Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Helirida

Index Helirida

Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.

100 suhted: A-duur, A-moll, Ais-moll, Akord, Altereeritud helirida, Alusheli, As-duur, As-moll, Atonaalne helirida, B, B-duur, B-moll, Bill Evans, C-duur, C-moll, Ces-duur, Cis-duur, Cis-moll, Claude Debussy, D-duur, D-moll, Džäss, Des-duur, Diatoonika, Diatooniline helirida, Dis-moll, Dominant, Dominanthelistik, Dooria helilaad, Duur-moll-süsteem, E-duur, E-moll, Eoolia helilaad, Es-duur, Es-moll, Esteetika, F-duur, F-moll, Fis-duur, Fis-moll, Früügia helilaad, G-duur, G-moll, Gamelan, Gamma, Generaatorintervall, Ges-duur, Gis-moll, H-duur, H-moll, ..., Harmonices mundi, Harmooniline mažoor, Harmooniline minoor, Heksakord, Helilaad, Helistik, Heptakord, Heptatoonika, India klassikaline muusika, Intervall (muusika), Joonia helilaad, Karmoška, Kirikulaadid, Kromaatiline helirida, Lüüdia helilaad, Lõõtspill, Lokria helilaad, Loomulik duur, Loomulik minoor, Mažoorne helirida, Meloodiline mažoor, Meloodiline minoor, Mikrointervall, Miksolüüdia helilaad, Minoorne helirida, Modaalne helirida, Muusika ajalugu, Muusika mõisteid, Muusikamatemaatika, Nüüdismuusika mõisteid, Numbernotatsioon, Paralleelhelistik, Pentakord, Pooltoon, Raaga, Redel, Samanimeline helistik, Skaala (täpsustus), Solfedžo, Suur sekund, Suur septim, Täistoonhelirida, Tonaalne helirida, Tonaalsus, Toonika, Toonikakolmkõla, Trihord, Vanaaja muusika, Väike sekund, Väike septim. Laienda indeks (50 rohkem) »

A-duur

A-duur ehk la-mažoor on A-st üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja A-duur · Näe rohkem »

A-moll

a-moll ehk la-minoor on a-st üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja A-moll · Näe rohkem »

Ais-moll

ais-moll ehk la-diees-minoor on ais-ist üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Ais-moll · Näe rohkem »

Akord

Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.

Uus!!: Helirida ja Akord · Näe rohkem »

Altereeritud helirida

Altereeritud helirida (kahe Altereeritud helirida on helirida, milles kasutatakse diatoonilise helirea astmete altereerimist.

Uus!!: Helirida ja Altereeritud helirida · Näe rohkem »

Alusheli

Alusheli on muusikas diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H.

Uus!!: Helirida ja Alusheli · Näe rohkem »

As-duur

As-duur ehk la-bemoll-mažoor on As-ist üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja As-duur · Näe rohkem »

As-moll

as-moll ehk la-bemoll-minoor on as-ist üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja As-moll · Näe rohkem »

Atonaalne helirida

Atonaalne helirida on muusikas helirida, milles helistik puudub.

Uus!!: Helirida ja Atonaalne helirida · Näe rohkem »

B

100px B (b) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike teine täht.

Uus!!: Helirida ja B · Näe rohkem »

B-duur

B-duur ehk si-bemoll-mažoor on B-st üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja B-duur · Näe rohkem »

B-moll

b-moll ehk si-bemoll-minoor on b-st üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja B-moll · Näe rohkem »

Bill Evans

William John Evans (16. august 1929 Plainfield, New Jersey – 15. september 1980 New York) oli Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja.

Uus!!: Helirida ja Bill Evans · Näe rohkem »

C-duur

C-duur ehk do-mažoor on C-st üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja C-duur · Näe rohkem »

C-moll

c-moll ehk do-minoor on c-st üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja C-moll · Näe rohkem »

Ces-duur

Ces-duur ehk do-bemoll-mažoor on Ces-ist üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Ces-duur · Näe rohkem »

Cis-duur

Cis-duur ehk do-diees-mažoor on Cis-ist üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Cis-duur · Näe rohkem »

Cis-moll

cis-moll ehk do-diees-minoor on cis-st üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Cis-moll · Näe rohkem »

Claude Debussy

(Achille) Claude Debussy (22. august 1862 Saint-Germain-en-Laye – 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja.

Uus!!: Helirida ja Claude Debussy · Näe rohkem »

D-duur

D-duur ehk re-mažoor on D-st üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja D-duur · Näe rohkem »

D-moll

d-moll ehk re-minoor on d-st üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja D-moll · Näe rohkem »

Džäss

Džäss (inglise keeles jazz) ehk džässmuusika, tsitaatsõnana jazz, argikeeles ka jats, on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel.

Uus!!: Helirida ja Džäss · Näe rohkem »

Des-duur

Des-duur ehk re-bemoll-mažoor on Des-ist üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Des-duur · Näe rohkem »

Diatoonika

Diatoonika (kreeka keeles dia + tonos, dia tonikos – 'tooniste vahedega') on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest.

Uus!!: Helirida ja Diatoonika · Näe rohkem »

Diatooniline helirida

Kvintidena üles ehitades saame diatoonilise helirea Diatooniline helirida Diatooniline helirida on muusikas helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse.

Uus!!: Helirida ja Diatooniline helirida · Näe rohkem »

Dis-moll

dis-moll ehk re-diees-minoor on dis-ist üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Dis-moll · Näe rohkem »

Dominant

Dominant (.

Uus!!: Helirida ja Dominant · Näe rohkem »

Dominanthelistik

Dominanthelistik on helirea viiendalt astmelt (dominandist) üles ehitatud helistik.

Uus!!: Helirida ja Dominanthelistik · Näe rohkem »

Dooria helilaad

Dooria Dooria (Vana-Kreeka Dorise maakonna või doorlaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab kõrgendatud VI astmega minoorile.

Uus!!: Helirida ja Dooria helilaad · Näe rohkem »

Duur-moll-süsteem

Duur-moll-süsteem on 1600.

Uus!!: Helirida ja Duur-moll-süsteem · Näe rohkem »

E-duur

E-duur ehk mi-mažoor on E-st üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja E-duur · Näe rohkem »

E-moll

e-moll ehk mi-minoor on e-st üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja E-moll · Näe rohkem »

Eoolia helilaad

Eoolia Aeoolia (Väike-Aasias asunud Aiolise või aioollaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab loomulikule minoorile.

Uus!!: Helirida ja Eoolia helilaad · Näe rohkem »

Es-duur

Es-duur ehk mi-bemoll-mažoor on Es-ist üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Es-duur · Näe rohkem »

Es-moll

es-moll ehk mi-bemoll-minoor on es-ist üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Es-moll · Näe rohkem »

Esteetika

Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.

Uus!!: Helirida ja Esteetika · Näe rohkem »

F-duur

F-duur ehk fa-mažoor on F-st üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja F-duur · Näe rohkem »

F-moll

f-moll ehk fa-minoor on f-ist üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja F-moll · Näe rohkem »

Fis-duur

Fis-duur ehk fa-diees-mažoor on fisist üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Fis-duur · Näe rohkem »

Fis-moll

fis-moll ehk fa-diees-minoor on fis-ist üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Fis-moll · Näe rohkem »

Früügia helilaad

Früügia Früügia (Väike-Aasias asunud maakonna ja riigi Früügia järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab madaldatud II astmega minoorile.

Uus!!: Helirida ja Früügia helilaad · Näe rohkem »

G-duur

G-duur ehk sol-mažoor on G-st üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja G-duur · Näe rohkem »

G-moll

g-moll ehk sol-minoor on g-st üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja G-moll · Näe rohkem »

Gamelan

Gamelan on Indoneesias (peamiselt Bali ja Jaava saarel) kasutatav kindla olemusega instrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid.

Uus!!: Helirida ja Gamelan · Näe rohkem »

Gamma

Gamma (Γ, γ) on kreeka tähestiku kolmas täht.

Uus!!: Helirida ja Gamma · Näe rohkem »

Generaatorintervall

Generaatorintervall ehk generaator on intervall, mida esimesest astmest või helist alates igale järgnevale astmele või helile modulo perioodintervall liites saadakse helilaadi muude astmete või helirea muude helide väärtused.

Uus!!: Helirida ja Generaatorintervall · Näe rohkem »

Ges-duur

Ges-duur ehk sol-bemoll-mažoor on Ges-ist üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Ges-duur · Näe rohkem »

Gis-moll

gis-moll ehk sol-diees-minoor on gis-ist üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja Gis-moll · Näe rohkem »

H-duur

H-duur ehk si-mažoor on H-st üles ehitatud mažoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja H-duur · Näe rohkem »

H-moll

h-moll ehk si-minoor on h-st üles ehitatud minoorne helirida.

Uus!!: Helirida ja H-moll · Näe rohkem »

Harmonices mundi

thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.

Uus!!: Helirida ja Harmonices mundi · Näe rohkem »

Harmooniline mažoor

Harmooniline mažoor ehk harmooniline duur on mažoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku mažooriga madaldatud VI aste.

Uus!!: Helirida ja Harmooniline mažoor · Näe rohkem »

Harmooniline minoor

Harmooniline minoor Harmooniline minoor ehk harmoonilismoll on minoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku minooriga kõrgendatud VII (7.) aste (juhtheli).

Uus!!: Helirida ja Harmooniline minoor · Näe rohkem »

Heksakord

Heksakord ehk heksahord (vanakreeka sõnast hexachordos 'kuuekeeleline') on kuueheliline helirida.

Uus!!: Helirida ja Heksakord · Näe rohkem »

Helilaad

Helilaad ehk laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode) ehk skaala (inglise keeles scale), ka moodus, on muusikas astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida.

Uus!!: Helirida ja Helilaad · Näe rohkem »

Helistik

Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud duur- või moll-helilaad.

Uus!!: Helirida ja Helistik · Näe rohkem »

Heptakord

Heptahord ehk heptakord (kr hepta seitse) on seitsmeheliline helirida.

Uus!!: Helirida ja Heptakord · Näe rohkem »

Heptatoonika

diatoonilist heli Heptatoonika on seitsmeheliline diatooniline helirida.

Uus!!: Helirida ja Heptatoonika · Näe rohkem »

India klassikaline muusika

India klassikaline muusika on India muusika professionaalne traditsioon, mida on ajaloo jooksul kultiveerinud peamiselt õukonnamuusikud.

Uus!!: Helirida ja India klassikaline muusika · Näe rohkem »

Intervall (muusika)

Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.

Uus!!: Helirida ja Intervall (muusika) · Näe rohkem »

Joonia helilaad

Joonia Joonia (muinaskreeklaste hõimu joonlaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on joonia heptatoonika Joonia langeb oma struktuurilt kokku tänapäeval tuntud loomuliku mažooriga.

Uus!!: Helirida ja Joonia helilaad · Näe rohkem »

Karmoška

Karmoška (vene keeles гармонь, гармоника, гармошка) on vene lõõtspill.

Uus!!: Helirida ja Karmoška · Näe rohkem »

Kirikulaadid

Kirikulaadid on keskaja muusikateoorias laadisüsteem, mis põhineb rooma filosoofi Boëthiuse viies raamatus "De institutione musicae" kirjeldatud vanakreeka laadisüsteemil ja Ptolemaiose transpositsiooniskaaladel.

Uus!!: Helirida ja Kirikulaadid · Näe rohkem »

Kromaatiline helirida

Kromaatiline helirida on tõusvate või langevate pooltoonide helirida.

