Sisukord
124 suhted: Absolutism, Aller, Antoine-Augustin Parmentier, Austria pärilussõda, Austria Sileesia, Baieri kuurvürstkond, Bari konföderatsioon, Benedictus XIV, Biograafiad (Fr), Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Bremen-Verden, Bunde, Carl Wilhelm Scheele, Christian Daniel Rauch, Christian Morgenstern, Christian Wolff, Clemens XIII, Diebitsch, Elisabet, Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel, Emden, Ermlandi piiskopkond, Esimene Poola jagamine, Esimese maailmasõja põhjused, Flötist, Francesco Algarotti, Friedrich II, Friedrich Michael, Friedrich Wilhelm I, Friedrich Wilhelm II, Friedrichshain, Gebhard Leberecht von Blücher, Georg Friedrich Geist, Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff, Gideon Ernst von Laudon, Hastenbecki lahing, Hohenzollernid, Jõudude tasakaal, Jekaterina Daškova, Johann Michael Graff, Joseph II, Karl II August, Karl Theodor, Karl VII (Saksa-Rooma keiser), Karl XIII, Katariina II, Kütiväeosa, Kindralstaap, King of Prussia, ... Laienda indeks (74 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Friedrich Suur ja Absolutism
Aller
paplitega ääristatud Aller ülemjooksul Wolfsburgi kandis Aller on 215 km pikkune jõgi Saksamaa Saksi-Anhalti ja Alam-Saksi liidumaades.
Vaata Friedrich Suur ja Aller
Antoine-Augustin Parmentier
Parmentier François Dumonti maalil 1912. aastast Parmentier kuju tema sünnilinnas Montdidieris Somme'i departemangus Antoine-Augustin Parmentier (12. august 1737 – 13. detsember 1813) oli prantsuse farmatseut, hügieenik ja agronoom, kes on tuntud selle poolest, et propageeris kartulit Prantsusmaal ja Euroopas laiemalt.
Vaata Friedrich Suur ja Antoine-Augustin Parmentier
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Vaata Friedrich Suur ja Austria pärilussõda
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Vaata Friedrich Suur ja Austria Sileesia
Baieri kuurvürstkond
Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kuni 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.
Vaata Friedrich Suur ja Baieri kuurvürstkond
Bari konföderatsioon
Bari konföderatsiooni kontrolli all olnud piirkonnad ja tähtsamad lahingud Venemaa vägede vastu "Pułaski Baris". Korneli Szlegeli maal Bari konföderatsioon (1768–1772) oli Poola šlahta konföderatsioon, mis loodi 29. veebruaril 1768 Baris Podoolias.
Vaata Friedrich Suur ja Bari konföderatsioon
Benedictus XIV
Benedictus XIV (Prospero Lorenzo Lambertini; 31. märts 1675 – 3. mai 1758) oli paavst aastatel 1740–1758.
Vaata Friedrich Suur ja Benedictus XIV
Biograafiad (Fr)
Biograafiad (Fr) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Fr".
Vaata Friedrich Suur ja Biograafiad (Fr)
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Vaata Friedrich Suur ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Vaata Friedrich Suur ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Bremen-Verden
Bremen-Verden, vormiliselt Bremeni ja Verdeni hertsogkonnad (saksa Herzogtümer Bremen und Verden), olid kaks territooriumi ja Saksa-Rooma riigi otsesed vasallid, mis tekkisid ja saavutasid vahetult keisrile alluvuse aastal 1180.
Vaata Friedrich Suur ja Bremen-Verden
Bunde
Bunde on vald Ida-Friisimaal Alam-Saksimaal Saksamaal, umbes 20 km Emdenist (Saksamaal) lõunas ja 50 km Groningenist (Hollandis) idas.
Vaata Friedrich Suur ja Bunde
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Vaata Friedrich Suur ja Carl Wilhelm Scheele
Christian Daniel Rauch
Christian Daniel Rauch 1855. aastal Christian Daniel Rauch (2. jaanuar 1777 Arolsen, Waldecki vürstiriik – 3. detsember 1857 Dresden) oli saksa klassitsismi üks väljapaistvamaid ja edukamaid skulptoreid.
Vaata Friedrich Suur ja Christian Daniel Rauch
Christian Morgenstern
Christian Morgenstern Christian Otto Josef Wolfgang Morgenstern (6. mai 1871 München, Baieri Kuningriik – 31. märts 1914 Merano, Austria-Ungari) oli saksa luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija.
Vaata Friedrich Suur ja Christian Morgenstern
Christian Wolff
Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.
Vaata Friedrich Suur ja Christian Wolff
Clemens XIII
Clemens XIII (Carlo della Torre Rezzonico; 7. märts 1693 – 2. veebruar 1769) oli paavst aastatel 1758–1769.
Vaata Friedrich Suur ja Clemens XIII
Diebitsch
Diebitsch oli Sileesiast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa Venemaa keisririigis.
Vaata Friedrich Suur ja Diebitsch
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Friedrich Suur ja Elisabet
Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
thumb Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern (8. november 1715 – 13. jaanuar 1797) oli Preisimaa kuninganna aastatel 1740 kuni 1786 kui Friedrich Suure abikaasa.
Vaata Friedrich Suur ja Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
Emden
Emden on kreisivaba linn ja sadam Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes.
Vaata Friedrich Suur ja Emden
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Vaata Friedrich Suur ja Ermlandi piiskopkond
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Vaata Friedrich Suur ja Esimene Poola jagamine
Esimese maailmasõja põhjused
Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi.
Vaata Friedrich Suur ja Esimese maailmasõja põhjused
Flötist
Édouard Manet: "Noor flötist" Noor flötist orkestris Flötist ehk flöödimängija on instrumentalist, kes mängib flööti.
Vaata Friedrich Suur ja Flötist
Francesco Algarotti
Francesco Algarotti portree (1745, Jean-Étienne Liotard) Hollandi Rijksmuseumis. Krahv Francesco Algarotti (11. detsember 1712, Veneetsia – 3. mai 1764) oli Itaalia filosoof, kunstikriitik ja graveerija.
Vaata Friedrich Suur ja Francesco Algarotti
Friedrich II
Friedrich II-nimelisi valitsejaid on olnud mitu.
Vaata Friedrich Suur ja Friedrich II
Friedrich Michael
Zweibrücken-Birkenfeldi pfaltskrahv Friedrich Michael (27. veebruaril 1724 Ribeauvillé'is, Alsace'is – 15. augustil 1767 Schwetzingenis) oli Wittelsbachide dünastia liige.
Vaata Friedrich Suur ja Friedrich Michael
Friedrich Wilhelm I
Friedrich Wilhelm I. Antoine Pesne'i maal (1733) Friedrich Wilhelm I (14. august 1688 Berliin – 31. mai 1740 Potsdam) oli Preisi kuningriigi Preisimaa kuningas 1713.
Vaata Friedrich Suur ja Friedrich Wilhelm I
Friedrich Wilhelm II
Friedrich Wilhelm II Friedrich Wilhelm II (25. september 1744 Berliin – 16. november 1797 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1786.
Vaata Friedrich Suur ja Friedrich Wilhelm II
Friedrichshain
Friedrichshain on Berliini linnaosa, mis koos Kreuzbergi linnaosaga moodustab Friedrichshain-Kreuzbergi linnarajooni.
Vaata Friedrich Suur ja Friedrichshain
Gebhard Leberecht von Blücher
Gebhard Leberecht von Blücher, Wahlstatti vürst (16. detsember 1742 – 12. september 1819) oli Preisi välimarssal, kes on tuntud oma võitude poolest Napoleon I vägede vastu Leipzigi all peetud Rahvastelahingus 1813.
Vaata Friedrich Suur ja Gebhard Leberecht von Blücher
Georg Friedrich Geist
Georg Friedrich Wilhelm Geist (1782 Kassel – 2. juuli 1846 Tartu) oli Tartu ehitusmeister ja arhitekt.
Vaata Friedrich Suur ja Georg Friedrich Geist
Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff
Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff (17. veebruar 1699 – 16. september 1753) oli Preisi sõjaväelane, kunstnik ja Friedrich II Suure õukonnaarhitekt.
Vaata Friedrich Suur ja Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff
Gideon Ernst von Laudon
Vabahärra '''Gideon Ernst von Laudon'''. Tundmatu kunstniku maal Gideon Ernst von Laudon (ka Laudohn, Loudon; 2. veebruar 1717 Toce mõis, Ļaudona kihelkond – 14. juuli 1790 Neutitschein, Määrimaa) oli baltisaksa päritolu Austria väejuht (generalissimus), vabahärra.
Vaata Friedrich Suur ja Gideon Ernst von Laudon
Hastenbecki lahing
Hastenbecki lahing (26. juulil 1757) peeti osana sissetungist Hannoveri Seitsmeaastase sõja ajal Hannoveri, Hessen-Kasseli ja Braunschweigi liitlasvägede ning prantslaste vahel.
Vaata Friedrich Suur ja Hastenbecki lahing
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Friedrich Suur ja Hohenzollernid
Jõudude tasakaal
Jõudude tasakaal (inglise keeles Balance of Power) on levinud teooria, mis väidab, et palju rohkem kui majanduslikke või poliitilisi vahendeid kasutades on tõenäoline tagada rahu ja riikide julgeolek vaenutsevate või rahvusvahelise ülevõimu pärast konkureerivate riikide sõjaliste jõudude tasakaalus hoidmisega.
Vaata Friedrich Suur ja Jõudude tasakaal
Jekaterina Daškova
Jekaterina Daškova. Dmitri Levitski portreemaal (umbes 1784) Jekaterina Romanovna Daškova (sündinud Vorontsova; vene keeles Екатерина Романовна Дашкова; 28. märts (vana kalendri järgi 17. märts) 1743 Peterburi – 16. jaanuar (vana kalendri järgi 4.
Vaata Friedrich Suur ja Jekaterina Daškova
Johann Michael Graff
Johann Michael Graff (Johans Michaels Grafs, Johann Michael Graaf, Johann Michael Graaff, Johann Michael Graf või Johann Michael Kraff) oli 18.
Vaata Friedrich Suur ja Johann Michael Graff
Joseph II
Joseph II. Anton von Maron Joseph II (13. märts 1741 Schönbrunni loss, Viin – 20. veebruar 1790, Viin) oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog.
Vaata Friedrich Suur ja Joseph II
Karl II August
Karl II August Christian (29. oktoober 1746 – 1. aprill 1795) oli Zweibrückeni hertsog aastatel 1775–1795.
Vaata Friedrich Suur ja Karl II August
Karl Theodor
Karl Theodor (11. detsember 1724 – 16. veebruar 1799) valitses kuurvürstina ja pfaltskrahvina 1742.
Vaata Friedrich Suur ja Karl Theodor
Karl VII (Saksa-Rooma keiser)
Karl VII Wittelsbach Karl VII Wittelsbach (6. august 1697 Brüssel – 20. jaanuar 1745 München) oli Baieri kuurvürst (Karl Albrecht) alates 1726 ning Saksa-Rooma keiser alates 1742 kuni surmani.
Vaata Friedrich Suur ja Karl VII (Saksa-Rooma keiser)
Karl XIII
Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.
Vaata Friedrich Suur ja Karl XIII
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Friedrich Suur ja Katariina II
Kütiväeosa
Hesseni kuurvürstiriigi jäägrid 1843. aastal. (H. A. Eckert, "Das Deutsche Bundesheer".) Kütiväeosa (ka: jäägiväeosa) on kergejalaväe valiküksus, kuhu tavaliselt kuuluvad laskurid.
Vaata Friedrich Suur ja Kütiväeosa
Kindralstaap
Kindralstaap on sõjaväe keskne juhtorgan ning sõjaväe operatiivjuhtimise põhiorgan paljudes riikides.
Vaata Friedrich Suur ja Kindralstaap
King of Prussia
King of Prussia kaubanduskeskus King of Prussia on Philadelphia eeslinn, mis on nimetatud Preisimaa kuninga Friedrich II järgi.
Vaata Friedrich Suur ja King of Prussia
Koerad sõjas
316x316pxSõjakoertel on väga pikk ajalugu.
Vaata Friedrich Suur ja Koerad sõjas
Konvenientsipoliitika
Konvenientsipoliitika (droit de convenance) oli 18. sajandil pärast Hispaania pärilussõda alanud poliitiline suunitlus Euroopas.
Vaata Friedrich Suur ja Konvenientsipoliitika
Kuningaraamat
"Kuningaraamat" on kirjastuse Kunst alates 1995.
Vaata Friedrich Suur ja Kuningaraamat
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Vaata Friedrich Suur ja Lääne-Preisimaa
Leer (Ida-Friisimaa)
Leer on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Leeri kreisis.
Vaata Friedrich Suur ja Leer (Ida-Friisimaa)
Leopold Joseph von Daun
Leopold Joseph Maria von Daun (24. september 1705 – 5. veebruar 1766) oli Thiano prints, Austria feldmarssal ning väejuht.
Vaata Friedrich Suur ja Leopold Joseph von Daun
Marcha Real
"Marcha Real" ('kuninglik marss') on Hispaania riigihümn.
Vaata Friedrich Suur ja Marcha Real
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Vaata Friedrich Suur ja Maria Theresia
Marie-Louise O'Murphy
Marie-Louise O'Murphy. François Boucher' maal (1752) Marie-Louise O'Murphy de Boisfaily (21. oktoober 1737 Rouen – 11. detsember 1814 Pariis) oli Louis XV armuke ja kunstnike modell.
Vaata Friedrich Suur ja Marie-Louise O'Murphy
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Vaata Friedrich Suur ja Marki krahvkond
Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerin Mecklenburg-Schwerini hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli aastal 1701 Põhja-Saksamaal loodud hertsogkond, kui Friedrich Wilhelm ja Adolf Friedrich II jagasid Mecklenburgi hertsogkonna Schwerini ja Strelitzi vahel.
Vaata Friedrich Suur ja Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Muusikaline ohver
Kuuehäälne fuuga (ritšerkaar) teosest "Muusikaline ohver" (Bachi autograaf) Bachi ''Canon per augmentationem, contrario Motu'', osa tema "Muusikalisest ohvrist" "Muusikaline ohver" (saksa keeles "Musikalisches Opfer") on Johann Sebastian Bachi heliteos oopusenumbriga BWV 1079.
Vaata Friedrich Suur ja Muusikaline ohver
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Vaata Friedrich Suur ja Neljanda koalitsiooni sõda
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Friedrich Suur ja Neumark
Niccolò Machiavelli
Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.
Vaata Friedrich Suur ja Niccolò Machiavelli
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Friedrich Suur ja Paul I
Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.
Vaata Friedrich Suur ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Friedrich Suur ja Peeter III
Pikkade nugade öö
Saksamaal 1. aprillil 1933 Pikkade nugade öö (saksa keeles, mõnikord nimetatud ka kui "operatsioon Koolibri" või saksa keeles Röhm-Putsch) oli poliitiliste mõrvade sari, mis leidis aset Saksamaal ajavahemikus 30. juuni – 2. juuli 1934.
Vaata Friedrich Suur ja Pikkade nugade öö
Pius VI
Pius VI (Angelo Onofrio Melchiore Natale Giovanni Antonio Braschi, levinumas lühendatud variandis Giovanni Angelo Braschi; 25. detsember 1717 Cesena – 29. august 1799) oli paavst aastatel 1775–1799.
Vaata Friedrich Suur ja Pius VI
Plettenberg (aadlisuguvõsa)
Plettenbergi aadlisuguvõsa on Vestfaalist pärineva aadlisuguvõsa nimi, mille pärusvaldused asusid tänase Plettenbergi linna kandis.
Vaata Friedrich Suur ja Plettenberg (aadlisuguvõsa)
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Vaata Friedrich Suur ja Polüfoonia
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Vaata Friedrich Suur ja Poola ajalugu
Poola pärilussõda
Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.
Vaata Friedrich Suur ja Poola pärilussõda
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Vaata Friedrich Suur ja Potsdam
Potsdami hiiglased
Inglismaalt röövitud ja rügementi toodud iirlane James Kirkland 1718. aastal Potsdami hiiglasteks kutsuti 6.
Vaata Friedrich Suur ja Potsdami hiiglased
Pour le Mérite
Pour le Mérite. Pour le Mérite "rahuklass" ehk teadus- ja kunstiteenete eest antav aumärk Pour le Mérite orden oli 1740.
Vaata Friedrich Suur ja Pour le Mérite
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Vaata Friedrich Suur ja Preisi armee
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Friedrich Suur ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Friedrich Suur ja Preisimaa
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Vaata Friedrich Suur ja Preisimaa kuningas
Rahvusriigi rajamine
Rahvusriigi loomine (ingl Nation building) on rahvusliku enesepildi (identiteedi) loomine või struktureerimine valitsuse sekkumisega.
Vaata Friedrich Suur ja Rahvusriigi rajamine
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Friedrich Suur ja Rzeczpospolita
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Vaata Friedrich Suur ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Friedrich Suur ja Saksamaa
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Vaata Friedrich Suur ja Saksamaa ajalugu
Saksi-Weimar-Eisenach
Saksi-Weimar-Eisenach (saksa: Sachsen-Weimar-Eisenach) loodi hertsogkonnana aastal 1809 Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi Ernestiinide hertsogkondade ühendamise teel.
Vaata Friedrich Suur ja Saksi-Weimar-Eisenach
Sanssouci loss
Sanssouci loss on loss, mis asub Saksamaal Berliini lähistel Potsdamis.
Vaata Friedrich Suur ja Sanssouci loss
Sündinud 24. jaanuaril
Siin loetletakse 24. jaanuaril sündinud tuntud inimesi.
Vaata Friedrich Suur ja Sündinud 24. jaanuaril
Schöningen
Turuplats ja Püha Vincenti kirik Schöningen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Helmstedti kreisis.
Vaata Friedrich Suur ja Schöningen
Schedeni vald
Scheden on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.
Vaata Friedrich Suur ja Schedeni vald
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Friedrich Suur ja Seitsmeaastane sõda
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Vaata Friedrich Suur ja Sileesia hertsogkond
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Vaata Friedrich Suur ja Sileesia sõjad
Sophia Dorothea (Preisimaa kuninganna)
Sophia Dorothea. Portree autor Antoine Pesne (1737) Sophia Dorothea (16. märts 1687 Hannover – 28. juuni 1757) oli Briti kuningapere liige ning George I ainus tütar.
Vaata Friedrich Suur ja Sophia Dorothea (Preisimaa kuninganna)
Sopot
Pikim puitmuul Euroopas: Sopoti 650-meetrine muul ulatub 450 m pikkuselt merre Vana majakahoone Peatänav Sopot on kuurortlinn Poola põhjarannikul Gdański ja Gdynia vahel.
Vaata Friedrich Suur ja Sopot
Staatsoper Unter den Linden
Staatsoper Unter den Linden Staatsoper Unter den Linden (Berliini Riigiooper) on Berliini Mitte linnaosas aadressil Unter den Linden 7 asuv ooperiteater, mis moodustab osa ajaloolisest Forum Fridericianumi keskusest, mis rajati 1740.
Vaata Friedrich Suur ja Staatsoper Unter den Linden
Surnud 17. augustil
Siin loetletakse 17. augustil surnud tuntud isikuid.
