Sisukord
59 suhted: Aliise Moora, Alutaguse rahvuspark, Eesti esiajalugu, Eesti keraamika, Eesti kiviaeg, Eesti Täisevangeelne Kirik, Harilik kobarpea, Harilik põdramokk, Ida-Viru maakond, Järelpulmad, Jõgeva maakond, Jõgi-ritsiklind, Kagu-Eesti, Kanada vesikatk, Kanepipiim, Keha (käsitöö), Keraamika, Kesk-Eesti, Kitsemurakas, Konksader, Koot, Kortsleht, Kotlini kihistu, Lemmkibu, Leso, Maagelõng, Midruskipäev, Must-harksaba, Nõlva-lehelind, Neemiklinnus, Oode, Paala kihistu, Pärtlipäev, Püsiksannikas, Peergkorv, Peipsi nõo allprovints, Piirkond, Pott, Punajalg-pistrik, Roog-aruhein, Rootsi aeg, Rosen (punane), Sinine kuslapuu, Talvine nigulapäev, Tartu maakond, Umbusi asulakoht, Vahe-Eesti, Vahr, Vankriratas, Vannasader, ... Laienda indeks (9 rohkem) »
Aliise Moora
Aliise Johanna Moora (neiuna Aliise Johanna Karu; 4. detsember 1900 Tallinn – 8. mai 1996 Järvakandi) oli eesti etnograaf, kelle peamised uurimisteemad olid Ida-Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvapärane toit.
Vaata Ida-Eesti ja Aliise Moora
Alutaguse rahvuspark
Alutaguse rahvuspark on rahvuspark Ida-Viru maakonnas.
Vaata Ida-Eesti ja Alutaguse rahvuspark
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Ida-Eesti ja Eesti esiajalugu
Eesti keraamika
Luule Kormašova "Põld" 1979, kõrgkuumuskeraamika. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti keraamika all mõistetakse Eestis loodud keraamikat.
Vaata Ida-Eesti ja Eesti keraamika
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Ida-Eesti ja Eesti kiviaeg
Eesti Täisevangeelne Kirik
Eesti Täisevangeelne Kirik (vene keeles Эстонская Полноевангельская Церковь) on registreeritud aprillis 2017.
Vaata Ida-Eesti ja Eesti Täisevangeelne Kirik
Harilik kobarpea
Harilik kobarpea (Ligularia sibirica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim.
Vaata Ida-Eesti ja Harilik kobarpea
Harilik põdramokk
Harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) on põdramoka perekonda kuuluv seeneliik.
Vaata Ida-Eesti ja Harilik põdramokk
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Vaata Ida-Eesti ja Ida-Viru maakond
Järelpulmad
Järelpulmad (ka pärapulmad) olid pulmadele järgnevad kokkusaamised.
Vaata Ida-Eesti ja Järelpulmad
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Ida-Eesti ja Jõgeva maakond
Jõgi-ritsiklind
Jõgi-ritsikind (Locustella fluviatilis) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.
Vaata Ida-Eesti ja Jõgi-ritsiklind
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Vaata Ida-Eesti ja Kagu-Eesti
Kanada vesikatk
Kanada vesikatk (Elodea canadensis, sünonüüm Anacharis canadensis) on kilbukaliste sugukonda vesikatku perekonda kuuluv mitmeaastane veesisene taim (elodeiid); invasiivne võõrliik.
Vaata Ida-Eesti ja Kanada vesikatk
Kanepipiim
Kanepipiim (murdekeeles ka: kanepileem) on kanepijahust või puruks tehtud kanepiseemnetest ja veest tehtud valge piimjas vedelik.
Vaata Ida-Eesti ja Kanepipiim
Keha (käsitöö)
Keha (võru murdes risti(d)) oli riist, mille peale lõimelõng kerilaualt enne kanga käärimist keriti.
Vaata Ida-Eesti ja Keha (käsitöö)
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Vaata Ida-Eesti ja Keraamika
Kesk-Eesti
Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.
Vaata Ida-Eesti ja Kesk-Eesti
Kitsemurakas
Kitsemurakas (Rubus nessensis) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
Vaata Ida-Eesti ja Kitsemurakas
Konksader
Konksader, (ka juurpuuader) on vanim adratüüp Eestis, mis oli Loode-Eestis kasutusel II maailmasõjani.
Vaata Ida-Eesti ja Konksader
Koot
Koot Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist.
Vaata Ida-Eesti ja Koot
Kortsleht
Kortslehe levila Kortslehe õisik Läänemaal Kortsleht (Alchemilla) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Vaata Ida-Eesti ja Kortsleht
Kotlini kihistu
Kotlini kihistu on Vendiumi ladestu Valdai seeria kihistu.
Vaata Ida-Eesti ja Kotlini kihistu
Lemmkibu
Lemmkibu oli õllekann, mida kasutati rahakorjamiseks Eesti talupojapulmas pruutpaari jaoks.
Vaata Ida-Eesti ja Lemmkibu
Leso
Leso on ahju või pliidi soemüüri küljele ehitatud pikk kividest pink, mis kütmisel läheb soojaks.
Vaata Ida-Eesti ja Leso
Maagelõng
Maagelõng on punane puuvillane või linane lõng, mida 18.
