Sisukord
68 suhted: Adrakohus, Aksi, Ülemtalurahvakohus, Brevern, Eduard Pesur, Eesti õigeusu koguduste loend, Eesti haldusjaotus, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa kubermanguvalitsus, Eestimaa Maapäev, Hageri kihelkond, Harju maakond, Harju-Jaani kihelkond, Harju-Madise kihelkond, Harjumaa, Järva maakond, Jüri kihelkond, Jõelähtme kihelkond, Johann Friedrich Körber, John von Hueck, Juuru kihelkond, Juuru Püha Vassili Suure kogudus, Juuru vald (Juuru kihelkond), Kädva mõis, Keila kihelkond, Kiiu vald, Kodila mõis, Konstantin Päts, Koppelmaa mõis, Kose kihelkond, Kreisikohus, Kurna vald, Kuusalu kihelkond, Laitse vald, Lääne kreis, Ludwig August Mellin, Luka mõis, Maakohus, Maakond, Nõva vald, Nõva vald (Risti kihelkond), Niitvälja mõis, Nissi kihelkond, Oskar Suursööt, Otto von Lilienfeld, Paldiski, Paldiski kreis, Pühatu mõis, Rammu saar, ... Laienda indeks (18 rohkem) »
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Vaata Harju kreis ja Adrakohus
Aksi
Aksi (varem kirjakeeles ka Äksi) on 59 hektari suurune saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest 3 kilomeetrit kagu pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks.
Vaata Harju kreis ja Aksi
Ülemtalurahvakohus
Ülemtalurahvakohus (saksa k. Oberbauer(n)gericht, vene k. Верхний крестьянский суд) oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud teise astme kohus.
Vaata Harju kreis ja Ülemtalurahvakohus
Brevern
Brevern (vene: Бреверн) on Tüüringist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Harju kreis ja Brevern
Eduard Pesur
Eduard Pesur (3. märts 1905 Pahkla Kohila vald, Hageri kihelkond Harju kreis Eestimaa kubermang – 16. jaanuar 1969) oli Eesti poliitik.
Vaata Harju kreis ja Eduard Pesur
Eesti õigeusu koguduste loend
Eesti õigeusu koguduste loend esitab alfabeetilise nimekirja Eesti aladel nii tänapäeval eksisteerivatest kui ka minevikus eksisteerinud õigeusu kogudustest, sõltumata nende kanoonilisest kuuluvusest.
Vaata Harju kreis ja Eesti õigeusu koguduste loend
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Harju kreis ja Eesti haldusjaotus
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Harju kreis ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermangu korrakaitse
Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.
Vaata Harju kreis ja Eestimaa kubermangu korrakaitse
Eestimaa kubermanguvalitsus
Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722–1917 Põhja-Eestis Eestimaa kubermangus tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli Eestimaa kuberner.
Vaata Harju kreis ja Eestimaa kubermanguvalitsus
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Vaata Harju kreis ja Eestimaa Maapäev
Hageri kihelkond
Hageri kirik Hageri kihelkond (lühend Hag, saksa keeles Kirchspiel Haggers) on ajalooline kihelkond Harjumaa keskosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Hageri kihelkond
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Harju kreis ja Harju maakond
Harju-Jaani kihelkond
Harju-Jaani kirik Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, Rootsi valitsusajal Sayentacken, saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Harju-Jaani kihelkond
Harju-Madise kihelkond
Harju-Madise kihelkond ehk Harju ja Risti kihelkond (lühend HMd, saksa keeles Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias und Kreuz, hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Harju-Madise kihelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Harju kreis ja Harjumaa
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Harju kreis ja Järva maakond
Jüri kihelkond
Jüri kirik Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiel St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Jüri kihelkond
Jõelähtme kihelkond
Jõelähtme kirik Jõelähtme kihelkond (lühend Jõe, saksa keeles Kirchspiele Jegelecht) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast idas ja Eestimaa kubermangus Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Jõelähtme kihelkond
Johann Friedrich Körber
Johann Friedrich Körber Johann Friedrich Körber (28. aprill 1701 Oberoppurg – 7. aprill 1767 Helme) oli Eesti vaimulik.