Vaata Friedrich Suur ja Surnud 17. augustil
Suur-Poola ülestõus (1848)
1848.
Vaata Friedrich Suur ja Suur-Poola ülestõus (1848)
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Vaata Friedrich Suur ja Tšehhi krooni maad
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Friedrich Suur ja Tšehhi kuningriik
Thomas Abbt
Thomas Abbt Thomas Abbt (25. november 1738 Ulm – 3. november 1766 Bückeburg) oli saksa kirjamees ja filosoof.
Vaata Friedrich Suur ja Thomas Abbt
Unter den Linden
Vaade Unter den Lindenile Berliini toomkiriku juurest kuni Brandenburgi väravani Unter den Linden ('pärnade all') on puiestee Berliini vanalinna südames.
Vaata Friedrich Suur ja Unter den Linden
Valgustatud absolutism
Valgustatud absolutism (ka valgustatud monarhia; prantsuse despotisme éclairé, selle järgi ka valgustatud despotism) on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.
Vaata Friedrich Suur ja Valgustatud absolutism
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Vaata Friedrich Suur ja Varauusaeg
Varel
Varel on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Friisimaa kreisis.
Vaata Friedrich Suur ja Varel
Vürstide liit
Preisimaa Friedrich II vürstide liitu kokku sidumas. Allegooriline kujutis aastast 1786. (Deutsche) Fürstenbund (" vürstide liit") oli peamiselt protestantlike vürstide liit Saksa-Rooma riigis, moodustatud aastal 1785 Friedrich II eestvedamisel.
Vaata Friedrich Suur ja Vürstide liit
Vürstipeegel
Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.
Vaata Friedrich Suur ja Vürstipeegel
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Vaata Friedrich Suur ja Voltaire
Württembergi hertsogkond
Württembergi lipp Württembergi vapp Württembergi hertsogkond (kollane) ja teised Švaabimaa territooriumid. See kaart järelandmine, kuna Švaabimaa ringkonnas oli umbes 80 erinevat territooriumi ning sadu enklaave ja eksklaave. Avaldatud Mattäus Seutteri poolt umbes aastal 1750 Topograafiline ühel lehel kaart Württembergi hertsogkonnast Lõuna-Saksamaal (u 1619) Ludwigsburgi palee, "Baroki õitseaeg", siseõu Piirikivi Badeni ja Württembergi vahel Württembergi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Württemberg) oli riik Edela-Saksamaal.
Vaata Friedrich Suur ja Württembergi hertsogkond
Württembergi kuurvürstkond
Lipp Vapp Württembergi kuurvürstkond Württembergi kuurvürstkond (saksa keeles Kurfürstentum Württemberg) oli aastatel 1803−1806 eksisteerinud riik Saksa-Rooma keisririigi koosseisus.
Vaata Friedrich Suur ja Württembergi kuurvürstkond
Wilhelm von Fermor
Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Friedrich Suur ja Wilhelm von Fermor
Zeven
Kuninganna Kristiina maja Zevenis Zeven on linn Rotenburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Friedrich Suur ja Zeven
10. august
10.
Vaata Friedrich Suur ja 10. august
16. august
16.
Vaata Friedrich Suur ja 16. august
16. detsember
16.
Vaata Friedrich Suur ja 16. detsember
1712
1712.
Vaata Friedrich Suur ja 1712
1730
1730.
Vaata Friedrich Suur ja 1730
1786
1786.
Vaata Friedrich Suur ja 1786
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Friedrich Suur ja 18. sajand
2. aastatuhat
2.
Vaata Friedrich Suur ja 2. aastatuhat
29. august
29.
Vaata Friedrich Suur ja 29. august
5. november
5.
Vaata Friedrich Suur ja 5. november
6. mai
6.
Vaata Friedrich Suur ja 6. mai
Tuntud ka kui Friedrich II (Preisimaa kuningas), Friedrich II (Preisimaa), Friedrich II Suur.