Vaata Ida-Eesti ja Maagelõng
Midruskipäev
Midruskipäev ehk midrosk (ka mitrosk, miitrosk, mitruška) on kiriku- ja rahvakalendri tähtpäev, mida on tähistatud ainult Ida-Eestis, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas ning Setumaal.
Vaata Ida-Eesti ja Midruskipäev
Must-harksaba
Must-harksaba Must-harksaba (Milvus migrans) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Ida-Eesti ja Must-harksaba
Nõlva-lehelind
Nõlva-lehelind Nõlva-lehelind ehk rohe-lehelind (Phylloscopus trochiloides) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Ida-Eesti ja Nõlva-lehelind
Neemiklinnus
Neemiklinnus on üks neljast peamisest muinaslinnuse tüübist.
Vaata Ida-Eesti ja Neemiklinnus
Oode
Oode (ka vahepaluke, Saaremaal kannatis, läänemurdes põlas) on kerge eine (enne tugevamat söögikorda).
Vaata Ida-Eesti ja Oode
Paala kihistu
Paala kihistu on Kesk-Kambriumi ladestiku kihistu.
Vaata Ida-Eesti ja Paala kihistu
Pärtlipäev
Pärtlipäev (murretes ka: pärdipäev, pärtel, pärt) on Eesti rahvakalendris 24. augustil, kirikukalendris on see apostel Bartolomeuse mälestuspäev.
Vaata Ida-Eesti ja Pärtlipäev
Püsiksannikas
Püsiksannikas (Swertia perennis) on emajuureliste sugukonda sannika perekonda kuuluv õistaim.
Vaata Ida-Eesti ja Püsiksannikas
Peergkorv
Peergkorv (Lõuna-Eestis ka pirrukorv) on männipeergudest punutud korv.
Vaata Ida-Eesti ja Peergkorv
Peipsi nõo allprovints
Peipsi nõo allprovints on ala, mis tekkis mandrijää kulutava tegevuse tagajärjel.
Vaata Ida-Eesti ja Peipsi nõo allprovints
Piirkond
Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel.
Vaata Ida-Eesti ja Piirkond
Pott
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Roostevabast terasest pott Pott on sügav ja tugev anum või nõu, tavaliselt asjade hoidmiseks või toidu valmistamiseks, on kasutatud ka väiksema tulekoldena.
Vaata Ida-Eesti ja Pott
Punajalg-pistrik
Emane punajalg-pistrik Punajalg-pistriku muna Punajalg-pistrik (Falco vespertinus) on pistriklaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Ida-Eesti ja Punajalg-pistrik
Roog-aruhein
Roog-aruhein (Festuca arundinacea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Vaata Ida-Eesti ja Roog-aruhein
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Ida-Eesti ja Rootsi aeg
Rosen (punane)
Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Ida-Eesti ja Rosen (punane)
Sinine kuslapuu
Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on taimeliik kuslapuuliste sugukonnast ja kuslapuu perekonnast.
Vaata Ida-Eesti ja Sinine kuslapuu
Talvine nigulapäev
Talvine nigulapäev on 6. detsembril, kirikukalendris on see päev püha Nikolause mälestuspäev.
Vaata Ida-Eesti ja Talvine nigulapäev
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Ida-Eesti ja Tartu maakond
Umbusi asulakoht
Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.
Vaata Ida-Eesti ja Umbusi asulakoht
Vahe-Eesti
Vahe-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis jääb Lääne- ja Ida-Eesti maastikuvaldkonna vahele.
Vaata Ida-Eesti ja Vahe-Eesti
Vahr
Vahr on kahest palmikust koosnev juustevõru, mis on keeratud ümber pea.
Vaata Ida-Eesti ja Vahr
Vankriratas
Metallvitsaga vankriratas Vankriratas (võru murdes tsõõr) on keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev ringikujuline vankri osa maad mööda kulgemiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.03.2020.
Vaata Ida-Eesti ja Vankriratas
Vannasader
Vannasader, ka seanina, on vanapärane puust ader, mille kiilukujuline künnipuu ehk vannas lükkab mulda ühtlaselt kahele poole.
Vaata Ida-Eesti ja Vannasader
Väike-kärbsenäpp
Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) on kärbsenäplaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Ida-Eesti ja Väike-kärbsenäpp
Välja-loorkull
Välja-loorkull Välja-loorkull (Circus cyaneus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Ida-Eesti ja Välja-loorkull
Veimed
Veimed (murretes ka annid, anded) olid pruudi kingitused peigmehe sugulastele ja pulmategelastele.
Vaata Ida-Eesti ja Veimed
Vesikerss
Vesikerss (Rorippa amphibia) on ristõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Ida-Eesti ja Vesikerss
Viisud
Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Ida-Eesti ja Viisud
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
Vaata Ida-Eesti ja Viru rinne
Voolmed
Voolmed on endisaegne kumera teraga nuga, mida kasutati laiemate nõguspindade, eeskätt puunõude sisekülje voolimiseks.
Vaata Ida-Eesti ja Voolmed
17. sajand Eestis
17.
Vaata Ida-Eesti ja 17. sajand Eestis
19. sajand Eestis
19.
Vaata Ida-Eesti ja 19. sajand Eestis