Vaata Harju kreis ja Johann Friedrich Körber
John von Hueck
Karl Johann (John) von Hueck (6. (ukj 18. juuli) 1844 Tartu – 8. oktoober 1925 Tallinn) oli Munalaskme mõisnik, Tallinna linnapea aastail 1895–1905.
Vaata Harju kreis ja John von Hueck
Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Juuru kihelkond
Juuru Püha Vassili Suure kogudus
Juuru Püha Vassili Suure kogudus oli aastatel 1887–1963 tänase Rapla maakonna Rapla valla territooriumil Juuru Juuru vallas asunud õigeusu kogudus, mis kasutas Juuru Püha Vassili Suure kirikut.
Vaata Harju kreis ja Juuru Püha Vassili Suure kogudus
Juuru vald (Juuru kihelkond)
Juuru vald (saksa keeles Jörden) oli vald Juuru kihelkonnas Harju kreisis ja Harju maakonnas 1866-1939.
Vaata Harju kreis ja Juuru vald (Juuru kihelkond)
Kädva mõis
Kädva mõis (saksa keeles Kedwa) oli 1876.
Vaata Harju kreis ja Kädva mõis
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Vaata Harju kreis ja Keila kihelkond
Kiiu vald
Kiiu vald (saksa keeles Gemeinde Kyda) oli vald Kuusalu kihelkonnas Harju kreisis ja Harju maakonnas 1891-1939.
Vaata Harju kreis ja Kiiu vald
Kodila mõis
Kodila mõis (saksa keeles Koddil) kuni 1876.
Vaata Harju kreis ja Kodila mõis
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Harju kreis ja Konstantin Päts
Koppelmaa mõis
Koppelmaa mõis (saksa keeles Koppelmann) oli kuni 1864.
Vaata Harju kreis ja Koppelmaa mõis
Kose kihelkond
Kose kirik Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas.
Vaata Harju kreis ja Kose kihelkond
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Vaata Harju kreis ja Kreisikohus
Kurna vald
Kurna vald (saksa keeles Gemeinde Cournal) oli vald Jüri kihelkonnas Harju kreisis ja Harju maakonnas 1866-1939.
Vaata Harju kreis ja Kurna vald
Kuusalu kihelkond
Kuusalu kirik Kuusalu kihelkond (lühend Kuu, saksa keeles Kirchspiel Kusal) oli ajalooline kihelkond Harjumaa idaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Kuusalu kihelkond
Laitse vald
Laitse vald (saksa keeles Gemeinde Laitz) oli vald Nissi kihelkonnas Harju kreisis ja Harju maakonnas 1866-1939.
Vaata Harju kreis ja Laitse vald
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata Harju kreis ja Lääne kreis
Ludwig August Mellin
Ludwig August Mellin Krahv Ludwig August Mellin (3. veebruar 1754 Tuhala, Harju kreis, Eestimaa kubermang – 12. märts 1835 Riia, Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik) oli baltisaksa päritolu kartograaf ja poliitik.
Vaata Harju kreis ja Ludwig August Mellin
Luka mõis
Lucca mõis (ka: Lukka mõis, Lucca poolmõis; saksa keeles Lucca) oli poolmõis Keila kihelkonnas, Harju kreisis, tänapäeva Tabasalu aleviku lähedal Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Harju kreis ja Luka mõis
Maakohus
Maakohus on Eesti kohtusüsteemi regionaalne esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
Vaata Harju kreis ja Maakohus
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Harju kreis ja Maakond
Nõva vald
Nõva vallamaja Nõva vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Vaata Harju kreis ja Nõva vald
Nõva vald (Risti kihelkond)
Nõva vald (saksa keeles Newe) oli vald Harjumaal Risti kihelkonnas.
Vaata Harju kreis ja Nõva vald (Risti kihelkond)
Niitvälja mõis
Niitvälja mõis (saksa keeles Eschenrode) oli poolmõis Keila kihelkonnas Harju kreisis, tänapäeva Niitvälja küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Vaata Harju kreis ja Niitvälja mõis
Nissi kihelkond
Nissi kihelkond (lühend Nis, saksa keeles Kirchspiel Nissi) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa lääneosas.
Vaata Harju kreis ja Nissi kihelkond
Oskar Suursööt
Oskar Albert Suursööt (18/30. mai 1893 Saku vald, Harju kreis Eestimaa kubermang – 3. veebruar 1942 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast, NSV Liit) oli Eesti poliitik.
Vaata Harju kreis ja Oskar Suursööt
Otto von Lilienfeld
Otto Gustav von Lilienfeld Otto Gustav von Lilienfeldi vappepitaaf Tallinna Toomkirikus Otto Gustav von Lilienfeld (vene keeles Отто Георгиевич Лилиенфельд; 10./22. september 1805 Tallinn – 15./27. märts 1896 Kuusiku mõis) oli Eestimaa poliitik.
Vaata Harju kreis ja Otto von Lilienfeld
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Harju kreis ja Paldiski
Paldiski kreis
Paldiski kreis (saksa keeles Der Baltischport(i)sche Kreis, vene keeles Балтийский порт; Балтийско-Портский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Vaata Harju kreis ja Paldiski kreis
Pühatu mõis
Pühatu mõis (saksa keeles Pühhat) oli kuni 1865.
Vaata Harju kreis ja Pühatu mõis
Rammu saar
Rammu (1) asukoht Kaberneeme (6) ja Ihasalu poolsaarest (7) põhjas Rammu saar (rts, sks Ramö, ka Schafbockinsel ehk pässi-/jäärasaarCarl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,12 km² suurune väikesaar.
Vaata Harju kreis ja Rammu saar
Rapla kihelkond
Rapla kirik (2009) Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Harjumaa lõunaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Rapla kihelkond
Reihenau mõis
Reihenau mõis (saksa keeles Reichenau) oli Järvakandi klaasivabrik poolmõisa staatuses Rapla kihelkonnas Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Reihenau mõis
Riesenkampff
Riesenkampff, hiljem Rosenkampff, ka Riesenkampff gen.
Vaata Harju kreis ja Riesenkampff
Riidaku mõis
Riidaku mõis (saksa keeles Ridaka) kuni 1877.
Vaata Harju kreis ja Riidaku mõis
Risti kihelkond
Risti kihelkond ehk Harju-Risti kihelkond (lühend Ris, saksa keeles Kirchspiel Crucis in Harrien hiljem Kirchspiel Kreuz in Harrien) oli kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Harju kreis ja Risti kihelkond
Tallinna kreis
Tallinna kreis (saksa keeles Der Revalsche Kreis, venepäraselt Ревельский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Vaata Harju kreis ja Tallinna kreis
Tallinna linnavalitsus
Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.
Vaata Harju kreis ja Tallinna linnavalitsus
Tallinna Ringkonnakohus
Tallinna Ringkonnakohus on Eesti kohtusüsteemi 2.
Vaata Harju kreis ja Tallinna Ringkonnakohus
Talurahvaasjade komissar
Talurahvaasjade komissar oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud keskastme riigiametnik.
Vaata Harju kreis ja Talurahvaasjade komissar
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata Harju kreis ja Taube
VELK Eestimaa konsistooriumiringkond
VELK Eestimaa konsistooriumiringkond (saksa keeles Estländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus.
Vaata Harju kreis ja VELK Eestimaa konsistooriumiringkond
Viin (jook)
pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.
Vaata Harju kreis ja Viin (jook)
Villem Vessart
Villem Vessart (ka Willem Vessart, 22. oktoober 1886 Kolga vald Harju kreis – 22. august 1944 Paide vald, Järva maakond) oli Eesti poliitik, Järva Maavalitsuse esimees ja III Riigikogu liige.
Vaata Harju kreis ja Villem Vessart
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Vaata Harju kreis ja Viru kreis
Wrangellide sugupuu
Wrangellide sugupuu on baltisaksa aadlisuguvõsa Wrangell või Wrangelide järglastetabel.
Vaata Harju kreis ja Wrangellide sugupuu
18. sajand Eestis
18.
Vaata Harju kreis ja 18. sajand Eestis
19. sajand Eestis
19.
Vaata Harju kreis ja 19. sajand Eestis
1905. aasta revolutsioon Eestis
1905.
Vaata Harju kreis ja 1905. aasta revolutsioon Eestis