Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Impulsimoment

Index Impulsimoment

Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.

29 suhted: Besseli kimp, Bohri aatomiteooria, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Füüsika mõisteid, Füüsikaliste suuruste loend, Ferromagnetism, Güromagnetiline suhe, Güroskoop, Impulsimomendi jäävuse seadus, Kaksikside, Kepleri seadused, Ksenoon, Kvant, Kvantmehaanika, Larmori pretsessioon, Loomulike ühikute süsteem, Magnetiline monopoolus, Massikese, Must auk, Noetheri teoreem, Orbiidi ekstsentrilisus, Päikesesüsteemi teke ja areng, Pöörlemine, Plancki konstant, Schwarzschildi meetrika, Spinn, Spintroonika, Tuumamagnetresonants.

Besseli kimp

Vasakpoolsel pildil on Besseli kimbu intensiivsusjaotus levimissuunaga ristuvas tasandis. Keskel on hele täpp, mida ümbritsevad rõngad, mille heledus tsentrist kaugenedes väheneb. Parempoolsel pildil on y-telje suunaline intensiivsusjaotus. Horisontaalteljel on kujutatud intensiivsuse muutumist (suureneb vasakule) ning vertikaalteljel y-koordinaadi muutust. Tegemist on telgsümmeetrilise intensiivsusjaotusega, seega pole vahet, millise nurga all diameeter on tõmmatud Besseli kimp on elektromagnet-, heli- või gravitatsioonilaine, mille amplituudi kirjeldab esimest tüüpi Besseli funktsioon (inglise Bessel function of the first kind).

Uus!!: Impulsimoment ja Besseli kimp · Näe rohkem »

Bohri aatomiteooria

Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.

Uus!!: Impulsimoment ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Impulsimoment ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektromagnetism

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Impulsimoment ja Elektromagnetism · Näe rohkem »

Füüsika mõisteid

Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.

Uus!!: Impulsimoment ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »

Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.

Uus!!: Impulsimoment ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Uus!!: Impulsimoment ja Ferromagnetism · Näe rohkem »

Güromagnetiline suhe

Güromagnetiline suhe väljendab osakese või osakeste süsteemi magmetmomendi ja impulsimomendi suhet; tähis \gamma ja ühik rad/(s·T) või C/kg.

Uus!!: Impulsimoment ja Güromagnetiline suhe · Näe rohkem »

Güroskoop

Güroskoobi demonstratsioon Güroskoop (Kreeka keeles: gyros- ring/pöörlemine + skopeo- vaatan/näha) on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades määrata või säilitada liikumise suunda, keerukama seadmega ka ruumilist asendit.

Uus!!: Impulsimoment ja Güroskoop · Näe rohkem »

Impulsimomendi jäävuse seadus

Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus.

Uus!!: Impulsimoment ja Impulsimomendi jäävuse seadus · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Impulsimoment ja Kaksikside · Näe rohkem »

Kepleri seadused

Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

Uus!!: Impulsimoment ja Kepleri seadused · Näe rohkem »

Ksenoon

Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.

Uus!!: Impulsimoment ja Ksenoon · Näe rohkem »

Kvant

Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.

Uus!!: Impulsimoment ja Kvant · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Impulsimoment ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Larmori pretsessioon

Negatiivse laenguga osakese pretsessiooni suund magnetvälja suuna ümber Larmori pretsessioon (iiri füüsiku Joseph Larmori järgi) on osakese (elektroni, aatomituuma, aatomi) magnetmomendi pretsessioon ehk selle momendi pöörlemistelje keerdumine ümber välise magnetvälja suuna.

Uus!!: Impulsimoment ja Larmori pretsessioon · Näe rohkem »

Loomulike ühikute süsteem

Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.

Uus!!: Impulsimoment ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »

Magnetiline monopoolus

Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).

Uus!!: Impulsimoment ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »

Massikese

Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.

Uus!!: Impulsimoment ja Massikese · Näe rohkem »

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Uus!!: Impulsimoment ja Must auk · Näe rohkem »

Noetheri teoreem

Emmy Noether, matemaatik, kelle järgi on teoreem nime saanud Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale mingi jäävusseadus.

Uus!!: Impulsimoment ja Noetheri teoreem · Näe rohkem »

Orbiidi ekstsentrilisus

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.

Uus!!: Impulsimoment ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Päikesesüsteemi teke ja areng

protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.

Uus!!: Impulsimoment ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Uus!!: Impulsimoment ja Pöörlemine · Näe rohkem »

Plancki konstant

Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.

Uus!!: Impulsimoment ja Plancki konstant · Näe rohkem »

Schwarzschildi meetrika

Schwarzschildi meetrika (ka Schwarzschildi lahend) on Einsteini väljavõrrandite täpne lahend üldrelatiivsusteoorias.

Uus!!: Impulsimoment ja Schwarzschildi meetrika · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Impulsimoment ja Spinn · Näe rohkem »

Spintroonika

Spintroonika (ka spinntroonika) ehk spinnelektroonika on teadusharu, mis uurib elektrone elektrilaenguid, spinne ja nendega seotud magnetmomente.

Uus!!: Impulsimoment ja Spintroonika · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonants

alt.

Uus!!: Impulsimoment ja Tuumamagnetresonants · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Liikumishulga moment, Pöördeimpulss, Pöördimpulss.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »