »

Luminestsentskuvar

Luminestsentskuvar (inglise field emission display, lühend FED) on lamekuvari tüüp, mis põhineb CRT-tehnoloogial, mida on muudetud töötama lameekraani korral.

Uus!!: Elektron ja Luminestsentskuvar · Näe rohkem »

Madala energiaga elektronide difraktsioon

'''Pilt 1.''' LEED-muster Si(100) pinnast. Kristallvõre on kuubiline ja pinnal on 2x1 perioodilisusega rekonstruktsioon. Difraktsiooni täpid tekivad elastselt hajunud elektronide neeldumisest luminestseeruval ekraanil. Seadme keskel on näha elektronikahur Madala energiaga elektronide difraktsioon (inglise keeles low-energy electron diffraction ehk LEED) on meetod, millega saab uurida monokristallide pinna struktuuri.

Uus!!: Elektron ja Madala energiaga elektronide difraktsioon · Näe rohkem »

Magneetikud

Magneetikud on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale.

Uus!!: Elektron ja Magneetikud · Näe rohkem »

Magnetdiood

Magnetdiood on pooljuhtdiood, mille elektroodidevahelist takistust saab muuta välise magnetväljaga.

Uus!!: Elektron ja Magnetdiood · Näe rohkem »

Magnetiline moment

Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.

Uus!!: Elektron ja Magnetiline moment · Näe rohkem »

Magnetiline monopoolus

Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).

Uus!!: Elektron ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »

Magnetiline sulustamine

Magnetiline sulustamine (inglise magnetic confinement (fusion)) on inertsiaalse sulustamise (inertial confinement (fusion)) kõrval üks kahest põhimeetodist, millega hoida laetud osakesi eemal ümbritsevast keskkonnast ning teha sellega võimalikuks nende energia suhteliselt pikaajaline säilitamine, kasvatamine ja/või suunamine.

Uus!!: Elektron ja Magnetiline sulustamine · Näe rohkem »

Magnetiline vastuvõtlikkus

Magnetiline vastuvõtlikkus (inglise k magnetic susceptibility) \chi_v on füüsikaline parameeter, mis iseloomustab materjalide magnetilisi omadusi sõltuvalt nende võimest tekitada magnetiseeritust välise magnetvälja olemasolul.

Uus!!: Elektron ja Magnetiline vastuvõtlikkus · Näe rohkem »

Magnetmonopool

Magneti pooleksmurdmisel saadakse kaks magnetit, millel mõlemal on oma põhjapoolus ja lõunapoolus Magnetmonopoolid ehk magnetlaengut kandvad osakesed on hüpoteetilised elementaarosakesed, mis kujutavad endast magneteid, millel on ainult üks poolus.

Uus!!: Elektron ja Magnetmonopool · Näe rohkem »

Magnetron

Magnetroni ühe sektsiooni põhimõtteline ehitus: 1 – katood, 2 – anood, 3 – püsimagneti poolused Magnetron on mikrolaineid (ülikõrgsagedusvõnkumisi vahemikus 0,3…300 GHz) tekitav vaakumlamp.

Uus!!: Elektron ja Magnetron · Näe rohkem »

Magnon

Magnon on kvaasiosake, kristallvõre elektronide spinnide kollektiivne ergastus.

Uus!!: Elektron ja Magnon · Näe rohkem »

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas (MnSOD), ka mitokondriaalne superoksiidi dismutaas ja superoksiidi dismutaas 2 (SOD2), on ensüüm, mida leidub peamiselt mitokondrites.

Uus!!: Elektron ja Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas · Näe rohkem »

Mario Bunge

Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.

Uus!!: Elektron ja Mario Bunge · Näe rohkem »

Max Planck

Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.

Uus!!: Elektron ja Max Planck · Näe rohkem »

Müüon

raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.

Uus!!: Elektron ja Müüon · Näe rohkem »

Müoonium

Müoonium on eksootiline aatom, mis koosneb antimüüonist ja elektronist.

Uus!!: Elektron ja Müoonium · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Elektron ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Elektron ja Merevaik · Näe rohkem »

MERIS

MERIS (inglise keeles The MEdium Resolution Imaging Spectrometer) on üks põhilisemaid Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) kuuluvaid instrumente ENVISAT-satelliidi pardal.

Uus!!: Elektron ja MERIS · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Elektron ja Metallid · Näe rohkem »

Metalliline side

Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.

Uus!!: Elektron ja Metalliline side · Näe rohkem »

Methone (kuu)

Methone on Saturni väikeste mõõtmetega kaaslane (keskmine diameeter 3 km), mille orbiit jääb Saturni kuude Mimase ja Enceladuse orbiitide vahele.

Uus!!: Elektron ja Methone (kuu) · Näe rohkem »

Mikrovedelikundus

Mikrovedelikundus (inglise keeles microfluidics) on teadusharu, mis tegeleb seadmetega, milles on voolis mikroskoopilises koguses.

Uus!!: Elektron ja Mikrovedelikundus · Näe rohkem »

Miksotroof

Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.

Uus!!: Elektron ja Miksotroof · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Elektron ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Mitmepaisuline seade

Mitmepaisuline seade või mitmepaisuline transistor on seade, mis kasutab ühes seadmes rohkem kui ühte paisu (gate).

