Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Albrecht II (Mecklenburg), Asulad (F), Axel Lillie, Bagge af Boo, Blekinge, Brömsebro rahu, Erik Stenbock, Falkenberg, Göran von Sperling, Götaland, Gustaf Otto Stenbock, Hallandi hertsog, Håkon V Magnusson, Helsingborgi lahing (1710), Holm (täpsustus), Jaanuar 2007, Jesper Kruus, Karl X Gustav, Klas Horn (1517–1566), Knud Valdemarsen, Knud VI, Laholm, Läänemereprovintsid, Lennart Torstenson, Leo Edgar Oras, Lundi peapiiskopkond, Marss üle Beltide, Olav Kyrre, Põhjagermaani keeled, Põhjasõda, Rootsi, Rootsi ajalugu, Rootsi dominioonid, Rootsi keel, Rootslased Titanicul, Roskilde rahu, Skåneland, Småland, Stenbock, Taani, Taani ajalugu, Taani keel, Taani Kuningriik, Taani Monarhia, Taani valdused Eestis, Taani-Rootsi sõda (1657–1658), Uurdekivi, Västergötland, Vendi ristisõda, 17. sajand Eestis.
Albrecht II (Mecklenburg)
Mecklenburgi hertsogi Albrecht II portree Albrecht II (u. 1318 – 18. veebruar 1379) oli Mecklenburgide dünastiast feodaalisand Põhja-Saksamaal Läänemere kallastel.
Uus!!: Halland ja Albrecht II (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Asulad (F)
Asulad (F) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad F-tähega.
Uus!!: Halland ja Asulad (F) · Näe rohkem »
Axel Lillie
Krahv Axel Lillie (23. juuli 1603 Berga mõis, Högsby, Småland – 20. detsember 1662 Löfstadi loss, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Uus!!: Halland ja Axel Lillie · Näe rohkem »
Bagge af Boo
Bagge af Boo on Norra päritolu Rootsi ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Halland ja Bagge af Boo · Näe rohkem »
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Uus!!: Halland ja Blekinge · Näe rohkem »
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Uus!!: Halland ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »
Erik Stenbock
Krahv Erik Gustafsson Stenbock (20. mai 1612 Göksholm Hjälmareni ääres Närkes – 11. veebruar 1659 Kopenhaagen) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Bogesundi krahv, Öresteni ja Kronobäcki vabahärra, Torpa ja Lindholmeni härra.
Uus!!: Halland ja Erik Stenbock · Näe rohkem »
Falkenberg
Falkenberg on linn Rootsis Hallandi maakonnas Hallandi läänis, Falkenbergi valla keskus.
Uus!!: Halland ja Falkenberg · Näe rohkem »
Göran von Sperling
Krahv Göran von Sperling (6. detsember 1630 Rådmansö, Roslagen – 22. september 1691 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Halland ja Göran von Sperling · Näe rohkem »
Götaland
Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.
Uus!!: Halland ja Götaland · Näe rohkem »
Gustaf Otto Stenbock
Gustaf Otto Stenbock. David Klöcker Ehrenstrahli (1628–1698) maal Krahv Gustaf Otto Stenbock (7. september 1614 Torpa, Småland – 24. september 1685 Stockholm) oli Rootsi admiral, väejuht ja riigimees.
Uus!!: Halland ja Gustaf Otto Stenbock · Näe rohkem »
Hallandi hertsog
Viimase Hallandi hertsogi Bertili vapp Hallandi hertsog (rootsi hertig av Halland) on Rootsi aadlitiitel.
Uus!!: Halland ja Hallandi hertsog · Näe rohkem »
Håkon V Magnusson
Håkon V Magnusson (1270 – 8. mai 1319) oli Norra kuningas aastail 1299–1319.
Uus!!: Halland ja Håkon V Magnusson · Näe rohkem »
Helsingborgi lahing (1710)
Helsingborgi lahing on 10. märtsil 1710 (Juliuse kalendri järgi 27. veebruaril, Rootsi kalendri järgi 28. veebruaril) toimunud Põhjasõja lahing Taani ja Rootsi vägede vahel Skånelandi alade üle.
Uus!!: Halland ja Helsingborgi lahing (1710) · Näe rohkem »
Holm (täpsustus)
Holm tähendab mitmes germaani keeles saart ja vene keeles küngast.
Uus!!: Halland ja Holm (täpsustus) · Näe rohkem »
Jaanuar 2007
Jaanuar 2007, kroonika.
Uus!!: Halland ja Jaanuar 2007 · Näe rohkem »
Jesper Kruus
Jesper Mattson Kruus (Krus, Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Halland ja Jesper Kruus · Näe rohkem »
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Uus!!: Halland ja Karl X Gustav · Näe rohkem »
Klas Horn (1517–1566)
Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.
Uus!!: Halland ja Klas Horn (1517–1566) · Näe rohkem »
Knud Valdemarsen
Knud Valdemarsen (surnud 15. oktoober 1260) oli Taani kuninga Valdemar II vallaspoeg ja Eestimaa, Lollandi ja Blekinge hertsog.
Uus!!: Halland ja Knud Valdemarsen · Näe rohkem »
Knud VI
Taani vapist. Ainus teadaolev koopia sellest sümboolikast avastati Schwerinis Saksamaal 1879. aastal. Kuninga suletud kroon erineb avatud kroonidest tema järglaste pitseritel. Knud VI (taani: Knud Valdemarsøn; u 1163 – 12. november 1202) oli Taani kuningas (1182–1202).
Uus!!: Halland ja Knud VI · Näe rohkem »
Laholm
Üks linna paljudest purskkaevudest. Ernst Eberleini kuju "Tüdruk lindudega juustes" (1974) Linnahotell ja Gröna Hästen Lagaholmi elektrijaam Ajalehe Laholms tidning kontor Laholm on linn Rootsis Hallandi maakonnas Hallandi lääni lõunaosas, Laholmi valla keskus.
Uus!!: Halland ja Laholm · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Halland ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Lennart Torstenson
Lennart Torstensson Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.
Uus!!: Halland ja Lennart Torstenson · Näe rohkem »
Leo Edgar Oras
Leo Edgar Oras (18. juuni 1911 Triigi vald, Harjumaa – 23. oktoober 1970 Kvissleby, Rootsi) oli eesti arstiteadlane ja terapeut.
Uus!!: Halland ja Leo Edgar Oras · Näe rohkem »
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Uus!!: Halland ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Marss üle Beltide
"Rootsi väed ületavad jää Sjællandile, 1658". Johan Philip Lemke (1631–1711) maal Suur-Beldi ületamine". Johan Philip Lemke maal Marss üle Beltide oli Teise Põhjasõja ajal 1658.
Uus!!: Halland ja Marss üle Beltide · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Halland ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Halland ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Halland ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Halland ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Halland ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Uus!!: Halland ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Halland ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootslased Titanicul
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninglik postiaurik Titanic 1912. aasta fotol Rootslaste seost ookeaniliinilaevaga Titanic kinnitavad laeva andmed reisijast, kes lähtusid reisiteekonnale Rootsist, suures enamuses Lõuna-Rootsist.
Uus!!: Halland ja Rootslased Titanicul · Näe rohkem »
Roskilde rahu
Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.
Uus!!: Halland ja Roskilde rahu · Näe rohkem »
Skåneland
Skåneland (helepruun ala) Skåneland (rootsi keeles Skåneland või Skånelandskapen; ladina keeles Terra Scania või Terra Scaniae) on ajalooline piirkond Lõuna-Rootsis.
Uus!!: Halland ja Skåneland · Näe rohkem »
Småland
Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).
Uus!!: Halland ja Småland · Näe rohkem »
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Halland ja Stenbock · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Halland ja Taani · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Halland ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Halland ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Halland ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »
Taani Monarhia
Taani Monarhia (taani keeles det Danske Monarki) oli Taani kuninga valdused 1536–1864.
Uus!!: Halland ja Taani Monarhia · Näe rohkem »
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Uus!!: Halland ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »
Taani-Rootsi sõda (1657–1658)
1657.–1658.
Uus!!: Halland ja Taani-Rootsi sõda (1657–1658) · Näe rohkem »
Uurdekivi
Kivi Ojamaal Ronehamnis Lahdentaka Kirkkovalkama kivi Tyrväntös Uurdekivi on eelkõige Põhjamaades levinud muistne kivi, millesse on uuristatud üks või mitu 50–100 cm pikkust siledapõhjalist süvendit.
Uus!!: Halland ja Uurdekivi · Näe rohkem »
Västergötland
Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.
Uus!!: Halland ja Västergötland · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Halland ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
17. sajand Eestis
17.
Uus!!: Halland ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »
