Sisukord
48 suhted: Aatom, Aineosake, Annihilatsioon, B-kvark, Barüonid, Bose-Einsteini kondensaat, Bosonid, C-kvark, Comptoni hajumine, D-kvark, Elektron, Elektronkiht, Elektronpaar, Elementaarosakesed, Enrico Fermi, Eristamatud osakesed, Füüsika mõisteid, Füüsikaline maailmapilt, Fermi kondensaat, Ferromagnetism, Footon, Goldstone'i bosonid, Interferomeetria, Kvantarv, Leptonid, Müüon, Neutriinod, Neutron, Nukleonid, Osakeste loend, Osakestefüüsika standardmudel, Paarsus, Pauli printsiip, Polariton, Prooton, S-kvark, Spinn, Spintroonika, Stringiteooria, Subatomaarsed osakesed, Supermatemaatika, Superruum, Supersümmeetria, T-kvark, Tumeaine, U-kvark, Vaheosakesed, Vahetusmõju.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Fermionid ja Aatom
Aineosake
Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.
Vaata Fermionid ja Aineosake
Annihilatsioon
Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".
Vaata Fermionid ja Annihilatsioon
B-kvark
B-kvark ehk bottom-kvark ehk põhjakvark on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna põhisus (inglise keeles bottomness).
Vaata Fermionid ja B-kvark
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Vaata Fermionid ja Barüonid
Bose-Einsteini kondensaat
Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.
Vaata Fermionid ja Bose-Einsteini kondensaat
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Fermionid ja Bosonid
C-kvark
C-kvark (ehk charm kvark, ehk sarmiga kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna sarm.
Vaata Fermionid ja C-kvark
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Vaata Fermionid ja Comptoni hajumine
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Vaata Fermionid ja D-kvark
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Fermionid ja Elektron
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Fermionid ja Elektronkiht
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Vaata Fermionid ja Elektronpaar
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Fermionid ja Elementaarosakesed
Enrico Fermi
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Vaata Fermionid ja Enrico Fermi
Eristamatud osakesed
Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.
Vaata Fermionid ja Eristamatud osakesed
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Fermionid ja Füüsika mõisteid
Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.
Vaata Fermionid ja Füüsikaline maailmapilt
Fermi kondensaat
Fermi kondensaat on identsete fermionide süsteemi ülivoolav agregaatolek ülimadalal temperatuuril.
Vaata Fermionid ja Fermi kondensaat
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Vaata Fermionid ja Ferromagnetism
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Fermionid ja Footon
Goldstone'i bosonid
Goldstone'i bosonid või Nambu-Goldstone'i bosonid (NGB-d) on peamiselt osakeste- ja kondensainefüüsikas käsitletavad bosonid, mis on vajalikud mudelites, milles toimub pidevate sümmeetriate spontaanne rikkumine.
Vaata Fermionid ja Goldstone'i bosonid
Interferomeetria
Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.
Vaata Fermionid ja Interferomeetria
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Fermionid ja Kvantarv
Leptonid
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.
Vaata Fermionid ja Leptonid
Müüon
raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.
Vaata Fermionid ja Müüon
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Fermionid ja Neutriinod
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Fermionid ja Neutron
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Fermionid ja Nukleonid
Osakeste loend
Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.
Vaata Fermionid ja Osakeste loend
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Vaata Fermionid ja Osakestefüüsika standardmudel
Paarsus
Paarsus on füüsikas mikroosakest (ka osakeste süsteemi) iseloomustav suurus, mis on seoses osakese peegelsümmeetriaga ja võib omandada ainult väärtusi +1 ja –1.
Vaata Fermionid ja Paarsus
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Fermionid ja Pauli printsiip
Polariton
Polaritonide dispersioon GaP-s. Punasega on toodud vastastikmõjus olevate foononite ja footonite dispersioonikõverad ja mustaga vastavate polaritonide dispersioonikõverad (ülalt alla: ülemine polariton, LO foonon, alumine polariton). Polariton on kvaasiosake, mis moodustub elektromagnetkiirguse (footonite) ja aine polaarsete ergastuse vastastikmõju tulemusena.
Vaata Fermionid ja Polariton
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Fermionid ja Prooton
S-kvark
S-kvark (ehk strange kvark, ehk "veider" kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna veidrus.
Vaata Fermionid ja S-kvark
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Fermionid ja Spinn
Spintroonika
Spintroonika (ka spinntroonika) ehk spinnelektroonika on teadusharu, mis uurib elektrone elektrilaenguid, spinne ja nendega seotud magnetmomente.
Vaata Fermionid ja Spintroonika
Stringiteooria
Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.
Vaata Fermionid ja Stringiteooria
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Vaata Fermionid ja Subatomaarsed osakesed
Supermatemaatika
Supermatemaatika (inglise keeles supermathematics) on matemaatilise füüsika haru, mis rakendab Lie superalgebra matemaatikat bosonite ja fermionide käitumisele.
Vaata Fermionid ja Supermatemaatika
Superruum
Superruum (inglise keeles superspace) on supersümmeetriat esitava teooria koordinaatruum (s.t koordinaadisüsteemiga ruum).
Vaata Fermionid ja Superruum
Supersümmeetria
Supersümmeetria (inglise keeles supersymmetry) on osakestefüüsikas hüpoteetiline sümmeetria, mis seob looduses kahte põhilist väljaosakeste klassi – bosoneid, mille spinn on täisarvuline ja fermione, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Fermionid ja Supersümmeetria
T-kvark
T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).
Vaata Fermionid ja T-kvark
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Vaata Fermionid ja Tumeaine
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Fermionid ja U-kvark
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Vaata Fermionid ja Vaheosakesed
Vahetusmõju
Vahetusmõju ehk vahetusinteraktsioon (inglise keeles exchange interaction) on kvantmehaanikas vastastikmõju (interaktsioon), mis toimub ainult eristamatute (identsete) osakeste vahel.
Vaata Fermionid ja Vahetusmõju
Tuntud ka kui Fermion.