Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Ahtalehine hundinui, Avaveeline märgala, Žuvintas, Čarscviaty järv, Didžiulis, Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik, Hüüdre järv, Hundinui, Hundinuialised, Jääksoode arengusuunad, Jõgitakjalised, Jõgitakjas, Kahala järv, Kaldaveetaimed, Karksi valla vapp, Käsnalainelane, Kühmnokk-luik, Kütus, Kõrreliselaadsed, Krokų Lanka, Laialehine hundinui, Lepieli järv, Liepāja järv, Mustluik, Nui, Padur, Pedele veskijärv, Puhja valla lipp, Puhja valla vapp, Siili, Sutlepa meri, Taimede loend, Tamaulipase masksäälik, Tõlvik, Tehismärgala, Tehismärgalapuhasti, Tolkuse raba, Tool, Verevi järv.
Ahtalehine hundinui
Ahtalehine hundinui (Typha angustifolia) on hundinuialiste sugukonda kuuluv mitmeaastane veetaim.
Uus!!: Hundinui ja Ahtalehine hundinui · Näe rohkem »
Avaveeline märgala
Avaveelise tehismärgala skeem Avaveeline märgala ehk vabaveeline märgala (ingl free water surface wetland või surface flow wetland) kujutab endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalat tiiki ning sarnaneb välimuselt looduslike soodega.
Uus!!: Hundinui ja Avaveeline märgala · Näe rohkem »
Žuvintas
Žuvintas on järv Leedus Alytuse rajoonis.
Uus!!: Hundinui ja Žuvintas · Näe rohkem »
Čarscviaty järv
Čarscviaty järv ehk Tšarstsvjatõ järv (valgevene keeles Чарсцвяцкае возера, ka Чарсцвяты, vene keeles Черствятское озеро (Tšerstvjatskoje)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Ušačy rajoonis.
Uus!!: Hundinui ja Čarscviaty järv · Näe rohkem »
Didžiulis
Didžiulis ehk Daugai järv on järv Leedus Alytuse rajoonis.
Uus!!: Hundinui ja Didžiulis · Näe rohkem »
Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik
Siin on Eesti pärismaiste üheiduleheliste taimede liikide süstemaatiline nimestik.
Uus!!: Hundinui ja Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Hüüdre järv
Hüüdre järv (ka Hüüdra järv) on järv Põlvamaal Kanepi vallas Jõgehara külas.
Uus!!: Hundinui ja Hüüdre järv · Näe rohkem »
Hundinui
Hundinui (Typha) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.
Uus!!: Hundinui ja Hundinui · Näe rohkem »
Hundinuialised
Ahtalehine hundinui Hundinuialised (Typhaceae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Uus!!: Hundinui ja Hundinuialised · Näe rohkem »
Jääksoode arengusuunad
Jääksoode arengusuunad on võimalik jagada kaheksasse looduslikku või poollooduslikku rühma (nt osaliselt kinni aetud või tammitatud kraavide puhul) lähtudes hüdromorfoloogilistest parameetritest.
Uus!!: Hundinui ja Jääksoode arengusuunad · Näe rohkem »
Jõgitakjalised
Jõgitakjalised (Sparganiaceae) on endine õistaimede sugukond kõrreliselaadsete seltsist.
Uus!!: Hundinui ja Jõgitakjalised · Näe rohkem »
Jõgitakjas
Lamedalehised jõgitakjad Jõgitakjas (Sparganium) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv veetaimede perekond.
Uus!!: Hundinui ja Jõgitakjas · Näe rohkem »
Kahala järv
Kahala järve loodekallas Kahala järv on Lahemaa rahvuspargi territooriumil Harjumaal, Kuusalust 5 km kirde pool paiknev ümariku kujuga järv.
Uus!!: Hundinui ja Kahala järv · Näe rohkem »
Kaldaveetaimed
Kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed, mille alamosa asub kevadest sügiseni vees.
Uus!!: Hundinui ja Kaldaveetaimed · Näe rohkem »
Karksi valla vapp
Karksi valla vapp. Karksi valla vapp on Viljandi maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Karksi valla vapp, aastatel 1995–1999 oli see vapp kasutusel Karksi-Nuia linna vapina.
Uus!!: Hundinui ja Karksi valla vapp · Näe rohkem »
Käsnalainelane
Käsnalainelane (Lymantria dispar) on liik liblikalisi Erebidae sugukonnast ja lainelaste (Lymantriidae) alamsugukonnast.
Uus!!: Hundinui ja Käsnalainelane · Näe rohkem »
Kühmnokk-luik
Kühmnokk-luik (Cygnus olor) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv lind, Eesti suurim lind.
Uus!!: Hundinui ja Kühmnokk-luik · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Hundinui ja Kütus · Näe rohkem »
Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
Uus!!: Hundinui ja Kõrreliselaadsed · Näe rohkem »
Krokų Lanka
Krokų Lanka on järv Leedus Šilutė rajoonis.
Uus!!: Hundinui ja Krokų Lanka · Näe rohkem »
Laialehine hundinui
Laialehine hundinui ehk laialeheline hundinui (Typha latifolia) on hundinuialiste sugukonda hundinuia perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Hundinui ja Laialehine hundinui · Näe rohkem »
Lepieli järv
Lepieli järv ehk Lepeli järv (valgevene keeles Возера Лепельскае, ka lihtsalt Лепель, vene keeles Лепельское) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Lepieli rajoonis.
Uus!!: Hundinui ja Lepieli järv · Näe rohkem »
Liepāja järv
Liepāja järv on järv Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Hundinui ja Liepāja järv · Näe rohkem »
Mustluik
Mustluik (Cygnus atratus) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv suur veelind.
Uus!!: Hundinui ja Mustluik · Näe rohkem »
Nui
Tislerinuiad Lööginuiad Nui on vahend materiaalse objekti pinna löömiseks, tampimiseks või tagumiseks võimaliku eesmärgiga objekt lömastada, purustada, pehmendada, peenendada, vormida vms.
Uus!!: Hundinui ja Nui · Näe rohkem »
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Uus!!: Hundinui ja Padur · Näe rohkem »
Pedele veskijärv
Pedele veskijärv (läti keeles Pedeles dzirnavezers, ka Pedeles ezers, Dzirnezers, Dzirnavnieku dzirnavu ezers, Dzirnavnieku dzirnavezers).
Uus!!: Hundinui ja Pedele veskijärv · Näe rohkem »
Puhja valla lipp
Puhja valla lipp Puhja valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Puhja valla lipp.
Uus!!: Hundinui ja Puhja valla lipp · Näe rohkem »
Puhja valla vapp
Puhja valla vapp Puhja valla vapp on Tartu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Puhja valla vapp.
Uus!!: Hundinui ja Puhja valla vapp · Näe rohkem »
Siili
Siili on asum Tallinnas Mustamäe linnaosas.
Uus!!: Hundinui ja Siili · Näe rohkem »
Sutlepa meri
Sutlepa meri (ka Sutlepa laht, Saaremõisa järv, rts Sutlepsjön) on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa ja Salajõe külas.
Uus!!: Hundinui ja Sutlepa meri · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Hundinui ja Taimede loend · Näe rohkem »
Tamaulipase masksäälik
Tamaulipase masksäälik (Geothlypis flavovelata) on linnuliik sääliklaste sugukonnast masksääliku perekonnast.
Uus!!: Hundinui ja Tamaulipase masksäälik · Näe rohkem »
Tõlvik
Tõlviku skemaatiline joonis Tõlvik (spadix) on jämenenud ja lihaka peateljega (õieraoga) piklik õisik, mille teljele kinnituvad õied.
Uus!!: Hundinui ja Tõlvik · Näe rohkem »
Tehismärgala
Kolm märgalatüüpi: a) avaveeline tehismärgala, b) maa-alune horisontaalvooluga tehismärgala, c) maa-alune vertikaalvooluga tehismärgala Tehismärgalaks nimetatakse kunstlikku märgala, sood või mülgast, mis on loodud kas täiesti uueks või taastatud elukeskkonnaks kohalikele liikidele või võõrliikidele, inimtekkelise reovee, sadevee või reoveepuhasti jäätmete töötlemiseks (nimetatakse ka märgalapuhastiks), maaparanduseks pärast kaevandamist või mõne teise ökoloogilise häiringu kõrvaldamiseks.
Uus!!: Hundinui ja Tehismärgala · Näe rohkem »
Tehismärgalapuhasti
Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.
Uus!!: Hundinui ja Tehismärgalapuhasti · Näe rohkem »
Tolkuse raba
Tolkuse raba Roosa hommikuudu Tolkuse rabas Kevadine Tolkuse raba Tolkuse raba on Häädemeeste ja Häädemeeste valla maa-alal asuv kõrgsoo.
Uus!!: Hundinui ja Tolkuse raba · Näe rohkem »
Tool
neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).
Uus!!: Hundinui ja Tool · Näe rohkem »
Verevi järv
Verevi järv (ka Elva järv, Elva Suurjärv) on järv Tartumaal Elva linnas.
Uus!!: Hundinui ja Verevi järv · Näe rohkem »
