Sisukord
77 suhted: Aatommassiühik, Aktiiniumirida, Alfakiirgus, Alfalagunemine, Alfaosake, Ülijuhtiv superpõrguti, B-kvark, Bohri aatomiteooria, Bosonid, C-kvark, CERN, D-kvark, Džaul, Dielektrik-barjäärlahendus, Ekvivalentdoos, Elektromagnetspekter, Elektron, Elektronkiirlitograafia, Elementaarosakesed, Energia, Energiatase (kvantfüüsika), EPROM, Füüsika mõisteid, Füüsikakonstant, Gammakiirgus, Gluuon, Hüperonid, Higgsi boson, Ionisatsioonienergia, Juno (kosmosesond), Keelutsoon (füüsika), Kemosorptsioon, Kiirgus, Kosmiline kiirgus, Kvargid, Lavrentsium, Loomulike ühikute süsteem, Magnetiline monopoolus, Mõõtühikute loend, Nanoantenn, Neutriinoastronoomia, Neutriinod, Neutron, Pavel Tšerenkov, Piion, Plancki ühikud, Plasma, Prooton, Radiolüüs, Röntgenfilter, ... Laienda indeks (27 rohkem) »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Vaata Elektronvolt ja Aatommassiühik
Aktiiniumirida
Aktiiniumirida (ka uraani-aktiiniumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast, kusjuures rea nukliidide massiarv (tuuma prootonite ja neutronite koguarv) on esitatav kujul A.
Vaata Elektronvolt ja Aktiiniumirida
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Vaata Elektronvolt ja Alfakiirgus
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Vaata Elektronvolt ja Alfalagunemine
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Vaata Elektronvolt ja Alfaosake
Ülijuhtiv superpõrguti
Superpõrguti rajatised 2008. aastal Põrguti jaoks plaanitud tunneli asukoht kaardil Ülijuhtiv superpõrguti (inglise keeles Superconducting Super Collider, lühend SSC; hüüdnimi Desertron) oli pooleli jäänud osakestekiirendi Ameerika Ühendriikides Texases Waxahachie lähedal.
Vaata Elektronvolt ja Ülijuhtiv superpõrguti
B-kvark
B-kvark ehk bottom-kvark ehk põhjakvark on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna põhisus (inglise keeles bottomness).
Vaata Elektronvolt ja B-kvark
Bohri aatomiteooria
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.
Vaata Elektronvolt ja Bohri aatomiteooria
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Elektronvolt ja Bosonid
C-kvark
C-kvark (ehk charm kvark, ehk sarmiga kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna sarm.
Vaata Elektronvolt ja C-kvark
CERN
ALICE eksperiment ehk Suur Ioonide Põrgutamise Eksperiment CERNis, mis on üks maailma suurimaid füüsikaeksperimente. Seal põrgutatakse raskeid (näiteks plii) ioone, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel, et uurida kvark-gluuonplasmat – olekut, milles universumi aine oli esimestel hetkedel pärast suurt pauku.
Vaata Elektronvolt ja CERN
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Vaata Elektronvolt ja D-kvark
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Vaata Elektronvolt ja Džaul
Dielektrik-barjäärlahendus
Dielektrik-barjäärlahenduse levinud konstruktsioonid Dielektrik-barjäärlahendus (DBL) on nähtus, kus elektriline läbilöök kahe elektroodi vahel toimub tingimustes, kus vähemalt üks elektroodidest on kaetud dielektrilise kihiga.
Vaata Elektronvolt ja Dielektrik-barjäärlahendus
Ekvivalentdoos
Ekvivalentdoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos väljendab ioniseeriva kiirguse põhjustatud kiirgusdoosi ja selle bioloogilist mõju.
Vaata Elektronvolt ja Ekvivalentdoos
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Vaata Elektronvolt ja Elektromagnetspekter
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Elektronvolt ja Elektron
Elektronkiirlitograafia
Elektronkiirlitograafia on fotolitograafiast välja arenenud eraldiseisev tehnoloogia pooljuhtmaterjalide tööstuses mikrokiipide valmistamiseks.
Vaata Elektronvolt ja Elektronkiirlitograafia
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Elektronvolt ja Elementaarosakesed
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Elektronvolt ja Energia
Energiatase (kvantfüüsika)
Energiatase ehk energianivoo on mikroosakeste (molekuli, aatomi, aatomituuma) ja nende süsteemide võimalik energia diskreetses (mittepidevas, pidetus) statsionaarses olekus.
Vaata Elektronvolt ja Energiatase (kvantfüüsika)
EPROM
EPROM-mälukomponent Läbi kvartsakna (keskel) saab ultraviolettvalgusega andmeid kustutada EPROM (lühend ingliskeelsest nimetusest Erasable Programmable Read Only Memory, kustutatav programmeeritav püsimälu) on püsimälu, mis võimaldab andmete korduvat kirjutamist ja mis säilitab andmed ka ilma toitepingeta (nii nagu teisedki ROMi versioonid).
Vaata Elektronvolt ja EPROM
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Elektronvolt ja Füüsika mõisteid
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Vaata Elektronvolt ja Füüsikakonstant
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Elektronvolt ja Gammakiirgus
Gluuon
Gluuon on elementaarosake, mis vahendab tugevat vastasmõju ehk värvusjõudu kvarkide vahel.
Vaata Elektronvolt ja Gluuon
Hüperonid
Hüperon on barüon (kolmest kvargist koosnev liitosake), millel on veider lõhn.
Vaata Elektronvolt ja Hüperonid
Higgsi boson
Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.
Vaata Elektronvolt ja Higgsi boson
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Vaata Elektronvolt ja Ionisatsioonienergia
Juno (kosmosesond)
Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.
Vaata Elektronvolt ja Juno (kosmosesond)
Keelutsoon (füüsika)
Keelutsoon on tsooniteooria kohaselt valentsitsooni ja juhtivustsooni vaheline energiavahemik.
Vaata Elektronvolt ja Keelutsoon (füüsika)
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Vaata Elektronvolt ja Kemosorptsioon
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Elektronvolt ja Kiirgus
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Vaata Elektronvolt ja Kosmiline kiirgus
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Vaata Elektronvolt ja Kvargid
Lavrentsium
Lavrentsium (ka: laurentsium) on keemiline element järjenumbriga 103.
Vaata Elektronvolt ja Lavrentsium
Loomulike ühikute süsteem
Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.
Vaata Elektronvolt ja Loomulike ühikute süsteem
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Vaata Elektronvolt ja Magnetiline monopoolus
Mõõtühikute loend
See artikkel loetleb mõõtühikuid.
Vaata Elektronvolt ja Mõõtühikute loend
Nanoantenn
'''Joonis 1.''' Spektraalne kiiritustihedus päikesespektris. Punane ala näitab kiiritustihedust merepinna tasemel. Merepinna tasemel on kiiritustihedus väiksem, sest, atmosfäär neelab valgust Nanoantenn on nanoskoopiline antenn (inglise keeles nantenna või optical rectenna), mida arendatakse valguse elektrienergiaks muutmiseks.
Vaata Elektronvolt ja Nanoantenn
Neutriinoastronoomia
IceCube http://icecube.wisc.edu/ neutriinodetektori DOM moodul Neutriinoastronoomia on astronoomia haru, mis uurib maailmaruumi objekte neist lähtuvate neutriinode vahendusel.
Vaata Elektronvolt ja Neutriinoastronoomia
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Elektronvolt ja Neutriinod
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Elektronvolt ja Neutron
Pavel Tšerenkov
Pavel Tšerenkov (1958) Pavel Aleksejevitš Tšerenkov (Павел Алексеевич Черенков; 28. juuli (15. juuli 1904 Novaja Tšigla, Bobrovi maakond, Voroneži kubermang (praegu Voroneži oblasti Talovaja rajoon) – 6. jaanuar 1990 Moskva) oli vene füüsik.