Uus!!: Helirida ja Kromaatiline helirida · Näe rohkem »

Lüüdia helilaad

s.7) Lüüdia (nimetatud Anatoolias asunud maakonna ja riigi Lüüdia järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab kõrgendatud IV astmega mažoorile.

Uus!!: Helirida ja Lüüdia helilaad · Näe rohkem »

Lõõtspill

Teppo lõõts aastast 1912. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist.

Uus!!: Helirida ja Lõõtspill · Näe rohkem »

Lokria helilaad

Lokria (Vana-Kreeka maakonna Lokrise järgi) ehk hüpofrüügia on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Lokria helilaadi kasutati klassitsismiajastu muusikas harva, kuna tema I astme (toonika) kolmkõla äärmised noodid moodustavad vähendatud kvindi, mis on dissoneeriv intervall.

Uus!!: Helirida ja Lokria helilaad · Näe rohkem »

Loomulik duur

Loomulik mažoor Loomulik duur ehk loomulik mažoor ehk naturaalne mažoor ehk naturaalduur on mažoorne helirida, mille kõrgusastmik on toonide vahekaugustega.

Uus!!: Helirida ja Loomulik duur · Näe rohkem »

Loomulik minoor

Loomulik minoor Loomulik minoor ehk naturaalne minoor ehk naturaalmoll on minoorne helirida, mille kõrgusastmik on toonide vahekaugustega terve - pool - terve - terve - pool - terve - terve Loomulik minoor a-st Loomulik minoor c-st Helirea moodustab viiest kõrvutiasetsevast astmest koosnev pentahord (a, h, c, d, e) ja sellega ühise heliga (e) seotud neljast astmest koosnev tetrahord (e, h, g, a).

Uus!!: Helirida ja Loomulik minoor · Näe rohkem »

Mažoorne helirida

Mažoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on suur terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub mažoorkolmkõla.

Uus!!: Helirida ja Mažoorne helirida · Näe rohkem »

Meloodiline mažoor

Meloodiline mažoor ehk meloodilisduur on mažoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku mažooriga madaldatud VI ja VII aste.

Uus!!: Helirida ja Meloodiline mažoor · Näe rohkem »

Meloodiline minoor

Meloodiline minoor Meloodiline minoor ehk meloodilismoll on minoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku minooriga tõusvas suunas kõrgendatud VI ja VII aste.

Uus!!: Helirida ja Meloodiline minoor · Näe rohkem »

Mikrointervall

Mikrointervall on muusikas võrdtempereeritud 12-helisüsteemis pooltoonist väiksem intervall.

Uus!!: Helirida ja Mikrointervall · Näe rohkem »

Miksolüüdia helilaad

Miksolüüdia on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab madaldatud VII astmega mažoorile.

Uus!!: Helirida ja Miksolüüdia helilaad · Näe rohkem »

Minoorne helirida

Minoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on väike terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub minoorkolmkõla.

Uus!!: Helirida ja Minoorne helirida · Näe rohkem »

Modaalne helirida

Modaalne helirida (varem modaalne laad) on helilaadi struktuurist lähtuv helirida.

Uus!!: Helirida ja Modaalne helirida · Näe rohkem »

Muusika ajalugu

Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.

Uus!!: Helirida ja Muusika ajalugu · Näe rohkem »

Muusika mõisteid

Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid.

Uus!!: Helirida ja Muusika mõisteid · Näe rohkem »

Muusikamatemaatika

Muusikamatemaatika (ladina keeles musica mathematica) on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega.

Uus!!: Helirida ja Muusikamatemaatika · Näe rohkem »

Nüüdismuusika mõisteid

Siin on loetletud nüüdismuusika mõisteid. Palun salvestada puuduv eestikeelne sõna Tõlkimist vajavate nüüdismuusika mõistete loendis.

Uus!!: Helirida ja Nüüdismuusika mõisteid · Näe rohkem »

Numbernotatsioon

Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid.

Uus!!: Helirida ja Numbernotatsioon · Näe rohkem »

Paralleelhelistik

Paralleelhelistik on antud helistikuga võrreldes teine, samasuguste võtmemärkidega helistik.

Uus!!: Helirida ja Paralleelhelistik · Näe rohkem »

Pentakord

Pentahord ehk pentakord (kr. pentas - viis) on 5-heliline helirida.

Uus!!: Helirida ja Pentakord · Näe rohkem »

Pooltoon

Pooltoon võib olla.

Uus!!: Helirida ja Pooltoon · Näe rohkem »

Raaga

Raaga (hindi keeles राग (rāg), sanskriti keeles रागः (rāgaḥ), tamili keeles ராகம் (rāgam) on India klassikalises muusikas "kõlalaad", millele vastab kindel helirida. Kategooria:India muusika.

Uus!!: Helirida ja Raaga · Näe rohkem »

Redel

Redel Redel on ronimisvahend, mis koosneb kahest vertikaalsest püstpuust ja nende vahele kinnitatud rõhtsetest pulkadest ehk astmetest.

Uus!!: Helirida ja Redel · Näe rohkem »

Samanimeline helistik

Samanimelised heliread C-noodist duuris ja mollis Samanimeline helistik on ühesugust toonikat omav helistik.

Uus!!: Helirida ja Samanimeline helistik · Näe rohkem »

Skaala (täpsustus)

Skaala on.

Uus!!: Helirida ja Skaala (täpsustus) · Näe rohkem »

Solfedžo

Solfedžo (itaalia keeles solfeggio, prantsuse keeles solfège) on 16.

Uus!!: Helirida ja Solfedžo · Näe rohkem »

Suur sekund

suur sekund C-duuris Suur sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus 1 tervetoon.

Uus!!: Helirida ja Suur sekund · Näe rohkem »

Suur septim

Suur septim Suur septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5½ tooni.

Uus!!: Helirida ja Suur septim · Näe rohkem »

Täistoonhelirida

Tervetoonhelirida ehk täistoonhelirida on muusikas võrdtempereeritud helisüsteemis helirida, mille eranditult kõigi järjestikuste helide intervall on suur sekund ehk tervetoon.

Uus!!: Helirida ja Täistoonhelirida · Näe rohkem »

Tonaalne helirida

Tonaalne helirida ehk keskendatud helirida on üht helikõrgust (toonikat) või helikõrguste kogumit (tugisüsteemi, näiteks toonika kolmkõla) eriliselt esile tõstev, rõhutav helirida.

Uus!!: Helirida ja Tonaalne helirida · Näe rohkem »

Tonaalsus

Tonaalsus on muusika helisüsteemis heliklasside orienteeritus referentsheliklassile.

Uus!!: Helirida ja Tonaalsus · Näe rohkem »

Toonika

Toonika on muusikas helirea esimene aste.

Uus!!: Helirida ja Toonika · Näe rohkem »

Toonikakolmkõla

C-duuri ja c-molli toonika kolmkõla C-duuri ja a-molli toonika kolmkõla Toonikakolmkõla on helirea toonikast ehk I astmelt üles ehitatud kolmkõla.

Uus!!: Helirida ja Toonikakolmkõla · Näe rohkem »

Trihord

7 trihordi C-duuris Trihord (vanakreeka sõnast trichordon) on 3-heliline helirida.

Uus!!: Helirida ja Trihord · Näe rohkem »

Vanaaja muusika

Vanaaja muusika on muusika vanaajal.

Uus!!: Helirida ja Vanaaja muusika · Näe rohkem »

Väike sekund

Väike sekund Väike sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus ½ tooni.

Uus!!: Helirida ja Väike sekund · Näe rohkem »

Väike septim

Väike septim G-duuris Väike septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5 tervetoon.

Uus!!: Helirida ja Väike septim · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Astmik, Heliastmik, Heliredel, Heliskaala, Kõrgusastmik, Kõrgusjärjestus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »