Sisukord
42 suhted: Aatom, Aatomifüüsika, Aatomispekter, Aatomituum, Aatomorbitaal, Alfakiirgus, Alfalagunemine, Beetakiirgus, Beetalagunemine, Elektrijuht, Elektrilaeng, Elektron, Elektronkiht, Elektronskeem, Füüsika mõisteid, Fermionid, Footon, Gammakiirgus, Inertsus (keemia), Ioniseeriv kiirgus, Ioon, Isotoop, Keemia mõisteid, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kovalentne side, Ksenoon, Kvantarv, Leelismuldmetallid, Neutron, Orgaaniline keemia, Pn-siire, Radikaal, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, Siseenergia, Vaheosakesed, Valentselektron, Väärisgaasid, Väliselektronkiht, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Elektronkate ja Aatom
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Vaata Elektronkate ja Aatomifüüsika
Aatomispekter
Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.
Vaata Elektronkate ja Aatomispekter
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Elektronkate ja Aatomituum
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Vaata Elektronkate ja Aatomorbitaal
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Vaata Elektronkate ja Alfakiirgus
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Vaata Elektronkate ja Alfalagunemine
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Vaata Elektronkate ja Beetakiirgus
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Vaata Elektronkate ja Beetalagunemine
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Vaata Elektronkate ja Elektrijuht
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Elektronkate ja Elektrilaeng
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Elektronkate ja Elektron
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Elektronkate ja Elektronkiht
Elektronskeem
Elektronskeem on aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.
Vaata Elektronkate ja Elektronskeem
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Elektronkate ja Füüsika mõisteid
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Vaata Elektronkate ja Fermionid
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Elektronkate ja Footon
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Elektronkate ja Gammakiirgus
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Elektronkate ja Inertsus (keemia)
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Vaata Elektronkate ja Ioniseeriv kiirgus
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Elektronkate ja Ioon
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Elektronkate ja Isotoop
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Elektronkate ja Keemia mõisteid
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Elektronkate ja Keemiline element
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Elektronkate ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Elektronkate ja Kovalentne side
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Vaata Elektronkate ja Ksenoon
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Elektronkate ja Kvantarv
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Vaata Elektronkate ja Leelismuldmetallid
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Elektronkate ja Neutron
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Vaata Elektronkate ja Orgaaniline keemia
Pn-siire
Pn-siire on monokristallilise pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele).
Vaata Elektronkate ja Pn-siire
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Vaata Elektronkate ja Radikaal
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Vaata Elektronkate ja Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Vaata Elektronkate ja Radioaktiivne kiirgus
Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.
Vaata Elektronkate ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Siseenergia
Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.
Vaata Elektronkate ja Siseenergia
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Vaata Elektronkate ja Vaheosakesed
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Vaata Elektronkate ja Valentselektron
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Elektronkate ja Väärisgaasid
Väliselektronkiht
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.
Vaata Elektronkate ja Väliselektronkiht
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Elektronkate ja Vesinik