Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Grobiņa foogtkond

Index Grobiņa foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Sisukord

  1. 14 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Foogtkond, Gotthard Kettler, Grobiņa foogt, Grobiņa ordulinnus, Kuldīga komtuurkond, Kuramaa, Kuramaa piiskopkond, Läti ajalugu, Läti linnuste loend, Liivimaa ordu, Ordulinnus, Preisimaa hertsogiriik, Vana-Liivimaa.

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Albrecht von Hohenzollern

Foogtkond

Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Foogtkond

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Gotthard Kettler

Grobiņa foogt

Grobiņa foogt (saksa keeles Vogt von Grobin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Grobiņa foogtkonda.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Grobiņa foogt

Grobiņa ordulinnus

Grobiņa ordulinnus (läti keeles Grobiņas viduslaiku pils, saksa keeles Grobin) oli Liivi ordu linnus.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Grobiņa ordulinnus

Kuldīga komtuurkond

Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Vaata Grobiņa foogtkond ja Kuldīga komtuurkond

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Kuramaa

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Kuramaa piiskopkond

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Läti ajalugu

Läti linnuste loend

Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Läti linnuste loend

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Liivimaa ordu

Ordulinnus

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Ordulinnus

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Preisimaa hertsogiriik

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Vaata Grobiņa foogtkond ja Vana-Liivimaa