Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 534 suhted: Aatom, Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas, Aatomorbitaal, ABC-transportvalgud, Adeniin, Adenosiintrifosfaat, Aeroobika, Afiinsus (biokeemia), Agregaatolek, Ajam, Akrüülamiid, Aktiiniumirida, Aktivatsioonienergia, Alaldi, Alalisvoolugeneraator, Albert Einstein, Alumiinium, Anabolism, Analüütiline keemia, Analoogsignaal, Andris Piebalgs, Annihilatsioon, Antenn, Antiaine, Antiosake, Antituum, Arvesti, Arvutuskeemia, AS Sangla Turvas, Asünkroonmootor, Asotobakter, Atkinsi dieet, Atmosfäär, ATPaasid, Aurustumine, Automaatika, Automaatkaitselüliti, Autotroof, Šiva, Šokk, Šokolaad, Üldrelatiivsusteooria, Ülekandetegur, Ülekriitiline süsinikdioksiid, Ülijuhtivus, Ülipeenstruktuur, Ökoloogiline efektiivsus, Õhusaastus, Bakterid, Beetakiirgus, ... Laienda indeks (484 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vaata Energia ja Aatom

Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas

Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas on seotud aatomite omavaheliste kokkupõrgetega soojusliikumise või elektrivälja toimel, mille käigus üle kanduv energia kutsub esile aatomite ergastust või ionisatsiooni.

Vaata Energia ja Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

Vaata Energia ja Aatomorbitaal

ABC-transportvalgud

ABC-transportvalgud ehk ABC-transporterid on valgud, mis transpordivad läbi rakumembraanide ja sisemembraanide metabolismi saadusi, lipiide ja steroole, saades energiat adenosiintrifosfaadi hüdrolüüsist.

Vaata Energia ja ABC-transportvalgud

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Vaata Energia ja Adeniin

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Vaata Energia ja Adenosiintrifosfaat

Aeroobika

Aeroobika, 1985 Aeroobika on muusika saatel läbiviidav tempokas rütmivõimlemise rühmatreening.

Vaata Energia ja Aeroobika

Afiinsus (biokeemia)

Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP. Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus).

Vaata Energia ja Afiinsus (biokeemia)

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Vaata Energia ja Agregaatolek

Ajam

Ajam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.

Vaata Energia ja Ajam

Akrüülamiid

Akrüülamiidi keemiline struktuur Akrüülamiid on valge lõhnatu vees lahustuv tahke aine, mille keemiline valem on CH2.

Vaata Energia ja Akrüülamiid

Aktiiniumirida

Aktiiniumirida (ka uraani-aktiiniumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast, kusjuures rea nukliidide massiarv (tuuma prootonite ja neutronite koguarv) on esitatav kujul A.

Vaata Energia ja Aktiiniumirida

Aktivatsioonienergia

Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.

Vaata Energia ja Aktivatsioonienergia

Alaldi

Alaldi on elektrotehnikas elektriahel, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks.

Vaata Energia ja Alaldi

Alalisvoolugeneraator

Alalisvoolugeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat alalisvooluenergiaks.

Vaata Energia ja Alalisvoolugeneraator

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Vaata Energia ja Albert Einstein

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Vaata Energia ja Alumiinium

Anabolism

Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.

Vaata Energia ja Anabolism

Analüütiline keemia

tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.

Vaata Energia ja Analüütiline keemia

Analoogsignaal

Analoogsignaali näide Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta).

Vaata Energia ja Analoogsignaal

Andris Piebalgs

Andris Piebalgs (2012) Andris Piebalgs (sündinud 17. septembril 1957 Valmieras) on Läti ja Euroopa Liidu poliitik ja diplomaat.

Vaata Energia ja Andris Piebalgs

Annihilatsioon

Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".

Vaata Energia ja Annihilatsioon

Antenn

TV vastuvõtuantennid Dipoolantenni ''(must pulk)'' elektriväli ''(sinine)'' ja magnetväli ''(punane)'' Autoraadio piitsantenn Satelliitside jaoks kasutatav suur paraboolantenn Antenn on raadiotehniline seade elektromagnetlaine (tapsemalt: raadiolaine) kiirgamiseks ja vastuvõtuks.

Vaata Energia ja Antenn

Antiaine

Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid.

Vaata Energia ja Antiaine

Antiosake

Osakesed ja antiosakesed. Vasakul ülalt alla: elektron, prooton, neutron. Antiosakesed paremal ülalt alla: positron, antiprooton, antineutron Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake).

Vaata Energia ja Antiosake

Antituum

Antituum on antiaatomi tuum.

Vaata Energia ja Antituum

Arvesti

Arvesti on automaatmõõtur aine või energia hulga mõõtmiseks.

Vaata Energia ja Arvesti

Arvutuskeemia

Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.

Vaata Energia ja Arvutuskeemia

AS Sangla Turvas

AS Sangla Turvas on 1987.

Vaata Energia ja AS Sangla Turvas

Asünkroonmootor

Asünkroonmootorid Kolmefaasiline asünkroonmootor on levinuim vahelduvvoolul töötav elektrimootor maailmas, seda tänu lihtsale ehitusele, kergele hooldamisele ja suhteliselt madalale hinnale.

Vaata Energia ja Asünkroonmootor

Asotobakter

Asotobakter (Azotobacter) on mullas ja vees vabalt elavate gramnegatiivsete bakterite perekond.

Vaata Energia ja Asotobakter

Atkinsi dieet

Atkinsi dieet on maailma tuntumaid väikese süsivesikute ja suure valkude sisaldusega dieete.

Vaata Energia ja Atkinsi dieet

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Vaata Energia ja Atmosfäär

ATPaasid

ATPaasid ehk adenosiintrifosfataasid on suur rühm ensüüme, mis katalüüsivad adenosiintrifosfaadi (ATP) hüdrolüütilist lagunemist adenosiindifosfaadiks (ADP) ja fosfaatiooniks.

Vaata Energia ja ATPaasid

Aurustumine

Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.

Vaata Energia ja Aurustumine

Automaatika

Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb tootmise automaatse ja automatiseeritud juhtimise teooriat ning selle juhtimise vahendite ja süsteemide ehituspõhimõtteid.

Vaata Energia ja Automaatika

Automaatkaitselüliti

Kahepooluseline moodulkaitselüliti10 A, B-tunnusjoon Automaatkaitseüliti ehk kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab.

Vaata Energia ja Automaatkaitselüliti

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Vaata Energia ja Autotroof

Šiva

Šiva Indias Šiva (sanskriti ja hindi शिव šiva – heasoovlik; malajalami ശിവന്‍; tamili: சிவன்) on üks kolmest tuntumast hinduismi jumalusest, mis moodustavad hinduistliku maailmakäsitluse teistlikus osas koos Brahma ja Višnuga jumaliku kolmiku (trimurti, triaadi).

Vaata Energia ja Šiva

Šokk

Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.

Vaata Energia ja Šokk

Šokolaad

Šokolaad Kakaopuu erineval küpsusastmel viljadega Kakaooad kakaopuu viljas Kakaooad kuivamas enne röstimist Šokolaad on kakaopuu vilja seemnetest valmistatav toiduaine.

Vaata Energia ja Šokolaad

Üldrelatiivsusteooria

Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.

Vaata Energia ja Üldrelatiivsusteooria

Ülekandetegur

Ülekandetegur, ka ülekandearv, ülekandesuhe, on tehnikas mehhanismi või energiamuunduri iseloomuliku sisendsuuruse ja väljundsuuruse suhe.

Vaata Energia ja Ülekandetegur

Ülekriitiline süsinikdioksiid

Süsinikdioksiidi rõhk-temperatuur olekudiagramm; näidatud on tahke, vedeliku, gaasi ja ülekriitilise fluidumi alad ning ka kriitiline punkt Ülekriitiline süsinikdioksiid (superkriitiline süsinikdioksiid) tähendab eriomadustega fluidumina esinevat süsinikdioksiidi temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused.

Vaata Energia ja Ülekriitiline süsinikdioksiid

Ülijuhtivus

Materjal, mis paneb rongid lendama. Üliväike pilt üliheast juhist. Ülijuhi jaoks kõrgel, kuid tavamõistes siiski madalal temperatuuril (95 K, -178.15 0C) võib pildil kujutatud ütriumbaariumvaskoksiidi kristalle võrrelda Napoleoniga. Sõdurite asemel juhitakse siin aga elektrone ilma igasuguse takistuseta sinna kuhu vaja.

Vaata Energia ja Ülijuhtivus

Ülipeenstruktuur

Vesiniku aatomi peenstruktuur ja ülipeenstruktuur Ülipeenstruktuur on aatomite, molekulide ja ioonide energiatasemete (vastavalt nende spektrijoonte) struktuur, mis tekib tuuma magnetilise dipoolmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikusel mõjul.

Vaata Energia ja Ülipeenstruktuur

Ökoloogiline efektiivsus

Ökoloogiline kasutegur ehk ökoloogiline efektiivsus on toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekorda ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja.

Vaata Energia ja Ökoloogiline efektiivsus

Õhusaastus

Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.

Vaata Energia ja Õhusaastus

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Vaata Energia ja Bakterid

Beetakiirgus

Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.

Vaata Energia ja Beetakiirgus

Beetalagunemine

Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).

Vaata Energia ja Beetalagunemine

Bell

Bell (tähis B) on logaritmiline mõõtühik, mis võrdub füüsikalise suuruse väärtuse ja samanimelise lähtesuuruse väärtuse suhte kümnendlogaritmiga (logaritmiga alusel 10).

Vaata Energia ja Bell

Besseli kimp

Vasakpoolsel pildil on Besseli kimbu intensiivsusjaotus levimissuunaga ristuvas tasandis. Keskel on hele täpp, mida ümbritsevad rõngad, mille heledus tsentrist kaugenedes väheneb. Parempoolsel pildil on y-telje suunaline intensiivsusjaotus. Horisontaalteljel on kujutatud intensiivsuse muutumist (suureneb vasakule) ning vertikaalteljel y-koordinaadi muutust.

Vaata Energia ja Besseli kimp

Bethe tsükkel

Bethe tsükkel, tuntud ka kui Bethe-Weizsäckeri tsükkel, on üks tähtedes toimuv termotuumareaktsioon, kus neljast vesinikutuumast tekib heeliumituum.

Vaata Energia ja Bethe tsükkel

Betoon

USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.

Vaata Energia ja Betoon

Bioenergeetika (bioloogia)

Bioenergeetika on biokeemia haru, mis uurib elusorganismide energiavahetust.

Vaata Energia ja Bioenergeetika (bioloogia)

Biogaas

Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.

Vaata Energia ja Biogaas

Bioluminestsents

jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.

Vaata Energia ja Bioluminestsents

Bioproduktsioon

Bioproduktsioon on teatava aja jooksul mis tahes biosüsteemi toodetud orgaanilise aine kogus või selle väljendus kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalendina.

Vaata Energia ja Bioproduktsioon

Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust

"Biosemotik: En afhandling om livets tegn og tegnenes liv" ("Biosemiotics: An Examination into the Signs of Life and the Life of Signs"; "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust") on Jesper Hoffmeyeri raamat biosemiootikast.

Vaata Energia ja Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust

Bipolaarne häire

Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille korral vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga vahemikud (maniakaalne episood või hüpomaania) alanenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga (masendus).

Vaata Energia ja Bipolaarne häire

Brillouini hajumine

Brillouini hajumine on üks mitteelastse hajumise tüüpe, kus valguslaine ja keskkonna deformatsioonilaine vastasmõju tulemusena valguskvandi energia muutub.

Vaata Energia ja Brillouini hajumine

Briti ühikusüsteem

Briti ühikusüsteem (British Imperial System) on Suurbritannias ja teistes Rahvaste Ühenduse riikides kasutatav mõõtühikute ehk mõõtude süsteem ammustest aegadest peale.

Vaata Energia ja Briti ühikusüsteem

Brutoproduktsioon

Brutoproduktsioon ehk kogutoodang on mõiste ökoloogiast, mille all mõeldakse mingil perioodil fotosünteesil ja kemosünteesil assimileerunud energia kogust või sellele kogusele vastavat biomassi.

Vaata Energia ja Brutoproduktsioon

Comptoni hajumine

Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.

Vaata Energia ja Comptoni hajumine

Coulomb'i barjäär

Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.

Vaata Energia ja Coulomb'i barjäär

D-braanid

D-braanid (inglise keeles D-branes) on stringiteoorias braanid, millele lahtiste stringide otsad kinnituvad.

Vaata Energia ja D-braanid

Džaul

Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.

Vaata Energia ja Džaul

De Broglie lained

Elektroni lainelaadset käitumist tõestav Interferentsipilt De Broglie lained ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained.

Vaata Energia ja De Broglie lained

Degradatsioon

Degradatsioon (ladina keeles dēgradātiō 'allakäik') ehk degradeerumine on väärtuse kahanemine või omaduse halvenemine.

Vaata Energia ja Degradatsioon

Dieet

Dieet on ravitoitumine, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms.

Vaata Energia ja Dieet

Digifotoaparaat

Digipeegelkaamera Live View Canon REBEL XT ja 5D MARK II Digitaalne fotoaparaat ehk digifotoaparaat on fotokaamera, mis jäädvustab fotosid (tänapäeval ka videot) digitaalse pildisensori abil digitaalsel kujul salvestusvahendile, milleks on tänapäeval peamiselt mälukaart.

Vaata Energia ja Digifotoaparaat

Digitaal-analoogmuundur

Digitaal-analoogmuundur (inglise keeles digital-analog converter, lühendina DAC) on elektrotehnikas seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks.

Vaata Energia ja Digitaal-analoogmuundur

Diiselvedur

C36-7i-1554 Edelaraudtee rong DR1 Raasiku jaamas Diiselvedur Ukrainas Vedur 2TE116-1698 Eestis Diiselvedur on vedur, mille jõuallikaks on diiselmootor.

Vaata Energia ja Diiselvedur

Dimensionaalanalüüs

Dimensionaalanalüüs ehk ühikanalüüs on füüsikaliste suuruste vaheliste seoste leidmise meetod, mis põhineb nende suuruste dimensioonidel.

Vaata Energia ja Dimensionaalanalüüs

Dysoni sfäär

Dysoni sfäär on inglise astronoomi Freeman Dysoni esitatud teoreetiline hiigelehitis.

Vaata Energia ja Dysoni sfäär

E = mc²

Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.

Vaata Energia ja E = mc²

Einsteini väljavõrrandid

Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.

Vaata Energia ja Einsteini väljavõrrandid

Einsteini väljavõrrandite lahendid

Einsteini väljavõrrandite lahendid (inglise keeles solutions of the Einstein field equations) on aegruumid, mis tulenevad üldrelatiivsusteooria Einsteini väljavõrrandite lahendamisest.

Vaata Energia ja Einsteini väljavõrrandite lahendid

Eksimeerlaser

Elektronide siirdumine KrF-laseris ergastatud olekust stabiilsesse olekusse Eksimeerlaser on gaaslaser, mis tekitab ultraviolettkiirgust.

Vaata Energia ja Eksimeerlaser

Elastne keha

Elastne keha on keha, mis välise jõu toimel muudab oma kuju ning selle lakkamisel taastab oma endise kuju.

Vaata Energia ja Elastne keha

Elastsuslaine

Elastsuslaine tekib elastselt deformeeruvas keskkonnas, kui mõne(de) osakes(t)e kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu.

Vaata Energia ja Elastsuslaine

Elektrienergia

Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.

Vaata Energia ja Elektrienergia

Elektrijaam

Soojuselektrijaam. Taamal jahutustornid ehk gradiirid Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Elektrijaam on energia muundamise seadmete ja rajatiste kompleks, mis toodab elektrienergiat teistest energialiikidest.

Vaata Energia ja Elektrijaam

Elektrijalgratas

--> Linnasõidu elektrijalgratas. Mootor on paigaldatud esirattasse, aku asub tagapakiraamil Gocycle'i aku on paigaldatud raami sisse Elektrijalgratas, tuntud ka kui elektriratas, on jalgratas, millele on täiendavaks energiaallikaks paigaldatud elektrimootor.

Vaata Energia ja Elektrijalgratas

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Vaata Energia ja Elektrijuht

Elektrilahendus

Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.

Vaata Energia ja Elektrilahendus

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Vaata Energia ja Elektriväli

Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia

Dielektrilise läbitavuse spekter üle laia sagedusriba. Kujutatud on reaalseid ning imaginaarseid läbitavuse osi ning erinevaid protsesse: iooniline ja dipolaarne relaksatsioon, aatom- ja elektrooniline resonants kõrgematel energiatel Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia (lühendina EIS; tuntud ka kui dielektriline spektroskoopia, impedantsspektroskoopia) on meetod uuritava objekti dielektriliste omaduste mõõtmiseks sageduse funktsioonina.

Vaata Energia ja Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia

Elektromagnetiline inerts

Elektromagnetiline inerts on energia, mis on vajalik elektrivoolu tekitamiseks või katkestamiseks induktiivses ahelas.

Vaata Energia ja Elektromagnetiline inerts

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Vaata Energia ja Elektromagnetiline kiirgus

Elektronafiinsus

Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.

Vaata Energia ja Elektronafiinsus

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Vaata Energia ja Elektronkiht

Elektronmuusika mõisteid

Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".

Vaata Energia ja Elektronmuusika mõisteid

Elektronvolt

Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.

Vaata Energia ja Elektronvolt

Elektroonikakomponent

Mõned elektroonikakomponendid Elektroonikakomponent on teatud kindlate parameetrite ja otstarbega terviklik (osadeks lahutamatu) elektrooniliselt realiseeritav üksikosa.

Vaata Energia ja Elektroonikakomponent

Elektrooniline koormusseade

Elektrooniline koormusseade (ka koormuspank) on seade, mida kasutatakse elektrilise koormuse tekitamiseks ja sellest tuleneva energia muundamiseks või hajutamiseks.

Vaata Energia ja Elektrooniline koormusseade

Elektrooniline rünnak

Elektrooniline rünnak (inglise keeles electronic attack) on elektromagnetilise või suunatud energia kasutamine isikkoosseisu, rajatiste või seadmete ründamiseks, selleks et neutraliseerida või hävitada vastase lahinguvõime või -võimekus või neid halvendada.

Vaata Energia ja Elektrooniline rünnak

Elektrostaatiline masin

Wimshursti masin Elektrostaatiline masin ehk elektrostaatiline generaator on elektrimasin kõrge alalispinge tekitamiseks, kusjuures elektrilaengute nihe ja ülekanne toimub elektrostaatilise induktsiooni põhimõttel.

Vaata Energia ja Elektrostaatiline masin

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Vaata Energia ja Elu

Energeetika mõisteid

Siin on loetletud energeetika mõisteid.

Vaata Energia ja Energeetika mõisteid

Energia jäävuse seadus

Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).

Vaata Energia ja Energia jäävuse seadus

Energia miinimumi printsiip

Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.

Vaata Energia ja Energia miinimumi printsiip

Energiabilanss

Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.

Vaata Energia ja Energiabilanss

Energiajulgeolek

Energiajulgeolek on side riikliku julgeoleku ja energia tarbimiseks kasutatavate loodusvarade vahel.

Vaata Energia ja Energiajulgeolek

Energiamajandus

Energiamajandus tegeleb energia ammutamise, edastamise ja tarbimise korraldamisega.

Vaata Energia ja Energiamajandus

Energiamuundur

Mitmeastmelise energiamuundamise võimalusi Energiamuundur on seade või vahend, mis teisendab mingit liiki energia vastavalt kasutusotstarbele mõnda teist liiki energiaks.

Vaata Energia ja Energiamuundur

Energiapuit

Energiapuit on (soojus)energia saamiseks kasvatatud või valmistatud puit ehk biokütusena kasutatav puit.

Vaata Energia ja Energiapuit

Energiaressurss

Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.

Vaata Energia ja Energiaressurss

Energiatase (kvantfüüsika)

Energiatase ehk energianivoo on mikroosakeste (molekuli, aatomi, aatomituuma) ja nende süsteemide võimalik energia diskreetses (mittepidevas, pidetus) statsionaarses olekus.

Vaata Energia ja Energiatase (kvantfüüsika)

Energiatehnika

Energiatehnika (inglise power engineering) on tehnika haru, mille valdkonda kuuluvad.

Vaata Energia ja Energiatehnika

Energiatihedus

Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).

Vaata Energia ja Energiatihedus

Engie

Engie on Prantsuse energeetikatööstuse kontsern.

Vaata Energia ja Engie

Entroopia

Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.

Vaata Energia ja Entroopia

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Vaata Energia ja Eos

Erg

Erg (kreeka ἔργον, töö) on mehaanilise töö, energia ja soojushulga mõõtühik CGS-süsteemis: kus dyn on jõuühiku düün tähis.

Vaata Energia ja Erg

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Vaata Energia ja Ergastatud olek

Evolutsiooniline majandusteooria

Evolutsiooniline majandusteooria (ka evolutsiooniline majandusteadus; inglise evolutionary economics) on osa peavoolu majandusest.

Vaata Energia ja Evolutsiooniline majandusteooria

Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne

Jablonski diagramm FRET kohta. Tõlge inglise keelest: ''Donor'', doonor; ''Acceptor'', aktseptor; ''Absorption'', neeldumine; ''Relaxation'', soojuslik relaksatsioon; ''Fluorescence'', fluorestsents.

Vaata Energia ja Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Vaata Energia ja Füüsika

Füüsika mõisteid

Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.

Vaata Energia ja Füüsika mõisteid

Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.

Vaata Energia ja Füüsikaliste suuruste loend

FGM-148 Javelin

Javelin (ingl. 'oda') on USA-s valmistatud kantav tankitõrjeraketisüsteem, mis on mõeldud peamiselt soomukite ja tankide hävitamiseks.

Vaata Energia ja FGM-148 Javelin

Filtratsiooni põhiseadus

Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna.

Vaata Energia ja Filtratsiooni põhiseadus

Fluorestsentsmikroskoop

Fluorestsentsmikroskoobi näide. Olympus BX61-l on fluorestsentsi filtreerimiskuubikute torn paigutatud objektiivi kohale. Süsteemis on ka digitaalne kaamera Fluorestsentsmikroskoop on optiline mikroskoop, mida kasutatakse orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite omaduste uurimiseks, lähtudes pigem fluorestsentsist ja fosforestsentsist kui peegeldumisest ja absorptsioonist, aga samas ei välista nende koos kasutamist.

