Sisukord
25 suhted: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt, Armeenia, C-vitamiin, Ebamari, Euroopa karusmari, Igimänd, Julius Aamisepp, Karussõstar, Kimalane, Mari, Maria Thun, Marjakultuur, Marjareha, Männi-koorepõletik, Meetaimed, Mutionu pidu, Oga, Pistik, Sõstar, Taimede loend, Taimekasvatus, Valge mänd, Valve Jaagus, Veinikoda, Zalesse mõis.
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.
Vaata Euroopa karusmari ja Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
Vaata Euroopa karusmari ja Armeenia
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Vaata Euroopa karusmari ja C-vitamiin
Ebamari
Ebamari on okaspuude marjataoline vili või kaheiduleheliste lihakas paljuseemneline vili, mis moodustub alumise sigimikuga õiest (nt sõstar, karusmari, mustikas, jõhvikas, paprikad).
Vaata Euroopa karusmari ja Ebamari
Euroopa karusmari
Karusmari ehk euroopa karusmari (Ribes uva-crispa), rahvapärase nimetusega tikker, on sõstraliste sugukonda sõstra perekonda kuuluv põõsaliik.
Vaata Euroopa karusmari ja Euroopa karusmari
Igimänd
Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Euroopa karusmari ja Igimänd
Julius Aamisepp
Julius Aamisepp (1. september (vkj 20. august) 1883 Harjumaa, Kloostri vald, Karilepa, Karlepa-Tõnu talu – 19. jaanuar 1950 Jõgeva) oli eesti sordiaretaja, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
Vaata Euroopa karusmari ja Julius Aamisepp
Karussõstar
Karussõstar ehk sõstik (Ribes × nidigrolaria) on sõstraliik, musta sõstra, haralise karusmarja ja karusmarja hübriid.
Vaata Euroopa karusmari ja Karussõstar
Kimalane
Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Euroopa karusmari ja Kimalane
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Euroopa karusmari ja Mari
Maria Thun
Maria Thun (neiupõlvenimega Maria Jung) (24. aprill 1922 Marburgi lähedal – 9. veebruar 2012 Biedenkopf) oli saksa biodünaamilise põllumajanduse edendaja ning Maria ja Matthias K. Thuni külvikalendri kaasautor.
Vaata Euroopa karusmari ja Maria Thun
Marjakultuur
Marjakultuuridena käsitletakse väikeste ja enamasti mahlaste viljadega puuviljakultuure sõltumata nende botaanilisest viljatüübist.
Vaata Euroopa karusmari ja Marjakultuur
Marjareha
Marjareha on varrega tööriist marjade korjamiseks.
Vaata Euroopa karusmari ja Marjareha
Männi-koorepõletik
Nakatunud sõstraleht Nakatunud männi tüvi Rebenenud eospea Männi-koorepõletik on taimehaigus, mida põhjustab seen Cronartium ribicola.
Vaata Euroopa karusmari ja Männi-koorepõletik
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Vaata Euroopa karusmari ja Meetaimed
Mutionu pidu
"Mutionu pidu" (algselt "Mutionu pühadepidu") on üks Eesti tuntumaid lastelaule.
Vaata Euroopa karusmari ja Mutionu pidu
Oga
Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.
Vaata Euroopa karusmari ja Oga
Pistik
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.
Vaata Euroopa karusmari ja Pistik
Sõstar
Sõstar (Ribes L.) on sõstraliste sugukonna ainus perekond.
Vaata Euroopa karusmari ja Sõstar
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Vaata Euroopa karusmari ja Taimede loend
Taimekasvatus
Taimekasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega.
Vaata Euroopa karusmari ja Taimekasvatus
Valge mänd
Valge mänd (Pinus strobus) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv puu.
Vaata Euroopa karusmari ja Valge mänd
Valve Jaagus
Valve Jaagus (neiupõlvenimega Aamisepp; 15. detsember 1920 – 10. juuni 1995) oli eesti köögiviljandusteadlane ja sordiaretaja.
Vaata Euroopa karusmari ja Valve Jaagus
Veinikoda
Veinikoda on hoone, asutus või ettevõte, milles tegeletakse veini tootmise või villimise, kvaliteedikontrolli ja vaatides hoiustamisega.
Vaata Euroopa karusmari ja Veinikoda
Zalesse mõis
Zalesse mõisa peahoone Zalesse mõis (Сядзіба Агінскіху Залессі) on mõis Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis, Zalesse külanõukogus Zalesse asulas.
Vaata Euroopa karusmari ja Zalesse mõis
Tuntud ka kui Karusmari, Ribes uva-crispa, Tikerber, Tikker.