Sisukord
126 suhted: Absolutism, Albaania kirjandus, Albert Schweitzer, Aleksandr Herzen, Andreas Patricius, Arstivanne, Ateism, Avatud ühiskond ja selle vaenlased, Šoti valgustus, Ülo Tuulik, Éliane de Meuse, Baldassare Castiglione, Balzani auhind, Bálint Balassi, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bernard Williams, Betty Friedan, Bruno Mölder, Budapest, Carl Joachim Classen, Carl Sagan, Caterina Cornaro, Clemens VII, Damião de Góis, Dante Alighieri, De fide orthodoxa, Dionysius Hardwijn, Eetika mõisteid, Elisabeth Brandenburgist (1510–1558), Erasmus Rotterdamist, Evolutsiooniline lingvistika, Feminism, Filosoofia mõisteid, Firenze, François Rabelais, Francesco I Sforza, Franz Kafka auhind, Fumimaro Konoe, Giovanni Pico della Mirandola, Girolamo Rorario, Guity Novin, Hadrianus VI, Hedwig Büll, Humaansus, Humanism (ideoloogia), Humanistlik kristlus, Ilmalik humanism, Inimene, Instruktsionalism, ... Laienda indeks (76 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Humanism ja Absolutism
Albaania kirjandus
Albaania kirjandus on albaania keeles kirjutatud kirjandus.
Vaata Humanism ja Albaania kirjandus
Albert Schweitzer
Albert Schweitzer (umbes 1955) Albert Schweitzer (Arthur William Heintzelmani gravüür) Ludwig Philipp Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Saksa keisririik, Elsass-Lotring, Kaysersberg, tänapäeval Haut-Rhin – 4. september 1965 Gabon, Lambaréné) oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst.
Vaata Humanism ja Albert Schweitzer
Aleksandr Herzen
Herzeni portree (1867), autor Nikolai Ge. Herzeni portree (1895, autor Felix Vallotton Aleksandr Ivanovitš Herzen (vene keeles Алекса́ндр Ива́нович Ге́рцен) (6. aprill (vkj 25. märts) 1812 Moskva – 21. jaanuar (vkj 9. jaanuar) 1870 Pariis) oli Vene läänemeelne kirjanik, filosoof ja revolutsionäär, keda tuntakse Vene sotsialismi rajajana.
Vaata Humanism ja Aleksandr Herzen
Andreas Patricius
Andreas Patricius Nidecius (ka Andreas Patricki Nidecki, poola Andrzej Patrycy Nidecki; leedu Andriaus Patricijaus Nideckis; läti Andreass Patrīcijs Nideckis; 27. november 1522 Oświęcim, Krakówi vojevoodkond, Rzeczpospolita – 2. jaanuar 1587 Volmari linnus, Valmiera) oli poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik.
Vaata Humanism ja Andreas Patricius
Arstivanne
Arstivanne on arstide ja proviisoride traditsiooniline kinnitus järgida arsti- ja proviisorikutse humaanseid põhimõtteid vahetult pärast diplomi kättesaamist.
Vaata Humanism ja Arstivanne
Ateism
Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.
Vaata Humanism ja Ateism
Avatud ühiskond ja selle vaenlased
"Avatud ühiskond ja selle vaenlased" on filosoof Karl Raimund Popperi tuntuim teos.
Vaata Humanism ja Avatud ühiskond ja selle vaenlased
Šoti valgustus
Šoti Rahvusliku Portreegalerii välisküljel Šoti valgustus oli ratsionalistlik ja humanistlik periood, osa laiemast valgustusajastust, mis lähtus 18. sajandi ja 19. sajandi alguse Šotimaalt.
Vaata Humanism ja Šoti valgustus
Ülo Tuulik
Ülo Tuulik (sündinud 22. veebruaril 1940 Abrukal) on eesti kirjanik, Jüri Tuuliku kaksikvend.
Vaata Humanism ja Ülo Tuulik
Éliane de Meuse
Éliane Georgette Diane de Meuse (9. august 1899 Brüssel – 3. veebruar 1993 Forest, Belgia) oli Belgia maalikunstnik.
Vaata Humanism ja Éliane de Meuse
Baldassare Castiglione
Baldassare Castiglione. Raffaeli maal Krahv Baldassare Castiglione (6. detsember 1478 Marcaria, praegune Mantova provints – 2. veebruar 1529 Toledo) oli itaalia kirjanik ja humanist.
Vaata Humanism ja Baldassare Castiglione
Balzani auhind
Balzani auhind on iga-aastane rahvusvaheline auhind teaduse ja kultuuri valdkonnas.
Vaata Humanism ja Balzani auhind
Bálint Balassi
Bálint Balassi (algselt Balassa; 20. oktoober 1554 Zólyom – 30. mai 1594 Esztergom) oli ungari luuletaja, Gyarmati ja Kékkő parun.
Vaata Humanism ja Bálint Balassi
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Humanism ja Bütsants
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Vaata Humanism ja Bütsantsi ajalugu
Bernard Williams
Sir Bernard Arthur Owen Williams (21. september 1929 Westcliff-on-Sea, Essex, Suurbritannia – 10. juuni 2003 Rooma) oli Inglise eetik, keda ajaleht The Times nimetas oma aja kõige säravamaks ja tähtsamaks Briti moraalifilosoofiks.
Vaata Humanism ja Bernard Williams
Betty Friedan
Betty Friedan Betty Friedan (4. veebruar 1921 Illinoisi osariik, Peoria – 4. veebruar 2006 Washington) oli ameerika feminist, ühiskondlik aktivist ja kirjanik.
Vaata Humanism ja Betty Friedan
Bruno Mölder
Bruno Mölder 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.
Vaata Humanism ja Bruno Mölder
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Vaata Humanism ja Budapest
Carl Joachim Classen
Carl Joachim Classen, 2009 Carl Joachim Classen (15. august 1928 Hamburg – 29. september 2013 Bad Homburg) oli saksa klassikaline filoloog.
Vaata Humanism ja Carl Joachim Classen
Carl Sagan
Carl Edward Sagan (9. november 1934 Brooklyn – 20. detsember 1996 Seattle) oli USA astronoom, astrobioloog, kirjanik ja loodusteaduste populariseerija.
Vaata Humanism ja Carl Sagan
Caterina Cornaro
Caterina Cornaro (25. november 1454 Veneetsia – 10. juuli 1510 Asolo) oli Küprose viimane kuninganna aastatel 1474–1489.
Vaata Humanism ja Caterina Cornaro
Clemens VII
Clemens VII (Giulio de' Medici, 26. mai 1478 – 25. september 1534), oli paavst 1523–1534.
Vaata Humanism ja Clemens VII
Damião de Góis
Damião de Góis Albrecht Düreri portreel Damiao de Góis (ka Goes; 2. veebruar 1502, Alenquer, Portugal – 30. jaanuar 1574), oli Portugali humanistlik filosoof.
Vaata Humanism ja Damião de Góis
Dante Alighieri
"Dante ja Beatrice aias", 1903, Cesare Saccaggi prerafaeliitide stiilis maalDante Alighieri (umbes 1265 Firenze – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.
Vaata Humanism ja Dante Alighieri
De fide orthodoxa
"De fide orthodoxa" (ladina keeles 'ortodokssest usust') ehk "Ortodoksse usu täpne esitus" (kreekakeelse originaali pealkiri Έκδοσις ακριβής της ορθοδόξουπίστεως Ékdosis akribès tēs orthodóxou písteōs) on teos, mille autor on Johannes Damaskusest.
Vaata Humanism ja De fide orthodoxa
Dionysius Hardwijn
Dionysius Hardwijn ehk Dionysius Harduinus (sündinud 1530, surnud 1605) oli Gentis tegutsenud jurist ja humanist, kes 16. sajandil koondas kokku teabe varasematest Madalmaade maalikunstnikest.