Uus!!: Elektron ja Mitmepaisuline seade · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Elektron ja Mitokonder · Näe rohkem »

Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Uus!!: Elektron ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Mittekovalentne side

Mittekovalentne side on keemiline side, tavaliselt makromolekulide vahel, mis ei jaga omavahel elektronide paare, vaid pigem seisneb selles, et elektromagnetilised interaktsioonid on suuremalt hajutatud.

Uus!!: Elektron ja Mittekovalentne side · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Elektron ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Elektron ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulaarjuhtivus

Molekulaarjuhtivus (G) on molekulaarelektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse üksikmolekuli võimet transleerida elektrone ühelt elektroodilt teisele.

Uus!!: Elektron ja Molekulaarjuhtivus · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaal

Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.

Uus!!: Elektron ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaalide teooria

Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.

Uus!!: Elektron ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Elektron ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Monokristall

Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.

Uus!!: Elektron ja Monokristall · Näe rohkem »

Mool

Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Elektron ja Mool · Näe rohkem »

Moore'i seadus

Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel.

Uus!!: Elektron ja Moore'i seadus · Näe rohkem »

MRAM

MRAM ehk magnettakistuslik RAM on RAM-mälu, mida on arendatud alatest 1990ndatest.

Uus!!: Elektron ja MRAM · Näe rohkem »

Mullahingamine

Mullahingamine on ökosüsteemi süsinikuringe integraalne osa, mis toimub atmosfääri ja pedosfääri vahel ning on seotud ökosüsteemi toodangu mitme komponendiga.

Uus!!: Elektron ja Mullahingamine · Näe rohkem »

N-V-tsentrid teemandis

Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres Lämmastik-vakantstsenter ehk N-V-tsenter on levinuim paljudest defektidest teemandis.

Uus!!: Elektron ja N-V-tsentrid teemandis · Näe rohkem »

Naatriumioonaku

Ronald Väli demonstreerimas isetehtud naatriumioonpatareid, millega süütab LED-tule Naatriumioonaku ehk Na-ioonaku on aku, mis kasutab laengukandjatena naatriumi ioone.

Uus!!: Elektron ja Naatriumioonaku · Näe rohkem »

NAD

NAD⁺ (oksüdeeritud vorm) ja NADH (redutseeritud vorm) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ehk NAD on kõigis elusates rakkudes levinud koensüüm.

Uus!!: Elektron ja NAD · Näe rohkem »

Nafion

Nafion on sulfoonitud tetrafluoroetüleeni baasil välja töötatud fluoropolümeer-kopolümeer, mille leiutas 1960.

Uus!!: Elektron ja Nafion · Näe rohkem »

Nanoantenn

'''Joonis 1.''' Spektraalne kiiritustihedus päikesespektris. Punane ala näitab kiiritustihedust merepinna tasemel. Merepinna tasemel on kiiritustihedus väiksem, sest, atmosfäär neelab valgust Nanoantenn on nanoskoopiline antenn (inglise keeles nantenna või optical rectenna), mida arendatakse valguse elektrienergiaks muutmiseks.

Uus!!: Elektron ja Nanoantenn · Näe rohkem »

Nanoelektroonika

CPU arhitektuur Nanoelektroonika on nanotehnoloogia alaliik, mis hõlmab nanotehnoloogia kasutamist elektroonikakomponentides, eelkõige transistorides.

Uus!!: Elektron ja Nanoelektroonika · Näe rohkem »

Nanoelektrooniline programmeeritav sünaps

Nanoelektrooniline programmeeritav sünaps (ingl nanoparticle organic memory field-effect transistor, NOMFET) on orgaaniline transistor, mis imiteerib aju sünapse.

Uus!!: Elektron ja Nanoelektrooniline programmeeritav sünaps · Näe rohkem »

Nanorobootika

Nanorobootika on robootika haru, mille eesmärgiks on luua masinaid või roboteid suuruses 0,1–10 mikromeetrit (10−6 m), lähenedes nanoskaalale (10−9 m).

Uus!!: Elektron ja Nanorobootika · Näe rohkem »

Nanotraat

Elektrokeemiliselt alumiiniumoksiidi sisse sünteesitud hõbedast traadid, mis on loodud uuritakse nende võimalikke rakendusi sensorite valmistamisel. Pilt: Maido Merisalu / Tartu Ülikool Ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi (diameetriga u 100 nm) kuumutamisel 600 °C-ni hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe (pildil heledamas toonis materjal) ränioksiidi kestast välja paisuma, lõhkudes kesta ja kuhjates hõbedat traadi otsa (moodustades „suitsupilve“). Ränioksiidi kesta paksus on vaid u 30 nm, mistõttu on see elektronide jaoks peaaegu läbipaistev ning on näha, et osa hõbedast asub veel kestas. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi (FEI Nova NanoSEM 450). Pildi autor on Mikk Vahtrus. Nanotraat (inglise keeles nanowire) on metalliline või pooljuhtnanostruktuur, mille diameeter on kümneid nanomeetreid ja pikkus tüüpiliselt mitusada mikromeetrit.

Uus!!: Elektron ja Nanotraat · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Elektron ja Neutron · Näe rohkem »

Neutrontäht

Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.

Uus!!: Elektron ja Neutrontäht · Näe rohkem »

Niels Bohr

Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Elektron ja Niels Bohr · Näe rohkem »

Nitrifikatsioon

Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne.

Uus!!: Elektron ja Nitrifikatsioon · Näe rohkem »

Nixie toru

Kümme GN-4 toru numbrit Nixie toru on huumlahendusel põhinev elektrooniline külmkatoodseade või -lamp, mis on loodud kuvamaks numbreid, kuid vahel ka muid sümboleid.

Uus!!: Elektron ja Nixie toru · Näe rohkem »

Nobeli füüsikaauhind

Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

Uus!!: Elektron ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »

Oksüdatiivne fosforüülimine

Oksüdatiivse fosforüülimise skeem. Mitokondri sisemembraanil asub elektronide transpordi ahel (ETA) Oküdatiivne fosforüülimine on mitokondri sisemembraanil toimuv metaboolne rada, mille käigus sünteesivad ensüümid ADP-st ATP-d, kasutades koensüümide NADH ja FADH2 oksüdeerimise käigus vabanevat energiat.

Uus!!: Elektron ja Oksüdatiivne fosforüülimine · Näe rohkem »

Oksüdatiivne stress

Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.

Uus!!: Elektron ja Oksüdatiivne stress · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Elektron ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Elektron ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Elektron ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Olekuvektor

Olekuvektor on analüütilises mehaanikas ja kvantmehaanikas vektor, mis kirjeldab kõikide süsteemi vabadusastmete olekut.

Uus!!: Elektron ja Olekuvektor · Näe rohkem »

Optiline positsiooniandur

Optiline positsiooniandur (OPA) ehk teisisõnu positsioonitundlik diood on fotodioodi tööpõhimõttel baseeruv optoelektrooniline seade, mis suudab kindlaks määrata seadmele langenud valguskiire positsiooni seadme suhtes.

Uus!!: Elektron ja Optiline positsiooniandur · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Uus!!: Elektron ja Orbitaal · Näe rohkem »

Orgaaniline analüüs

Orgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb orgaanilise aine koostise kindlakstegemise või orgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Uus!!: Elektron ja Orgaaniline analüüs · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Elektron ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Orgaanilised pooljuhid

Orgaanilised pooljuhid on pooljuhi omadustega orgaanilised materjalid.

Uus!!: Elektron ja Orgaanilised pooljuhid · Näe rohkem »

Organotroof

Organotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid.

Uus!!: Elektron ja Organotroof · Näe rohkem »

Osakeste loend

Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.

Uus!!: Elektron ja Osakeste loend · Näe rohkem »

Osakeste loendur

Osakeste loendur ehk osakeste detektor on seade vabade liikuvate molekulide, aatomite ja elementaarosakeste registreerimiseks (detekteerimiseks, loendamiseks, mõõtmiseks) selle järgi, milliseid optilisi või elektrilisi impulsse nad esile kutsuvad.

Uus!!: Elektron ja Osakeste loendur · Näe rohkem »

Osakestefüüsika standardmudel

Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.

Uus!!: Elektron ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »

Otsemetanool-kütuseelement

Kütuseelement Otsemetanool-kütuseelement (ingl direct methanol fuel cell, DMFC) on keemiline vooluallikas, kus metanooli- ja hapnikuvahelisel reaktsioonil eraldub keemiline energia, mis muundatakse elektrienergiaks.

Uus!!: Elektron ja Otsemetanool-kütuseelement · Näe rohkem »

Paramagnetism

Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.

Uus!!: Elektron ja Paramagnetism · Näe rohkem »

Paul Dirac

Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol, Inglismaa, Suurbritannia – 20. oktoober 1984 Tallahassee, Florida, USA) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.

Uus!!: Elektron ja Paul Dirac · Näe rohkem »

Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

Uus!!: Elektron ja Pauli printsiip · Näe rohkem »

Pavel Tšerenkov

Pavel Tšerenkov (1958) Pavel Aleksejevitš Tšerenkov (Павел Алексеевич Черенков; 28. juuli (15. juuli 1904 Novaja Tšigla, Bobrovi maakond, Voroneži kubermang (praegu Voroneži oblasti Talovaja rajoon) – 6. jaanuar 1990 Moskva) oli vene füüsik. Tema uurimisvaldkonnad olid füüsikaline optika, tuumafüüsika ja suurte energiate osakestefüüsika.

Uus!!: Elektron ja Pavel Tšerenkov · Näe rohkem »

Päikeseelement

Monokristallilisest ränist päikeseelement Polükristallilisest ränist päikeseelemendid päikesemoodulis Päikeseelement ehk fotogalvaaniline element (inglise keeles solar cell või photovoltaic cell) on fotoelektriline seadis, mis valguskiirgust absorbeerides (neelates) muundab valgusenergia vahetult elektrienergiaks.

Uus!!: Elektron ja Päikeseelement · Näe rohkem »

Päikesetuul

Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.

Uus!!: Elektron ja Päikesetuul · Näe rohkem »

Pöörisvool

280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.

Uus!!: Elektron ja Pöörisvool · Näe rohkem »

Püha Elmo tuli

Püha Elmo tuli laevamastide otstes Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.

Uus!!: Elektron ja Püha Elmo tuli · Näe rohkem »

Püsimälu

Püsimälu (sisemälu) ehk ROM (ingl Read-Only Memory, ainult loetav mälu) on andmesalvesti, milles andmed säilivad püsivalt (ka ilma elektritoiteta).

Uus!!: Elektron ja Püsimälu · Näe rohkem »

Põhiolek

Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.

Uus!!: Elektron ja Põhiolek · Näe rohkem »

Põrkeionisatsioon

Põrkeionisatsioon on aatomite või molekulide ionisatsioon, mida põhjustab nende põrkumine kiiresti liikuvate osakestega.

Uus!!: Elektron ja Põrkeionisatsioon · Näe rohkem »

Peenstruktuurikonstant

Peenstruktuuri konstant on füüsikaline konstant (tähis \alpha, dimensioon 1), mis väljendab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust.

Uus!!: Elektron ja Peenstruktuurikonstant · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Elektron ja Peptiidid · Näe rohkem »

Peter Debye

Peter Joseph William Debye (24. märts 1884 – 2. november 1966) oli hollandi-ameerika füüsik ja füsikokeemik, Londoni Kuningliku Seltsi välisliige, Nobeli keemiaauhinna laureaat.

Uus!!: Elektron ja Peter Debye · Näe rohkem »

Piion

Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.

Uus!!: Elektron ja Piion · Näe rohkem »

Pikkuste suurusjärgud

Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6×10–35 kuni 1,3×1053 meetrit.

Uus!!: Elektron ja Pikkuste suurusjärgud · Näe rohkem »

Pinnaplasmonid

Laengutiheduse pikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. Elektromagnetlainetega sidestunud laengutiheduse võnkumisi nimetatakse pinnaplasmon-polaritonideks. Paremal on näidatud elektrivälja eksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda Plasma võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks.

Uus!!: Elektron ja Pinnaplasmonid · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Elektron ja Plasma · Näe rohkem »

Plasmavõnked

Plasmavõnked ehk Langmuiri lained (Ameerika füüsiku ja keemiku Irving Langmuiri järgi) on kiired muutused laengujaotuses, mis on tingitud elektronide võnkumisest kuloonilises väljas.

Uus!!: Elektron ja Plasmavõnked · Näe rohkem »

Plasmonid

Plasmoniks nimetatakse plasma võnkumiste kvanti.

Uus!!: Elektron ja Plasmonid · Näe rohkem »

Pn-siirdega väljatransistor

Paisupinge ''U''GS mõju n-kanaliga transistori pn-tõkkekihi laiusele pn-siirdega väljatransistor (ingl JFET, sõnades junction gate field-effect transistor) on üks kahest väljatransistori põhitüübist.

Uus!!: Elektron ja Pn-siirdega väljatransistor · Näe rohkem »

Polümeerelektrolüüt-kütuseelement

Polümeerelektrolüüt-kütuseelement (PEKE) ehk prootonivahetusmembraaniga kütuseelement on vooluallikas, mis muundab vesiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni käigus eralduva keemilise energia elektrienergiaks.

Uus!!: Elektron ja Polümeerelektrolüüt-kütuseelement · Näe rohkem »

Poolklassikalised kvantteooriad

Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.

Uus!!: Elektron ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »

Poolvaba elektron

Poolvaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ning saab liikuda aatomitevahelises ruumis, kuid tema energia pole piisav väljumaks aine pinnast.

Uus!!: Elektron ja Poolvaba elektron · Näe rohkem »

Positron

C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.

Uus!!: Elektron ja Positron · Näe rohkem »

Positroonium

Positroonium on elementaarosakeste süsteem, mis koosneb elektronist ja tema antiosakesest positronist.

Uus!!: Elektron ja Positroonium · Näe rohkem »

Pseudomonas aeruginosa

Pseudomonas aeruginosa on gramnegatiivne aeroobne kepikujuline bakter.

Uus!!: Elektron ja Pseudomonas aeruginosa · Näe rohkem »

Pseudomonas stutzeri

Pseudomonas stutzeri on sugukonda Pseudomonadaceae kuuluv bakter.

Uus!!: Elektron ja Pseudomonas stutzeri · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.

Uus!!: Elektron ja Radikaal · Näe rohkem »

Radikaal (täpsustus)

"Radikaal" (ld sõnast radicalis 'juure-, juurmine') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Elektron ja Radikaal (täpsustus) · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Elektron ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Radioaktiivne kiirgus

3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.

Uus!!: Elektron ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Elektron ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Radiograafia

Radiograafia on läbipaistmatu objekti struktuuri uurimine elektromagnetilise kiirguse abil; tihti on selleks röntgenikiirgus.

Uus!!: Elektron ja Radiograafia · Näe rohkem »

Radiolüüs

Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.

Uus!!: Elektron ja Radiolüüs · Näe rohkem »

Ramani hajumine

Ramani hajumine ehk Ramani efekt on valguse mitteelastne hajumine valguse interaktsiooni tõttu molekulide ja kristallide võnkemoodidega.

Uus!!: Elektron ja Ramani hajumine · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Uus!!: Elektron ja Räni · Näe rohkem »

Röntgenallikas

Röntgenallikas on kosmoses paiknev objekt, mis kiirgab röntgenikiirgust, mis eristub kosmose üldisest röntgenikiirguse foonist.

Uus!!: Elektron ja Röntgenallikas · Näe rohkem »

Röntgendifraktsioonanalüüs

Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.

Uus!!: Elektron ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »

Röntgenfluorestsents

Röntgenfluorestsents (ingl k X-ray fluorescence, XRF) on karakteristlik sekundaarsete röntgenikiirte emissioon ainest, mida on ergastatud kõrge energiaga röntgenikiirtega või gammakiirgusega.

Uus!!: Elektron ja Röntgenfluorestsents · Näe rohkem »

Röntgenfotoelektronspektroskoopia

Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.

Uus!!: Elektron ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Elektron ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Röntgenitoru

Röntgenitoru on seade, mis tekitab röntgenikiirgust.

Uus!!: Elektron ja Röntgenitoru · Näe rohkem »

Röntgenpeegeldumine

Röntgenpeegeldumine (või ka Röntgenpeegeldumisanalüüs või XRR, mis on akronüüm ingliskeelsest terminist X-ray reflectivity) on pinnatundlik analüütiline mõõtmismeetod, mida kasutatakse keemias, füüsikas ja materjaliteaduses siledate pindade ja õhukeste kilede karakteriseerimiseks.

Uus!!: Elektron ja Röntgenpeegeldumine · Näe rohkem »

Röntgenstruktuurianalüüs

Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Elektron ja Röntgenstruktuurianalüüs · Näe rohkem »

Reaktsiooni mehhanism

Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.

Uus!!: Elektron ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Redokspotentsiaal

Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi.

Uus!!: Elektron ja Redokspotentsiaal · Näe rohkem »

Redoksreaktsioon

280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.

Uus!!: Elektron ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »

Reduktsioon (keemia)

Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.

Uus!!: Elektron ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Redutseerija

Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.

Uus!!: Elektron ja Redutseerija · Näe rohkem »

Resonants (keemia)

Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.

Uus!!: Elektron ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Rubiinklaas

Rubiinklaas on sügavpunase värvusega klaas, millele annab värvuse erilise menetlusega klaasimassi sulatatud kuldkloriid.

Uus!!: Elektron ja Rubiinklaas · Näe rohkem »

Ruumlaeng

Ruumlaeng on ühemärgiline (negatiivne või positiivne) elektrilaeng, mille kandjad (elektronid, ioonid) on pidevalt jaotatud piiritletud ruumiosas (vrd punktlaeng).

Uus!!: Elektron ja Ruumlaeng · Näe rohkem »

Saha võrrand

Saha võrrand (ka Saha ionisatsioonivõrrand, Eggerti-Saha võrrand) kirjeldab gaasi ionisatsiooniastme sõltuvust temperatuurist.

Uus!!: Elektron ja Saha võrrand · Näe rohkem »

Süüteküünal

Süüteküünal. Ülevalt alla kontaktotsik, isolaator (keraamiline korpus), metallkorpus koos keermega, tihendseib, keskelektrood ja külgelektrood Kaarlahendus süüteküünla elektroodide vahel Süüteküünal on elektriline seadis, mida kasutatakse sisepõlemismootoris küttesegu süütamiseks.

Uus!!: Elektron ja Süüteküünal · Näe rohkem »

Sümmeetriline Universum

"Sümmeetriline Universum" ("Симметричная Вселенная") on Gustav Naani artikkel, mis ilmus 1964.

Uus!!: Elektron ja Sümmeetriline Universum · Näe rohkem »

Sünkrotron

Sünkrotronid on elektronide kiirendid, mida kasutatakse sünkrotronkiirguse loomiseks.

Uus!!: Elektron ja Sünkrotron · Näe rohkem »

Sünkrotronkiirgus

Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat magnetväljas.

Uus!!: Elektron ja Sünkrotronkiirgus · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Elektron ja Süsinik · Näe rohkem »

Süsinik-14

Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.

Uus!!: Elektron ja Süsinik-14 · Näe rohkem »

Süsiniknanotoru

Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.

Uus!!: Elektron ja Süsiniknanotoru · Näe rohkem »

Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon

Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon on süsiniknanotorude modifitseerimine mitmesuguste meetoditega, millega muudetakse nanotorude keemilisi ja füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Elektron ja Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon · Näe rohkem »

Schrödingeri võrrand

Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.

Uus!!: Elektron ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »

Seisulaine

pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.

Uus!!: Elektron ja Seisulaine · Näe rohkem »

Sekund

Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Uus!!: Elektron ja Sekund · Näe rohkem »

Sekundaaremissioon

elektriväljas Townsendi lahenduse korral Sekundaaremissioon on elektronide väljapaiskumine ainest, kui selle pinnale langevad elektronid või muud laetud osakesed.

Uus!!: Elektron ja Sekundaaremissioon · Näe rohkem »

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Uus!!: Elektron ja Seoseenergia · Näe rohkem »

SI-süsteemi ühikud

SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.

Uus!!: Elektron ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »

Siirdemetallid

Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.

Uus!!: Elektron ja Siirdemetallid · Näe rohkem »

Siseenergia

Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.