Vaata Energia ja Fluorestsentsmikroskoop

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Vaata Energia ja Footon

Fosforiringe

Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.

Vaata Energia ja Fosforiringe

Fotoefekt

Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.

Vaata Energia ja Fotoefekt

Fotoheterotroofia

Fotoheterotroofia (ehk heterotroofne fototroofia) on organismide toitumistüüp, mille korral energiaallikaks on valgus, süsinikuallikaks aga orgaanilised ühendid.

Vaata Energia ja Fotoheterotroofia

Fotoluminestsents

Kolm luminestseeruvat ainet UV-kiirguses Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist pärast lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines.

Vaata Energia ja Fotoluminestsents

Fotoluminestsentsi kustutamine

söögisoola. Fotoluminestsentsi kustutamine ehk fotoluminestsentsi summutamine on nähtus, mille tulemusena väheneb valguse kiirgumine (emissioon) fluorestseeruvast või fosforestseeruvast molekulist või kristallist.

Vaata Energia ja Fotoluminestsentsi kustutamine

Fototroof

Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.

Vaata Energia ja Fototroof

Foucault' kardiograafia

Foucault' kardiograafia on mitteinvasiivne impedantsmeetod inimese südame mehaaniliste protsesside uurimiseks.

Vaata Energia ja Foucault' kardiograafia

Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur

Galvaanilise eraldusega pingemuundur on niisugune alalispingemuundur, mille väljundpool on sisendpoolest galvaaniliselt eraldatud, mis tähendab, et nende vahel puudub otsene voolurada (elektrijuhte mööda).

Vaata Energia ja Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur

Gammakiirgus

Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Vaata Energia ja Gammakiirgus

Geigeri loendur

Geigeri loendur, ka Geigeri-Mülleri loendur on osakeste detektor ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks.

Vaata Energia ja Geigeri loendur

Generaator

Generaator (ladina k generator tekitaja) on tehnikas seade energia, aine või informatsiooni tootmiseks.

Vaata Energia ja Generaator

Geograafiline tööjaotus

Geograafiline tööjaotus on tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingit tööstus- või põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel spetsialiseerumine ning nendega vahetus.

Vaata Energia ja Geograafiline tööjaotus

Geomeetriline optika

Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika haru, mis kirjeldab valguse levimist läbipaistvas keskkonnas kiirtena.

Vaata Energia ja Geomeetriline optika

Grafeen

Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.

Vaata Energia ja Grafeen

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Vaata Energia ja Gravitatsioon

Gravitatsiooniaku

Gravitatsiooniaku on Maa raskusjõu abil energiat salvestav seade, mis kasutab gravitatsiooni potentsiaalset energiat.

Vaata Energia ja Gravitatsiooniaku

Gravitatsioonilained

neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.

Vaata Energia ja Gravitatsioonilained

Gravitatsiooniväli

Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.

Vaata Energia ja Gravitatsiooniväli

Graviton

Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.

Vaata Energia ja Graviton

Grei

Grei (tähis (Gy) on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Grei võrdub ioniseeriva kiirguse neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks džaul. Ühik on nimetatud inglise füüsiku Louis Harold Gray järgi.

Vaata Energia ja Grei

Gustav Naan

Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.

Vaata Energia ja Gustav Naan

Hadaal

Hadaal ehk ultraabüssaal on ookeani sügavusvöönd, mis hõlmab maailmamere kõige sügavamad alad, kaasa arvatud süvikud.

Vaata Energia ja Hadaal

Halobakterid

''Halobacteria'' sp. koloonia, iga rakk on umbes 5 μm pikk. Halobakterid ehk halofiilsed bakterid (Halobacteria) on arhedeRaik-Hiio Mikelsaar.

Vaata Energia ja Halobakterid

Hambavaap

Hamba ehitus Hambavaap ehk email on atsellulaarne ehk mitterakuline, mineraalne kude, mis koosneb 96% anorgaanilisest ja 4% orgaanilisest komponendist ning veest ning katab hambakrooni.

Vaata Energia ja Hambavaap

Hamiltoniaan

Hamiltoniaan on analüütlises mehaanikas ja kvantmehaanikas matemaatiline operaator, mis kirjeldab olekuvektori ja oleku energia vahelise seost ja seepärast määrab süsteemi oleku muutust ajas.

Vaata Energia ja Hamiltoniaan

Har Gobind Khorana

Har Gobind Khorana (ka Hargobind Khorana hindi keeles हरगोविंद खुराना, pandžabi keeles ਹਰਿ ਗੋਬਿੰਦ ਖੁਰਾਨਾ; 9. jaanuar 1922 Raipur, Chhattīsgarh, India – 9. november 2011 Concord, Massachusetts) oli India päritolu USA biokeemik, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat.

Vaata Energia ja Har Gobind Khorana

Hüdraulika

Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor 'vesi' + aulos 'toru, renn') on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi.

Vaata Energia ja Hüdraulika

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Vaata Energia ja Hüdriidid

Hüdroajam

Hüdroajam ehk hüdrauliline ajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk).

Vaata Energia ja Hüdroajam

Hüdroelektrijaam

Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.

Vaata Energia ja Hüdroelektrijaam

Hüdrosilinder

Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks.

Vaata Energia ja Hüdrosilinder

Hüdrovedelik

Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks.

Vaata Energia ja Hüdrovedelik

Hõõre

Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.

Vaata Energia ja Hõõre

Heli

Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.

Vaata Energia ja Heli

Helienergia

Helienergia on helilainet edasikandva keskkonna osakeste võnkumise energia, mõõtühik džaul (J).

Vaata Energia ja Helienergia

Helikaasid

''E. coli'' helikaasi RuvA struktuur Helikaasid on kõigile elusorganismidele iseloomulikud elutähtsad ensüümid.

Vaata Energia ja Helikaasid

Helilaine

Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.

Vaata Energia ja Helilaine

Hertzsprungi-Russelli diagramm

punase ja valge kääbusega Gliese kataloogist Hertzsprungi-Russelli diagramm ehk lühendatult HR-diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi.

Vaata Energia ja Hertzsprungi-Russelli diagramm

Heterogeenne katalüüs

Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.

Vaata Energia ja Heterogeenne katalüüs

Homolüüs

Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.

Vaata Energia ja Homolüüs

Hoone

Kadriorus (2017) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.

Vaata Energia ja Hoone

Hooratas

kolvidelt (hallid), annab seda energiat vajalikul hetkel väntvõllile tagasi, et mootor saaks sujuvalt edasi töötada. Neljataktilise sisepõlemismootori hooratas koos starteri hammasvööga Sepikoja auruhaamri hooratas Hooratas on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks.

Vaata Energia ja Hooratas

Hundinui

Hundinui (Typha) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.

Vaata Energia ja Hundinui

Ideaalne gaas

Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.

Vaata Energia ja Ideaalne gaas

Igiliikur

Igiliikur ehk perpetuum mobile on kujutletav masin, mis liigub või teeb tööd igavesti.

Vaata Energia ja Igiliikur

Imiku piimasegu

Imiku piimasegu on imetaja piimal või sojapiimal põhinev imiku toitesegu, mida on kohandatud vastavaks imiku toitaine- ja energiavajadusele.

Vaata Energia ja Imiku piimasegu

Implosioon

Plahvatuse korral (ülamine pilt) kiirgub jõud allikast eemale. Implosiooni korral (alumine pilt) variseb objekt enda peale kokku (tavaliselt purustatakse välise jõu poolt)Implosioon on protsess, mille käigus mingi objekt hävitatakse tema iseenda peale kokkusurumise teel.

Vaata Energia ja Implosioon

Impulsslasersadestus

Impulsslasersadestus. Laseriga aurustatakse alumiiniumoksiidist (Al2O3) koosnevat ketast (pildil nähaolev valge ketas, mille kohal on lillakates toonides plasmapilv). Nii sadenevad selle alumiiniumiosakesed õhukese kilena pildi ülaosas nähtavale strontsiontitanaadist (SrTiO3) plaadile.

Vaata Energia ja Impulsslasersadestus

Induktiivsus

Vooluga pooli ümbritsev magnetväli Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus.

Vaata Energia ja Induktiivsus

Induktsioonpliit

Induktsioonpliit (pealiskatteta):näha on lame vasktraadist mähis (keskel temperatuuriandur) Tingmärk induktsioonpliidile sobiva kööginõu põhjal Induktsioonpliit on elektripliit, milles energia kandub metallnõule soojusena üle elektriinduktsiooni teel.

Vaata Energia ja Induktsioonpliit

Initsiaator

Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.

Vaata Energia ja Initsiaator

Instrumentaalanalüüs

küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.

Vaata Energia ja Instrumentaalanalüüs

Intensiivsus (füüsika)

Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.

Vaata Energia ja Intensiivsus (füüsika)

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Vaata Energia ja Ioniseeriv kiirgus

Ioonmootor

NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.

Vaata Energia ja Ioonmootor

Isesüttimine

Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.

Vaata Energia ja Isesüttimine

Isohooriline protsess

pV-diagrammil väljendab isohoorilist protsessi vertikaalne joon, sest protsessis muutub rõhk, mitte ruumala Isohooriline protsess on termodünaamiline protsess, mis toimub jääval mahul (ruumalal); protsessi muutuvad suurused on rõhk ja temperatuur.

Vaata Energia ja Isohooriline protsess

Jahutamine

Jahutamine ehk jahutus on keskkonna, eseme, materjali, seadme või selle osa temperatuuri alandamine.

Vaata Energia ja Jahutamine

Jääkaru

Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.

Vaata Energia ja Jääkaru

Jäämurdja

Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.

Vaata Energia ja Jäämurdja

Jätkusuutlik arhitektuur

Sydney One Central Parki rippuvad aiad Jätkusuutlik arhitektuur (inglise keeles sustainable architecture) on arhitektuuri alaliik, mis püüab energiatõhususe ja keskkonnasõbralike materjalide kasutamisega vähendada hoonete negatiivset mõju keskkonnale.

Vaata Energia ja Jätkusuutlik arhitektuur

Józef Rotblat

Josef Rotblat (1944) Józef Rotblat (4. november 1908 Varssavi – 31. august 2005 London) oli Poolas sündinud juudi päritolu füüsik, Nobeli rahuauhinna laureaat.

Vaata Energia ja Józef Rotblat

Johannes Hint

Johannes Hint (ka Johannes Rudolph Hint; 20. september 1914 Kuusnõmme küla, Saaremaa – 5. september 1985 Patarei vangla, Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor (1963).

Vaata Energia ja Johannes Hint

Juht (füüsika)

Juht on füüsikas aine või toode energia edasikandmiseks selle eri vormides: elektrivooluga (elektrijuht), soojusega (soojusjuht) ja lainega (valguslainejuht, raadilainejuht, helilainejuht).

Vaata Energia ja Juht (füüsika)

Juhtivus

Juhtivus on aine füüsikaline omadus edasi kanda energiat või teist ainet.

Vaata Energia ja Juhtivus

Juhtmevaba laadimine

Juhtmevaba laadimine (inglise keeles Wireless Charging) on elektrienergia edastamine kahe objekti vahel ilma elektrijuhtmeteta.

