Kiiremini kui brauser!
13 suhted: Aleksius II, Biograafiad (I), Franciscuse oikumeeniline tegevus, Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik, Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend, Johannes Paulus II, Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid, Patriarhaat (jurisdiktsioon), Salome Zurabišvili, Sinod, Thbilisi veretöö, Vürst Jaroslav Targa orden, 4. jaanuar.
Aleksius II
Aleksius II Patriarh veebruaris 2008 Aleksius II ehk Aleksi II (vene keeles Алексий II; kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger (Rüdiger), vene keeles Алексей Михайлович Ридигер; 23. veebruar 1929 Tallinn – 5. detsember 2008 Moskva, Novo-Peredelkino) oli Eestist pärit õigeusu vaimulik, aastatel 1990–2008 Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.
Uus!!: Ilia II ja Aleksius II · Näe rohkem »
Biograafiad (I)
Biograafiad (I) See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab I-tähega.
Uus!!: Ilia II ja Biograafiad (I) · Näe rohkem »
Franciscuse oikumeeniline tegevus
Paavst Franciscus püüab oma ametiajal arendada suhteid teiste konfessioonide ja religioonidega.
Uus!!: Ilia II ja Franciscuse oikumeeniline tegevus · Näe rohkem »
Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik
Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik ehk Gruusia patriarhaat on üks maailma vanimaid kristlikke kirikuid, mille alusepanijaks peetakse 1.
Uus!!: Ilia II ja Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend
Siin on loetletud Gruusia õigeusu kiriku eestseisjaid (piiskoppe, patriarhe ja eksarhe) alates kristluse vastuvõtmisest riigiusuna 4. sajandil.
Uus!!: Ilia II ja Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Ilia II ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid
Allpool on täielik ülevaade Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi ametialastest välisvisiitidest.
Uus!!: Ilia II ja Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid · Näe rohkem »
Patriarhaat (jurisdiktsioon)
Rumeenia patriarh Daniel Patriarhaat on õigeusu kiriku jurisdiktsioon, iseseisev õigeusu kirik, mille siseasjadesse ja juhtimisse ei ole teistel kirikutel õigust sekkuda ning mida juhib patriarh.
Uus!!: Ilia II ja Patriarhaat (jurisdiktsioon) · Näe rohkem »
Salome Zurabišvili
Salome Zurabišvili (gruusia keeles სალომე ზურაბიშვილი; prantsuspäraselt Salomé Zourabichvili; sündinud 18. märtsil 1952) on gruusia päritolu endine Prantsusmaa diplomaat ja endine Gruusia välisminister, alates 16.
Uus!!: Ilia II ja Salome Zurabišvili · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Ilia II ja Sinod · Näe rohkem »
Thbilisi veretöö
Thbilisi veretöös hukkunud Thbilisi veretöö või Gruusia eeskujul 9.
Uus!!: Ilia II ja Thbilisi veretöö · Näe rohkem »
Vürst Jaroslav Targa orden
Vürst Jaroslav Targa ordeni täht. Selle saavad lisaks ordenimärgile ordeni I ja II järgu kavalerid Vürst Jaroslav Targa orden (ukraina keeles Орден князя Ярослава Мудрого) on 1995.
Uus!!: Ilia II ja Vürst Jaroslav Targa orden · Näe rohkem »
4. jaanuar
4.
Uus!!: Ilia II ja 4. jaanuar · Näe rohkem »