Vaata Humanism ja Dionysius Hardwijn
Eetika mõisteid
Siin on loetletud eetika mõisteid.
Vaata Humanism ja Eetika mõisteid
Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
Elisabeth, puulõige umbes aastast 1542 Elisabeth von Brandenburg (saksapäraselt Elisabeth von Brandenburg; 24. august 1510, arvatavasti Cölln – 25. mai 1558 Ilmenau) oli sünnilt Hohenzollernite dünastia liige ja Brandenburgi markkrahvinna ning abielu kaudu Braunschweig-Göttingen-Calenbergi hertsoginna ja hiljem Hennebergi krahvinna.
Vaata Humanism ja Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
Erasmus Rotterdamist
Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (28. oktoober 1466, 1467 või 1469 Rotterdam – 12. juuli 1536 Basel) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor.
Vaata Humanism ja Erasmus Rotterdamist
Evolutsiooniline lingvistika
Evolutsiooniline lingvistika on sotsiobioloogiline lähenemine keele uurimisele.
Vaata Humanism ja Evolutsiooniline lingvistika
Feminism
Veenuse märk peeglina ja ülestõstetud rusikaga Ühendatud Marsi ja Veenuse märk koos võrdusmärgiga, nõudmaks sugude võrdsust Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.
Vaata Humanism ja Feminism
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Vaata Humanism ja Filosoofia mõisteid
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Vaata Humanism ja Firenze
François Rabelais
François Rabelais, tundmatu kunstniku õlimaal 17. sajandist François Rabelais (u 1494 – 9. aprill 1553) oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke.
Vaata Humanism ja François Rabelais
Francesco I Sforza
Francesco Sforza. Bonifazio Bembo maal (Brera pinakoteek) Francesco I Sforza (1401–1466) oli Milano hertsog 1450–1466, Sforzade dünastia rajaja Milanos.
Vaata Humanism ja Francesco I Sforza
Franz Kafka auhind
Franz Kafka auhind on Franz Kafka auks nimetatud rahvusvaheline kirjandusauhind.
Vaata Humanism ja Franz Kafka auhind
Fumimaro Konoe
Peaminister Konoe 1938. aastal Prints Fumimaro Konoe (kasutatud ka nimekuju Konoye; jaapani keeles 近衞 文麿, transkriptsioon Konoe Fumimaro; 12. oktoober 1891 Tōkyō – 16. detsember 1945 Tōkyō) oli Jaapani poliitik, aastatel 1937–1939 ja 1940–1941 kolmel korral Jaapani peaminister.
Vaata Humanism ja Fumimaro Konoe
Giovanni Pico della Mirandola
Giovanni Pico della Mirandola ((24. veebruar 1463 Mirandola – 17. november 1494 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia filosoof ja humanist. Ta oli neoplatonismi ideede levitaja ja kristliku naturaalmaagia ja kabala traditsiooni looja, millest kujuneb Lääne esoteerika oluline mõjutaja.
Vaata Humanism ja Giovanni Pico della Mirandola
Girolamo Rorario
Girolamo Rorario (ladinapäraselt Hieronymus Rorarius; 1485 Pordenone (Friuli) – 1556) oli humanist.
Vaata Humanism ja Girolamo Rorario
Guity Novin
Guity Novin oma stuudios Kingstonis (1981) Guity Novin (sündinud Gītī Nāvrān 21. aprillil 1944 Kermānshāhis Iraanis) on kunstnik.
Vaata Humanism ja Guity Novin
Hadrianus VI
Hadrianus VI (Adriaan Florenszoon Boeyens, hollandi Vikipeedias Adriaan Floriszoon Boeyens, ajalookäsitlustes tuntud ka Utrechti Adriaani nime all; teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel (Dedel) või Adrian Florensz Dedal; 2. märts 1459 – 14. september 1523), oli paavst aastatel 1522–1523.
Vaata Humanism ja Hadrianus VI
Hedwig Büll
Hedwig Büll Anna Hedwig Büll (sündinud Anna Hedwig Bühl, 5. veebruar (vkj 23. jaanuar) 1887 Haapsalu – 2. oktoober 1981 Lobbach-Waldwimmersbach Saksamaa) oli baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas, kes päästis tuhandeid armeenia orbe Türgis toimunud armeenlaste genotsiidi ajal.
Vaata Humanism ja Hedwig Büll
Humaansus
Humaansus on altruistlikust eetikast ehk heast tahtest ja kaastundest kantud voorus, mis väärtustab abivalmit inimsust: inimsõbralikkust, inimväärikust kui ka kogu inimkonna austamist.
Vaata Humanism ja Humaansus
Humanism (ideoloogia)
Humanism (ehk inimsus) on maailmavaade, materialistlik ideoloogia ja poliitiline filosoofia, mis lähtub inimesest.
Vaata Humanism ja Humanism (ideoloogia)
Humanistlik kristlus
Humanistlikus kristluses on tähtsaimaks väärtuseks inimene.
Vaata Humanism ja Humanistlik kristlus
Ilmalik humanism
Ilmalik humanism on filosoofia või eluhoiak milles eetilise otsustamise aluseks pole üleloomulikkus, religioossed dogmad või ebausk.
Vaata Humanism ja Ilmalik humanism
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Humanism ja Inimene
Instruktsionalism
Instruktsionalism on õppimisteooria, mille loomise ajendiks on olnud vajadus õpetada inimesi paremini õppima.
Vaata Humanism ja Instruktsionalism
Intermedio
Intermedio, ka intromessa, introdutto, tramessa, tramezzo või intermezzo oli Itaalia renessansskultuurile iseloomulik muusikat, tantsu, värssteksti ja pantomiimi ühendav lavaline vaatemäng, mida etendati õukondades erilisteks puhkudeks lavastatud mitmeosalise teatritüki vaatuste vahel.
Vaata Humanism ja Intermedio
Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad
Jülich-Kleve-Bergi kaart, sealhulgas Gelderland provints (umbes 1540) Jülich-Kleve-Berg oli kahe endise territooriumi nimi piki tänapäeva Saksa Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja tänapäeva Hollandi Gelderlandi provintsi piiri.
Vaata Humanism ja Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad
Jean Bodin
Jean Bodin Jean Bodin (1529 või 1530 Angers, Maine-et-Loire'i departemang – 1596 Laon, Aisne'i departemang) oli prantsuse õigus- ja poliitikafilosoof, õigusteadlane ja majandusteadlane, Pariisi parlamendi liige ja õigusteaduste professor Toulouse'i ülikoolis.
Vaata Humanism ja Jean Bodin
Joachim Fugmann
Joachim Fugmann (sündinud 2. juunil 1956 Konstanzis Saksamaal) on saksa klassikaline filoloog.
Vaata Humanism ja Joachim Fugmann
Johann Calvin
pisi Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 – 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks.
Vaata Humanism ja Johann Calvin
Johann Reuchlin
Johannes Reuchlin (ka Johann Reuchlin, kasutas oma kreekapärastatud nimevormi Kapnion või Capnio, Capnion; sündinud 29. jaanuaril 1455, surnud 30. juunil 1522) oli katoliiklasest Saksa humanist ja õpetlane, vanakreeka ja heebrea keele asjatundja.
Vaata Humanism ja Johann Reuchlin
Johannes Damaskusest
Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.
Vaata Humanism ja Johannes Damaskusest
Joseph Beuys
Joseph Heinrich Beuys (12. mai 1921 – 23. jaanuar 1986) oli saksa kunstnik, õpetaja, tegevuskunstnik ja kunstiteoreetik.
Vaata Humanism ja Joseph Beuys
Julian Huxley
Julian Sorell Huxley (22. juuni 1887 London – 14. veebruar 1975) oli inglise teaduspoliitik ja ühiskonnategelane, UNESCO esimene peasekretär (1946–1948) ja üks Maailma Looduse Fondi asutajaliikmeid (1961).