Uus!!: Elektron ja Siseenergia · Näe rohkem »

Skaneeriv elektronmikroskoop

Mikroskoopiline struktuur on valmistatud alumiiniumist alusele fokuseeritud ioonkiirega ning "fotografeeritud" skaneeriva elektronmikroskoobiga, kasutades sekundaarseid elektrone. Nagu skaalalt näha, on valmistatud struktuur nii pisike, et see võiks mahtuda juuksekarvale. Pilt valmis Tartu Ülikooli füüsika instituudis läbi viidud praktikumi raames, kus tipptehnoloogia demonstreerimise teemaks oli "Eesti Vabariik 100" Neid õietolmuterasid on skaneeritud elektronmikroskoobiga näitamaks mikrograafi teravussügavust Tihti värvitakse saadud pilte eesmärgiga lihtsustada struktuuride mõistmist. Sageli tehakse seda ka esteetilistel kaalutlustel. Pildil on üheidulehelise taime ''Tradescantia'' tolmukakarvad ja õietolm. Autor: Heiti Paves, TTÜ Skaneeriv elektronmikroskoop (lühend SEM) on mikroskoop, mis loob kujutise uuritavat proovi suure energiaga elektronikiire abil skaneerides.

Uus!!: Elektron ja Skaneeriv elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Skaneeriv transmissioonelektronmikroskoop

STEMi ülevaatlik skeem. Kõrgvaakum-STEM varustatud kolmanda järgu sfäärilise aberratsiooni korrektoriga Aberratsioonikorrektori sisemus Skaneeriv transmissioonelektronmikroskoop (STEM) on transmissioonelektronmikroskoobi (TEM) alaliik.

Uus!!: Elektron ja Skaneeriv transmissioonelektronmikroskoop · Näe rohkem »

Skaneeriv tunnelmikroskoopia

Skaneeriv tunnelmikroskoopia, lühend STM (inglise keele sõnadest scanning tunneling microscopy) on meetod keemias, mis võimaldab saada pinna topograafiast kolmemõõtmelist informatsiooni ja kujutada pinda atomaarsel tasemel.

Uus!!: Elektron ja Skaneeriv tunnelmikroskoopia · Näe rohkem »

Solvay konverents

Rahvusvahelised Solvay füüsika ja keemia instituudid, mis asuvad Belgias Brüsselis, asutati tööstur Ernest Solvay poolt 1912.

Uus!!: Elektron ja Solvay konverents · Näe rohkem »

Sonoluminestsents

Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.

Uus!!: Elektron ja Sonoluminestsents · Näe rohkem »

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Uus!!: Elektron ja Soojus · Näe rohkem »

Soojusülekanne

Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.

Uus!!: Elektron ja Soojusülekanne · Näe rohkem »

Soojuskiirgus

Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Elektron ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »

Spektrijoonte peenstruktuur

Aatomifüüsikas kirjeldab peenstruktuur aatomi spektrijoonte lõhenemist elektroni spinni ja mitterelativistliku Schrödingeri võrrandi relativistlike paranduste tõttu.

Uus!!: Elektron ja Spektrijoonte peenstruktuur · Näe rohkem »

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Uus!!: Elektron ja Spektromeeter · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Elektron ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Elektron ja Spinn · Näe rohkem »

Spinntransistor

Spinntransistor (lühend Spin-FET) on väljatransistor, milles kasutatakse elektroni spinni kvantmehaanilisi omadusi Rashba efekti raames.

Uus!!: Elektron ja Spinntransistor · Näe rohkem »

Spintroonika

Spintroonika (ka spinntroonika) ehk spinnelektroonika on teadusharu, mis uurib elektrone elektrilaenguid, spinne ja nendega seotud magnetmomente.

Uus!!: Elektron ja Spintroonika · Näe rohkem »

Staatiline elekter

Staatilise elektri mõju kassil Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum objekti pinnal või selle sees.

Uus!!: Elektron ja Staatiline elekter · Näe rohkem »

Stoletovi seadus

Stoletovi seadus ütleb, et valguskiirguse toimel metalli pinnalt emiteerivate (väljuvate) elektronide arv on võrdeline kiirguse intensiivsusega.

Uus!!: Elektron ja Stoletovi seadus · Näe rohkem »

Stringiteooria

Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.

Uus!!: Elektron ja Stringiteooria · Näe rohkem »

Subatomaarsed osakesed

Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.

Uus!!: Elektron ja Subatomaarsed osakesed · Näe rohkem »

Sulfiidsed mineraalid

Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.

Uus!!: Elektron ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Suur Elektronide-Positronide Põrguti

LHC magnetite paigaldamine tunnelisse, kus varem oli paiknenud LEP LEPis kasutusel olnud õõsresonaator CERNi muuseumis Microcosm Suur Elektronide-Positronide Põrguti (inglise keeles Large Electron-Positron Collider; lühend LEP) oli aastatel 1989–2000 tegutsenud Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.

Uus!!: Elektron ja Suur Elektronide-Positronide Põrguti · Näe rohkem »

Suur Hadronite Põrguti

Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.

Uus!!: Elektron ja Suur Hadronite Põrguti · Näe rohkem »

Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Uus!!: Elektron ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Tahkeoksiidne kütuseelement

TOKE tööpõhimõtte skeem Tahkeoksiidne kütuseelement (TOKE) on seade, mis muundab kütuse oksüdeerimise käigus saadava keemilise energia elektrienergiaks.

Uus!!: Elektron ja Tahkeoksiidne kütuseelement · Näe rohkem »

Takistustraat

Takistustraat on traat, mis on mõeldud takistite tegemiseks.

