100 suhted: A-duur, A-moll, Ais-moll, Akord, Altereeritud helirida, Alusheli, As-duur, As-moll, Atonaalne helirida, B, B-duur, B-moll, Bill Evans, C-duur, C-moll, Ces-duur, Cis-duur, Cis-moll, Claude Debussy, D-duur, D-moll, Džäss, Des-duur, Diatoonika, Diatooniline helirida, Dis-moll, Dominant, Dominanthelistik, Dooria helilaad, Duur-moll-süsteem, E-duur, E-moll, Eoolia helilaad, Es-duur, Es-moll, Esteetika, F-duur, F-moll, Fis-duur, Fis-moll, Früügia helilaad, G-duur, G-moll, Gamelan, Gamma, Generaatorintervall, Ges-duur, Gis-moll, H-duur, H-moll, ..., Harmonices mundi, Harmooniline mažoor, Harmooniline minoor, Heksakord, Helilaad, Helistik, Heptakord, Heptatoonika, India klassikaline muusika, Intervall (muusika), Joonia helilaad, Karmoška, Kirikulaadid, Kromaatiline helirida, Lüüdia helilaad, Lõõtspill, Lokria helilaad, Loomulik duur, Loomulik minoor, Mažoorne helirida, Meloodiline mažoor, Meloodiline minoor, Mikrointervall, Miksolüüdia helilaad, Minoorne helirida, Modaalne helirida, Muusika ajalugu, Muusika mõisteid, Muusikamatemaatika, Nüüdismuusika mõisteid, Numbernotatsioon, Paralleelhelistik, Pentakord, Pooltoon, Raaga, Redel, Samanimeline helistik, Skaala (täpsustus), Solfedžo, Suur sekund, Suur septim, Täistoonhelirida, Tonaalne helirida, Tonaalsus, Toonika, Toonikakolmkõla, Trihord, Vanaaja muusika, Väike sekund, Väike septim. Laienda indeks (50 rohkem) »
A-duur
A-duur ehk la-mažoor on A-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja A-duur · Näe rohkem »
A-moll
a-moll ehk la-minoor on a-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja A-moll · Näe rohkem »
Ais-moll
ais-moll ehk la-diees-minoor on ais-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Ais-moll · Näe rohkem »
Akord
Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Uus!!: Helirida ja Akord · Näe rohkem »
Altereeritud helirida
Altereeritud helirida (kahe Altereeritud helirida on helirida, milles kasutatakse diatoonilise helirea astmete altereerimist.
Uus!!: Helirida ja Altereeritud helirida · Näe rohkem »
Alusheli
Alusheli on muusikas diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H.
Uus!!: Helirida ja Alusheli · Näe rohkem »
As-duur
As-duur ehk la-bemoll-mažoor on As-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja As-duur · Näe rohkem »
As-moll
as-moll ehk la-bemoll-minoor on as-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja As-moll · Näe rohkem »
Atonaalne helirida
Atonaalne helirida on muusikas helirida, milles helistik puudub.
Uus!!: Helirida ja Atonaalne helirida · Näe rohkem »
B
100px B (b) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike teine täht.
Uus!!: Helirida ja B · Näe rohkem »
B-duur
B-duur ehk si-bemoll-mažoor on B-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja B-duur · Näe rohkem »
B-moll
b-moll ehk si-bemoll-minoor on b-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja B-moll · Näe rohkem »
Bill Evans
William John Evans (16. august 1929 Plainfield, New Jersey – 15. september 1980 New York) oli Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja.
Uus!!: Helirida ja Bill Evans · Näe rohkem »
C-duur
C-duur ehk do-mažoor on C-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja C-duur · Näe rohkem »
C-moll
c-moll ehk do-minoor on c-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja C-moll · Näe rohkem »
Ces-duur
Ces-duur ehk do-bemoll-mažoor on Ces-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Ces-duur · Näe rohkem »
Cis-duur
Cis-duur ehk do-diees-mažoor on Cis-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Cis-duur · Näe rohkem »
Cis-moll
cis-moll ehk do-diees-minoor on cis-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Cis-moll · Näe rohkem »
Claude Debussy
(Achille) Claude Debussy (22. august 1862 Saint-Germain-en-Laye – 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja.
Uus!!: Helirida ja Claude Debussy · Näe rohkem »
D-duur
D-duur ehk re-mažoor on D-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja D-duur · Näe rohkem »
D-moll
d-moll ehk re-minoor on d-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja D-moll · Näe rohkem »
Džäss
Džäss (inglise keeles jazz) ehk džässmuusika, tsitaatsõnana jazz, argikeeles ka jats, on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel.
Uus!!: Helirida ja Džäss · Näe rohkem »
Des-duur
Des-duur ehk re-bemoll-mažoor on Des-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Des-duur · Näe rohkem »
Diatoonika
Diatoonika (kreeka keeles dia + tonos, dia tonikos – 'tooniste vahedega') on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest.
Uus!!: Helirida ja Diatoonika · Näe rohkem »
Diatooniline helirida
Kvintidena üles ehitades saame diatoonilise helirea Diatooniline helirida Diatooniline helirida on muusikas helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse.
Uus!!: Helirida ja Diatooniline helirida · Näe rohkem »
Dis-moll
dis-moll ehk re-diees-minoor on dis-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Dis-moll · Näe rohkem »
Dominant
Dominant (.
Uus!!: Helirida ja Dominant · Näe rohkem »
Dominanthelistik
Dominanthelistik on helirea viiendalt astmelt (dominandist) üles ehitatud helistik.
Uus!!: Helirida ja Dominanthelistik · Näe rohkem »
Dooria helilaad
Dooria Dooria (Vana-Kreeka Dorise maakonna või doorlaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab kõrgendatud VI astmega minoorile.
Uus!!: Helirida ja Dooria helilaad · Näe rohkem »
Duur-moll-süsteem
Duur-moll-süsteem on 1600.
Uus!!: Helirida ja Duur-moll-süsteem · Näe rohkem »
E-duur
E-duur ehk mi-mažoor on E-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja E-duur · Näe rohkem »
E-moll
e-moll ehk mi-minoor on e-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja E-moll · Näe rohkem »
Eoolia helilaad
Eoolia Aeoolia (Väike-Aasias asunud Aiolise või aioollaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab loomulikule minoorile.
Uus!!: Helirida ja Eoolia helilaad · Näe rohkem »
Es-duur
Es-duur ehk mi-bemoll-mažoor on Es-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Es-duur · Näe rohkem »
Es-moll
es-moll ehk mi-bemoll-minoor on es-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Es-moll · Näe rohkem »
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Uus!!: Helirida ja Esteetika · Näe rohkem »
F-duur
F-duur ehk fa-mažoor on F-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja F-duur · Näe rohkem »
F-moll
f-moll ehk fa-minoor on f-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja F-moll · Näe rohkem »
Fis-duur
Fis-duur ehk fa-diees-mažoor on fisist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Fis-duur · Näe rohkem »
Fis-moll
fis-moll ehk fa-diees-minoor on fis-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Fis-moll · Näe rohkem »
Früügia helilaad
Früügia Früügia (Väike-Aasias asunud maakonna ja riigi Früügia järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab madaldatud II astmega minoorile.
Uus!!: Helirida ja Früügia helilaad · Näe rohkem »
G-duur
G-duur ehk sol-mažoor on G-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja G-duur · Näe rohkem »
G-moll
g-moll ehk sol-minoor on g-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja G-moll · Näe rohkem »
Gamelan
Gamelan on Indoneesias (peamiselt Bali ja Jaava saarel) kasutatav kindla olemusega instrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid.
Uus!!: Helirida ja Gamelan · Näe rohkem »
Gamma
Gamma (Γ, γ) on kreeka tähestiku kolmas täht.
Uus!!: Helirida ja Gamma · Näe rohkem »
Generaatorintervall
Generaatorintervall ehk generaator on intervall, mida esimesest astmest või helist alates igale järgnevale astmele või helile modulo perioodintervall liites saadakse helilaadi muude astmete või helirea muude helide väärtused.
Uus!!: Helirida ja Generaatorintervall · Näe rohkem »
Ges-duur
Ges-duur ehk sol-bemoll-mažoor on Ges-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Ges-duur · Näe rohkem »
Gis-moll
gis-moll ehk sol-diees-minoor on gis-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja Gis-moll · Näe rohkem »
H-duur
H-duur ehk si-mažoor on H-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja H-duur · Näe rohkem »
H-moll
h-moll ehk si-minoor on h-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: Helirida ja H-moll · Näe rohkem »
Harmonices mundi
thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.
Uus!!: Helirida ja Harmonices mundi · Näe rohkem »
Harmooniline mažoor
Harmooniline mažoor ehk harmooniline duur on mažoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku mažooriga madaldatud VI aste.
Uus!!: Helirida ja Harmooniline mažoor · Näe rohkem »
Harmooniline minoor
Harmooniline minoor Harmooniline minoor ehk harmoonilismoll on minoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku minooriga kõrgendatud VII (7.) aste (juhtheli).
Uus!!: Helirida ja Harmooniline minoor · Näe rohkem »
Heksakord
Heksakord ehk heksahord (vanakreeka sõnast hexachordos 'kuuekeeleline') on kuueheliline helirida.
Uus!!: Helirida ja Heksakord · Näe rohkem »
Helilaad
Helilaad ehk laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode) ehk skaala (inglise keeles scale), ka moodus, on muusikas astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida.
Uus!!: Helirida ja Helilaad · Näe rohkem »
Helistik
Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud duur- või moll-helilaad.
Uus!!: Helirida ja Helistik · Näe rohkem »
Heptakord
Heptahord ehk heptakord (kr hepta seitse) on seitsmeheliline helirida.
Uus!!: Helirida ja Heptakord · Näe rohkem »
Heptatoonika
diatoonilist heli Heptatoonika on seitsmeheliline diatooniline helirida.
Uus!!: Helirida ja Heptatoonika · Näe rohkem »
India klassikaline muusika
India klassikaline muusika on India muusika professionaalne traditsioon, mida on ajaloo jooksul kultiveerinud peamiselt õukonnamuusikud.
Uus!!: Helirida ja India klassikaline muusika · Näe rohkem »
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Uus!!: Helirida ja Intervall (muusika) · Näe rohkem »
Joonia helilaad
Joonia Joonia (muinaskreeklaste hõimu joonlaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on joonia heptatoonika Joonia langeb oma struktuurilt kokku tänapäeval tuntud loomuliku mažooriga.
Uus!!: Helirida ja Joonia helilaad · Näe rohkem »
Karmoška
Karmoška (vene keeles гармонь, гармоника, гармошка) on vene lõõtspill.
Uus!!: Helirida ja Karmoška · Näe rohkem »
Kirikulaadid
Kirikulaadid on keskaja muusikateoorias laadisüsteem, mis põhineb rooma filosoofi Boëthiuse viies raamatus "De institutione musicae" kirjeldatud vanakreeka laadisüsteemil ja Ptolemaiose transpositsiooniskaaladel.
Uus!!: Helirida ja Kirikulaadid · Näe rohkem »
Kromaatiline helirida
Kromaatiline helirida on tõusvate või langevate pooltoonide helirida.
Uus!!: Helirida ja Kromaatiline helirida · Näe rohkem »
Lüüdia helilaad
s.7) Lüüdia (nimetatud Anatoolias asunud maakonna ja riigi Lüüdia järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab kõrgendatud IV astmega mažoorile.
Uus!!: Helirida ja Lüüdia helilaad · Näe rohkem »
Lõõtspill
Teppo lõõts aastast 1912. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist.
Uus!!: Helirida ja Lõõtspill · Näe rohkem »
Lokria helilaad
Lokria (Vana-Kreeka maakonna Lokrise järgi) ehk hüpofrüügia on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Lokria helilaadi kasutati klassitsismiajastu muusikas harva, kuna tema I astme (toonika) kolmkõla äärmised noodid moodustavad vähendatud kvindi, mis on dissoneeriv intervall.
Uus!!: Helirida ja Lokria helilaad · Näe rohkem »
Loomulik duur
Loomulik mažoor Loomulik duur ehk loomulik mažoor ehk naturaalne mažoor ehk naturaalduur on mažoorne helirida, mille kõrgusastmik on toonide vahekaugustega.
Uus!!: Helirida ja Loomulik duur · Näe rohkem »
Loomulik minoor
Loomulik minoor Loomulik minoor ehk naturaalne minoor ehk naturaalmoll on minoorne helirida, mille kõrgusastmik on toonide vahekaugustega terve - pool - terve - terve - pool - terve - terve Loomulik minoor a-st Loomulik minoor c-st Helirea moodustab viiest kõrvutiasetsevast astmest koosnev pentahord (a, h, c, d, e) ja sellega ühise heliga (e) seotud neljast astmest koosnev tetrahord (e, h, g, a).
Uus!!: Helirida ja Loomulik minoor · Näe rohkem »
Mažoorne helirida
Mažoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on suur terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub mažoorkolmkõla.
Uus!!: Helirida ja Mažoorne helirida · Näe rohkem »
Meloodiline mažoor
Meloodiline mažoor ehk meloodilisduur on mažoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku mažooriga madaldatud VI ja VII aste.
Uus!!: Helirida ja Meloodiline mažoor · Näe rohkem »
Meloodiline minoor
Meloodiline minoor Meloodiline minoor ehk meloodilismoll on minoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku minooriga tõusvas suunas kõrgendatud VI ja VII aste.
Uus!!: Helirida ja Meloodiline minoor · Näe rohkem »
Mikrointervall
Mikrointervall on muusikas võrdtempereeritud 12-helisüsteemis pooltoonist väiksem intervall.
Uus!!: Helirida ja Mikrointervall · Näe rohkem »
Miksolüüdia helilaad
Miksolüüdia on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab madaldatud VII astmega mažoorile.
Uus!!: Helirida ja Miksolüüdia helilaad · Näe rohkem »
Minoorne helirida
Minoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on väike terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub minoorkolmkõla.
Uus!!: Helirida ja Minoorne helirida · Näe rohkem »
Modaalne helirida
Modaalne helirida (varem modaalne laad) on helilaadi struktuurist lähtuv helirida.
Uus!!: Helirida ja Modaalne helirida · Näe rohkem »
Muusika ajalugu
Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.
Uus!!: Helirida ja Muusika ajalugu · Näe rohkem »
Muusika mõisteid
Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid.
Uus!!: Helirida ja Muusika mõisteid · Näe rohkem »
Muusikamatemaatika
Muusikamatemaatika (ladina keeles musica mathematica) on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega.
Uus!!: Helirida ja Muusikamatemaatika · Näe rohkem »
Nüüdismuusika mõisteid
Siin on loetletud nüüdismuusika mõisteid. Palun salvestada puuduv eestikeelne sõna Tõlkimist vajavate nüüdismuusika mõistete loendis.
Uus!!: Helirida ja Nüüdismuusika mõisteid · Näe rohkem »
Numbernotatsioon
Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid.
Uus!!: Helirida ja Numbernotatsioon · Näe rohkem »
Paralleelhelistik
Paralleelhelistik on antud helistikuga võrreldes teine, samasuguste võtmemärkidega helistik.
Uus!!: Helirida ja Paralleelhelistik · Näe rohkem »
Pentakord
Pentahord ehk pentakord (kr. pentas - viis) on 5-heliline helirida.
Uus!!: Helirida ja Pentakord · Näe rohkem »
Pooltoon
Pooltoon võib olla.
Uus!!: Helirida ja Pooltoon · Näe rohkem »
Raaga
Raaga (hindi keeles राग (rāg), sanskriti keeles रागः (rāgaḥ), tamili keeles ராகம் (rāgam) on India klassikalises muusikas "kõlalaad", millele vastab kindel helirida. Kategooria:India muusika.
Uus!!: Helirida ja Raaga · Näe rohkem »
Redel
Redel Redel on ronimisvahend, mis koosneb kahest vertikaalsest püstpuust ja nende vahele kinnitatud rõhtsetest pulkadest ehk astmetest.
Uus!!: Helirida ja Redel · Näe rohkem »
Samanimeline helistik
Samanimelised heliread C-noodist duuris ja mollis Samanimeline helistik on ühesugust toonikat omav helistik.
Uus!!: Helirida ja Samanimeline helistik · Näe rohkem »
Skaala (täpsustus)
Skaala on.
Uus!!: Helirida ja Skaala (täpsustus) · Näe rohkem »
Solfedžo
Solfedžo (itaalia keeles solfeggio, prantsuse keeles solfège) on 16.
Uus!!: Helirida ja Solfedžo · Näe rohkem »
Suur sekund
suur sekund C-duuris Suur sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus 1 tervetoon.
Uus!!: Helirida ja Suur sekund · Näe rohkem »
Suur septim
Suur septim Suur septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5½ tooni.
Uus!!: Helirida ja Suur septim · Näe rohkem »
Täistoonhelirida
Tervetoonhelirida ehk täistoonhelirida on muusikas võrdtempereeritud helisüsteemis helirida, mille eranditult kõigi järjestikuste helide intervall on suur sekund ehk tervetoon.
Uus!!: Helirida ja Täistoonhelirida · Näe rohkem »
Tonaalne helirida
Tonaalne helirida ehk keskendatud helirida on üht helikõrgust (toonikat) või helikõrguste kogumit (tugisüsteemi, näiteks toonika kolmkõla) eriliselt esile tõstev, rõhutav helirida.
Uus!!: Helirida ja Tonaalne helirida · Näe rohkem »
Tonaalsus
Tonaalsus on muusika helisüsteemis heliklasside orienteeritus referentsheliklassile.
Uus!!: Helirida ja Tonaalsus · Näe rohkem »
Toonika
Toonika on muusikas helirea esimene aste.
Uus!!: Helirida ja Toonika · Näe rohkem »
Toonikakolmkõla
C-duuri ja c-molli toonika kolmkõla C-duuri ja a-molli toonika kolmkõla Toonikakolmkõla on helirea toonikast ehk I astmelt üles ehitatud kolmkõla.
Uus!!: Helirida ja Toonikakolmkõla · Näe rohkem »
Trihord
7 trihordi C-duuris Trihord (vanakreeka sõnast trichordon) on 3-heliline helirida.
Uus!!: Helirida ja Trihord · Näe rohkem »
Vanaaja muusika
Vanaaja muusika on muusika vanaajal.
Uus!!: Helirida ja Vanaaja muusika · Näe rohkem »
Väike sekund
Väike sekund Väike sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus ½ tooni.
Uus!!: Helirida ja Väike sekund · Näe rohkem »
Väike septim
Väike septim G-duuris Väike septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5 tervetoon.
Uus!!: Helirida ja Väike septim · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Astmik, Heliastmik, Heliredel, Heliskaala, Kõrgusastmik, Kõrgusjärjestus.