Vaata Humanism ja Julian Huxley
Kalle Kurg
Kalle Kurg aastal 2014 Kalle Kurg (sündinud 25. mail 1942 Tartus) on eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja.
Vaata Humanism ja Kalle Kurg
Kapitalism (ideoloogia)
Kapitalism märgib ideoloogiat, milles tunnustatakse üksikisiku õigust valida sobiv eneseteostuse viis ja võtta midagi ette enda toimetuleku parandamiseks ning õigust sellest tekkivale eraomandile, s.h ka tootmisvahendite eraomandusele.
Vaata Humanism ja Kapitalism (ideoloogia)
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Vaata Humanism ja Kõrgkeskaeg
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Humanism ja Keskaeg
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Vaata Humanism ja Keskaja filosoofia
Konfliktiteooria
Konfliktiteooria on sotsioloogilise uurimise vaatenurk, mis põhineb eeldusel, et ühiskond on keeruline süsteem, mida iseloomustab ebavõrdsus ja konflikt, mis põhjustab ühiskondlikku muutust.
Vaata Humanism ja Konfliktiteooria
Kosmopoliit
Maailmakodanike (''World Citizen'') lipp Maailmakodanike märk Kosmopoliit ehk maailmakodanik on mõiste, millel on mitu tähendust, kuid üldiselt peetakse selle all silmas inimest, kes ei nõustu traditsioonilise geopoliitilise inimeste jagamisega nende rahvusliku kodakondsuse järgi.
Vaata Humanism ja Kosmopoliit
Kunstide teaduskond
Personifitseeritud kunstide teaduskond: Karl IV ausammas Prahas, mis püstitati seoses Karli ülikooli 500. aastapäevaga tähistamisega Kunstide teaduskond (ladina keeles facultas artium, artistarum; inglise keeles Faculty of Arts; saksa keeles Artistenfakultät), tänapäeval filosoofiateaduskond, oli 12.
Vaata Humanism ja Kunstide teaduskond
Labürint
Labürint Labürint on kividest või muudest materjalidest ehitatud (või ka mistahes pinnale joonistatud, sisse raiutud või lõigatud) pärimusliku ja kultusliku otstarbega ühes suunas kulgev keerdkäigustik.
Vaata Humanism ja Labürint
Lame Maa
tabernaaklil. 6. sajand Lame Maa on ettekujutus Maast või Maa mudel, mille järgi Maa pind on tasapinnaline.
Vaata Humanism ja Lame Maa
Lameda Maa müüt
Lehekülg 14. sajandist pärinevast käsikirjalisest koopiast, mis oli tehtud u 1246 välja antud teosest ''L'Image du monde'', mille juures olev illustratsioon kujutab kerakujulist maad Lameda Maa müüt on ettekujutus, nagu oleks Euroopas keskajal usutud, et Maa on lame.
Vaata Humanism ja Lameda Maa müüt
Leo X
Leo X (Giovanni de' Medici; 11. detsember 1475 – 1. detsember 1521) oli paavst aastatel 1513–1521.
Vaata Humanism ja Leo X
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Vaata Humanism ja Leonardo da Vinci
Louis Althusser
Louis Pierre Althusser (16. oktoober 1918 – 22. oktoober 1990) oli marksistlik filosoof.
Vaata Humanism ja Louis Althusser
Ludwig Feuerbach
Ludwig Feuerbach Ludwig Andreas Feuerbach (28. juuli 1804 Landshut – 13. september 1872 Rechenberg) oli saksa filosoof, kes mõjutas suuresti marksistliku materialismi ja religioonikriitika arengut.
Vaata Humanism ja Ludwig Feuerbach
Macropedius
Georgius Macropedius ehk Joris van Lanckvelt (sündinud aprillis 1487, surnud juulis 1558) oli hollandi humanist, kooliõpetaja ja näitekirjanik.
Vaata Humanism ja Macropedius
Marin Barleti
Marin Barleti (ladina päraselt Marinus Barletius; itaaliapäraselt Marino Barlezio; umbes 1450 Shkodër – 1512 või 1513 arvatavasti Rooma) oli albaania päritoluga humanist, esimene albaania ajaloolane, katoliku preester.
Vaata Humanism ja Marin Barleti
Martin Fogel
Martin Fogel (17. aprill 1634 Hamburg – 21. oktoober 1675 Hamburg) oli saksa ajaloolane ja polüglott, keda võib pidada fennougristika üheks alusepanijaks, kuna ta tõestas ungari keele, soome keele ja saami keelte omavahelise suguluse sõnavara ja grammatika põhjal.
Vaata Humanism ja Martin Fogel
Mary I
Mary I (18. veebruar 1516 Placentia palee, Greenwich – 17. november 1558 Saint Jamesi palee, London) oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna aastatel 1553–1558.
Vaata Humanism ja Mary I
Matthias Thumser
Matthias Thumser Matthias Thumser (sündinud 24. septembril 1953 Hofis) on saksa ajaloolane, Balti Ajaloo Komisjoni esimees alates 2007.
Vaata Humanism ja Matthias Thumser
Mõistlik egoism
Claude Adrien Helvetius Prantsuse filosoofi Claude Adrien Helvetiuse (1715 -1771) õpetuse mõistlikust egoismist võib kokku võtta kolme väitega.
Vaata Humanism ja Mõistlik egoism
Meister Eckhart
Meister Eckhart (tegelikult Eckhart von Hochheim; u 1260– u 1328) oli saksa teoloog, filosoof ja müstik.
Vaata Humanism ja Meister Eckhart
Michelangelo
"Viimne kohtupäev" Sixtuse kabeli lagi Taavet" Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toscana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt.
Vaata Humanism ja Michelangelo
Mikael Agricola
Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.
Vaata Humanism ja Mikael Agricola
Niccolò Machiavelli
Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.
Vaata Humanism ja Niccolò Machiavelli
Nicholas Hilliard
Nicholas Hilliardi varaseim säilinud autoportree, mis pärineb 1577. aastast Hilliardi kujundatud ja lõigatud teine pitsat Elizabeth I jaoks, mis kujutab kuningannat ratsutamas hobusel keset lilli. Tekst on 'Elizabetha dei gracia Anglie Francie et Hibernie Regina Fidei Defensor' Üks kavandeid pitsati jaoks, 1585 Nicholas Hilliard (sündinud 1547.
Vaata Humanism ja Nicholas Hilliard
Nicolaus Cusanus
pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.
Vaata Humanism ja Nicolaus Cusanus
Nikolai Mikluhho-Maklai
Nikolai Nikolajevitš Mikluhho-Maklai (Николай Николаевич Миклухо-Маклай; 17. juuli 1846 Jazõkovo-Roždestvenskoje, Borovitši maakond, Novgorodi kubermang – 14. aprill 1888 Peterburi) oli Venemaa maadeuurija, etnoloog, antropoloog ja bioloog, kes suurema osa oma elust reisis Uus-Guineas, Melaneesias, Polüneesias, Lähis-Idas ja Austraalias ning uuris sealseid põlisrahvaid ja loodust.
Vaata Humanism ja Nikolai Mikluhho-Maklai
Olümpiamuuseumid
Olümpiamuuseum Lausanne'is Šveitsis Olümpiamuuseumid on muuseumid, kus säilitatakse ja eksponeeritakse olümpiaajalooga seotud esemeid ja dokumente.
Vaata Humanism ja Olümpiamuuseumid
Oswaldo Guayasamín
Oswaldo Aparicio Guayasamín Calero (6. juuli 1919 – 10. märts 1999) oli Ecuadori maalikunstnik, skulptor, graafik, ehtekunstnik ja muralist.
Vaata Humanism ja Oswaldo Guayasamín
Paul Watt
Paul Watt (1451 – aprill 1505) oli saksa humanist ja usutegelane, kes tegutses Saksa ordu kõrgmeistri Friedrich von Sachseni lähikonnas.
Vaata Humanism ja Paul Watt
Paulus III
Paulus III (Alessandro Farnese, 29. veebruar 1468 – 10. november 1549), oli paavst aastatel 1534–1549.
Vaata Humanism ja Paulus III
Paulus IV
Paulus IV (Gian Pietro Carafa, ka Giampietro Carafa või Giovanni Pietro Caraffa; 28. juuni 1476 – 18. august 1559) oli paavst aastatel 1555–1559.
Vaata Humanism ja Paulus IV
Pazzi vandenõu
Aastast 1479 pärinev Leonardo da Vinci joonistus, mis kujutab poodud Pazzi vandenõulast Bernardo di Bandino Baroncellit Pazzi vandenõu oli Pazzi perekonna liikmete ja teiste salaplaan Medici perekonna liikmete renessansiaegse Firenze valitsejate kohalt kõrvaldamiseks.
Vaata Humanism ja Pazzi vandenõu
Philipp Melanchthon
Philipp Melanchthon Philipp Melanchthon (Philipp Schwartzerd) (16. veebruar 1497 Bretten – 19. aprill 1560 Wittenberg) oli saksa humanist, Martin Lutheri sõber ja kaaslane.
Vaata Humanism ja Philipp Melanchthon
Pius II
Pius II (Enea Silvio Piccolomini või ladinapäraselt Aeneas Sylvius, 18. oktoober 1405 – 14. august 1464) oli paavst 1458–1464.
Vaata Humanism ja Pius II
Poola keskaeg
Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.
Vaata Humanism ja Poola keskaeg
Posthumanism
Posthumanism on tavapäraseid inimeseks olemise mudeleid ümbersõnastav mõttemuster filosoofias ja teistes inimteadustes.
Vaata Humanism ja Posthumanism
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Vaata Humanism ja Rahvarinne
Ratio studiorum
Ratio studiorum ehk Ratio atque Institutio Studiorum Societatis Jesu ("Jesuiitide ordu õpetamise metoodika ja süsteem") ehk jesuiitide haridussüsteem anti välja 1599.
Vaata Humanism ja Ratio studiorum
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Humanism ja Reformatsioon
Reformatsioon Itaalias
Protestantlik reformatsioon algas Itaalia linnriikides varakult, juba enne 15.
Vaata Humanism ja Reformatsioon Itaalias
Renessansiaja humanistide loend
Leonardot ja Bramantet Allpool on loetletud renessansiaja humanistid kronoloogilises järjekorras.
Vaata Humanism ja Renessansiaja humanistide loend
Renessanssfilosoofia
Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele.
Vaata Humanism ja Renessanssfilosoofia
Roskilde festival
Roskilde festivali pealava Roskilde festival on muusikafestival, mis toimub Lõuna-Roskildes Taanis ning on üks kuuest suurimast iga-aastasest muusikafestivalist Euroopas (ülejäänud viis on Sziget Festival, Glastonbury Festival, Paleo Festival, Rock Werchter ja Exit Festival).
Vaata Humanism ja Roskilde festival
Simone Boccanegra
Simone Boccanegra võimalik kujutis Genovas asuvas Palazzo San Giorgio palees. Simone Boccanegra (suri 1363) oli esimene Genova doodž.
Vaata Humanism ja Simone Boccanegra
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Vaata Humanism ja Subjekt (filosoofia)
Taani kirjandus
Maailmakuulus taani kirjanik Hans Christian Andersen Hans Christian Andersen (1869) Taani kirjandus on taani keeles kirjutatud ilukirjandus.
Vaata Humanism ja Taani kirjandus
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Vaata Humanism ja Tacitus
Terry Pratchett
Terence David John Pratchett (28. aprill 1948 Beaconsfield, Inglismaa – 12. märts 2015 Broad Chalke, Inglismaa) oli inglise ulmekirjanik.
Vaata Humanism ja Terry Pratchett
Thomas Cranmer
Thomas Cranmer Gerlach Flicke maalil (1545) Thomas Cranmer (2. juuli 1489 Aslockton, Nottinghamshire – 21. märts 1556 Oxford) oli inglise teoloog, vaimulik ja poliitik, esimene protestandist Canterbury peapiiskop.
Vaata Humanism ja Thomas Cranmer
Ulrich Zwingli
Ulrich Zwingli (levinud on ka nimekuju Huldrych Zwingli; 1. jaanuar 1484 Šveits, Wildhaus – 11. oktoober 1531 Šveits, Kappel am Albis) oli šveitsi usu-uuendaja.
Vaata Humanism ja Ulrich Zwingli
Uus maailmakord
Uus maailmakord (ladina keeles novus ordo mundi; inglise keeles new world order) on väljend suurriikide vaheliste rahvusvaheliste suhete ja üleilmastumise kohta.
Vaata Humanism ja Uus maailmakord
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Vaata Humanism ja Uusaeg
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Vaata Humanism ja Uusaja filosoofia
Uusrenessanss
Viini Riiklik Ooperimaja Vana kunstigalerii ning praegune Ungari Kaunite Kunstide Kateeder ja Budapesti Nukuteater aadressil Andrássy avenüü 69. Planeeritud arhitekt Adolf Láng'i poolt ja valmis aastatel 1875-77 Valgeks värvitud malmist fassaadiga ja veneetsiastiilis prantsuse renessansi detailidega nurgahoone New Yorgi SoHos aadressil Broadway 427 projekteeris arhitekt Thomas Jackson ning see valmis aastatel 1870-1871 Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19.
Vaata Humanism ja Uusrenessanss
Vaimufilosoofia
Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.
Vaata Humanism ja Vaimufilosoofia
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Vaata Humanism ja Valgustusajastu
Valgustusfilosoofia
Valgustusfilosoofia on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ning ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17.
Vaata Humanism ja Valgustusfilosoofia
Valitseja (Il Principe)
Machiavelli (fragment) "Valitseja" on renessansiaja mõtleja Niccolò Machiavelli 16. sajandi alguse Itaalias kirjutatud teos, itaaliakeelsetes väljaannetes tuntud pealkirjade "Il Principe" ja "De Principatibus" all.
Vaata Humanism ja Valitseja (Il Principe)
Vürstipeegel
Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.
Vaata Humanism ja Vürstipeegel
Villem Gross
Villem Gross (11. jaanuar 1922 Tartu – 6. aprill 2001) oli eesti kirjanik.
Vaata Humanism ja Villem Gross
Waldorfi pedagoogika
Michael Park Rudolf Steiner School Aucklandis Waldorfi pedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (1861–1925).
Vaata Humanism ja Waldorfi pedagoogika
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Humanism ja Wilhelm von Hohenzollern
Wilhelm Windelband
Wilhelm Windelband (enne 1905. aastat) Wilhelm Windelband (11. mai 1848 Potsdam – 22. oktoober 1915 Heidelberg) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa filosoofiaajaloolasi, uuskantiaanluse Badeni koolkonna rajaja.
Vaata Humanism ja Wilhelm Windelband
1558
1558.
Vaata Humanism ja 1558
60ndate inimesed
"Ivan Svitlitšnõi (1929-1992)", Ukraina postmark (2019) 60ndate inimesed (vene keeles Шестидесятники, ukraina keeles: Шістдесятники) olid Nõukogude Liidu intelligentsia uue põlvkonna esindajad, kes võtsid osa NSVL-i kultuuri ja poliitisest elust 1950ndate lõpus ja 1960ndatel, pärast Hruštšovi sula.
Vaata Humanism ja 60ndate inimesed
Tuntud ka kui Humanist, Humanistid.