Kiiremini kui brauser!
53 suhted: Aju kõvakest, Allergia, Aort, Arstiteadlaste loend, Arteriool, Ämblikuvõrkkest, Biograafiad (Lo), Blastotsüst, Endokriinsüsteem, Erütrotsüüt, Hallaine, Immuunsus, Impotentsus, Inimese füsioloogia ja anatoomia, Kaelalülid, Kapillaar (anatoomia), Kapillaarpäsmake, Kõrvalkilpnääre, Keele-neelunärv, Kilpnääre, Kolmiknärv, Kopsud, Kopulatsioonikork, Kude, Kusepõis, Lüli, Lülisammas, Lümf, Lümfiklapikud, Lümfiteed, Loogna, Loote vereringe, Luuüdi, Meditsiinisõnastik, Nägemisnärv, Närvikude, Neerud, Ovulatsioon, Peaaju, Roided, Sapp, Südamepuudulikkus, Sündinud 20. novembril, Schlemmi kanal, Soolehatud, Suguühe, Surnud 20. jaanuaril, Tigu (anatoomia), Vaheaju, Valgeaine, ..., Väike vereringe, Väikeaju, Veen. Laienda indeks (3 rohkem) »
Aju kõvakest
Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.
Uus!!: Georg Loogna ja Aju kõvakest · Näe rohkem »
Allergia
Allergia"Meditsiinisõnastik" 31:2004.
Uus!!: Georg Loogna ja Allergia · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Georg Loogna ja Aort · Näe rohkem »
Arstiteadlaste loend
Siin on loetletud arstiteadlasi ja farmakolooge.
Uus!!: Georg Loogna ja Arstiteadlaste loend · Näe rohkem »
Arteriool
Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Uus!!: Georg Loogna ja Arteriool · Näe rohkem »
Ämblikuvõrkkest
Ämblikuvõrkkestaks ehk arahnoideaks (ladina keeles arachnoidea mater) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju ja seljaaju ühte kesta.
Uus!!: Georg Loogna ja Ämblikuvõrkkest · Näe rohkem »
Biograafiad (Lo)
Biograafiad (Lo) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lo".
Uus!!: Georg Loogna ja Biograafiad (Lo) · Näe rohkem »
Blastotsüst
implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.
Uus!!: Georg Loogna ja Blastotsüst · Näe rohkem »
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Uus!!: Georg Loogna ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Georg Loogna ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Georg Loogna ja Hallaine · Näe rohkem »
Immuunsus
Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Uus!!: Georg Loogna ja Immuunsus · Näe rohkem »
Impotentsus
Impotentsus (ladina impotentia 'võimetus, nõrkus') on valdavalt täiskasvanud meeste suguvõimetus ja täiskasvanud meeste sigitamisvõimetus, või naiste sigimisvõimetus, ka viljatus.
Uus!!: Georg Loogna ja Impotentsus · Näe rohkem »
Inimese füsioloogia ja anatoomia
"Inimese füsioloogia ja anatoomia" (soome keeles "Ihmisen fysiologia ja anatomia") on Walter Nienstedti, Osmo Hännineni, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvisti koostatud raamat, mis käsitleb inimorganismi normaalset anatoomiat ja füsioloogiat.
Uus!!: Georg Loogna ja Inimese füsioloogia ja anatoomia · Näe rohkem »
Kaelalülid
Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.
Uus!!: Georg Loogna ja Kaelalülid · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Georg Loogna ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Kapillaarpäsmake
pisi Kapillaarpäsmake ehk veresoontepäsmake ehk neerupäsmake ehk glomerulus ehk glomeerul (ladina glomerulus renalis, ains glomerulus, mitm glomeruli) on paljude selgroogsete loomade neerudes paiknevate nefronite neerukehakeste põhiosa.
Uus!!: Georg Loogna ja Kapillaarpäsmake · Näe rohkem »
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Uus!!: Georg Loogna ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »
Keele-neelunärv
Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.
Uus!!: Georg Loogna ja Keele-neelunärv · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Georg Loogna ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Kolmiknärv
Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.
Uus!!: Georg Loogna ja Kolmiknärv · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Georg Loogna ja Kopsud · Näe rohkem »
Kopulatsioonikork
Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork (inglise keeles mating plug) on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv (hüübinud) tahke korgina toimiv moodustis.
Uus!!: Georg Loogna ja Kopulatsioonikork · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Georg Loogna ja Kude · Näe rohkem »
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Uus!!: Georg Loogna ja Kusepõis · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Georg Loogna ja Lüli · Näe rohkem »
Lülisammas
Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.
Uus!!: Georg Loogna ja Lülisammas · Näe rohkem »
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Uus!!: Georg Loogna ja Lümf · Näe rohkem »
Lümfiklapikud
Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.
Uus!!: Georg Loogna ja Lümfiklapikud · Näe rohkem »
Lümfiteed
Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku.
Uus!!: Georg Loogna ja Lümfiteed · Näe rohkem »
Loogna
Loogna on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Georg Loogna ja Loogna · Näe rohkem »
Loote vereringe
Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.
Uus!!: Georg Loogna ja Loote vereringe · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Georg Loogna ja Luuüdi · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Georg Loogna ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Uus!!: Georg Loogna ja Nägemisnärv · Näe rohkem »
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Uus!!: Georg Loogna ja Närvikude · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Georg Loogna ja Neerud · Näe rohkem »
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Uus!!: Georg Loogna ja Ovulatsioon · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Georg Loogna ja Peaaju · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Georg Loogna ja Roided · Näe rohkem »
Sapp
Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.
Uus!!: Georg Loogna ja Sapp · Näe rohkem »
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Uus!!: Georg Loogna ja Südamepuudulikkus · Näe rohkem »
Sündinud 20. novembril
Siin loetletakse 20. novembril sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Georg Loogna ja Sündinud 20. novembril · Näe rohkem »
Schlemmi kanal
Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.
Uus!!: Georg Loogna ja Schlemmi kanal · Näe rohkem »
Soolehatud
Soolehattudeks (ladina ains villus intestinalis; mitm villi intestinales) nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes (plica circularis) paiknevaid limaskestajätkeid.
Uus!!: Georg Loogna ja Soolehatud · Näe rohkem »
Suguühe
Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.
Uus!!: Georg Loogna ja Suguühe · Näe rohkem »
Surnud 20. jaanuaril
Siin loetletakse 20. jaanuaril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Georg Loogna ja Surnud 20. jaanuaril · Näe rohkem »
Tigu (anatoomia)
Tigu (ladina keeles cochlea) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline sisekõrva luulabürindi osa.
Uus!!: Georg Loogna ja Tigu (anatoomia) · Näe rohkem »
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Uus!!: Georg Loogna ja Vaheaju · Näe rohkem »
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Georg Loogna ja Valgeaine · Näe rohkem »
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Uus!!: Georg Loogna ja Väike vereringe · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Georg Loogna ja Väikeaju · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Georg Loogna ja Veen · Näe rohkem »