Vaata Elektronvolt ja Pavel Tšerenkov
Piion
Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.
Vaata Elektronvolt ja Piion
Plancki ühikud
Plancki ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi, mille esitas 1901.
Vaata Elektronvolt ja Plancki ühikud
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Vaata Elektronvolt ja Plasma
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Elektronvolt ja Prooton
Radiolüüs
Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.
Vaata Elektronvolt ja Radiolüüs
Röntgenfilter
Röntgenikiirguse spekter filtratsioonita ja kolmel erineval filtril A.
Vaata Elektronvolt ja Röntgenfilter
Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.
Vaata Elektronvolt ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia
S-kvark
S-kvark (ehk strange kvark, ehk "veider" kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna veidrus.
Vaata Elektronvolt ja S-kvark
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Vaata Elektronvolt ja Seisumass
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Vaata Elektronvolt ja Seoseenergia
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Vaata Elektronvolt ja SI-süsteemi ühikud
Sonoluminestsents
Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.
Vaata Elektronvolt ja Sonoluminestsents
Spektrivärvus
Läbi prisma suunatud valge valguskiire jagunemine spektrivärvideks Animatsioon illustreerib erinevate lainepikkuste erinevat murdumist 1931. aastal standardiseeritud CIE värvsusdiagrammil vastab igale kaare punktile elektromagnetkiirguse lainepikkus spektri teatud punktis ning ka teatud värvus Spektrivärvused, ka spektrivärvid ja vikerkaarevärvid on kitsas nähtava valguse lainepikkuste vahemik (380...780 nanomeetrit), mida inimsilm tajub valguse murdumisel tekkivas spektris värvilisena ehk värvusena.
Vaata Elektronvolt ja Spektrivärvus
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Vaata Elektronvolt ja Subatomaarsed osakesed
Suur Hadronite Põrguti
Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.
Vaata Elektronvolt ja Suur Hadronite Põrguti
T-kvark
T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).
Vaata Elektronvolt ja T-kvark
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Elektronvolt ja Teemant
Termoemissioon
gaaslahenduslambi hõõgniidist Üks pirnidest, millega Edison avastas termoemissiooni. (Clayton H. Sharp, 1921) Termoemissioon on soojuse tekitatud laengukandjate voog laetud keha pinnalt või üle potentsiaalibarjääri.
Vaata Elektronvolt ja Termoemissioon
Tevatron
Tevatroni (tagumine) ja põhisööturi maapealsed osad CDF-detektor Tevatron oli Fermilabi osakestekiirendi Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Chicago külje all Batavias.
Vaata Elektronvolt ja Tevatron
Tooriumirida
Tooriumirida on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Vaata Elektronvolt ja Tooriumirida
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Vaata Elektronvolt ja Triitium
Tsooniteooria
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.
Vaata Elektronvolt ja Tsooniteooria
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Elektronvolt ja Tuumareaktsioon
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Vaata Elektronvolt ja Tuumasüntees
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Vaata Elektronvolt ja Tuumkütus
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Elektronvolt ja U-kvark
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Elektronvolt ja Ultraviolettkiirgus
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Vaata Elektronvolt ja Uraan (planeet)
Uraani rida
Uraanirida (ka uraani-raadiumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Vaata Elektronvolt ja Uraani rida
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Vaata Elektronvolt ja Vaheosakesed
Van Alleni kiirgusvöönd
Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.
Vaata Elektronvolt ja Van Alleni kiirgusvöönd
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Elektronvolt ja Vesinik
W- ja Z-boson
W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.
Vaata Elektronvolt ja W- ja Z-boson
Tuntud ka kui GeV, MeV.