Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt, Armeenia, C-vitamiin, Ebamari, Euroopa karusmari, Igimänd, Julius Aamisepp, Karussõstar, Kimalane, Mari, Maria Thun, Marjakultuur, Marjareha, Männi-koorepõletik, Meetaimed, Mutionu pidu, Oga, Pistik, Sõstar, Taimede loend, Taimekasvatus, Valge mänd, Valve Jaagus, Veinikoda, Zalesse mõis.
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Armeenia · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Euroopa karusmari ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Ebamari
Ebamari on okaspuude marjataoline vili või kaheiduleheliste lihakas paljuseemneline vili, mis moodustub alumise sigimikuga õiest (nt sõstar, karusmari, mustikas, jõhvikas, paprikad).
Uus!!: Euroopa karusmari ja Ebamari · Näe rohkem »
Euroopa karusmari
Karusmari ehk euroopa karusmari (Ribes uva-crispa), rahvapärase nimetusega tikker, on sõstraliste sugukonda sõstra perekonda kuuluv põõsaliik.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Euroopa karusmari · Näe rohkem »
Igimänd
Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Igimänd · Näe rohkem »
Julius Aamisepp
Julius Aamisepp (1. september (vkj 20. august) 1883 Harjumaa, Kloostri vald, Karilepa, Karlepa-Tõnu talu – 19. jaanuar 1950 Jõgeva) oli eesti sordiaretaja, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
Uus!!: Euroopa karusmari ja Julius Aamisepp · Näe rohkem »
Karussõstar
Karussõstar ehk sõstik (Ribes × nidigrolaria) on sõstraliik, musta sõstra, haralise karusmarja ja karusmarja hübriid.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Karussõstar · Näe rohkem »
Kimalane
Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Kimalane · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Mari · Näe rohkem »
Maria Thun
Maria Thun (neiupõlvenimega Maria Jung) (24. aprill 1922 Marburgi lähedal – 9. veebruar 2012 Biedenkopf) oli saksa biodünaamilise põllumajanduse edendaja ning Maria ja Matthias K. Thuni külvikalendri kaasautor.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Maria Thun · Näe rohkem »
Marjakultuur
Marjakultuuridena käsitletakse väikeste ja enamasti mahlaste viljadega puuviljakultuure sõltumata nende botaanilisest viljatüübist.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Marjakultuur · Näe rohkem »
Marjareha
Marjareha on varrega tööriist marjade korjamiseks.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Marjareha · Näe rohkem »
Männi-koorepõletik
Nakatunud sõstraleht Nakatunud männi tüvi Rebenenud eospea Männi-koorepõletik on taimehaigus, mida põhjustab seen Cronartium ribicola.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Männi-koorepõletik · Näe rohkem »
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Meetaimed · Näe rohkem »
Mutionu pidu
"Mutionu pidu" (algselt "Mutionu pühadepidu") on üks Eesti tuntumaid lastelaule.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Mutionu pidu · Näe rohkem »
Oga
Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Oga · Näe rohkem »
Pistik
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Pistik · Näe rohkem »
Sõstar
Sõstar (Ribes L.) on sõstraliste sugukonna ainus perekond.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Sõstar · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Taimede loend · Näe rohkem »
Taimekasvatus
Taimekasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Taimekasvatus · Näe rohkem »
Valge mänd
Valge mänd (Pinus strobus) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Valge mänd · Näe rohkem »
Valve Jaagus
Valve Jaagus (neiupõlvenimega Aamisepp; 15. detsember 1920 – 10. juuni 1995) oli eesti köögiviljandusteadlane ja sordiaretaja.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Valve Jaagus · Näe rohkem »
Veinikoda
Veinikoda on hoone, asutus või ettevõte, milles tegeletakse veini tootmise või villimise, kvaliteedikontrolli ja vaatides hoiustamisega.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Veinikoda · Näe rohkem »
Zalesse mõis
Zalesse mõisa peahoone Zalesse mõis (Сядзіба Агінскіху Залессі) on mõis Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis, Zalesse külanõukogus Zalesse asulas.
Uus!!: Euroopa karusmari ja Zalesse mõis · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Karusmari, Ribes uva-crispa, Tikerber, Tikker.