Vaata Energia ja Juhtmevaba laadimine

Juhtmevaba toitega täitur

Juhtmevaba toitega täitur on mootor või muundur, mis saab tööks vajaliku toite õhu kaudu.

Vaata Energia ja Juhtmevaba toitega täitur

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Vaata Energia ja Jumal

Juuremügarad

endoplasmaatilist retiikulumi, diktüosoomi ja rakukesta Juuremügarad ehk noodulid moodustuvad taimede (eelkõige liblikõieliste, Fabaceae) juurtel, kui taim on sümbioosis õhulämmastikku fikseeriva bakteri ehk mügarbakteriga.

Vaata Energia ja Juuremügarad

Kaaspigmendid

Kaaspigmendid (ka antennpigmendid, lisapigmendid; inglise accessory pigments) on valgust neelavad pigmendid, mida on leitud paljude autotroofide kloroplastidest ja tsüanobakteritest.

Vaata Energia ja Kaaspigmendid

Kalevi Kull

Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020.

Vaata Energia ja Kalevi Kull

Kalor

Kalor (lad calor ’soojus, kuumus’; tähis cal) on mittesüsteemne (SI-väline) soojushulga mõõtühik.

Vaata Energia ja Kalor

Kalorsus

Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.

Vaata Energia ja Kalorsus

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Vaata Energia ja Karbiidid

Karotenoidid

Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.

Vaata Energia ja Karotenoidid

Kasutegur

Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).

Vaata Energia ja Kasutegur

Kataboliitne repressioon

Kataboliitne repressioon ehk glükoosiefekt (inglise keeles catabolite repression) on nähtus, mille korral erinevate süsivesikute esinemisel kasvukeskkonnas eelistatakse süsiniku- ja energiaallikana ühte kindlat süsivesikut.

Vaata Energia ja Kataboliitne repressioon

Katabolism

Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.

Vaata Energia ja Katabolism

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Vaata Energia ja Katalüüs

Katoodtolmustamine

Katoodtolmustamine on füüsikalise aurufaas-sadestuse meetod õhukeste tahkiskilede sadestamiseks.

Vaata Energia ja Katoodtolmustamine

Kavandatud vananemine

Eluea lühendamine Philipsi rösteris: tootel on liiga palju lisafunktsioone, mis muudavad selle kallimaks, kuid töökindlus on rangelt piiratud garantiiajaga Kavandatud vananemine (ka tööea lühendamine) on majandusskeem, mis põhineb ettekavatsetult lühikese kõlblikkusajaga toodete loomisel.

Vaata Energia ja Kavandatud vananemine

Kütteväärtus

Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.

Vaata Energia ja Kütteväärtus

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Vaata Energia ja Kütus

Kütuseelement

Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.

Vaata Energia ja Kütuseelement

Kütuseelementide vesinikuenergeetika

Kütuseelementide vesinikuenergeetika kujutab endast vesiniku energia kasutamist kütuseelementide abil.

Vaata Energia ja Kütuseelementide vesinikuenergeetika

Kõrgendav pingemuundur

Kõrgendav pingemuundur (ingl boost converter) on induktiivse salvestiga (induktiivpooliga) alalispingemuundur, mille abil muundatakse sisend-alalispinge kõrgema väärtusega väljund-alalispingeks.

Vaata Energia ja Kõrgendav pingemuundur

Kõrgmolekulaarsed ühendid

Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.

Vaata Energia ja Kõrgmolekulaarsed ühendid

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Vaata Energia ja Keemia mõisteid

Keemiaseadused

Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.

Vaata Energia ja Keemiaseadused

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Vaata Energia ja Keemiline energia

Keemiline plahvatus

Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.

Vaata Energia ja Keemiline plahvatus

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Vaata Energia ja Keemiline reaktsioon

Keemiline vooluallikas

Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.

Vaata Energia ja Keemiline vooluallikas

Keemiliste sidemete energia

Keemiliste sidemete energia on keemilistes sidemetes olev energia.

Vaata Energia ja Keemiliste sidemete energia

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Vaata Energia ja Keemistemperatuur

Kemosorptsioon

Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.

Vaata Energia ja Kemosorptsioon

Kemotroof

Kemotroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat, neid aineid oksüdeerides.

Vaata Energia ja Kemotroof

Keskkonnaarvestus

Keskkonnaarvestus (inglise keeles environmental accounting) on raamatupidamise osa, kus selgitatakse välja, kui palju toorainet ja energiat kulub toote või teenuse tootmiseks ja/või osutamiseks ja mis on selle keskkonnamõju rahaline väärtus olelusringi jooksul.

Vaata Energia ja Keskkonnaarvestus

Keskkonnaindikaator

Keskkonnaindikaator ehk keskkonnanäitaja ehk keskkonnamõõdik on näitaja, mis iseloomustab keskkonna seisundit ning selle mõju inimestele, ökosüsteemidele ja materjalidele.

Vaata Energia ja Keskkonnaindikaator

Kiirgavus

Kiirgavus (inglise keeles radiant exitance), tähis M_\text, on radiomeetrias kiirgusallika pinnaühikult lähtuv kiirgusvoog: kus \Phi_\text on pinnalt A lähtuv kiirgusvoog.

Vaata Energia ja Kiirgavus

Kiirgusenergia

Kiirgusenergia kui üks radiomeetria põhisuurusi on energia, mis kandub üle kiirgusena, s.o elektromagnetlainetena.

Vaata Energia ja Kiirgusenergia

Kiirgusvoog

Kiirgusvoog (inglise keeles radiant flux), tähis \Phi_e, on radiomeetrias kiirguse võimsus (ühik vatt), s.o reaalse või virtuaalse pinna poolt ajaühikus kiiratava või vastuvõetava elektromagnetkiirguse energia: kus \mathrmQ_e on energia, mida elektromagnetkiirgus ajavahemikus \mathrmt edasi kannab.

Vaata Energia ja Kiirgusvoog

Kilogramm

Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Vaata Energia ja Kilogramm

Kilovatt-tund

Kilovatt-tund (tähis kWh) on energia ühik, mida kasutatakse peamiselt elektri- ja soojusenergeetikas.

Vaata Energia ja Kilovatt-tund

Kineetiline energia

Kineetiline energia on energia.

Vaata Energia ja Kineetiline energia

Kinemaatika

Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).

Vaata Energia ja Kinemaatika

Kirchhoffi kiirgusseadus

Kirchhoffi kiirgusseadus kirjeldab termilises tasakaalus olevas kehas neelduva ja sellest kiirguva energia vahelist seost.

Vaata Energia ja Kirchhoffi kiirgusseadus

Klassikaline füüsika

Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.

Vaata Energia ja Klassikaline füüsika

Klassikaline mehaanika

450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Vaata Energia ja Klassikaline mehaanika

Klaviatuur (infotehnoloogia)

Klaviatuuril tippimine Klaviatuur ehk sõrmistik on riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend.

Vaata Energia ja Klaviatuur (infotehnoloogia)

Kolb

silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.

Vaata Energia ja Kolb

Kondensaator

Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.

Vaata Energia ja Kondensaator

Koostöine kontakt

Kontaktioskused suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007) Koostöine kontakt (pr rapport, rapporter 'side, seos, võrdne vahetus') on usaldust toetav vastastikune suhe, mille loomiseks kasutatakse sünkroonimist.

Vaata Energia ja Koostöine kontakt

Korvõielised

Korvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.

Vaata Energia ja Korvõielised

Kosmiline inflatsioon

Kosmiline inflatsioon on füüsika teooria, mis kirjeldab ruumi paisumist varajases universumis, pakkudes välja oletuse, et ajavahemikus 10^ ja 10^ sekundit pärast Suurt Pauku oli ruumi paisumine palju suurem kui sellele järgnenud perioodil.

Vaata Energia ja Kosmiline inflatsioon

Kosmiline kiirgus

Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Vaata Energia ja Kosmiline kiirgus

Kreatiin

Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis.

Vaata Energia ja Kreatiin

Kvant

Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.

Vaata Energia ja Kvant

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Vaata Energia ja Kvantfüüsika

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Vaata Energia ja Kvantmehaanika

Kvasar

Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum.

Vaata Energia ja Kvasar

Labamasin

Labamasina näide: Telgvoolusega kompressor. Üheastmelise telgkompressori skeem Labamasin on seade, mis muundab vooluse (fluidumi: vedeliku või gaasi) energiat pöörleva võlli energiaks (näiteks hüdro- ja tuuleturbiin) või vastupidi (näiteks ventilaator).

Vaata Energia ja Labamasin

Lagunemine

Männikjärve raba vana laudtee, mis on lagunenud Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.

Vaata Energia ja Lagunemine

Lagunemisreaktsioon

Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

Vaata Energia ja Lagunemisreaktsioon

Laine

Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.

Vaata Energia ja Laine

Lantaan-strontsium-koobaltoksiid

Lantaan-strontsium-koobaltoksiid (LSC) või lantaan-strontsiumkobaltiid on keraamiline materjal, mille keemiliseks valemiks on La1-xSrxCoCO3-δ.

Vaata Energia ja Lantaan-strontsium-koobaltoksiid

Laserablatsioon

Laserablatsiooni meetod on võtete kogu süsiniknanotorude tootmiseks, mille töötas välja Smalley töögrupp.

Vaata Energia ja Laserablatsioon

Laserindutseeritud plasma spektroskoopia

LIBSi katseseadmete üldine skeem Laserindutseeritud plasma spektroskoopia (ingl k Laser-induced breakdown spectroscopy, LIBS) on aatomemissioonspektroskoopia meetod, kus kasutatakse aatomi ergastamiseks võimsat laserimpulssi.

Vaata Energia ja Laserindutseeritud plasma spektroskoopia

Läbipaistvus

Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.

Vaata Energia ja Läbipaistvus

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Vaata Energia ja Lämmastik

Lämmastikuringe

Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.

Vaata Energia ja Lämmastikuringe

Leek

Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.

Vaata Energia ja Leek

Lift

Lifti tähistav piktogramm Liftišaht Lift (ingliskeelsest sõnast lift 'tõstma') on katkendliku talitlusega paikne tõstuk, mille kabiin või platvorm liigub mööda igast küljest suletud püstšahti paigaldatud jäiku liftirööpaid.

Vaata Energia ja Lift

Lignotselluloosi lagundamine

Lignotselluloosi lagundamine seisneb polüsahhariididest koosneva lignotselluloosi ensümaatilisel lagundamisel seente ja bakterite poolt.

Vaata Energia ja Lignotselluloosi lagundamine

Lihatööstus

Lihatööstus on toiduainetööstuse haru, mis tegeleb veise-, sea-, lamba-, linnu-, küüliku-, hobuse- ning teiste kodu- ja metsloomade liha ümbertöötlemisega.

Vaata Energia ja Lihatööstus

Liiklusõnnetus

Liiklusõnnetuste teemaline sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all, 2011 Külgkokkupõrge Laupkokkupõrge Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Vaata Energia ja Liiklusõnnetus

Liim

Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.

Vaata Energia ja Liim

Liimpuit

Liimpuidust sillakonstruktsioon Itaalias Bergamos Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, kus puidukihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga.

Vaata Energia ja Liimpuit

Liitosakesed

Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.

Vaata Energia ja Liitosakesed

Liitrünksajupilv

Liitrünksajupilv ehk mitmeelemendiline äike on mitmest omavahel seotud rünksajupilvest koosnev kogum.