Uus!!: Elektron ja Takistustraat · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli muuseum

Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus Tartu Ülikooli muuseum on 1803.

Uus!!: Elektron ja Tartu Ülikooli muuseum · Näe rohkem »

Tšerenkovi kiirgus

Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.

Uus!!: Elektron ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »

Tähetuul

Tugevate tähetuulte tekitatud gaasipilv udukogus NGC 6565 Tähetuul (inglise keeles stellar wind) on gaasivool, mis koosneb peamiselt kõrge energiatasemega elektronidest ja prootonitest.

Uus!!: Elektron ja Tähetuul · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Elektron ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Täielik kosmoloogiline printsiip

Täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne kosmoloogiline printsiip on kosmoloogias postulaat, mille kohaselt Universum on igal pool ja igal ajal ühesugune.

Uus!!: Elektron ja Täielik kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »

Tööstuslik radiograafia

Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.

Uus!!: Elektron ja Tööstuslik radiograafia · Näe rohkem »

Teadusfilosoofia

Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.

Uus!!: Elektron ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »

Teaduslik pilt

"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.

Uus!!: Elektron ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Elektron ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Televisioonisaatetoru

Televisioonisaatetoru on elektronkiiretoru, mis muundab optilist kujutist moodustavat valguskiirgust elektrisignaaliks – kujutisesignaaliks.

Uus!!: Elektron ja Televisioonisaatetoru · Näe rohkem »

Teraviknanolitograafia

Klassikaline DPN mehhanism. Molekulaarne tint difundeerub nanomõõtmetes teravikult alusele läbi veemeniski Teraviknanolitograafia (Dip pen nanolithography, DPN) on skaneeriva kiire nanolitograafia meetod, mille puhul kasutatakse aatomijõumikroskoobi (AFM) teravikku, et sadestada mustreid erinevate materjalide pinnale.

Uus!!: Elektron ja Teraviknanolitograafia · Näe rohkem »

Termoelektriline efekt

Termoelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mille korral temperatuuri muutus kutsub vooluahelas esile elektrivoolu või siis elektrivoolu muutus põhjustab temperatuurimuutuse.

Uus!!: Elektron ja Termoelektriline efekt · Näe rohkem »

Termoemissioon

gaaslahenduslambi hõõgniidist Üks pirnidest, millega Edison avastas termoemissiooni. (Clayton H. Sharp, 1921) Termoemissioon on soojuse tekitatud laengukandjate voog laetud keha pinnalt või üle potentsiaalibarjääri.

Uus!!: Elektron ja Termoemissioon · Näe rohkem »

Termoluminestsents

Fluoriidi termoluminestsents Termoluminestsents on üks luminestsentsi vorme, mis on täheldatav mõne kristallilise materjali juures.

Uus!!: Elektron ja Termoluminestsents · Näe rohkem »

Tevatron

Tevatroni (tagumine) ja põhisööturi maapealsed osad CDF-detektor Tevatron oli Fermilabi osakestekiirendi Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Chicago külje all Batavias.

Uus!!: Elektron ja Tevatron · Näe rohkem »

The Structure of Biological Science

"The Structure of Biological Science" on Alex Rosenbergi filosoofiline raamat.

Uus!!: Elektron ja The Structure of Biological Science · Näe rohkem »

Tihedusfunktsionaali teooria

Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Elektron ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »

Titan (arvuti)

Titan on Oak Ridge'i riiklikus laboris asuv superarvuti, mis on ehitatud Ameerika superarvutite tootja Cray Inc. poolt.

Uus!!: Elektron ja Titan (arvuti) · Näe rohkem »

Toitumine

Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.

Uus!!: Elektron ja Toitumine · Näe rohkem »

Toitumistüüp

Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.

Uus!!: Elektron ja Toitumistüüp · Näe rohkem »

Toomas Rõõm

Toomas Rõõm (sündinud 7. novembril 1961 Tallinnas) on eesti füüsikEesti teaduse biograafiline leksikon, 3.

Uus!!: Elektron ja Toomas Rõõm · Näe rohkem »

Townsendi lahendus

Townsendi lahendus (ka pimelahendus, vaiklahendus) on gaasi ionisatsiooni protsess, kus väike hulk vabu elektrone, mida kiirendatakse välise tugeva elektrivälja poolt, põhjustab gaasikeskkonnas elektrivoolu laengukandjate laviinitaolise paljunemise läbi.

Uus!!: Elektron ja Townsendi lahendus · Näe rohkem »

Transistor

Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis ehk triood elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks.

Uus!!: Elektron ja Transistor · Näe rohkem »

Transmissioonelektronmikroskoop

nm ''Mycobacterium tuberculosis'' Transmissioonielektronmikroskoop ehk läbivalgustav elektronmikroskoop ehk läbivkiirguse elektronmikroskoop (transmission electron microscope, TEM) on mikroskoop, mis võimaldab kujutise saada tänu uuritavat proovi läbivale elektronide voole.

Uus!!: Elektron ja Transmissioonelektronmikroskoop · Näe rohkem »

Tsüaniin

Tsüaniinid ehk tsüaniinvärvained (kreeka keeles κυανός kyanos 'sinine') on koondnimetus sünteetiliste orgaaniliste värvainete rühmale üldvalemiga R2NnCH.

Uus!!: Elektron ja Tsüaniin · Näe rohkem »

Tsükliline voltamperomeetria

Tsükliline voltamperomeetria on elektrokeemiline analüüsimeetod, mille käigus rakendatakse tööelektroodile ajas lineaarselt muutuv pinge.

Uus!!: Elektron ja Tsükliline voltamperomeetria · Näe rohkem »

Tsooniteooria

Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.

Uus!!: Elektron ja Tsooniteooria · Näe rohkem »

Tuleleegi udukogu

Leegi udu Tuleleegi udukogu (ka NGC 2024 ja Sh2-277) on Orioni tähtkujus asuv emissioonudu.

Uus!!: Elektron ja Tuleleegi udukogu · Näe rohkem »

Tunneliefekt

Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.

Uus!!: Elektron ja Tunneliefekt · Näe rohkem »

Tunnelmagnetotakistus

394x394px Tunnelmagnetotakistus (ingl k tunneling magnetoresistance ehk TMR) on magnetotakistuslik efekt, mis esineb magnetilistes tunnelventiilides.

Uus!!: Elektron ja Tunnelmagnetotakistus · Näe rohkem »

Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid

Tuum-kest-struktuuriga nanokristall. ''Core'' – tuum, ''shell'' – kest Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid ehk TKPNK-d (inglise keeles core-shell semiconducting nanocrystals) on materjalide rühm, mille omadused on makroskoopilise aine ning üksikute molekulide omaduste vahepeal.

Uus!!: Elektron ja Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid · Näe rohkem »

Tuumafüüsika

Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.

Uus!!: Elektron ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Elektron ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Universumi peenhäälestus

Universumi peenhäälestus ehk Universumi täppishäälestus (inglise keeles Fine-tuned Universe) on teoreetilise füüsika kontseptsioon, mille kohaselt Universumi ja selle koostisosade aluseks ei ole suvalised, vaid rangelt määratletud füüsikakonstantide väärtused.

Uus!!: Elektron ja Universumi peenhäälestus · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Elektron ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Vaba elektron

Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.

Uus!!: Elektron ja Vaba elektron · Näe rohkem »

Vaba radikaal

Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.

Uus!!: Elektron ja Vaba radikaal · Näe rohkem »

Vaheosakesed

Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.

Uus!!: Elektron ja Vaheosakesed · Näe rohkem »

Valents (keemia)

Valents on keemilise elemendi aatomi omadus moodustada keemilisi sidemeid teiste aatomite või aatomirühmadega.

Uus!!: Elektron ja Valents (keemia) · Näe rohkem »

Valentselektron

Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.

Uus!!: Elektron ja Valentselektron · Näe rohkem »

Valentssidemete teooria

Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Uus!!: Elektron ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.

Uus!!: Elektron ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Uus!!: Elektron ja Valgusreaktsioonid · Näe rohkem »

Van Alleni kiirgusvöönd

Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.

Uus!!: Elektron ja Van Alleni kiirgusvöönd · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Elektron ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: Elektron ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

Välkmälu

Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, milles andmed säilivad ka toite väljalülitamise järel.

Uus!!: Elektron ja Välkmälu · Näe rohkem »

Vedelikkromatograafia-massispektromeetria

Vedelikkromatograafia-massispektromeetria (lühendatult LC/MS) on analüütilises keemias kasutatav meetod, mis hõlmab vedelikkromatograafia (LC või HPLC) võimekust aineid üksteisest füüsiliselt eraldada ning massispektromeetria (MS) võimet tuvastada aineid massi ja laengu suhte (m/z) järgi.

Uus!!: Elektron ja Vedelikkromatograafia-massispektromeetria · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Elektron ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikioon

Vesinikiooni kolm isotoopi Vesinikioon on termin, millega tähistatakse vesiniku kõikvõimalikke ioone.

Uus!!: Elektron ja Vesinikioon · Näe rohkem »

Vesiniku isotoobid

Vesiniku kõige stabiilsemad isotoobid: prootium, deuteerium ja triitium Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.

Uus!!: Elektron ja Vesiniku isotoobid · Näe rohkem »

Vladimir Plehhanov

Vladimir Plehhanov (sündinud 19. juulil 1941 Altai krais Venemaal) on Eesti füüsik.

Uus!!: Elektron ja Vladimir Plehhanov · Näe rohkem »

Volta sammas

Volta samba skemaatiline ehitus Volta sammasTempio Voltiano muuseumis Volta sammas on esimene tegelikult kasutatud keemiline elektrivooluallikas.

Uus!!: Elektron ja Volta sammas · Näe rohkem »

William Bradford Shockley

William Bradford Shockley (13. veebruar 1910 London – 12. august 1989 Palo Alto) oli Inglismaal sündinud USA füüsik ja leiutaja.

Uus!!: Elektron ja William Bradford Shockley · Näe rohkem »

Youngi katse

Youngi katse ehk kahe pilu katse on optikas eksperiment, mis demonstreerib asjaolu, et valgusel võivad olla nii laine kui ka osakese omadused, ning viitab ka kvantmehaaniliste nähtuste olemasolule.

Uus!!: Elektron ja Youngi katse · Näe rohkem »

Zeemani efekt

Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.

Uus!!: Elektron ja Zeemani efekt · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Elektronid.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva