Ava Google MapsisSisukord
45 suhted: Aquileia patriarhaat, Austria Rannikumaa, Avaari mark, Benevento hertsogkond, Bergamo, Cambrai liiga sõda, Dogado, Domini di Terraferma, Frangi riik, Friuli hertsogkond, Friuli mark, Friuli-Venezia Giulia, Gallia Cisalpina, Galloromaani keeled, Görz ja Gradisca, Görzi krahvkond, Girolamo Rorario, Ida-Alpid, Ida-Alpide slaavi asustus, Itaalia kuningriik (Napoleoni), Karantaania, Kärnteni mark, Kötschach-Mauthen, Kraini hertsogkond, Kraini mark, Langobardia Minor, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lõunaslaavlased, Lienz, Menocchio, Millstatt am See, Mittersill, Osmanite-Veneetsia sõda (1570–1573), Periadriaatiline murrang, Pinot Grigio, Plöckeni kuru, Pruunkaru, Retoromaani keeled, Udine, Ungari ajalugu, Veneetsia, Veneetsia vabariik, Verona mark, Villota.
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Vaata Friuli ja Aquileia patriarhaat
Austria Rannikumaa
Austria Rannikumaa (saksa: Österreichisches Küstenland, itaalia: Litorale Austriaco, sloveeni: Avstrijsko primorje, horvaadi: Austrijsko primorje, ungari: Tengermellék) loodi aastal 1849 Austria keisririigi kroonimaana (Kronland).
Vaata Friuli ja Austria Rannikumaa
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Vaata Friuli ja Avaari mark
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Vaata Friuli ja Benevento hertsogkond
Bergamo
Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus.
Vaata Friuli ja Bergamo
Cambrai liiga sõda
Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda) oli Itaalia sõdade suurim konflikt.
Vaata Friuli ja Cambrai liiga sõda
Dogado
Veneta laguuni kaart, kus on tähistatud maismaal asuv Mestre ning laguunis asuvad (põhjast lõunasse) Murano, Veneetsia ja Lido di Venezia Dogado ehk Veneetsia hertsogiriik oli Veneetsia vabariigi nn "kodumaa-osa", mida juhtis Veneetsia doodž.
Vaata Friuli ja Dogado
Domini di Terraferma
Veneetsia valdused Vahemere ümbruses, ''Terraferma'' on tähistatud roosaga Domini di Terraferma (veneetsia keeles domini de teraferma või stato da tera; sõna-sõnalt "maismaavaldused" või "maismaariik") tähistab neid Veneetsia vabariigi alasid, mis asusid Itaalia põhjaosas Aadria merest sisemaa poole.
Vaata Friuli ja Domini di Terraferma
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Friuli ja Frangi riik
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Vaata Friuli ja Friuli hertsogkond
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Vaata Friuli ja Friuli mark
Friuli-Venezia Giulia
Friuli-Venezia Giulia on maakond Itaalias, üks neljast Itaalia autonoomsest piirkonnast.
Vaata Friuli ja Friuli-Venezia Giulia
Gallia Cisalpina
Alpideesine Gallia (ladina: Gallia Cisalpina, 'Gallia siinpool Alpe', ka Gallia Citerior või Gallia Togata) oli Itaalia osa, mida 4.
Vaata Friuli ja Gallia Cisalpina
Galloromaani keeled
Romaani keelte galloromaani haru hõlmab kõige kitsamas tähenduses prantsuse, oksitaani ja frankoprovansaali keeli.
Vaata Friuli ja Galloromaani keeled
Görz ja Gradisca
Görzi ja Gradisca vürstlik krahvkond (saksa: Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca; itaalia: Principesca Contea di Gorizia e Gradisca; sloveeni: Poknežena grofija Goriška in Gradiščanska) oli Habsburgide kroonimaa Austria Rannikumaal Aadria mere ääres, kus nüüd on paljukeelne Itaalia ja Sloveenia piiriala.
Vaata Friuli ja Görz ja Gradisca
Görzi krahvkond
Görzi krahvkond (saksa: Grafschaft Görz, itaalia: Contea di Gorizia, sloveeni: Goriška grofija, friuuli: Contee di Gurize) oli krahvkond Gorizia linna ümbruses tänapäeva Friuli-Venezia Giulia piirkonnas Kirde-Itaalias.
Vaata Friuli ja Görzi krahvkond
Girolamo Rorario
Girolamo Rorario (ladinapäraselt Hieronymus Rorarius; 1485 Pordenone (Friuli) – 1556) oli humanist.
Vaata Friuli ja Girolamo Rorario
Ida-Alpid
Piz Bernina (keskel-vasakul) koos Biancogratiga vasakul, Piz Scerscen (keskel-paremal) ja Piz Roseg (paremal), vaadatuna Piz Corvatschilt Lääne- ja Ida-Alpide piiritlemine Ida-Alpid on nimi, mis antud Alpide idapoolsele osale, mida defineeritakse tavaliselt alana ida pool joont Bodeni järvest ja Alpi Reini orust kuni Splügeni mäekuruni Alpi veelahkmel ja Liro jõge pidi alla kuni Como järveni lõunas.
Vaata Friuli ja Ida-Alpid
Ida-Alpide slaavi asustus
Ida-Alpide piirkonna asustamine varaslaavlaste poolt toimus 6.–8.
Vaata Friuli ja Ida-Alpide slaavi asustus
Itaalia kuningriik (Napoleoni)
Itaalia kuningriik (itaalia Regno d'Italia; prantsuse Royaume d'Italie) oli täielikult revolutsioonilise Prantsusmaa mõjualune Napoleon I poolt Põhja-Itaalias asutatud nimeliselt suveräänne riik, mis lõppes viimase kaotuse ja langusega.
Vaata Friuli ja Itaalia kuningriik (Napoleoni)
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Friuli ja Karantaania
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Vaata Friuli ja Kärnteni mark
Kötschach-Mauthen
Kötschach-Mauthen (sloveeni Koča-Muta) on turulinn Austria Kärnteni liidumaal Hermagori ringkonnas.
Vaata Friuli ja Kötschach-Mauthen
Kraini hertsogkond
Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.
Vaata Friuli ja Kraini hertsogkond
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Vaata Friuli ja Kraini mark
Langobardia Minor
Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.
Vaata Friuli ja Langobardia Minor
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Friuli ja Langobardid
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Vaata Friuli ja Langobardide kuningriik
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Vaata Friuli ja Lõunaslaavlased
Lienz
Lienz Drava orus, vaade põhjast Lienz on keskaegne linn ja vald (Gemeinde) Austria Tirooli liidumaal, 673 m kõrgusel merepinnast.
Vaata Friuli ja Lienz
Menocchio
Menocchio, õige nimega Domenico Scandella (umbes 1532 – 1599) oli Friuli mölder, kes on tuntuks saanud itaalia ajaloolase Carlo Ginzburgi raamatu "Juust ja vaglad" peategelasena.
Vaata Friuli ja Menocchio
Millstatt am See
Millstatt am See on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Vaata Friuli ja Millstatt am See
Mittersill
Mittersill on linn Austrias Salzburgi liidumaal Zell am See ringkonnas.
Vaata Friuli ja Mittersill
Osmanite-Veneetsia sõda (1570–1573)
Neljas Osmanite–Veneetsia sõda, ka Küprose sõda (itaalia: Guerra di Cipro) toimus aastatel 1570-1573.
Vaata Friuli ja Osmanite-Veneetsia sõda (1570–1573)
Periadriaatiline murrang
Periadriaatiline murrang (või rike) on selgelt eristuv murrang Lõuna-Euroopas, kulgedes S-kujuliselt umbes 1000 km Türreeni merest läbi kogu Lõuna-Alpide kuni Ungarini.
Vaata Friuli ja Periadriaatiline murrang
Pinot Grigio
pisi Pinot Grigio (Itaalias), Pinot gris (Prantsusmaal), Tokay d'Alsace (Ungaris) või Grauburgunder (Saksamaal) on viinamarjasort.
Vaata Friuli ja Pinot Grigio
Plöckeni kuru
Tuulegeneraator Plöckeni kuru Austria poolel Plöckeni kuru (saksa: Plöckenpass, itaalia: Passo di Monte Croce Carnico) on kõrge mäekuru Karni Alpides Austria Kärnteni liidumaa ja Itaalia Friuli-Venezia Giulia piirkonna vahelisel piiril.
Vaata Friuli ja Plöckeni kuru
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Friuli ja Pruunkaru
Retoromaani keeled
Retoromaani keeled või reetia keeled on romaani keelte alamperekond, mida kõneldakse Kagu-Šveitsis ja Kirde-Itaalias.
Vaata Friuli ja Retoromaani keeled
Udine
Udine on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, endise Udine provintsi halduskeskus.
Vaata Friuli ja Udine
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Friuli ja Ungari ajalugu
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Vaata Friuli ja Veneetsia
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Friuli ja Veneetsia vabariik
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Vaata Friuli ja Verona mark
Villota
Villota ehk villotta on mitmehäälne ilmaliku sisuga laul, mis oli levinud 16.
Vaata Friuli ja Villota