Sisukord
44 suhted: Albrecht Karu orden, Aula Palatina, Berliini loomaaed, Biograafiad (Fr), Eberhard von Groote, Elisabeth Noelle-Neumann, Esimene Schleswigi sõda, Felix Mendelssohn Bartholdy, Ferdinand von Tiesenhausen, Frankfurdi rahvuskogu, Friedrich Ludwig Jahn, Friedrich Wilhelm, Friedrich Wilhelm Argelander, Friedrich Wilhelm III, Greifswaldi ülikool, Heinrich Heine, Hohenzollernid, Isidor Popper, Kahler Asten, Luise von Mecklenburg-Strelitz, Püstpalkkirik, Poseni provints, Potsdam, Pour le Mérite, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa kuningas, Rumcajs, Saksa Liit, Saksamaa riigipeade loend, Sündinud 1795, Siemens, Sonderbundi sõda, Stackelberg, Suur-Poola ülestõus (1848), Vabalinn Frankfurt, Vennad Grimmid, Wilhelm I, Wilhelmshaven, Woldemar von Patkul, 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides, 1861, 19. märts.
Albrecht Karu orden
Albrecht Karu orden, õigemini Albrecht Karu Kojaorden (saksa keeles Hausorden Albrechts des Bären) on 1836.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Albrecht Karu orden
Aula Palatina
Basiilika välisvaade 2014 Aula Palatina koos juurdeehitatud lossiga Sisevaade tänapäeval Sisevaade 1900. aastal. Postkaart Aula Palatina ehk Konstantinuse basiilika on Saksamaal Trieris asuv Rooma basiilika, mille lasi ehitada 4.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Aula Palatina
Berliini loomaaed
Loomaaia plaan Berliini loomaaed (Zoologischer Garten Berlin või ka lihtsalt Zoo Berlin) on vanim loomaaed Saksamaal.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Berliini loomaaed
Biograafiad (Fr)
Biograafiad (Fr) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Fr".
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Biograafiad (Fr)
Eberhard von Groote
Eberhard Rudolf von Groote (19. märts 1789 Köln – 15. aprill 1864 Köln) oli saksa germanist.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Eberhard von Groote
Elisabeth Noelle-Neumann
Elisabeth Noelle-Neumann (19. detsember 1916 – 25. märts 2010) oli Saksa politoloog.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Elisabeth Noelle-Neumann
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Esimene Schleswigi sõda
Felix Mendelssohn Bartholdy
Felix Mendelssohn 1839. aastal (autor James Warren Childe) Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy, sündinud ja enamjaolt tuntud kui Felix Mendelssohn, tuntud ka kui Felix Mendelssohn Bartholdy (3. veebruar 1809 Hamburg – 4. november 1847 Leipzig) oli romantismiajastu saksa helilooja, pianist, organist ja dirigent.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Felix Mendelssohn Bartholdy
Ferdinand von Tiesenhausen
Krahvide Tiesenhausenite suguvõsavapp Ferdinand von Tiesenhausen Katharina, (Alexander Brullov, 1825 Krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen (vene: Фёдор (Фердинанд) Иванович Тизенгаузен; 21. mai (vkj) 1782 – 21. november/3. detsember 1805 Austerlitz (praegune Slavkov u Brna Tšehhis Brno lähedal)) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, insenerivägede staabikapten, keiser Aleksander I tiibadjutant ja vürst Mihhail Kutuzovi väimees.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Ferdinand von Tiesenhausen
Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Frankfurdi rahvuskogu
Friedrich Ludwig Jahn
Friedrich Ludwig Jahn (1852) Friedrich Ludwig Jahn (11. august 1778 – 15. oktoober 1852) oli saksa võimlemispedagoog, võimlemise isa (Turnvater).
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Friedrich Ludwig Jahn
Friedrich Wilhelm
Friedrich Wilhelm oli mitme valitseja nimi.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Friedrich Wilhelm
Friedrich Wilhelm Argelander
Friedrich Wilhelm Argelander Friedrich Wilhelm August Argelander (22. märts 1799 – 17. veebruar 1875) oli Saksa astronoom.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Friedrich Wilhelm Argelander
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Friedrich Wilhelm III
Greifswaldi ülikool
Rubenow' mälestustahvel Greifswaldi Ülikool (saksa Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Greifswaldi ülikool
Heinrich Heine
Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Heinrich Heine
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Hohenzollernid
Isidor Popper
Isidor Popper 1843 - (Heinrich Heine maal) Isidor Popper (10. jaanuar 1816 Hildesheim – 7. märts 1884 Hamburg) oli juudi usku saksa maalikunstnik, litograaf ja karikaturist.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Isidor Popper
Kahler Asten
Kahler Asten on 841,9 m kõrge mägi Rothaargebirgel Hochsauerlandkreisis Saksamaa Nordrhein-Westfalen liidumaal.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Kahler Asten
Luise von Mecklenburg-Strelitz
Luise von Mecklenburg-Strelitz (Luise Auguste Wilhelmine Amalie; 10. märts 1776 – 19. juuli 1810) oli Preisi kuninganna.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Luise von Mecklenburg-Strelitz
Püstpalkkirik
Borgundi püstpalkkirik on Norra keskaegsetest püstpalkkirikutest kõige paremini säilinud Heddali kirik on mitmelöövilise basiilika tüüpi ja Norra suurim püstpalkkirik Flesbergi püstpalkkirikust 1701. aastal maalitud pilt on vanim püstpalkkiriku kujutis kunstis Püstpalkkirik on keskajal Põhjamaades, eriti 11.–13.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Püstpalkkirik
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Poseni provints
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Potsdam
Pour le Mérite
Pour le Mérite. Pour le Mérite "rahuklass" ehk teadus- ja kunstiteenete eest antav aumärk Pour le Mérite orden oli 1740.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Pour le Mérite
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Preisi armee
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Preisimaa
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Preisimaa kuningas
Rumcajs
Rumcajs on tšehhi lastekirjaniku Václav Čtvrteki väljamõeldud tegelane, kingsepp-röövel.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Rumcajs
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Saksa Liit
Saksamaa riigipeade loend
Saksamaa riigipeade loend loetleb Saksamaa riigipead ja selle territooriumil kõrgeimat võimu omanud valitsejad kronoloogilises järjestuses.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Saksamaa riigipeade loend
Sündinud 1795
Sündinud 1795 Selles loendis on loetletud 1795.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Sündinud 1795
Siemens
Siemens (Siemens AG ehk Siemens Aktiengesellschaft) on Saksamaa kontsern, mille tegevusalade hulka kuuluvad energeetika, tööstusautomaatika, transpordisüsteemid ja -seadmed, meditsiinitehnika ja infotehnoloogia.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Siemens
Sonderbundi sõda
Sonderbundi sõda (saksa: Sonderbundskrieg) novembris 1847 oli kodusõda Šveitsis, mis oli sel ajal suhteliselt lõtv kantonite (osariikide) konföderatsioon.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Sonderbundi sõda
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Stackelberg
Suur-Poola ülestõus (1848)
1848.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Suur-Poola ülestõus (1848)
Vabalinn Frankfurt
Peaaegu viis sajandit oli Saksa linn Frankfurt linnriik kahes suures Saksamaa üksuses.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Vabalinn Frankfurt
Vennad Grimmid
Portreemaal vendadest Grimmidest (vasakul Wilhelm Grimm), 1855 Vennad Grimmid olid kaks saksa kirjanikust ja teadlasest venda – Wilhelm Grimm (1786–1859) ja Jacob Grimm (1785–1863), kes nimetasid end nii ühiste teoste avaldamisel, näiteks maailmakuulus "Kinder- und Hausmärchen" ("Laste- ja kodumuinasjutud") ja nende alustatud "Deutsches Wörterbuch" (der Grimm).
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Vennad Grimmid
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Wilhelm I
Wilhelmshaven
Wilhelmshaveni paiknemine Alam-Saksimaal Wilhelmshaven (Wilhelmi sadam) on rannikulinn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Wilhelmshaven
Woldemar von Patkul
Woldemar Karl Friedrich Reinhold von Patkul (10. november 1782 Põltsamaa – 14. detsember 1855 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral; 1848).
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja Woldemar von Patkul
1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Germania", Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
1861
1861.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja 1861
19. märts
19.
Vaata Friedrich Wilhelm IV ja 19. märts