Vaata Energia ja Liitrünksajupilv

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Vaata Energia ja Linnud

Linnutee

Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.

Vaata Energia ja Linnutee

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Vaata Energia ja Lipiidid

Litši

Litšid Viljad koos seemnega Litši on hiina litšipuu (Litchi chinensis) vili.

Vaata Energia ja Litši

Logik der Forschung

"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.

Vaata Energia ja Logik der Forschung

Loomulike ühikute süsteem

Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.

Vaata Energia ja Loomulike ühikute süsteem

Ludwig von Bertalanffy

Karl Ludwig von Bertalanffy (19. september 1901 Viin, Austria – 12. juuni 1972 New York, USA) oli bioloog, kes tegeles teoreetilise bioloogia ja organismide kasvu modelleerimisega.

Vaata Energia ja Ludwig von Bertalanffy

Luminestsents

Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.

Vaata Energia ja Luminestsents

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Vaata Energia ja Maa

Maapinnalähedane geotermaalenergia

Maapinnalähedase geotermaalenergiana käsitletakse tavaliselt kuni 200 m sügavuseni esinevat energiat.

Vaata Energia ja Maapinnalähedane geotermaalenergia

Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon

MALDI-TOF massispektromeeter Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon (MALDI) on pehme ionisatsioonitehnika, mida kasutatakse massispektromeetrias.

Vaata Energia ja Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon

Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia

Madala energiaga ioonide hajumisspektroskoopia (LEIS ehk low-energy ion scattering spectroscopy), ehk lihtsamalt ioonhajumismeetodil spektroskoopia, on äärmiselt pinnatundlik analüüsimeetod materjalide keemilise ja struktuurilise koostise määramiseks.

Vaata Energia ja Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Vaata Energia ja Magnetiit

Magnetiline sulustamine

Magnetiline sulustamine (inglise magnetic confinement (fusion)) on inertsiaalse sulustamise (inertial confinement (fusion)) kõrval üks kahest põhimeetodist, millega hoida laetud osakesi eemal ümbritsevast keskkonnast ning teha sellega võimalikuks nende energia suhteliselt pikaajaline säilitamine, kasvatamine ja/või suunamine.

Vaata Energia ja Magnetiline sulustamine

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Vaata Energia ja Magnetväli

Mahtuvus

Elektrimahtuvus (lühemalt mahtuvus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut.

Vaata Energia ja Mahtuvus

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Vaata Energia ja Majanduskasv

Marsi kliima

Marss Marsi kliima on planeedi Marss keskmistatud ilmade režiim.

Vaata Energia ja Marsi kliima

Massi jäävuse seadus

Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.

Vaata Energia ja Massi jäävuse seadus

Mastaabisääst

Esialgse tootmismahu Q suurenemisel Q2-ni alaneb tootmisühiku kulu C kuni C1-ni. Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine.

Vaata Energia ja Mastaabisääst

Matrix

"The Matrix" või "Matrix" on 1999.

Vaata Energia ja Matrix

Märgumine

Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.

Vaata Energia ja Märgumine

Mõõteriist

Kangkaal (massi mõõteriist) Pöördpool-mõõtemehhanism Multimeeter (mitme elektrilise suuruse mõõtmiseks) Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul.

Vaata Energia ja Mõõteriist

Mehaaniline resonants

Mehaaniliseks resonantsiks nimetatakse mehaanilise süsteemi omadust neelata energiat paremini, kui perioodilite välisjõudude sagedus ühtib süsteemi omavõnkesagedusega.

Vaata Energia ja Mehaaniline resonants

Melaniin

Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Vaata Energia ja Melaniin

Membraanipotentsiaal

Membraanipotentsiaal on rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani.

Vaata Energia ja Membraanipotentsiaal

Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Vaata Energia ja Merebioloogia

MERIS

MERIS (inglise keeles The MEdium Resolution Imaging Spectrometer) on üks põhilisemaid Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) kuuluvaid instrumente ENVISAT-satelliidi pardal.

Vaata Energia ja MERIS

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Vaata Energia ja Metaan

Metaani oksüdeerivad bakterid

''Methylococcus capsulatus'' kasvamas suure vasesisaldusega keskkonnas Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist.

Vaata Energia ja Metaani oksüdeerivad bakterid

Metallurgia

Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.

Vaata Energia ja Metallurgia

Mikrokanooniline ansambel

Mikrokanooniline ansambel on statistiline ansambel, mis on moodustatud samasuguse ruumala, energia ja osakeste arvuga isoleeritud tasakaalulistest termodünaamilistest süsteemidest.

Vaata Energia ja Mikrokanooniline ansambel

Mikrolainekeemia

Mikrolainekeemia on teadusharu, kus keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks kasutatakse mikrolainekiirgust.

Vaata Energia ja Mikrolainekeemia

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Vaata Energia ja Mikroorganismid

Miksotroof

Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.

Vaata Energia ja Miksotroof

Mineraliseerumine

Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks.

Vaata Energia ja Mineraliseerumine

Mis tunne on olla nahkhiir?

"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.

Vaata Energia ja Mis tunne on olla nahkhiir?

Mitmekomponentne reaktsioon

Mitmekomponentne reaktsioon on keemiline protsess, milles osaleb kolm või enam lähteühendit (komponenti), mis moodustavad ühe produkti.

Vaata Energia ja Mitmekomponentne reaktsioon

Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.

Vaata Energia ja Mitokondriaalne DNA

Molekulaarjuhtivus

Molekulaarjuhtivus (G) on molekulaarelektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse üksikmolekuli võimet transleerida elektrone ühelt elektroodilt teisele.

Vaata Energia ja Molekulaarjuhtivus

Molekulaarorbitaal

Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.

Vaata Energia ja Molekulaarorbitaal

Molekulaarorbitaalide teooria

Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.

Vaata Energia ja Molekulaarorbitaalide teooria

Molekuli steeriline pinge

Keemias tähendab steeriline pinge ehk molekuli pingestatus kõrgemat molekulisisest energiat, mis tuleneb molekuli struktuurist, kui aatomid on üksteise suhtes mitte kõige soodsamas ruumilises paigutuses.

Vaata Energia ja Molekuli steeriline pinge

Mootor

Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.

Vaata Energia ja Mootor

Mulla orgaaniline aine

Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.

Vaata Energia ja Mulla orgaaniline aine

Mulla-taime-atmosfääri kontiinum

Muld, taim ja atmosfäärMulla-taime-atmosfääri kontiinum ehk SPAC (Soil – Plant – Atmosphere continum) on vee pideva liikumise rada läbi taimede mullast atmosfääri.

Vaata Energia ja Mulla-taime-atmosfääri kontiinum

Murenemine

Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.

Vaata Energia ja Murenemine

Must huumor

Keks tühjusse Must huumor on huumori alaliik, milles naljana tajutakse agressiooni, sadismi vm vägivalda.

Vaata Energia ja Must huumor

Muundur

Muundur on seade, mis muundab ühte liiki energia teist liiki energiaks.

Vaata Energia ja Muundur

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.

Vaata Energia ja Muutumine

Naatriumioonaku

Ronald Väli demonstreerimas isetehtud naatriumioonpatareid, millega süütab LED-tule Naatriumioonaku ehk Na-ioonaku on aku, mis kasutab laengukandjatena naatriumi ioone.

Vaata Energia ja Naatriumioonaku

Naftariik

Naftariik on riik, millel on suuri naftamaardlaid ning mis teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga.

Vaata Energia ja Naftariik

Närviimpulss

Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.

Vaata Energia ja Närviimpulss

Nõidus

Zimbabwe arst-nõid Nõiakostüüm Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).

Vaata Energia ja Nõidus

Neeldumisdoos

Neeldumisdoos on füüsikaline suurus (tähis D) aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta (džauli kilogrammi kohta, J/kg).

Vaata Energia ja Neeldumisdoos

Neljataktiline sisepõlemismootor

Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas sõidukitele ja statsionaarsetele seadmetele.

Vaata Energia ja Neljataktiline sisepõlemismootor

Netoproduktsioon

Netoproduktsioon ehk puhastoodang on mõiste ökoloogiast, mille all mõeldakse mingil perioodil assimileeritud energiakogust, lahutades viimasest maha sama ajavahemiku jooksul rakuhingamise tarbitud energia.

Vaata Energia ja Netoproduktsioon

Neurotransmitter

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Vaata Energia ja Neurotransmitter

Neutrontäht

Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.

Vaata Energia ja Neutrontäht

Newtoni pendel

Liikuva Newtoni pendli animatsioon Newtoni pendel Newtoni pendel (ka Newtoni häll) on Isaac Newtoni järgi nimetatud seadeldis, mis demonstreerib impulsi ja energia jäävuse seadust ning hõõrde ja võnkeenergia hajumise efekte.

Vaata Energia ja Newtoni pendel

Nitrosomonas

''Nitrosomonas eutropha'' Nitrosomonas on perekond ellipsikujulisi kemoautotroofseid mullas, aga ka nahal elavaid baktereid.

Vaata Energia ja Nitrosomonas

Njuutonmeeter

Njuuutonmeeter Njuutonmeeter on jõumomendi ühik, tähis N·m.

Vaata Energia ja Njuutonmeeter

Noetheri teoreem

Emmy Noether, matemaatik, kelle järgi on teoreem nime saanud Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale mingi jäävusseadus.

Vaata Energia ja Noetheri teoreem

Noosfäär

Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber.

Vaata Energia ja Noosfäär

Odr

Odr (vanapõhja keeles Óðr) on Freyja mees muinaspõhja mütoloogias.

Vaata Energia ja Odr

Odrajahu

Odrajahu on jahu, mida saadakse odraterade kuivatamise ja jahvatamise teel.

Vaata Energia ja Odrajahu

Oklo georeaktor

Gabon Gabon, Haut-Ogooué provints Oklo georeaktor on Gabonis paiknev uraanimaardla, kus kunagi esines lõhustumisreaktsioon, mis töötas nagu tänapäevane kiire briider-tüüpi reaktor.

Vaata Energia ja Oklo georeaktor

Oksüdatiivne fosforüülimine

Oksüdatiivse fosforüülimise skeem. Mitokondri sisemembraanil asub elektronide transpordi ahel (ETA) Oküdatiivne fosforüülimine on mitokondri sisemembraanil toimuv metaboolne rada, mille käigus sünteesivad ensüümid ADP-st ATP-d, kasutades koensüümide NADH ja FADH2 oksüdeerimise käigus vabanevat energiat.

Vaata Energia ja Oksüdatiivne fosforüülimine

Olekuparameetrid

Olekuparameetrid on füüsikalised suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süsteemi olekut.

Vaata Energia ja Olekuparameetrid

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Vaata Energia ja Organism

Orkaan

Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004 Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005 Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.

Vaata Energia ja Orkaan

Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

Vaata Energia ja Osmoos

Osoon

Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.

Vaata Energia ja Osoon

Pakend

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.

Vaata Energia ja Pakend

Paul Dirac

Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol, Inglismaa, Suurbritannia – 20. oktoober 1984 Tallahassee, Florida, USA) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.

Vaata Energia ja Paul Dirac

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Vaata Energia ja Päike

Päikesekollektor

Päikesekollektor (ingl k solar collector) on seadeldis, mis neelduva päikesekiirguse toimel soojendab kollektorit läbivat soojuskandjat, mille vahendusel saab kütta tarbevett.

Vaata Energia ja Päikesekollektor

Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010–2013

Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava aastateks 2010–2013 on Põhjamaade Ministrite Nõukogu energiapoliitilise töörühma koostatud dokument, mis määrab peamised suunad Põhjamaade energiaalases koostöös.

Vaata Energia ja Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010–2013

Põhjamaade Tippteaduse Algatus

Põhjamaade Tippteaduse Algatus (inglise keeles Nordic Top-level Research Initiative, rootsi keeles Toppforskningsinitiativet) on Põhjamaade ühine programm, mis keskendub uurimistööle ja innovatsioonile kliima, energia ja keskkonnaga seotud valdkondades.

Vaata Energia ja Põhjamaade Tippteaduse Algatus

Põlemissoojus

Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.

Vaata Energia ja Põlemissoojus

Põlevkivituhk

Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.

Vaata Energia ja Põlevkivituhk

Pidev spekter

Pidev spekter ehk pidevspekter on mingi füüsikalise suuruse (harilikult energia või lainepikkuse) sujuvalt muutuva väärtusega vahemik.

Vaata Energia ja Pidev spekter

Pihtla valla lipp

Pihtla valla lipp Pihtla valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Pihtla valla lipp.

Vaata Energia ja Pihtla valla lipp

Pihtla valla vapp

Pihtla valla vapp Pihtla valla vapp on Saare maakonna endise Eesti haldusüksuse Pihtla valla vapp.

Vaata Energia ja Pihtla valla vapp

Pikkliin

Pikkliin on kahest rööpsest voolujuhist moodustatud elektriliin, mille geomeetriline pikkus on suurem liinis leviva elektromagnetlaine pikkusest.

Vaata Energia ja Pikkliin

Pindpinevustegur

Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).

Vaata Energia ja Pindpinevustegur

Pinnaplasmonid

Laengutiheduse pikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. Elektromagnetlainetega sidestunud laengutiheduse võnkumisi nimetatakse pinnaplasmon-polaritonideks. Paremal on näidatud elektrivälja eksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda Plasma võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks.

Vaata Energia ja Pinnaplasmonid

Plahvatus

Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.

Vaata Energia ja Plahvatus

Plahvatusohtlik aine

Plahvatusohtlik aine on aine, mis töötlemisel, kasutamisel, säilitamisel või teisaldamisel võib plahvatada.

Vaata Energia ja Plahvatusohtlik aine

Plancki ühikud

Plancki ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi, mille esitas 1901.

Vaata Energia ja Plancki ühikud

Plancki konstant

Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.

Vaata Energia ja Plancki konstant

Plancki valem

Plancki valemit kasutatakse valguse footonite energia arvutamiseks.

Vaata Energia ja Plancki valem

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Vaata Energia ja Plasma

Plasmonid

Plasmoniks nimetatakse plasma võnkumiste kvanti.

Vaata Energia ja Plasmonid

Pliiaku

Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.

Vaata Energia ja Pliiaku

Polümeerid

Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.

Vaata Energia ja Polümeerid

Poolvaba elektron

Poolvaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ning saab liikuda aatomitevahelises ruumis, kuid tema energia pole piisav väljumaks aine pinnast.

Vaata Energia ja Poolvaba elektron

Populatsiooni struktuur

Populatsiooni struktuur on populatsiooni ülesehitus, mis määrab populatsiooni olemuse.

Vaata Energia ja Populatsiooni struktuur

Port (elektriahelate teooria)

Vool '' '''I''' '', mis siseneb pordi ühe klemmi (ühenduskoha) kaudu, on seesama vool, mis väljub läbi teise klemmi Port on elektriahelate teoorias elektrilülituse klemmide (väljaviikude) paar ühenduse loomiseks välise elektriahelaga (elektri- või elektroonikalülitusega, elektritoiteallikaga).

Vaata Energia ja Port (elektriahelate teooria)

Potentsiaalibarjäär

Joonis 1. Potentsiaalse energia graafiku näide Joonis 2. Ristkülikuline potentsiaalibarjäär Potentsiaalibarjäär on ruumipiirkond, mis eraldab kaht madalama potentsiaaliga ruumiosa.

Vaata Energia ja Potentsiaalibarjäär

Potentsiaalne energia

Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.

Vaata Energia ja Potentsiaalne energia

Poyntingi vektor

Poyntingi vektor on elektromagnetvälja energia voo vektor.

Vaata Energia ja Poyntingi vektor

Primaarenergia

Primaarenergia (Primary energy) on energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada.

Vaata Energia ja Primaarenergia

Primaarvalgusallikas

Primaarvalgusallikas (inglise keeles primary light source) on esmane valgusallikas.

Vaata Energia ja Primaarvalgusallikas

Proteobakterid

Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid.

Vaata Energia ja Proteobakterid

Punapanda

Punapanda ehk panda (ka punane panda, väike panda. tulikass; Ailurus fulgens) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajaliik.

Vaata Energia ja Punapanda

Puri

Leipuri Hiina üherattalistele kärudele on lisatud puri (20. sajandi algus) Puri ehk seil on tavaliselt tugevast tihedast riidest, tänapäeval ka kilematerjalist valmistatud ja masti külge kinnitatud tuulepüüdur-pind, mis muundab tuule energia veepinnal (või maapinnal) oleva purjega varustatud aluse taglase abil liikumiseks.

Vaata Energia ja Puri

Purilend

Mäeveerulend: tuul, mäe tuulpealne nõlv ja mäe tuulealune nõlv (A) rünkpilv 1 – päikesekiirgusest soojenenud õhk maapinna kohal; 2 – ümbritsevast õhust soojem õhk tõuseb; 3 – jahenenud õhk laskub (konvektiivliikumine).

Vaata Energia ja Purilend

Purjetamine

Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.

Vaata Energia ja Purjetamine

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Vaata Energia ja Radioaktiivne isotoop

Radiolüüs

Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.

Vaata Energia ja Radiolüüs

Radiomeetria

Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod.

Vaata Energia ja Radiomeetria

Rakettmootor

Vedelkütusrakettmootori RS-68 katsetamine Rakettmootor on reaktiivmootor, mis ei vaja reaktiivjoa tekitamiseks väliskeskkonda.

Vaata Energia ja Rakettmootor

Rakku sisenevad peptiidid

Rakku sisenevad peptiidid (RSP-d; inglise keeles cell-penetrating peptides) on peptiidid, mis keskmiselt koosnevad 5–40 aminohappest ja on võimelised tungima rakku.

Vaata Energia ja Rakku sisenevad peptiidid

Ramachandrani graafik

pmid.

Vaata Energia ja Ramachandrani graafik

Ramani hajumine

Ramani hajumine ehk Ramani efekt on valguse mitteelastne hajumine valguse interaktsiooni tõttu molekulide ja kristallide võnkemoodidega.

Vaata Energia ja Ramani hajumine

Raske nafta

Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20.

Vaata Energia ja Raske nafta

Rasvhapete mobilisatsioon

Rasvhapete mobilisatsioon on kehas toimuv protsess, mille eesmärk on stressiga toimetulekuks varustada kudesid piisava koguse energiaga.

Vaata Energia ja Rasvhapete mobilisatsioon

Rauaskadu

Rauaskadu on energiakulu, mis tekib elektromagnetilises materjalis (nt trafo magnetsüdamikus) ajaliselt muutuva magnetvälja toimel ja eraldub soojusena.

Vaata Energia ja Rauaskadu

Röntgenfluorestsents

Röntgenfluorestsents (ingl k X-ray fluorescence, XRF) on karakteristlik sekundaarsete röntgenikiirte emissioon ainest, mida on ergastatud kõrge energiaga röntgenikiirtega või gammakiirgusega.

Vaata Energia ja Röntgenfluorestsents

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Vaata Energia ja Röntgenikiirgus

Röntgenitoru

Röntgenitoru on seade, mis tekitab röntgenikiirgust.

Vaata Energia ja Röntgenitoru

Röntgenstruktuurianalüüs

Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.

Vaata Energia ja Röntgenstruktuurianalüüs

Reaktiivmootor

Texases, USA-s 2014. aastal Reaktiivmootor on mootor, milles edasiviiv jõud on põhjustatud vastassuunas väljavoolava gaasi- või vedelikujoa kiirenemise vastumõjust.

Vaata Energia ja Reaktiivmootor

Reaktsiooni kiirus

Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.

Vaata Energia ja Reaktsiooni kiirus

Reaktsioonikoordinaat

Astmeline reaktsioon: HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel) Katalüütilise ja mittekatalüütilise protsessi energia muutus reaktsiooni käigus Keemias on reaktsioonikoordinaat abstraktne ettekujutus reaktsiooni kulgemise teest lähteainetelt produktideni.

Vaata Energia ja Reaktsioonikoordinaat

Rekuperatiivpidurdus

Rekuperatiivpidurdussüsteem Škoda Astra trammi katusel Rekuperatiivpidurduseks nimetatakse energia taaskasutamist, kus sõiduki või mõne muu liikuva objekti pidurdamisel muundatakse kineetiline energia mõneks muuks kasutatavaks energialiigiks või salvestatakse.

Vaata Energia ja Rekuperatiivpidurdus

Religioon

Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Vaata Energia ja Religioon

Resonants (keemia)

Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.

Vaata Energia ja Resonants (keemia)

Ressursid

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.

Vaata Energia ja Ressursid

Riigi arengutase

Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada.

Vaata Energia ja Riigi arengutase

RluD

RluD (nimi inglise keelest: Ribosomal large subunit pseudouridine synthase D, endine nimi Yfil) on pseudouridiini (Ψ ehk psii) süntaas.

Vaata Energia ja RluD

RNA maailma hüpotees

RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu.

Vaata Energia ja RNA maailma hüpotees

Roheline

Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.

Vaata Energia ja Roheline

Roheline energia

Roheline energia on taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia.

Vaata Energia ja Roheline energia

Rolls-Royce Trent 900

Rolls-Royce Trent 900 on ettevõtte Rolls-Royce Limited madalrõhuline gaasiturbiinmootor.

Vaata Energia ja Rolls-Royce Trent 900

Saadus

Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.

Vaata Energia ja Saadus

Sagedushüplemine

Signaali sagedus ajas sagedushüplemise kasutamisel Sagedushüplemine, ka sagedushüpitamine (inglise keeles Frequency hopping, ka Frequency-hopping spread spectrum 'sagedushüplemisega spektrilaotus') on raadiosignaali edastamise viis, kus kasutatakse fikseeritud ribalaiusega signaali saatesageduse kiiret muutmist.

Vaata Energia ja Sagedushüplemine

Saha võrrand

Saha võrrand (ka Saha ionisatsioonivõrrand, Eggerti-Saha võrrand) kirjeldab gaasi ionisatsiooniastme sõltuvust temperatuurist.

Vaata Energia ja Saha võrrand

Satelliidi alamsüsteemid

ESTCube-1 ehitust ja alamsüsteeme illustreeriv joonis Satelliidi alamsüsteem on osa satelliidist, mis täidab ühte kindlat ülesannet.

Vaata Energia ja Satelliidi alamsüsteemid

Satelliitokeanograafia

Satelliitokeanograafia on okeanograafia haru, mis kasutab ookeani ja tema protsesside kohta vaatlusandmete saamiseks satelliite.

Vaata Energia ja Satelliitokeanograafia

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Vaata Energia ja Süsihappegaas

Süsinikdioksiidimaks

Süsinikumaksu rakendamine ja heitekogustega kauplemine maailma riikides 2019. aastal. Roheline – toimub CO2 kogustega kauplemine; sinine – süsinikumaks on kehtestatud või kehtestamisel; kollane – CO2 heitekogustega kauplemine toimub järelevalve all või on kehtestatud süsinikumaks.

Vaata Energia ja Süsinikdioksiidimaks

Süsiniknanotoru

Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.

Vaata Energia ja Süsiniknanotoru

Seismilised lained

Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.

Vaata Energia ja Seismilised lained

Seisulaine

pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.

Vaata Energia ja Seisulaine

Seisumass

Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.

Vaata Energia ja Seisumass

Sekundaarne virgatsaine

Sekundaarsete virgatsainete roll signaaliülekandes. Rakk on näidatud hulknurgana, retseptor sinise ristkülikuna, sekundaarset virgatsainet tootev ensüüm rohelise ristkülikuna ja sekundaarne virgatsaine punaste ringidena. Sekundaarne virgatsaine omakorda aktiveerib nn efektoreid (nt rakusiseseid ensüüme) Sekundaarne virgatsaine (ehk teisene virgatsaine; ingl k second messenger) on üsna väikese molekulmassiga (tüüpiliselt alla 1500 Da) bioloogiliselt aktiivne molekul, mida toodetakse rakkude sees vastusena plasmamembraanil paiknevate retseptorite kaudu saabunud impulsile.

Vaata Energia ja Sekundaarne virgatsaine

SI-süsteemi ühikud

SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.

Vaata Energia ja SI-süsteemi ühikud

Sidesatelliit

USA geostatsionaarne sidesatelliit MILSTAR (Military Strategic and Tactical Relay) Sidesatelliit ehk sidetehiskaaslane on satelliitside otstarbeks kasutatav Maa tehiskaaslane.

Vaata Energia ja Sidesatelliit

Siirdeseisund

bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.

Vaata Energia ja Siirdeseisund

Silinder (mootori osa)

silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.Silindriks kutsutakse sisepõlemismootoris mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid.

Vaata Energia ja Silinder (mootori osa)

Siseenergia

Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.

Vaata Energia ja Siseenergia

Sisepõlemismootor

Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – süüteküünal Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.

Vaata Energia ja Sisepõlemismootor

Skalaar

Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.

Vaata Energia ja Skalaar

Skalaarne suurus

Skalaarne suurus ehk skalaar ehk skaalar on suurus, mida saab täielikult iseloomustada üheainsa arvuga (füüsikas koos mõõtühikuga).

Vaata Energia ja Skalaarne suurus

Skaneeriv elektronmikroskoop

Mikroskoopiline struktuur on valmistatud alumiiniumist alusele fokuseeritud ioonkiirega ning "fotografeeritud" skaneeriva elektronmikroskoobiga, kasutades sekundaarseid elektrone. Nagu skaalalt näha, on valmistatud struktuur nii pisike, et see võiks mahtuda juuksekarvale. Pilt valmis Tartu Ülikooli füüsika instituudis läbi viidud praktikumi raames, kus tipptehnoloogia demonstreerimise teemaks oli "Eesti Vabariik 100" Neid õietolmuterasid on skaneeritud elektronmikroskoobiga näitamaks mikrograafi teravussügavust Tihti värvitakse saadud pilte eesmärgiga lihtsustada struktuuride mõistmist.

Vaata Energia ja Skaneeriv elektronmikroskoop

Solenoidkahur

Lihtsustatud diagramm mitmeastmelisest solenoidkahurist. Kujutatud on kolme mähist koos kiirendatava keha ja trumliga Solenoidkahur on ferromagnetiliste kehade kiirendi, mis koosneb ühest või mitmest järjestikusest mähisest.

Vaata Energia ja Solenoidkahur

Sonokeemia

Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.

Vaata Energia ja Sonokeemia

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Vaata Energia ja Soojus

Soojuse ja elektri koostootmine

Soojuse ja elektri koostootmine ehk soojus- ja elektrienergia koostootmine (kasutatakse ka lühikuju koostootmine; inglise cogeneration of heat and power, combined heat and power generation, lühendatult CHP) on energia kahe vormi, soojuse ja elektri üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega.

Vaata Energia ja Soojuse ja elektri koostootmine

Soojusefekt

Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia.

Vaata Energia ja Soojusefekt

Soojusenergeetika

Soojusenergeetika on tööstusharu, elektroenergeetika allharu; ühtlasi ka soojustehnika haru, mis tegeleb soojusenergia muundamisega teistesse energialiikideks, peamiselt mehaanilise energia kaudu elektrienergiaks.

Vaata Energia ja Soojusenergeetika

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).

Vaata Energia ja Soojusjuhtivus

Soojuskoormus

Soojuskoormus on energia muundamise protsessis see osa võimsusest, mida kasutatakse soojusena.

Vaata Energia ja Soojuskoormus

Soojustegur

Soojuspumba kütteenergia koosneb kahest osast: energiast, mis võetakse madalatemperatuurilisest keskkonnast aurusti kaudu, ning kompressori tarbitud ja soojuseks muundatud energiast.

Vaata Energia ja Soojustegur

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Vaata Energia ja Soontaimed

Spekter

Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.

Vaata Energia ja Spekter

Spekter (füüsika)

Päikesevalguse pidev spekter Raua (Fe) joonspekter Spekter (ladina keeles spectrum välimus) on füüsikalise suuruse või omaduse jaotus protsessi või nähtuse koostisosade (lainepikkus) tunnuse järgi.

Vaata Energia ja Spekter (füüsika)

Spektriklass

Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.

Vaata Energia ja Spektriklass

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Vaata Energia ja Spektromeeter

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Vaata Energia ja Spektroskoopia

String

Stringid on stringiteooria järgi ühemõõtmelised elementaarobjektid, mille võnkumisolekud on elementaarosakesed.

Vaata Energia ja String

Sublimeerumine

Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.

Vaata Energia ja Sublimeerumine

Sulamine

Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.

Vaata Energia ja Sulamine

Sumbumine

''ζ'' Sumbumine on mõju võnkesüsteemis või väline mõju võnkesüsteemile, mis vähendab või takistab selle võnkumist.

Vaata Energia ja Sumbumine

Sundvõnkumine

Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välise (sundiva) jõu tõttu toimuv võnkumine.

Vaata Energia ja Sundvõnkumine

Superkondensaator

Superkondensaator ehk ülikondensaator ehk kaksikkihtkondensaator (ingl EDLC electric double-layer capacitor) on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale.

Vaata Energia ja Superkondensaator

Supernoova

SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Vaata Energia ja Supernoova

Suur Hadronite Põrguti

Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.

Vaata Energia ja Suur Hadronite Põrguti

Suur magmaprovints

Suured magmaprovintsid on ulatuslikud piirkonnad, kus levivad massiivsed aluseliste vulkaaniliste kivimite kihid.

Vaata Energia ja Suur magmaprovints

Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Vaata Energia ja Suur Pauk

T-kvark

T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).

Vaata Energia ja T-kvark

Taaskasutus

Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.

Vaata Energia ja Taaskasutus

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.

Vaata Energia ja Taastuv energiaressurss

Talveuni

Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.

Vaata Energia ja Talveuni

Tamm (ehitis)

Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).

Vaata Energia ja Tamm (ehitis)

Tandempäikeseelement

Tandempäikeseelement (inglise keeles multi-junction solar cell, mitmekorruseline päikeseelement) koosneb kahest või enamast erinevast materjalist elemendist.

Vaata Energia ja Tandempäikeseelement

Tanki kaitsesüsteemid

Täisvarustuses M1A2 lahingutank Tanki kaitsesüsteemideks nimetatakse kõiki süsteeme, mis on mõeldud tanki ja selle meeskonna kaitseks.

Vaata Energia ja Tanki kaitsesüsteemid

Taranteludu

Taranteludu ehk IC1396 ehk NGC 2070 on hajusudu (emissiooniudu) naabergalaktikas Suures Magalhãesi Pilves Kuldkala tähtkujus.

Vaata Energia ja Taranteludu

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond moodustati 2008.

Vaata Energia ja Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Tähe perepäevad

Tähe perepäevad (TÄPE) on Teadusbussi ja Eesti Füüsika Seltsi korraldatavad teadust tutvustavad perepäevad kõigile huvilistele.

Vaata Energia ja Tähe perepäevad

Täheteke

Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks.

Vaata Energia ja Täheteke

Täht (astronoomia)

Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Vaata Energia ja Täht (astronoomia)

Tähtedevaheline keskkond

Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.

Vaata Energia ja Tähtedevaheline keskkond

Täitur

Jäiga ketiga täitur Täitur ehk aktuaator (inglise keeles actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis regulaatorist saadava signaali järgi mõjutab juhitavat protsessi.

Vaata Energia ja Täitur

Töö (füüsika)

Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.

Vaata Energia ja Töö (füüsika)

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Vaata Energia ja Tööstus

Tõnu Pullerits

Tõnu Pullerits (sündinud 19. septembril 1962 Võrus) on eesti füüsik.

Vaata Energia ja Tõnu Pullerits

Tehniline füüsika

Tehniline füüsika on teadusharu, milles on ühendatud füüsika, matemaatika ja inseneriteaduse erialad, mõistmaks nende kolme valdkonna omavahelisi seoseid.

Vaata Energia ja Tehniline füüsika

Tempestiit

Tempestiit on enamasti madalmerelistes tingimustes väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht.

Vaata Energia ja Tempestiit

TEN-võrgustikud

TEN-võrgustikud (inglise Trans-European Networks) ehk üleeuroopalised võrgustikud on loodud Euroopa Liidu poolt, et arendada liikmesriikide omavahelist koostööd ühise tõhusama infrastruktuuri väljakujundamisel.

Vaata Energia ja TEN-võrgustikud

Termiline energia

Animatsioon gaasiosakeste vastastikmõjulisest liikumisest Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia.

Vaata Energia ja Termiline energia

Termodünaamika

kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Vaata Energia ja Termodünaamika

Termodünaamiline süsteem

Termodünaamiline süsteem on reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikaline keha või kehade süsteem, mis on termodünaamilise käsitluse aineks.

Vaata Energia ja Termodünaamiline süsteem

Termokeemia

Termokeemia füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste protsesside ja faasimuutuste soojusefekte.

Vaata Energia ja Termokeemia

Termolüüs

Termolüüs ehk termiline lagundamine on protsess, milles aine kõrge temperatuuri toimel laguneb kaheks või enamaks aineks.

Vaata Energia ja Termolüüs

Termoluminestsents

Fluoriidi termoluminestsents Termoluminestsents on üks luminestsentsi vorme, mis on täheldatav mõne kristallilise materjali juures.

Vaata Energia ja Termoluminestsents

Termotuumarelv

Esimese termotuumaseadme/laengu plahvatus 1. novembril 1952 Enewetakil Termotuumarelv, tuntud ka kui vesinikupomm ja termotuumapomm, on massihävitusrelv, milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks termotuumareaktsiooni ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel (tuumasüntees) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus energiat.

Vaata Energia ja Termotuumarelv

Territoriaalvaidlused Lõuna-Hiina meres

Satelliidipilt Lõuna-Hiina merest Lõuna-Hiina meri on olulise tähtsusega Vaikse ookeani osa, mis ulatub Karimata ja Malaka väinadest kuni Taiwani väinani ning on umbes 3,7 miljoni ruutkilomeetrise pindalaga.

Vaata Energia ja Territoriaalvaidlused Lõuna-Hiina meres

Thomas Young

pisi Thomas Young (13. juuni 1773 Milverton, Somerset – 10. mai 1829 London) oli inglise polümaat ja arst.

Vaata Energia ja Thomas Young

Thunderbolt

Thunderbolt (algse koodnimega Light Peak) on riistvaraline kaabliliides, mis on loodud selleks, et ühendada väliseid seadmeid arvutiga.

Vaata Energia ja Thunderbolt

Toit

Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab selliseid eluks vajalikke olulisi toitaineid nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.

Vaata Energia ja Toit

Toiteplokk

Toiteplokk on elektrotehnikas kasutatav seade, mis varustab elektrienergia tarbijat sobivate parameetritega elektriga (pinge, voolutugevus jne).

Vaata Energia ja Toiteplokk

Toitumine

Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.

Vaata Energia ja Toitumine

Toitumistüüp

Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.

Vaata Energia ja Toitumistüüp

Tokamak

pisi Magnetvälja tekitamine tokamakis Tokamak (lühend venekeelsest väljendist "тороидальная камера с магнитными катушками") on masin, millega toroidaalse (sõõrikukujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat.

Vaata Energia ja Tokamak

Tooriumirida

Tooriumirida on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.

Vaata Energia ja Tooriumirida

Tootmise automatiseerimine

Automaatne villimisliin A Le Coqi õlletehases Tartus 2018. aastal Tootmise automatiseerimine on mehhanismide, seadmete, mehhaniseeritud protsesside jms.

Vaata Energia ja Tootmise automatiseerimine

Torma prügila

Torma valla asukoht. Prügila asub valla idapoolses küljes. Torma prügila avasilt Torma prügila on Jõgevamaal Mustvee vallas Võtikvere külas asuv prügila, mis avati 2001.

Vaata Energia ja Torma prügila

Tramm

Tramm Konstal 105N2k/2000 Szczecinis Tatra KT6-tüüpi tramm Tallinnas Tramm Dublinis Tramm on ühest või mitmest vagunist koosnev ja rööbastel liikuv ühistranspordivahend.

Vaata Energia ja Tramm

Transistorlüliti

Transistorlüliti (inglise keeles analogue switch) ehk elektronlüliti (saksa keeles elektronischer Schalter) on elektroonikalülitus, mis võimaldab tüürsignaali abil avada või sulgeda elektriahelat, toimides seega nagu näiteks elektromehaaniline relee, kuid ilma liikuvate osadeta ning palju kiiremini.

Vaata Energia ja Transistorlüliti

Triglütseriidid

Triglütseriidi struktuurivalem Triglütseriidid ehk tegelikud rasvad koosnevad ühest glütserooli molekulist ja kolmest esterdatud rasvhappeahelast.

Vaata Energia ja Triglütseriidid

Triitium

Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.

Vaata Energia ja Triitium

Trollibuss

Tänapäevane trollibuss Norras Bergenis Trollibuss ehk troll on kontaktliini kaudu toidetav rööpmevaba elektri-tänavasõiduk, mida kasutatakse linnatranspordis.

Vaata Energia ja Trollibuss

Troofiline interaktsioon

Troofilised interaktsioonid on üks olulisemaid interaktsioonide võrgustikke, mille kaudu on elusorganismid üksteisega seotud.

Vaata Energia ja Troofiline interaktsioon

Tsüklilised ühendid

Tsükliliste ühendite (tsükliliste homoloogide) üldistav kujutamine (n > 2). Siin asatsükloalkaanide valem Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.

Vaata Energia ja Tsüklilised ühendid

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Vaata Energia ja Tselluloos

Tumeenergia

Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.

Vaata Energia ja Tumeenergia

Turbiin

Avatud korpusega auruturbiin Turbiin (lad. turbare 'pöörlema', turbo pööris) on labamasin, mille suure kiirusega pöörlev tööratas muundab voolava aine energia mehaaniliseks pöördliikumiseks.

Vaata Energia ja Turbiin

Tuuleelektrijaam

Osa Virtsu tuulepargist Tuulegeneraatorid Lääneranna vallas Tuuleelektrijaam on elektrijaam, mis muundab tuule kineetilist energiat elektrienergiaksTehnikaleksikon, lk.

Vaata Energia ja Tuuleelektrijaam

Tuuleenergia

Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.

Vaata Energia ja Tuuleenergia

Tuuleveski

Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.

Vaata Energia ja Tuuleveski

Tuumaallveelaev

Esimene aatomiallveelaev Nautilus, USA Kaasaegne Seawolf-klassi aatomiallveelaev, USA Suurim aatomiallveelaev: NSV Liit, Venemaa Akula-klassi allveelaev Tuumaallveelaev ehk aatomiallveelaev on allveelaev, mille jõuallikas ja pardasüsteemid saavad energiat ühest või mitmest tuumkütusega laetud tuumareaktorist.

Vaata Energia ja Tuumaallveelaev

Tuumaenergia

Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.

Vaata Energia ja Tuumaenergia

Tuumalaev

Tuumalaev ehk aatomilaev on laev, tuumaallveelaev, jäälõhkuja, mille liikumapanemiseks ja käitamiseks kasutatakse selle pardal paiknevat tuumaenergial (tuumareaktor) toimivat jõuallikat, tavaliselt mitmeastmelist auruturbiini.

Vaata Energia ja Tuumalaev

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Vaata Energia ja Tuumasüntees

Tuumkütus

Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.

Vaata Energia ja Tuumkütus

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Vaata Energia ja Universum

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Vaata Energia ja Uraan

Urantia raamat

Urantia tunnusmärk, mis pärineb Melkisedekilt "Urantia raamat" (vahel ka "Viies epohhiline ilmutus") on vaimne, religioosne ja esoteeriline raamat, mis räägib Jumalast, Jeesusest, kosmoloogiast, religioonist, ajaloost ja saatusest ning mis on väidetavalt loodud kanaldamise teel aastatel 1924–1955 Ameerika Ühendriikides, Chicagos.

Vaata Energia ja Urantia raamat

Vaba elektron

Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.

Vaata Energia ja Vaba elektron

Vabatahtlik

Vabatahtlik on inimene, kes pakub oma aega, energiat või oskusi vabast tahtest ja tasu saamata.

Vaata Energia ja Vabatahtlik

Valgusallikas

Valgusallikas on valgust kiirgav keha.

Vaata Energia ja Valgusallikas

Valgusdiood

Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.

Vaata Energia ja Valgusdiood

Valgusmõõk

Sinine valgusmõõk Valgusmõõk on "Star Warsi" sarjas kasutatav ulmeline külmrelv.

Vaata Energia ja Valgusmõõk

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Vaata Energia ja Valgusreaktsioonid

Valgusvoog

Valgusvoog (ingl k luminous flux) on valgussuurus, mis väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet silmale.

Vaata Energia ja Valgusvoog

Van Alleni kiirgusvöönd

Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.

Vaata Energia ja Van Alleni kiirgusvöönd

Vaseskadu

Vaseskadu on energiakulu, mis tekib elektriahela voolu juhtivates osades, näiteks elektrimasinate mähiste ja elektriliinide juhtmetes, ja eraldub soojusena.

Vaata Energia ja Vaseskadu

Väin

Väin ehk merekitsus on maailmamere eri osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.

Vaata Energia ja Väin

Välk

Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.

Vaata Energia ja Välk

Võilill

Valge võilill Äraõitsenud võililled Võilill (Taraxacum) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv perekond.

Vaata Energia ja Võilill

Võnkumine

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.

Vaata Energia ja Võnkumine

Võrdetegur

Võrdetegur on suurus, mille lisamisel võrrandisse, kehtib võrdus antud suuruste vahel.

Vaata Energia ja Võrdetegur

Vedru

keerdvedru tõmbele kinnituselementidega. Ülemine on keeruga, alumine täiskeeruga keerdlvedru survele Teleskoopiline vedru käsitööriistal Lehtvedru veoautol Torsioonvedru Vedru on masina või mehhanismi elastne konstruktsioonielement, mis sellele mõjuval deformeerival jõul, kuju muutuse kaudu, salvestab energiat.

Vaata Energia ja Vedru

Ventiil (elektriõpetus)

Ventiil on elektrotehnikas elektronlamp või pooljuhtseadis, mis alaldab vahelduvvoolu, s.t muudab vahelduvvoolu alalisvooluks (ilma vahepealse muundamiseta teist liiki energiaks).

Vaata Energia ja Ventiil (elektriõpetus)

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Vaata Energia ja Vesinik

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Vaata Energia ja Vesinikside

Vesioinas

Vesioinas on veetõsteseade, mis rakendab vee pumpamiseks hüdraulilise löögi energiat.

Vaata Energia ja Vesioinas

Vetikaõli

Vetikaõli (Biokütus) on vetikatest (mikrovetikatest) toodetud energiarikas õli, mida peetakse fossiilsete kütuste alternatiiviks.

Vaata Energia ja Vetikaõli

Vikerkaarekeha

Vikerkaarekeha (tiibeti keeles Jalü või Jalus (`Ja` vikerkaar, `lus`keha), hiina keeles 虹光身 / 光蘊身) on keha, mis ei ole lihast ega luust, vaid koosneb puhtast valgusest/energiast.

Vaata Energia ja Vikerkaarekeha

Voog

Voog (ingl flux) on suurus, mis iseloomustab energia või aine siiret läbi teatava ristlõike.

Vaata Energia ja Voog

Walter Schottky

Walter Schottky (u. 1920) Walter Schottky mälestuskivi Walter Hans Schottky (23. juuli 1886 Zürich – 4. märts 1976 Saksa FV Pretzfeld) oli Saksa füüsik.

Vaata Energia ja Walter Schottky

Wilsoni tsükkel

Wilsoni tsükkel on ookeanibasseinide avanemis-sulgumistsükkel.

Vaata Energia ja Wilsoni tsükkel

Wolfe Creeki meteoriidikraater

thumb Wolfe Creeki meteoriidikraater on hästisäilinud meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis Suure Liivakõrbe põhjapiiril, umbes 150 km Halls Creeki linnast lõuna pool.

Vaata Energia ja Wolfe Creeki meteoriidikraater

1997 XF11

(35396) 1997 XF11 on Maa-lähedane asteroid, mille avastas 6. detsembril 1997 USA astronoom Jim Scotti Kitt Peaki observatooriumi 77 aastat vana 36-tollise teleskoobiga Arizona Ülikooli kosmosevaatluseprojekti raames.

Vaata Energia ja 1997 XF11

3C58

Röntgenfoto 3C58-st 3C58 on pulsar ja seda ümbritsev udukogu Linnuteel Kassiopeia tähtkujus, mida seostatakse supernoovaga SN 1181.

Vaata Energia ja 3C58

Tuntud ka kui Energiaühik.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika