Sisukord
141 suhted: Absolutism, Adolf Fredrik, Alūksne, Alūksne loss, Albrecht Sutor, Aleksandr Benois, Aleksandra teater, Aluliina mõis, Aluliina ordulinnus, Andrei Poljanski, Anna Leopoldovna, António de Vieira, Asti ordulinnus, Austria pärilussõda, Üheksakümne kuue kopikane livonees, Ülemsalanõukogu, Õisu mõis, Baloži mõis, Bartolomeo Rastrelli, Baturõn, Biograafiad (Je), Birži mõis, Burchard Christoph von Münnich, Carl Hermann von Brevern, Cēsis, Eesti valitsejad, Eestimaa hertsog, Eliisabet (eesnimi), Elisabet (nimi), Ermitaaž, Ernst Glück, Ernst Sebastian von Manstein, Filipp Vigel, Gotthard von Manteuffel (1690–1763), Grigori Potjomkin, Hendrikov, Henri Troyat, Hernhuutlus Eestis, Holstein-Gottorp, Ibrahim Hannibal, Igelström, Isabella, Ivan Jurjevitš Trubetskoi, Ivan VI, Jõgeva mõis, Jekaterina Daškova, Jelizaveta, Johann Ludwig Luberas von Pott, Kadrioru loss, Kaliningrad, ... Laienda indeks (91 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Elisabet ja Absolutism
Adolf Fredrik
Lorens Pasch noorem. Adolf Fredrik, Rootsi kuningas, Holstein-Gottorpi hertsog. Adolf Fredrik (sündinud Adolf Friedrich; 14. mai (3. mai) 1710 Gottorf – 12. veebruar 1771 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1751.
Vaata Elisabet ja Adolf Fredrik
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata Elisabet ja Alūksne
Alūksne loss
Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.
Vaata Elisabet ja Alūksne loss
Albrecht Sutor
Albrecht Sutor (25. jaanuar 1691 Wolgast – 10. aprill 1758 Kambja) oli Eesti vaimulik.
Vaata Elisabet ja Albrecht Sutor
Aleksandr Benois
Aleksandr Benois (vene Александр Николаевич Бенуа, kasutatakse ka nimekuju Alexandre Benois; 3. mai 1870 Peterburi – 9. veebruar 1960 Pariis) oli vene maalikunstnik, teatridekoraator, graafik ning kunstiajaloolane ja -kriitik.
Vaata Elisabet ja Aleksandr Benois
Aleksandra teater
Vaade Aleksandra teatrile (2014) Teatrihoone sajandivahetusel Aleksandra teater, kõnekeeles Aleksandrinka, aastast 1937 ka A. S. Puškini nimeline Venemaa Riiklik Akadeemiline Draamateater (vene keeles Александринский театр ja Российский государственный академический театр драмы им.
Vaata Elisabet ja Aleksandra teater
Aluliina mõis
Aluliina mõis ehk Alūksne mõis (saksa keeles Schloß Marienburg, läti keeles Alūksnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Aluliina mõis
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Vaata Elisabet ja Aluliina ordulinnus
Andrei Poljanski
Andrei Ivanovitš Poljanski (vene Андрей Иванович Полянский) (1698–1764) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, admiral (1764), Kroonlinna ja Tallinna sadama kõrgeim komandör ning Venemaa keisririigi Balti laevastiku komandör.
Vaata Elisabet ja Andrei Poljanski
Anna Leopoldovna
Suurvürstinna Anna Leopoldovna''19. sajandi alguse õlimaal, tundmatu autor'' Anna Leopoldovna (sünninimi Elisabeth Katharina Christine; 18. detsember (vkj 7. detsember) 1718 Rostock – 18. märts (vkj 7. märts) 1746 Holmogorõ) oli Mecklenburg-Schwerini printsess, Venemaa valitseva Romanovite perekonna liige ja aastatel 1740–1741 Venemaa Keisririigi regent oma alaealise poja Ivan VI valitsusajal.
Vaata Elisabet ja Anna Leopoldovna
António de Vieira
Krahv (a-st 1726) António Manuel de Vieira (vene Антон Мануилович Девиер; 1673 või 1682 – 1745) oli Portugali päritolu juut, Venemaa sõjaväelane (kindral ''en chef'') ja riigitegelane.
Vaata Elisabet ja António de Vieira
Asti ordulinnus
Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.
Vaata Elisabet ja Asti ordulinnus
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Vaata Elisabet ja Austria pärilussõda
Üheksakümne kuue kopikane livonees
96-kopikane on suurima nimiväärtusega livonees, mida vermiti.
Vaata Elisabet ja Üheksakümne kuue kopikane livonees
Ülemsalanõukogu
Ülemsalanõukogu (ka Kõrgeim Salanõukogu, vene keeles Верхо́вный та́йный сове́т) oli aastatel 1726–1730 kõrgeim nõuandev riigivõimuorgan Venemaa keisririigis.
Vaata Elisabet ja Ülemsalanõukogu
Õisu mõis
Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Elisabet ja Õisu mõis
Baloži mõis
Baloži mõis (saksa keeles Ballod, läti keeles Baložu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Baloži mõis
Bartolomeo Rastrelli
Francesco Bartolomeo Rastrelli (vene transkriptsioonis Франческо Бартоломео Растрелли; venepäraselt Варфоломей Варфоломеевич Растрелли; 1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli Prantsusmaal sündinud itaalia päritolu arhitekt, kes töötas Venemaal, Vene õukonnaliikmete teenistuses 1730.
Vaata Elisabet ja Bartolomeo Rastrelli
Baturõn
Baturõn (ukraina Батурин, vene Батурин) on linn Ukrainas Tšernihivi oblastis Nižõni rajoonis (kuni 2020. aastani asus Bahmatši rajoonis).
Vaata Elisabet ja Baturõn
Biograafiad (Je)
Biograafiad (Je) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Je".
Vaata Elisabet ja Biograafiad (Je)
Birži mõis
Birži mõis (saksa keeles Modohn, läti keeles Biržu muiža, ka Madonas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Birži mõis
Burchard Christoph von Münnich
Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).
Vaata Elisabet ja Burchard Christoph von Münnich
Carl Hermann von Brevern
Carl Hermann von Brevern Carl Hermann von Brevern (22. oktoober 1704 Riia – 21. oktoober 1744 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, Välisasjade kolleegiumi asepresident, diplomaat (salanõunik) ja Venemaa Teaduste Akadeemia president, Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna konverentsminister.
Vaata Elisabet ja Carl Hermann von Brevern
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Elisabet ja Cēsis
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Vaata Elisabet ja Eesti valitsejad
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Vaata Elisabet ja Eestimaa hertsog
Eliisabet (eesnimi)
Eliisabet on eesti naisenimi.
Vaata Elisabet ja Eliisabet (eesnimi)
Elisabet (nimi)
Elisabet on naisenimi, mille eeskujuks on Ristija Johannese ema Eliisabeti nimi.
Vaata Elisabet ja Elisabet (nimi)
Ermitaaž
Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis.
Vaata Elisabet ja Ermitaaž
Ernst Glück
Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.
Vaata Elisabet ja Ernst Glück
Ernst Sebastian von Manstein
Ernst Sebastian von Manstein (vene Себастьян Эрнст фон Манштейн; surnud 1747) oli sõjaväelane Peeter I teenistuses.
Vaata Elisabet ja Ernst Sebastian von Manstein
Filipp Vigel
Filipp Filippovitš Vigel (vene keeles Филипп Филиппович Вигель; 23. november (vana kalendri järgi 12. november) 1786 Simbuhhino – 1. aprill (vana kalendri järgi 20. märts) 1856 Moskva) oli Venemaa riigiametnik ja memuarist, Aleksandr Puškini sõber ning mõttekaaslane.
Vaata Elisabet ja Filipp Vigel
Gotthard von Manteuffel (1690–1763)
Gotthard Johann von Manteuffel (1690–1763) oli Eestimaa maanõunik, mõisnik.
Vaata Elisabet ja Gotthard von Manteuffel (1690–1763)
Grigori Potjomkin
Vürst Grigori Aleksandrovitš Potjomkin (13.vkj/24. september 1739– 5./16. oktoober 1791) oli Venemaa riigitegelane, sõjaväelane ja Katariina Suure favoriit.
Vaata Elisabet ja Grigori Potjomkin
Hendrikov
Hendrikov (vene keeles Гендриков) oli Leedu päritolu Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1962.
Vaata Elisabet ja Hendrikov
Henri Troyat
Henri Troyat Henri Troyat (pseudonüüm; 1. november 1911 Moskva – 2. märts 2007 Pariis) oli armeenia päritolu prantsuse kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige (1959), paljude ajalooliste romaanide ja biograafiate autor.
Vaata Elisabet ja Henri Troyat
Hernhuutlus Eestis
Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.
Vaata Elisabet ja Hernhuutlus Eestis
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Vaata Elisabet ja Holstein-Gottorp
Ibrahim Hannibal
Ibrahim Hannibal (vene keeles Абрам (Ибрагим) Петрович Ганнибал; umbes 1696 – 1781 Suida Roždestvenski maakond Peterburi kubermang) oli aafrika päritolu Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväelane ning Tallinna ülemkomandant.
Vaata Elisabet ja Ibrahim Hannibal
Igelström
Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.
Vaata Elisabet ja Igelström
Isabella
Isabella on naisenimi.
Vaata Elisabet ja Isabella
Ivan Jurjevitš Trubetskoi
Ivan Jurjevitš Trubetskoi Ivan Jurjevitš Trubetskoi (Иван Юрьевич Трубецкой; 28. juuni (18. juuni) 1667 – 27. jaanuar (17. jaanuar) 1750) oli Vene tsaaririigi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane, kindralfeldmarssal.
Vaata Elisabet ja Ivan Jurjevitš Trubetskoi
Ivan VI
Ivan VI. Lavrenti Serjakovi gravüür Ivan VI ema süles Ivan VI (Иоанн Антонович; 23. august (12. august vkj) 1740 – 16. juuli (5. juuli vkj) 1764) oli Venemaa keiser aastatel 1740–1741.
Vaata Elisabet ja Ivan VI
Jõgeva mõis
Jõgeva mõisa härrastemaja Jõgeva mõis (saksa keeles Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Jõgeva mõis
Jekaterina Daškova
Jekaterina Daškova. Dmitri Levitski portreemaal (umbes 1784) Jekaterina Romanovna Daškova (sündinud Vorontsova; vene keeles Екатерина Романовна Дашкова; 28. märts (vana kalendri järgi 17. märts) 1743 Peterburi – 16. jaanuar (vana kalendri järgi 4.
Vaata Elisabet ja Jekaterina Daškova
Jelizaveta
Jelizaveta (vene keeles Елизавета) on naisenimi.
Vaata Elisabet ja Jelizaveta
Johann Ludwig Luberas von Pott
Johann Ludwig von Pott, Luberasi vabahärra (ka Pott von Luberas; Иоганн Людвиг (Любрас) Люберас-фон-Потт; 1687 – 6. august 1752) oli Vestfaalist pärit Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (insenerikorpuse kindral ''en chef'').
Vaata Elisabet ja Johann Ludwig Luberas von Pott
Kadrioru loss
Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.
Vaata Elisabet ja Kadrioru loss
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Elisabet ja Kaliningrad
Kaliningradi oblasti lipp
Kaliningradi oblasti lipp Kaliningradi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Kaliningradi oblasti lipp.
Vaata Elisabet ja Kaliningradi oblasti lipp
Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen
Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen (11. mai 1720 Saksamaal Bodenwerderis – 22. veebruar 1797 sealsamas) oli Braunschweig-Lüneburgi aadlik ning Venemaa sõjaväelane.
Vaata Elisabet ja Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen
Karl von Sievers
Karl von Sievers on mitme inimese nimi.
Vaata Elisabet ja Karl von Sievers
Karl von Sievers (1710–1774)
Georg Kaspar Prenner. Karl von Sieversi portree Krahv (alates 1760) Karl von Sievers (saksa keeles Karl Eduard Graf von Sievers auf Lagena und Waiwara, vene keeles Карл Ефимович Сиверс) oli Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna ülemõuemarssal ja Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindral en chef).
Vaata Elisabet ja Karl von Sievers (1710–1774)
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Vaata Elisabet ja Katariina I
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Elisabet ja Katariina II
Košķele mõis
Košķele mõis (saksa keeles Osthof, varem Ostrominsky, läti keeles Košķeles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Košķele mõis
Koivaliina
Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.
Vaata Elisabet ja Koivaliina
Kokmuiža mõis
Kokmuiža mõisa häärber Kokmuiža mõis (saksa keeles Kokenhof, läti keeles Kokmuiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Kokmuiža mõis
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Elisabet ja Kuressaare
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Vaata Elisabet ja Lüneburg
Livoneesid
Livoneesid on Venemaa keisririigi hõbemündid, mida vermiti 1756.
Vaata Elisabet ja Livoneesid
Ludolf August von Bismarck
Ludolf August von Bismarck (vene Лудольф (Рудольф, Людвиг) Август фон Бисмарк; vkj 12. või 21. märts 1683 Preisi-Holland – vkj 4. oktoober 1750 Poltava) oli Preisi päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Vaata Elisabet ja Ludolf August von Bismarck
Luua mõis
Kunagise Luua mõisa peahoone Mõisapark Luua mõis (saksa keeles Ludenhof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Elisabet ja Luua mõis
Marija palee
Marija palee (ukraina keeles Маріїнський палац) on Ukraina presidendi ametlik esindushoone.
Vaata Elisabet ja Marija palee
Mālpilsi mõis
Mālpilsi mõisa peahoone Mālpilsi mõis (läti keeles Mālpils muiža, saksa keeles Lemburg) oli mõis Lätis Mālpilsi kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Mālpilsi mõis
Mālpilsi ordulinnus
Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.
Vaata Elisabet ja Mālpilsi ordulinnus
Münnich
Münnich (vene keeles Миних), varem ka Mönnich oli Oldenburgist Stedingerlandist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Elisabet ja Münnich
Mereväe kadetikorpus
Mereväe kadetikorpus, ka merekorpus (vene keeles Морской кадетский корпус, ka Морской корпус) oli keisrinna Jelizaveta Petrovna korraldusel 15.
Vaata Elisabet ja Mereväe kadetikorpus
Montenegro vürstlik piiskopkond
Montenegro vürstlik piiskopkond oli kiriklik vürstkond aastatel 1696 kuni 1852.
Vaata Elisabet ja Montenegro vürstlik piiskopkond
Moskva ülikool
Moskva ülikool (vene keeles Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова (M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool), täisnimetus Федеральное государственное бюджетное образовательное учреждение высшего образования "Московский государственный университет имени М.
Vaata Elisabet ja Moskva ülikool
Moskva Relvapalat
Relvapalat (vene keeles Оружейная палата) on Moskvas Suure Kremli palee hoones asuv muuseum.
Vaata Elisabet ja Moskva Relvapalat
Naisenimede loend
Siin on loetletud naisenimesid.
Vaata Elisabet ja Naisenimede loend
Natalja Lopuhhina
Natalja Lopuhhina. Lavrenti Serjakovi gravüür Natalja Lopuhhina (enne abielu von Balk; vene Наталья Фёдоровна Лопухина (фон Балк); 11. november 1699 – 11. mai 1763) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam.
Vaata Elisabet ja Natalja Lopuhhina
Nītaure
Nītaure on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Nītaure valla halduskeskus.
Vaata Elisabet ja Nītaure
Nikita Panin
Krahv Nikita Ivanovitš Panin (vene keeles Панин Никита Иванович; 18. september 1718 Danzig – 31. märts 1783 Peterburi) oli Venemaa riigiametnik ja poliitik, Välisasjade Kolleegiumi juht aastail 1763–1781.
Vaata Elisabet ja Nikita Panin
Odziena mõis
Odziena mõis (saksa keeles Odensee, läti keeles Odzienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Odziena mõis
Otto Heinrich Igelström
palees Otto Heinrich Igelström (Jossif (Ossip) Igelström; 18. mai (vkj 7. mai) 1737 – 18. veebruar 1823 Garsden Memeli lähedal) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane, riigikrahv.
Vaata Elisabet ja Otto Heinrich Igelström
Paažikorpus
Paažikorpus, samuti Paažide korpus, ametlikult Tema Keiserliku Majesteedi Paažikorpus (vene keeles Пажеский корпус, ametlikult Пажеский Его Императорского Величества корпус) oli Venemaa keisririigis aastatel 1759–1917 tegutsenud kinnine sõjaväeline keskõppeasutus.
Vaata Elisabet ja Paažikorpus
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Elisabet ja Paldiski
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Elisabet ja Paul I
Pärnu Eliisabeti kirik
Pärnu Eliisabeti kirik on kirik Pärnu linnas Nikolai tänav 22, mida kasutab EELK Pärnu Eliisabeti kogudus.
Vaata Elisabet ja Pärnu Eliisabeti kirik
Pärnu Eliisabeti kogudus
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus on luterlik kogudus Pärnus.
Vaata Elisabet ja Pärnu Eliisabeti kogudus
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Vaata Elisabet ja Püha Andreas Esmakutsutu orden
Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.
Vaata Elisabet ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Elisabet ja Peeter I
Peeter II
Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.
Vaata Elisabet ja Peeter II
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Elisabet ja Peeter III
Peter August Friedrich
Peter August Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Beck (vene Петр Август ФридрихГольштейн-Бекский) (7. detsember 1696 Königsberg – 25. veebruar 1775 Tallinn) oli Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog 1728–1775 ning Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Elisabet ja Peter August Friedrich
Peter Friedrich Ludwig
Peter Friedrich Ludwig Georg Friedrich Adolf Schönheri maal, 1819 Peter Friedrich Ludwig (17. jaanuar 1755 Riesenburg, Ida-Preisimaa – 21. mai 1829 Wiesbaden) oli Oldenburgi administraator 1785–1810 ja 1813–1823, Lübecki vürstpiiskop 1785–1803 ning Oldenburgi suurhertsog 1823–1829.
Vaata Elisabet ja Peter Friedrich Ludwig
Peterburi Kunstide Akadeemia
Keiserlik Kunstide Akadeemia on 1757.
Vaata Elisabet ja Peterburi Kunstide Akadeemia
Podolsk
Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.
Vaata Elisabet ja Podolsk
Polli mõis
Polli mõisa peahoone Polli mõisa peahoone 2022. aasta kevadel Polli mõis (saksa keeles Pollenhof) oli endisaegne rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnu kreisis.
Vaata Elisabet ja Polli mõis
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Vaata Elisabet ja Preisi armee
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Elisabet ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Elisabet ja Preisimaa
Rantsna mõis
Rantsna mõis ehk Rencēni mõis (saksa keeles Ranzen, läti keeles Rencēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Rantsna mõis
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Elisabet ja Räpina mõis
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Vaata Elisabet ja Romanovid
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument oli pooleli jäänud monument Venemaal Kostroma kremlis.
Vaata Elisabet ja Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument
Ropka mõis
Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Ropka mõis
Sürgavere
Sürgavere keskuse kaart Sürgavere küla asub Viljandi maakonnas Viljandist umbes 20 km põhja pool Põhja-Sakala vallas.
Vaata Elisabet ja Sürgavere
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Elisabet ja Seitsmeaastane sõda
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Vaata Elisabet ja Sileesia sõjad
Smiltene mõis
Smiltene mõisa peahoone (2002) Smiltene mõis (saksa keeles Schloß Smilten, läti keeles Smiltenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Smiltene mõis
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Vaata Elisabet ja Smiltene piiskopilinnus
Tatjanapäev
Tatjanapäev (vene keeles Татьянин день) on vene üliõpilaste tähtpäev 25.
Vaata Elisabet ja Tatjanapäev
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata Elisabet ja Taube
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Elisabet ja Tähtvere mõis
Teine saja-aastane sõda
Wellingtoni hertsog ja marssal Gebhard Leberecht von Blücher võitsid Napoleon Bonaparte'i, peetakse teise saja-aastase sõja viimaseks lahinguks Teine saja-aastane sõda on mõnede ajaloolaste kasutatud periodiseering, mis hõlmab sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi (hiljem Suurbritannia, hiljem ka Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik) ja Prantsusmaa (kuningriigi, vabariigi ja keisririigi) vahel, mis toimusid aastatel 1689–1815.
Vaata Elisabet ja Teine saja-aastane sõda
Theodor von Balk
Theodor von Balk (ka Friedrich von Balken; vene Фёдор Николаевич фон Балк (фон Балкен); 1670 – 1738/39 Moskva) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Elisabet ja Theodor von Balk
Tokai
Veinikelder Tokajs Tokai (vanemas eesti keeles ka tokaier) on tugeva ja rikkaliku maitse- ja lõhnabuketiga valge vein, mille nimetus on tulnud Tokaj maakoha nimest Kirde-Ungaris.
Vaata Elisabet ja Tokai
Troitse-Sergi suurklooster
Troitse-Sergi suurklooster (vene keeles Троице-Сергиева лавра; ametlikult Свято-Троицкая Сергиева лавра Püha Kolmainu Sergi suurklooster) on Moskva oblasti kirdeosas Sergijev Possadis asuv õigeusu klooster, üks Vene Õigeusu Kiriku keskusi.
Vaata Elisabet ja Troitse-Sergi suurklooster
Ukraina arhitektuur
Ukraina arhitektuuri algsed juured on idaslaavi Kiievi-Vene riigis.
Vaata Elisabet ja Ukraina arhitektuur
Unipiha mõis
Unipiha mõis (saksa keeles Unnipicht), rajatud XVI sajandi esimesel poolel, oli rüütlimõis (fideikomiss) Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Elisabet ja Unipiha mõis
Uusna
Uusna on küla Viljandimaal Viljandi vallas.
Vaata Elisabet ja Uusna
Uusna mõis
Uusna mõis (saksa keeles Neu-Tennasilm) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata Elisabet ja Uusna mõis
Uvarov
Uvarovid on krahvi- ja põlised aadlisuguvõsad.
Vaata Elisabet ja Uvarov
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Elisabet ja Valmiera
Väimela mõis
Väimela mõisa härrastemaja (2014) Väimela mõisa härrastemaja (2012) Väimela mõis (saksa keeles Waimel, Alt-Waimel) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Elisabet ja Väimela mõis
Vīķi mõis
Vīķi mõis (saksa keeles Zarnau, läti keeles Vīķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.
Vaata Elisabet ja Vīķi mõis
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Vaata Elisabet ja Võnnu ordulinnus
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Elisabet ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium
Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium oli aastatel 1815 – 1917 Venemaa Keisririigi riigi- ja sõjalise kaitse riiklik keskkasutus, mida juhtis Venemaa sõjaminister.
Vaata Elisabet ja Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium
Venemaa muusika
Keskaegsed guslimängijad. Viktor Vasnetsovi maal Venemaa muusika on Venemaalt pärinev või ka venelaste loodud või esitatud muusika.
Vaata Elisabet ja Venemaa muusika
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Vaata Elisabet ja Venemaa riigipeade loend
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Elisabet ja Viljandi
Viljandi ajalugu
Käesolevas artiklis antakse ülevaade Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) linna ajaloost.
Vaata Elisabet ja Viljandi ajalugu
Vladimir Drake
Vladimir Drake (vene keeles Владимир Людвигович Драке; 8. september 1874 Vilno – 13. oktoober 1932 Kohila) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja hiljem Eesti kindralmajor.
Vaata Elisabet ja Vladimir Drake
Vohnja mõis
Vohnja mõis (saksa keeles Fonal, vene keeles Фоналъ) oli Virumaal Kadrina kihelkonnas asunud mõis.
Vaata Elisabet ja Vohnja mõis
Wilhelm von Fermor
Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Elisabet ja Wilhelm von Fermor
1709
1709.
Vaata Elisabet ja 1709
1741
1741.
Vaata Elisabet ja 1741
1743
1743.
Vaata Elisabet ja 1743
1762
1762.
Vaata Elisabet ja 1762
1763
1763.
Vaata Elisabet ja 1763
2. august
2.
Vaata Elisabet ja 2. august
27. aprill
27.
Vaata Elisabet ja 27. aprill
29. detsember
29.
Vaata Elisabet ja 29. detsember
5. jaanuar
5.
Vaata Elisabet ja 5. jaanuar
6. detsember
6.
Vaata Elisabet ja 6. detsember
Tuntud ka kui Elisabet (eesnimi), Elisabet I, Jelizaveta I, Jelizaveta Petrovna.